uus p2rnu Tõstamaa Audru Pärnu Paikuse Omavalitsus Pärnu linn



1. novembril 2017 ühinesid Audru vald, Paikuse vald, Pärnu linn ja Tõstamaa vald ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn

Omavalitsusse kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassare alev ning 49 küla

nool2  Vaata lähemalt...

Üleminekuperiood

Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil hakatakse välja kujundama uut valitsemis- ja haldamiskorraldust. Muudatused viiakse sisse aegamööda. 

nool2 2017. aasta lõpuni jäävad senised vallavalitsused edasi tegutsema ning toiminguid teha, abi ja nõu küsida saab harjumuspärastest kohtadest
nool2 Üleminekuperioodil jäävad alles ka senised omavalitsuste veebilehed, info muutub ja koondub jooksvalt

Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Infotelefon 15505 (lisainfo)
15505[at]lv.parnu.ee

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Linnavolikogu

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8100 (info)
444 8103 (volikogu nõunik)
volikogu[at]lv.parnu.ee
Istungite päevakorrad ja ülekanne

ev100
Pärnu, Eesti Vabariigi sünnilinn

Pärnu, Eesti Vabariigi sünnilinn

Erinevalt ülejäänud Eestist tähistatakse Pärnu linnas vabariigi aastapäeva 24. veebruari asemel päev varem, 23. veebruaril. Selleks on ka omad ajaloolised põhjused - just nimelt Pärnus loeti 23. veebruaril 1918 ajaloolise Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifest. Siin toimus 24. veebruaril 1918 ka esimene sõjaväeparaad.

Iseseisvusmanifesti koostamine
Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu – esimese vabadel valimistel moodustatud Eesti Maapäeva eestseisus – koostas 21. veebruaril 1918 Tallinnas Eesti iseseisvaks riigiks kuulutamise manifesti.

Vanemate Nõukogu poolt 19. veebruaril moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee pidi korraldama selle väljakuulutamise ja ajutise valitsuse moodustamise. Hoolimata rahvaste enesemääramise õiguse vormilisest tunnustamisest enamuse sõdivate riikide poolt, ei õnnestunud manifesti samal päeval avalikult ette lugeda Haapsalus, kus paiknes 1. Eesti jalaväepolk. Sinna marssisid sisse Saksa väed. Tallinnas polnud võimalik manifesti välja kuulutada enamlike madruste ja soldatite ülemvõimu tõttu. Saksa keisririik tahtis rahvaste enesemääramisõigust kasutada baltisakslaste kaudu, Venemaal võimu haaranud internatsionalistid-enamlased jälitasid aga rahvuslasi kõikjal.

Eesti võim Pärnus ja Pärnumaal
Pärnu oli sel ajal üks väheseid paiku, kus 1917. aastal moodustatud rahvusväe-osad olukorra kontrolli alla said ja algas Eesti riigi loomine. 2. Eesti jalaväepolgu III (Pärnu) pataljoni ülem Feliks-Johannes Tannebaum (hilj. Tanner) võttis 22. veebruaril 1918 üle võimu Pärnus ja Pärnumaal. Saksa armee eest põgenevate enamlaste järel ja Vene armee üksuste vahel korda luues asutati ajutine korrakaitse komitee ja pandi ametisse maakonna miilitsaülem. Kell 6 õhtul kutsuti Endla teatrimajja kokku rahvakoosolek, millel kiideti heaks vabariigi väljakuulutamise kava.

Iseseisvuse väljakuulutamine
Mitmele poole väljakuulutamiseks laiali saadetud iseseisvus-manifesti kaks eksemplari tõi 23. veebruari pärastlõunal Pärnusse Jaan Soop, Eestimaa autonoomse kubermanguvalitsuse ehk Maavalitsuse asjadevalitseja. Manifesti paljundamise tellis veel samal päeval Eesti Maarahva Liidu Pärnu osakonna juhataja August Jürman (hilj. Jürima) ning trükkida võttis selle Maria Jürvetson (hilj. Jürimäe), kes hoidis käigus oma mehe, 1. Eesti jalaväepolgus sõjaväeametnikuna teeninud Aleksander Jürvetsoni trükikoda Hospidali tänaval.

Esimesed trükitekstid jõudsid tänavatele umbes samal ajal manifesti avaliku ettelugemisega. Kogunevale rahvale jagasid rinda kinnitamiseks sini-must-valgeid lindikesi 12 tütarlastekooli lõpuklasside õpilast. Välja kuulutatud ajal, kell kaheksa õhtul, luges Eesti Maapäeva saadik Hugo Kuusner tõrvikute valgel Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifesti. Pärnu pataljoni orkestri saatel laulis kogunenud rahvas "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ja pataljoni koondrood tulistas 40 vintpüssist mitu kogupauku.

Esimene sõjaväeparaad 24. veebruaril 1918
Kell 11.30 toimus Pärnu pataljoni nelja roodu ja komandode rivistus Endla teatrimaja taga asunud marsiväljakul, kust algas paraad mööda Rüütli tänavat raekojani. Sini-must-valgete lintidega tähistatud Eesti sõdureid saatis lisaks koolidele ja eesti seltsidele ka suur rahvahulk.

Endla lipumasti heisati rahvuslipp ja raekojas koostati "Akt Eesti Demokraatlise Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23.(10.) veebruaril 1918 a. kell 8 õhtul". Sellele andsid allkirjad linnapea kohusetäitja J. Timusk, maakonnavalitsuse abiesimees J. Hansen, Pärnu linna poolt valitud Eesti Maapäeva saadik H. Kuusner, Pärnu pataljoni ülem staabikapten Tannebaum, maakonna miilitsaülem N. Talts, nelja erakonna, kooliõpetajate liidu ja viie seltsi esindajad.

Samal päeval asus Tallinnas päevakäske välja andma Eestimaa Päästmise Komitee. Moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Tallinnas ja Paides asuti samuti trükkima iseseisvusmanifeste ja neid levitama. Viljandis luges Pärnus trükitud manifesti ette linnapea Gustav Talts.

Esimene riigipüha
Pealinnas oli 25. veebruar kuulutatud puhkepäevaks ja kõikjal loeti ette Iseseisvusmanifesti, seda tegi Reaalkooli trepilt ka Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts. 25. veebruari esimestel tundidel jõudsid Saksa väed Valgast raudteed pidi Pärnusse ja keskpäeval Tallinna. Sel päeval alanud okupatsiooni tõttu ei ole hiljem 25. veebruari pühana tähistatud.

1918. aasta novembris, kui Saksa okupatsioon lõppes, meenu-tati iseseisvuse algusena 28. (15.) novembrit 1917, kui Eesti Maapäev ennast "Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks" tunnistas, samuti jaanuaris 1918 ajakirjanduse kaudu levitatud nõupidamise otsust, millega Maapäeva juhatus, Vanemate Kogu,

Maavalitsus ja erakondade esindused tunnistasid vajadust kuulutada Eestimaa erapooletuks iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. K. Pätsi juhitud Ajutine Valitsus otsustas 12. veebruaril 1919. aastal, et vabariigi "väljakuulutamise päeva" hakatakse tähistama 24. veebruaril.

Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud sündmuste kronoloogia Pärnus
Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud kohad Pärnus

Tekstid: Aldur Vunk / Pärnu Muuseum; Hilja Treuberg / Pärnu Linnakodaniku Maja
Fotod: Pärnu Muuseum, Pärnu Linnakodaniku Maja, erakogud

Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud sündmuste kronoloogia Pärnus

20. veebruar 1918
Pärnumaa tööliste ja soldatite saadikute täitevkomitee käsul tegid enamlikud soldatid ja madrused katse vangi võtta Pärnu pataljoni staap. Leides eest lahinguvalmis eesti sõdurid, lahkusid nad võitluseta.

21. veebruar 1918
Vene relvaüksused ja täidesaatev komitee lahkus Pärnust koos toitlustuskomitee juhatusega.

22. veebruar 1918
Päevakäsuga nr. 41 võttis Pärnu pataljoni komandör F. Tannebaum täidesaatva võimu Pärnus ja Pärnu maakonnas pataljoni kätte.
Kell 16 tuli kokku linnavolikogu ning volikogu esimehe J. Pajo juhtimisel nimetati esindajad toitlustusasjade ja korrakaitse organiseerimiseks. Koostati üleskutse linnakodanikele koguneda Endla teatrisse koosolekule.
Kell 18 toimus teatrimajas rahvarohke koosolek, mis tervitas Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ning pidas vajalikuks erapooletu seisukoha võtmist välisriikide suhtes. Pärnusse saabus Tallinnas enamlaste käes vangis olnud Maapäeva saadik Hugo Kuusner.

23. veebruar 1918
H. Kuusneri korterisse jõudis Eesti Maapäeva asjadevalitseja J. Soop ning tõi kaasa iseseisvusmanifesti teksti korraldusega see veel samal päeval avalikult ette lugeda. Korraldati manifesti trükkimine A. Jürvetsoni trükikojas ning linnarahva kokkukutsumine.
Kell 20 luges H. Kuusner Endla teatri rõdult suurele rahvahulgale manifesti ette, teatrimajale kerkis rahvusvärvides lipp.

24. veebruar 1918
Endla ees peeti kõnesid, rongkäik Pärnu pataljoni ja orkestri saatel suundus raekoja juurde. Raekojas koostati akt iseseisvusmanifesti ettelugemise kohta Pärnus. Eliisabeti kirikus luges manifesti teksti kogudusele ette pastor Hasselblatt. Kaubanduskoolis pidasid seltside esindajad ja omavalitsuse liikmed nõu ning otsustati saabuvad saksa väed võtta vastu ei sõbralikult ega vaenulikult, deklareerides nendele, et Eesti on iseseisev ning Vene-Saksa sõjas erapooletu riik.

Ööl vastu 25. veebruari saabusid Pärnusse esimesed saksa väeosad. Teiste hulgas arreteeriti peatselt ka iseseisvus-manifesti väljakuulutaja Hugo Kuusner. Tegelik võim linnas jäigi saksa sõjaväe kätte ning algas ümmarguselt 9 kuud kestnud karm okupatsioon.

Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud kohad Pärnus

1. Ajaloolise Endla teatri asukohta tähistav mälestusmärk (Rüütli 44)
2. Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk Rüütli platsil
3. Rahvuslike poliitikute peakorter (Rüütli 47)
4. Mälestustahvel Hospidali 14 hoonel, A. Jürvetsoni trükikoja asupaigas
5. Kaubanduskooli hoone, Pärnu pataljoni staap 23.-24. veebruaril 1918.a.
6. Eliisabeti kirik (Nikolai 22), kus 24. veebruaril luges manifesti ette koguduse pastor F. Hasselblatt
7. Pärnu Raekoda (Nikolai 3) - siin koostati ning allkirjastati 24. veebruaril erinevate Pärnu organisatsioonide ja asutuste esindajate poolt akt iseseisvusmanifesti väljakuulutamise kohta Pärnus
8. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi hoone (Kuninga 29), kus olid õppinud suur osa iseseisvumise väljakuulutamisega seotud isikutest. Kooli koridoride seintel on tänapäeval vaadata portreed Konstantin Pätsist, Hugo Kuusnerist, Oskar Kasest, Jaan Teemantist (autor V. Paluoja), samuti Jüri Vilmsi büst (autor M. Mikof).
9. Iseseisvuse väljakuulutamise lavastus Pärnu Muuseumi (Aida 3) püsinäitusel «11000 aastat ajalugu»
kohad p2rnus kaart

 

Pane tähele!

Sotsiaalteenuse tellimise hanked (pakkumuste esitamise tähtajad: 20.11.17 kl 12.00 ja 08.12.17 lk 12.00)
Perekonnaseisutoimingud 
Detailplaneeringute avalikud väljapanekud ja arutelud

Pärnu linn müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel

Muudatused liikluskorralduses  stop2

» Keskväljaku parkla on 20. novembril seoses jõulukuuse paigaldamisega suletud
» Haapsalu mnt, Tallinna mnt, Roheline, Kilgi ja Telliskivi tänavatel liiklus häiritud seoses kaevetöödega
» Rannapargis uuendatakse kõnniteekatet (Lehe, Tammsaare pst, Supeluse ja Ranna pst vahele jääv ala). Tööd kestavad novembri lõpuni

aastategu banner kodukale2017
EVP b2nner 2017 kodukale

toeta valmismist kodukale
Kõigil, kes soovivad mälestusmärgi valmimist toetada, on selleks võimalus. Loe lähemalt...