 |
|
|


















 | 
|  Laste- ja noortesõbralik linn
|
 |
|
|
|
|
tere tulemast |
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
|
01.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 01. veebruari istungist
| 01.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 01. veebruari istungist | X |
|
|
Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 01. veebruari 2012 istungist
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja menetlemise kord“
Ettevõtlustoetuse üldeesmärk on aidata Pärnus tegutsevatel ettevõtetel muutuvates majandustingimustes kohaneda, teha vajalikke struktuurimuudatusi ning olla konkurentsivõimelised. Toetuse kitsamaks eesmärgiks on ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine- seda läbi toote- ja teenusearenduse, tehnoloogiaalase uuenduse, ekspordiplaanide koostamise, turu- ja tasuvusuuringute läbiviimise, täiendkoolituste ja välismessidel osalemise. Kõikide nimetatud tegevuste toetamine võimaldab Pärnu ettevõtetel senisest aktiivsemalt välisturgudele siseneda.
Toetuse saamist võimaldatakse käesoleva määrusega Pärnu linnas registreeritud väikeettevõtetele. Nimetatud moodustavad linna ettevõtetest ligikaudu 98%.
Toetustingimuste väljatöötamisel on arvestatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), kui Eesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi olemasolevate toetusmeetmetega. Pärnu linna ettevõtlustoetus keskendub eelkõige neile ettevõtetele, kelle jaoks EAS-i meetmed võivad olla liiga suure omaosalusprotsendi tõttu kättesaamatud. Pärnu linna ettevõtlustoetuse alammääraks on 1000 eurot ja ülemmääraks 5000 eurot. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 30% projekti kogumahust.
Ettevõtluse arendamise tarvis rahalise toetusmeetme loomine on Pärnu Linnavalitsuses esmakordne. 2012. aastal on eelarves selleks vahendeid ette nähtud 17 900 eurot.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Pärnu linna eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja menetlemise kord.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Haldusülesande täitmiseks volitamine“
Kalmistuseaduse kohaselt on kalmistut haldaval kohalikul omavalitsusel õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.
Halduskoostöö seaduses on ette nähtud, et kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega võib volitada haldusülesanne täitmiseks äriühingule, mille ainus osanik on vastav kohalik omavalitsus. Halduslepingu sõlmimisel rakendatakse riigihangete seaduses sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda.
Pärnu Linnavolikogu 15.12.2011 määrusest nr 32 „Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri“ tulenevalt soovitakse OÜle Pärnu Haldusteenused halduslepinguga üle anda matmiste registreerimine; maetud isiku ja matmisega seotud andmete tabelisse kandmine ja kuu lõppedes andmete kalmistu andmebaasi vastutavale töötlejale esitamine; haua kaevamiste ja matmiste teostamiste kooskõlastamine; maa-aluste ehitiste või selle varemete ilmnemise teadete registreerimine ja nendest majandusosakonna teavitamine; surnu ümbermatmise korraldamine; hauaplatsi piirete ja piirdeaedade paigaldamise, eemaldamise ja ümberpaigaldamise kooskõlastamine; hauaplatsil suuremahuliste hooldus ja remonttööde alustamise ja lõpetamise registreerimine ja tööde lõpetamisel hauaplatsist digifoto tegemine; hauaplatsil asuvate puude ja suuremõõtmeliste põõsaste mahavõtmise aja kooskõlastamine ning kalmistule sõidukiga sisenemiseks loa andmine.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse volitada OÜ Pärnu Haldusteenuseid täitma Pärnu linna kalmistute haldamisega seonduvaid ülesandeid.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 01.02.12
|
2477 |
|
|
| 30.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. jaanuari istungist
|
|
25.01.12 Algas ”Andekas laps” stipendiumitaotluste vastuvõtmine
| 25.01.12 Algas ”Andekas laps” stipendiumitaotluste vastuvõtmine | X |
|
|
Zonta Pärnu klubi kutsub esitama taotlusi stipendiumikonkursile Andekas Laps. Stipendiumi eesmärgiks on luua vähekindlustatud noortele võimalusi enesetäiendamiseks ja oma annete realiseerimiseks.
Stipendiumid on eelkõige mõeldud lastele ja noortele, kelle huviharidusega tegelemine on raskendatud või võib osutuda võimatuks pere majandusliku olukorra tõttu. Stipendiumitele saavad kandideerida kõik Pärnu ja Pärnumaa üldhariduskoolide õpilased. Stipendiumi taotlemiseks tuleb täita ankeet-iseloomustus, lisada soovituskiri ning põhjendus või pere majandusliku olukorra kirjeldus.
Dokumendid leiate veebiaadressilt http://www.zonta.ee/parnu_klubi.html. Stipendiumi taotluse võib esitada laps ise, lapsevanem, üldhariduskooli esindaja (klassijuhataja, huvijuht, õppealajuhataja, ringiõpetaja jne), huvikooli, huviringi, huviklubi juhendaja, puuetega inimeste organisatsiooni või mõne teise organisatsiooni esindaja.
Taotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruar 2012. Dokumendid palume saata meiliaadressile: vanalinnakoolituskeskus@gmail.com või toimetada aadressile Hospidali 22, Pärnu 80014. Stipendiumid antakse üle 10. märtsil 2012. a Kuninga Tänava Põhikooli saalis.
Zonta Pärnu klubi annab igal aasta välja „Andekas Laps" stipendiume. 2006. aastal pälvis stipendiumi 14 noort kokku 28 000 krooni ulatuses, 2007. aastal 15 noort 38 000 krooni ulatuses. 2008. aastal pälvis stipendiumi 12 noort, kokku anti välja 43 000 krooni, 2009. aastal 10 noort 25 500 krooni ulatuses ning 2010.aastal 11 noort 20 000 krooni ulatuses, 2011. Aastal 7 lapsele summas 1550 €.
Stipendiumite väljaandmiseks kogub Zonta Pärnu klubi vahendeid heategevusprojektidega.
Lisainfo:
Merle Tasane
merletasane@gmail.com
GSM 565 3927
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 25.01.12
|
2471 |
|
|
25.01.12 Linn kinnitas Sütevaka Humanitaargümnaasiumi juurdeehituse arhitektuurivõistluse tingimused
| 25.01.12 Linn kinnitas Sütevaka Humanitaargümnaasiumi juurdeehituse arhitektuurivõistluse tingimused | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsus kinnitas 16.01.2012 korralduse alusel Sütevaka Humanitaargümnaasiumi juurdeehituse arhitektuurivõistluse tingimused.
Tulevane ehitis peab olema praktiline ehitamise ning edasise ekspluatatsiooni seisukohalt. Eskiisi alusel peab olema võimalik koostada ehitusprojekt, mis vastab kehtivale seadusandlusele, normidele ja standarditele.
Võistlustööde hindamise juures arvestatakse hoone arhitektuurset lahendust, seal hulgas funktsionaalsust, välisilmet, konstruktiivse lahenduse lihtsust, ekspluatatsiooni ökonoomsust, vastavust kooli vajadustele ning sobivust olemasolevasse keskkonda. Samuti hinnangut ehituse maksumusele- lahenduse koostamisel arvestada ehituse ligikaudseks ruutmeetri hinnaks ligikaudu 1100 EUR/m².
Võistlustööde esitamise tähtaeg on 26.märts ning tulemused avalikustatakse 6. aprillil.
Võitja valib välja selleks moodustatud žürii. Parimaid võistlustöid premeeritakse.
Arhitektuurivõistluse üldtingimused on avalikustatud kooli kodulehel www.sytevaka.ee ja linnavalitsuse veebilehel www.parnu.ee.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium on tegutsenud olemasolevas Lõuna 20 hoones 1990. aastast. Kooli missiooniks on pakkuda kõrgetasemelise humanitaarse rõhuasetusega haridust, kasvatada avara silmaringiga aktiivseid ja vastutustundlikke ühiskonnaliikmeid ning anda õpilastele võimalikult hea ettevalmistus õpingute jätkamiseks kõrgkoolides. Koolis väärtustatakse sallivust, loovust ja valikuvabadust. Sütevaka Humanitaargümnaasium pakub õpilastele tegutsemist erinevates huviringides ja sageli veedavad õpilased ning nende juhendajad koolis aega hiliste õhtutundideni. Paljud Sütevaka õpilased armastavad öelda, et Sütevaka ei ole lihtsal kool, vaid hoopis elustiil!
Lisainformatsioon:
Karri Tiigisoon
Linnaarhitekt
Pärnu Linnavalitsus
tel 444 8348, 5275 815
e-post karri.tiigisoon@lv.parnu.ee
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 25.01.12
|
2470 |
|
|
24.01.12 Rahvaloendajad alustavad tööd
| 24.01.12 Rahvaloendajad alustavad tööd | X |
|
|
Rahvaloendajad alustavad tööd
Vilja Alamaa, REL 2011 Pärnumaa ringkonna juht
Alates veebruari keskpaigast võivad kõik, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või ei soovinud, hakata ootama rahvaloendaja külastust. Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd 16. veebruaril.
Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes e-loendusel ei osalenud või kelle e-loenduse ankeet jäi lõpetamata.
Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga helesinise salli järgi. Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel.
Rahvaloendaja teeb küsitluse sülearvutiga, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. See tähendab, et kui rahvaloendaja järel sulgub uks, võite olla täiesti kindel - teie vastused on kindlalt kaitstud. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud.
Juhul, kui kedagi pole kodus või ei ole vastamiseks sobiv aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. Siis palume kindlasti loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kella 9.00 kuni 21.00-ni.
Vastamiseks tasub valmistuda
Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel.
Vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näiteks tervise küsimuse juures pole vajalik välja otsida haiguslugu, piisab vaid märkida, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne „jah-ei“ küsimus. Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta (olgu selleks siis palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.)
Samuti palume väga, et tagatud saaks loendaja turvalisus, juhul kui omate majapidamises lemmiklooma.
Teie andmed on hästi kaitstud
Kõik loendusel kogutud isikuandmed on kindlalt kaitstud – see, mida te vastate, seda teate vaid teie ise. Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi asjata kartma, et muutub teie sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. Kahtluste ja hirmude maandamiseks võib julgelt öelda - teie vara ei kirjuta keegi üles.
Loendajad on väga meeldivad ja põhjaliku loendajakoolituse läbinud inimesed, keda mingil juhul ei ole vaja karta. Enamik loendajaid on kohalikud - inimesed teie endi hulgast ning elavad ja töötavad oma loenduspiirkonnas.
• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga
• Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012
Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.
Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18)
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 24.01.12
|
2469 |
|
|
24.01.12 Pärnu Jääfestival ootab osalejaid JÄÄ-arhitektuuri workshopile
| 24.01.12 Pärnu Jääfestival ootab osalejaid JÄÄ-arhitektuuri workshopile | X |
|
|
6.-10. veebruarini on Pärnus jää-arhitektuuri workshop, kus on võimalik tutvuda tavapäratu ehitusmaterjali jää ja lumega. Workshopi ajal ehitatakse Pärnu arhitektide kavanditele toetudes valmis jäälinn, mis koosneb kaheksast eri funktsiooniga ruumiosast.
Jääarhitektuuri workshopiks toodetakse kunstlund, mille plokkidest linn ehitataksegi. Arhitektuuri workshopi aitavad läbi viia jääskulptuuride sümpoosioni korraldajatena tuntud Rait Pärg ja Üllar Kallau.
Workshopile on osalema oodatud noored insenerid, arhitektuuri-, skulptuuri-, kunsti- ja disainivaldkondade spetsialistid ja tudengid Eestist, Soomest, Rootsist, Islandist ja Ahvenamaalt
Workshopi raames toimuvad loengud, mille käigus saab enam teada lume ja jääga seonduvast alates jää uurimisest kuni iglude ehitamiseni.
Workshopi käigus valmib Pärnu arhitektide kavandi järgi 8 eri otstarbega jää- ja lumehoonet, mida osalevad meeskonnad kujundavad ja sisustavad etteantud funktsioonile vastavalt. Ehitusmaterjalina kasutatakse selleks toodetud kunstjääd ja -lund. Workshopi raames loodud Jäälinn kujuneb Jääfestivali talvepargiks, kuhu lisandub ka uisuväli, kelgunõlv ja Jibbers.org Rail Jami suusatrikitrampliinid. Lisaks silmailule kavandatakse siin igapäevaselt etendusi, kontserte, teaduslikku jääuurimist, lasteüritusi ja saab kosutada hinge hea ja paremaga. Pärnu Jääfestival algab 17. veebruaril ja kestab 10 päeva.
Soovijail on võimalus workshopile registreeruda veebiaadressil http://www.icefest.eu/et/jaa-arhitektuuri-workshop
Lisainfo:
Merit Miller
Pärnu Jääfestivali Jääarhitektuuri workshopi koordinaator
Tel +372 5648 0061
ice@turundustugi.ee
http://www.icefest.eu
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 24.01.12
|
2467 |
|
|
16.01.12 Pärnu Jääfestival tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva suure vabaõhukontserdiga
| 16.01.12 Pärnu Jääfestival tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva suure vabaõhukontserdiga | X |
|
|
Pärnu Jääfestival tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva Pärnus suure vabaõhukontserdiga „Eesti Pidu“, millest on osa võtma oodatud nii Pärnu ja Pärnumaa kui ka kogu Eesti koorid ja laulurahvas.
24. veebruaril kell 14.00 astuvad Pärnu Vallikäärus lavale solistid Tanel Padar ja Birgit Õigemeel, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester koos bändi ning kooridega. Kontserdil tulevad esitusele tuntud isamaalised laulud nii kooriseades kui ka ühislaulmisena. Ürituse kunstiline juht ja dirigent on Jüri-Ruut Kangur. Sündmusega soovime aluse panna uuele traditsioonile.
Esmakordselt saab Eestis talvel vabaõhukontserdi laval kuulda sümfooniaorkestrit. Kontserdi õnnestumiseks hoiavad muusikuid laval oojas soojapuhurid.
Kontserdil kuuleb A. Mattiiseni „Isamaa ilu hoieldes“, T.Mägi „Koitu“ ja „Palvet“ , „Ilus oled isamaa“, P.Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“, S. Sisaski „Mis maa see on“, Ü.Vinteri „Laul Põhjamaast“, A.Mattiisen „Eestlane olen, eestlaseks jään“ (ühislauluna) ja teisi tuntud laule.
Kooridel on veel võimalik 20. jaanuarini osalemissoovist teada anda meiliaadressil: laura.haarakalju@gmail.com
Jääfestivali programm on veebilehel www.icefest.eu
Piret Hallik-Sass
Pärnu Jääfestival
GSM 5660 5860
piret@turundustugi.ee
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 16.01.12
|
2453 |
|
|
09.01.12 Meeldetuletus majaomanikele talvehooajaks!
| 09.01.12 Meeldetuletus majaomanikele talvehooajaks! | X |
|
|
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit.
Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.
Lume koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
- Eelnevalt hinnata, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab seda teha katusele minemata, näiteks redeli abil;
- Enne katusele minekut teha kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust);
- Juhul, kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitav tellida lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;
- Katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega. Jää, tugev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada.
- Juhul, kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovitav need ohutuks liikumiseks paigaldada. Võimaluse korral paigaldada katuse servadesse ka ajutised piirded;
- Lumel ja jääl ei tohi lasta kukkuda ega seda visata madalamatele hoonetele. Lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke;
- Juhul, kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see tööde teostamise ajaks piirata ohutuslintidega;
- Jälgida, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahendeid katuselt alla;
- Lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme;
- Lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.
Ehitise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustuseks on muuhulgas korraldada ka õigeaegsed lumekoristustööd. Samuti kohustub ehitise omanik teavitama TJA-d ehitisega toimunud õnnetusest.
Ehitiste ohutusjärelevalvet teevad kohalikud omavalitsused ja TJA. Ehitise omaniku kohustuste eiramise korral võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.
Anu Võlma
Avalike suhete peaspetsialist
Tehnilise Järelevalve Amet
tel: 667 2031; 50 11 585
e-post: anu.volma@tja.ee
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 09.01.12
|
2446 |
|
|
|
| Uudiste arhiiv... |





Elukoha registreerimine

Detailplaneeringute algatamised ja avalikustamised

Riigihanked

Teede sulgemised Pärnu linnas

Mereveetase, nõuanded suurveega toimetulekuks

Lumekoristusteenused






Mis on istungite kavas, kes on linna külalisteks, millised ametnikud on lähetuses... Sel nädalal linnavalitsuse ja selle üksuse kavas olevast leiad ülevaate leheküljelt Nädal linnavalitsuses. 

 |
|
|
|
|
|