Detailplaneeringute väljapanekud ja arutelud

Väljapanekud ja arutelud
Detailplaneeringute ja detailplaneeringute eskiislahenduste avalikud väljapanekud toimuvad lisaks veebilehele ka tööpäeviti 08.00-16.00 Pärnu linnavalitsuse I korrusel asuvas planeeringute saalis nr 103. Samas ruumis toimuvad ka eskiislahenduste avalikud arutelud.

Arvamuste ja ettepanekute esitamine
Planeeringute koostamise ja väljapanekute jooksul võib planeeringu kohta esitada arvamusi kohapeal või saata need Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee


25. septembril 2017 kell 16.00
Niidu tn ja Ehitajate tee ristmiku (Ehitajate tee T8 kinnistu) lähiala detailplaneeringu avalik väljapaneku tulemuste arutelu
Detailplaneeringu avalik väljapaneku ajal laekus planeeringulahenduse kohta planeeringuala naaberkinnistu omanike poolt esitatud  avaldus.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 20. juuli kuni 17. august 2017
Detailplaneeringuala suurusega ca 8,9 ha asub Räämal, külgnedes Ehitajate teega. Pärnu Muuseum soovib rajada piirkonda vabaõhumuuseumi kompleksi, kus konserveeritakse, restaureeritakse ja eksponeeritakse hooneid (elamuid), mida kunagi on kasutatud eeskätt tööliste majutamiseks – Vaeste‑Patuste alev.

Detailplaneeringuga on kavandatud maa-ala jagada seitsmeks krundiks: Ehitajate teega paralleelsele kergliiklusteele moodustatakse olemasolevast väiksem transpordimaa krunt Pos.1 suurusega 9143 m2; Vabaõhumuuseumile moodustatakse kolm krunti – kaks vabaõhumuuseumimaa krunti Pos.2 suurusega 36 037 m2 ja Pos.3 suurusega 36 349 m2 ning muuseumi teenindamiseks kavandatav ärimaa krunt Pos.5 suurusega 600 m2; Krunt Pos.4 suurusega 4988 m2 moodustatakse Niidu ojale ja selle kaldal paiknevale kergliiklusteele (haljasala maa); Krunt Pos.6 suurusega 1892 m2 moodustatakse juurdepääsuks Rohu tn 156 a ridaelamu krundile; Krunt Pos.7 suurusega 40 m2 moodustatakse taristu teenindamiseks.

Ühele kruntidest Pos.2 või Pos.3 on kavandatud kõrgehitisena ilmaratas, kõrgusega kuni 35 m olemasolevast maapinnast. Muuseumialale on lubatud rajada vagonettide rada. Planeeringuala kruntide kasutamise sihtotstarveteks on määratud kergliiklusteemaa, vabaõhumuuseumi maa, haljasala maa, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, juurdepääsuteemaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, mis vastavad üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele transpordimaa, ühiskondlike hoonete maa, üldmaa, ärimaa ja tootmismaa. Planeeritava ala tegevus on suunatud muusemile, millest peab lähtuma ka alale planeeritud ärimaa kasutamine.

Pärnu linna üldplaneering näeb alale ette põhiliselt väikeelamu-ja korruselamumaa juhtotstarvet. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pärnu linna üldplaneeringut.

Niidu tn ja Ehitajate tee ristmiku (Ehitajate tee T8 kinnistu) lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu linnavolikogu otsus 15. juuni 2017 otsus nr 55)


18. septembrist kuni 16. oktoobrini 2017 
Väike-Kuke tn 31 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Planeeringuala moodustab 2235 m² suurune, elamumaa sihtotstarbega Väike-Kuke tn 31 kinnistu, mis asub Pärnus, Väike-Kuke ja Liiva tänavate nurgal.

Detailplaneeringuga tehakse kinnistu jagamise ettepanek kaheks elamumaa krundiks suurustega 1744 m2 (Pos 1) ja 492 m2 (Pos 2) ja sellega seoses ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kavandades piirkonda minimaalsest väikeelamumaa krundist (600 m²) väiksemat krunti. Olemasoleva korterelamuga krundi uueks juhtfunktsiooniks määratakse korruselamumaa juhtotstarve.

Pos1 krundile lubatud hoonete arv on 3 hoonet lubatud suurima ehitisealuse pindalaga kokku 430 m2. Hoonete maksimaalne kõrgus on korterelamu puhul 11.0 m ja kõrvalhoone puhul 4.5 m arvestatuna hoonet ümbritsevast keskmisest planeeritavast maapinnast 4.0 m abs. Korterelamule on lubatud kaks maapealset põhikorrust ja katusekorrus ning üks maa-alune korrus sügavusega -3m. Kõrvalhooned on ette nähtud ühekorruselistena. Krundi Pos 1 kasutamise sihtotstarbeks on määratud korterelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele korruselamumaa.

Pos 2 krundile kavandatakse kaks hoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga kokku 224 m2. Eluhoone maksimaalne kõrgus on 8.5 m ja kõrvalhoone 4.5 m arvestatuna hoonet ümbritsevast keskmisest planeeritavast maapinnast 4.0 m abs. Lubatud on kaks maapealset korrust (põhi- ja katusekorrus), maa-alust korrust ette ei nähta. Kõrvalhoone on ühekorruseline. Krundi Pos 2 kasutamise sihtotstarbeks on määratud üksikelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele väikeelamumaa.

Väike-Kuke tn 31 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 17.08.2017 otsus nr 78)


18. septembrist kuni 16. oktoobrini 2017 
Väike-Veski tn 1 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Planeeringuala moodustab 2003 m² suurune, elamumaa sihtotstarbega Väike-Veski tn 1 // 1a kinnistu, mis asub Pärnu kesklinnas, Riia mnt ja Pärnu jõe vahelisel alal. Detailplaneeringuga tehakse kinnistu jagamise ettepanek kaheks elamumaa krundiks suurustega 1176 m2 (Pos 1) ja 827 m2 (Pos 2).

Pos1 krundil asuvad olemasolev nelja korteriga korterelamu ja olemasolev ühe korteriga elamu, kavandatakse hoonestusala uuele kuurile, vanad kuurid nähakse ette lammutada. Kokku on krundile lubatud hoonete arv 3 hoonet lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 294 m2. Hoonete maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast on korterelamu puhul 10.0 m, pereelamu puhul 7.0 m ja abihoone (kuur) puhul 3.6 m arvestatuna olemasolevast maapinna kõrgusest 4.70 m abs. Lubatud on kaks maapealset ja üks maa-alune korrus.

Krundi Pos 1 kasutamise sihtotstarbeks on määratud korterelamumaa/pereelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele väikeelamumaa.

Pos 2 krundile kavandatakse üks hoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 248 m2. Hoone maksimaalne kõrgus on 9.0 m arvestatuna olemasolevast maapinna kõrgusest 4.38-4.85 m abs. Lubatud on kaks maapealset ja üks maa-alune korrus.

Krundi Pos 2 kasutamise sihtotstarbeks on määratud korterelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele väikeelamumaa.
Väike-Veski tn 1 kinnistu detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta linna üldplaneeringut selles osas, et ühele moodustatavatest kruntidest (Pos 1) jääb kaks olemasolevat eluhoonet.

Väike-Veski tn 1 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu LInnavolikogu 17.08.2017 otsus nr 77)


4. september kuni 3. oktoober 2017 
Nurmenuku tn 1, 2, 3, 4, 5, 5a, 8, 10,16 ja Nurmenuku tänava T1 kinnistute maa-ala detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

Planeeritav maa-ala, suurusega 34422 m2, asub Pärnu Tammiste piirkonnas, piirnedes kirde ja kagu küljel Sauga valla territooriumiga. Eesmärgiks on alale kehtestatud detailplaneeringu osaline ümberplaneerimine üksikelamu maa kruntidega piirkonnaks. Kolme korterelamumaa krundi, Nurmenuku tn 8, 10 ja 16, asemele soovitakse moodustada erinevate suurustega 9 üksikelamu maa sihtotstarbega krunti. Üksikelamute suurimaks korruselisuseks on kavandatud kaks korrust, lubatud suurimaks kõrguseks 8,0 meetrit ja abihoonetele 5,5 m arvestatuna planeeritud maapinnast. Kruntide täisehituse protsendid on üldplaneeringu kohased. Kruntide ehitusõiguse kavandamisel soovitakse arvestada maakütte paigaldamise võimalusega. Kahel korruselamumaa sihtotstarbega krundil (Nurmenuku tee 3 ja 4 ) säilitatakse kehtiva detailplaneeringu kohane lahendus. Uus kruntimislahendus arvestab varem moodustatud Nurmenuku tänava T1 kinnistu suuruse ja kujuga, tänava kinnistu piire ei muudeta. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine korruselamumaast väikeelamumaaks toob detailplaneeringuga kaasa üldplaneeringu muutmise ettepaneku.

DP seletuskiri
DP illustratsioon
DP põhijoonis
DP tugijoonis
DP tehnovõrkude joonis
DP situatsiooniskeem
DP arhitektuursed nõuded
DP liikluse ja heakorra joonis
DP vertikaalplaneering


25. augustil 2017 kell 14.00
Haapsalu mnt 72 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu
Väljapaneku ajal laekus planeeringulahenduse kohta üks ettepanekutega avaldus

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 
26. juunist kuni 10. juulini 2017 

Planeeringuala moodustab 1724 m² suurune Haapsalu mnt 72 kinnistu, mis asub Vana-Pärnu elamupiirkonnas. Detailplaneeringuga nähakse ette krundile rajada kolm hoonet (põhihoone ja kaks kõrvalhoonet) lubatud suurima ehitisealuse pindalaga kokku 345 m2. Põhihoonena toimib uus pereelamu maksimaalse kõrgusega 8,0 m, kõrvalhoonetena ärihooneks rekonstrueeritav hoone kõrgusega 4,8 m ja Jakobi tänavapoolse krundipiiri ääres rekonstrueeritav kuur kõrgusega 4,2 m. Kõrgused on arvestatud hoonet ümbritsevast keskmisest olemasolevast maapinnast. Pereelamu on kahekorruseline (põhikorrus ja katusekorrus), kõrvalhooned on ühekorruselised ja maa-aluseid korruseid ette ei nähta.

Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 75-100% üksikelamumaa ja 0-25% väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 75-100% väikeelamumaa ja 0-25% ärimaa. Detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringuga.

Haapsalu mnt 72 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 18.05.2017 otsus nr 35)


22. augustil 2017 kell 16.00
Ranna pst 4 ja Kuuse tn 6 kinnistute detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu
Väljapaneku ajal laekus planeeringulahenduse kohta üks ettepanekutega avaldus

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus
20. juuli kuni 3. august 2017

Detailplaneeritava ala suurus on 20 782 m2, mis paikneb Pärnus, ranna piirkonnas. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritava ala krundijaotust. Ümberkruntimise tulemusena moodustatakse alale kaks krunti : 6040 m2 suurune Pos 1 (Ranna pst 4) ja 16 573 m2 suurune Pos 2 (Kuuse tn 6).

Krundi Pos 1 kasutamise sihtotstarbeks on määratud parkimisehitiste maa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele ärimaa. Pos 1 krunti ei hoonestata, sellele on planeeritud avalikult kasutatav parkla.

Krundi Pos 2 kasutamise sihtotstarbeks on määratud puhke- ja spordirajatiste maa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele üldmaa, mille alajaotus on staadionite maa. Pos 2 krundile võib rajada ühe hoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 15 m2. Hoone suurim lubatud kõrgus on 2,5 m, sellele krundile on planeeritud kergejõustiku ja pallimängude harjutusväljakud, hoonestusala on mõeldud tehnoseadmete paigutamiseks. Alale on lubatud püstitada võistluste ajaks ajutine tribüün (max kõrgus 3 m). Detailplaneering on koostatud kooskõlas Pärnu linna üldplaneeringuga.

Ranna pst 4 ja Kuuse tn 6 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu linnavolikogu otsus 15. juuni 2017 otsus nr 54)


14. -22. augustini 2017
A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav väljapanek

23. augustil 2017 kell 16.00
detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu

DP seletuskiri
DP põhijoonis
DP illustreeriv joonis
DP situatsiooniskeem
DP linnaehituslik analüüs


7. augustist kuni 4. septembrini 2017
Riia mnt 175a, 177 ja 177b kinnistute detailplaneeringu avalik väljapanek

Planeeritav ala asub Raja, Metsa ja Papiniidu tänavate ning Riia mnt vahelises kvartalis. Detailplaneering näeb ette Riia mnt 175a, 177 ja 177b kinnistute liitmise üheks krundiks suurusega 2311 m2. Moodustatavale krundile võib püstitada 2 hoonet (tänavaäärne hoone ja õuepealne hoone) suurima lubatud ehitisealuse pindalaga kokku 1040 m2.

Riia mnt ääres on hoonestuse suurim lubatud kõrgus on 9,0 m arvestatuna keskmisest planeeritavast ümbritsevast maapinnast (5,70 abs m) ja korruselisus on kaks maapealset korrust ning lubatud on üks maa-alune korrus lubatud sügavusega -3,50 m.

Õuepealse hoone suurim lubatud kõrgus on 5,0 m arvestatuna keskmisest planeeritavast ümbritsevast maapinnast (5,20 abs m ) ja korruselisus on üks maapealne korrus ning lubatud on üks maa-alune korrus lubatud sügavusega -3,50 m.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse sihtotstarbeks määratud väikeelamumaa juhtfunktsioon. Planeeringuga kavandatud krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 60-100 % kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, kontori- ja büroohoone maa ja 0 – 40 % korterelamu maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pärnu linna üldplaneeringut kavandades piirkonda ärimaa juhtfunktsiooni, millele lisandub osaliselt väikeelamumaa juhtfunktsioon.

Riia mnt 175a, 177 ja 177b kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu otsus 20. aprill 2017 nr 25)
DP illustreeriv joonis


 

7. augustist kuni 4. septembrini 2017  
Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu avalik väljapanek

Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu koostamine algatati reisijaid teenindava jaamahoone rajamiseks ning raudtee maa-ala ulatuse täpsustamiseks koos selleks vajaliku taristu, ehitiste ja otstarvetega. Planeeringuala suuruseks on ca 17 ha, mis asub Papiniidu ettevõtluspiirkonnas Pärnu jõe vasakkaldal, külgnedes Liivi tee ehk Via Balticaga.

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus tavarööpmelaiusel 1435 mm, mis tagab rongide liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida läbi Läti ja Leedu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Pärnu reisijate raudteejaam on Rail Baltic reisijateveo vahejaam, millega integreeritakse riigisiseste 1520 mm rööpmelaiusega reisijateveo liini(de) Pärnu lõppjaam ja Pärnu linna poolt kavandatav reisiterminal.

Üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed planeeringualal on väikeelamumaa, üldmaa, raudteemaa, transpordimaa. Planeeringuga tehakse ettepanek Pärnu linna üldplaneeringu muutmiseks, uute juhtotstarvetena nähakse ette ärimaad ja üldmaad ning transpordimaad, mille valdavaks alaliigiks on raudteemaa. Planeeringuala kruntimisel on lähtutud kavandatavatest kasutusfunktsioonidest ja seda kirjeldab detailplaneeringu kruntimise joonis P-6 koos maakasutuse tabeliga.

Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama reisiterminali aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö kavand Water Strider. Jaamahoone on kujundatud piklikuna ning perrooni kohale tõstetuna, mis ühendub ümbritsevaga avarate galeriisildade abil. Maapinnast tõstetud maht töötab ühtlasi nii hoonena kui ka perrooni katva katusena. Hoonestuse suurim lubatud absoluutkõrgus/suhteline kõrgus maapinnast on 28.0 m/18.0 m; suurim lubatud korruselisus maapeal/maa all on 3/0.

Lisaväärtusena on planeeringuala jõepoolsele osale kavandatud ärihooned, mis on paigutatud risti jõega avades nii vaateid jõele ja vastupidi, millede hoonestus on liigendatud kolmeks eri majadena mõjuvaks põhimahuks ning neid ühendavaks ühekorruseliseks galerii-hoonestuseks. Hoonestuse suurim lubatud absoluutkõrgus/suhteline kõrgus maapinnast on 20.0 m/14.5 m; suurim lubatud korruselisus maapeal/maa all on 4/1. Kruntidele kavandatud ehitusõigus ja detailsemad ehituslikud ning arhitektuursed nõuded on esitatud nii planeeringu seletuskirjas, kui põhijoonisel P-4.

Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus analüüsiti võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid: mõju pinnasele, taimkattele, maastikuilmele, Pärnu jõele ja nahkhiirtele; sotsiaalset mõju; mürast ja vibratsioonist tekkivat mõju, õnnetusohtlikkust; liikluskorralduse muudatusega kaasnevat mõju. Eelhinnangu järeldustest lähtuvalt puudub vajadus algatada Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.

Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu KSH eelhinnang
Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu linnavolikogu otsus 15. juuni 2017 nr 48)


26. juulist kuni 23. augustini 2017
Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur-Jõe tänavate piirkonna (endise Maseko territooriumi) detailplaneeringu avalik väljapanek

Detailplaneeringuala suurus on 18,83 ha. Planeeritav ala asub Pärnu linnas, piirnedes Riia mnt, Lao tänava, Pärnu jõe ja Alevi kalmistuga.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta alale varem planeeritud krundistruktuuri eesmärgiga võimendada piirkonna olemasolevat kvaliteeti ja selle läbi kujundada atraktiivne ja mitmekesine elukeskkond. Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala kokku 34 positsiooninumbriga krundiks.

Jõe äärde on kavandatud laiem avalik ruum, mis võimaldab rekreatsiooniala rikastavaid funktsioone. Sinna on kavandatud jõeäärne sildumisala teenindav ärihoone ning väikesed roheala teenindavad paviljonid, millede maksimaalseks korruselisuseks on kavandatud 2 korrust.

Elamute hoonefront on kavandatud kaarjalt jõe äärest veidi eemale. Sellele alale on planeeritud 3-5-korruselised nö nõlvamajad. Nõlvamajade taha on kavandatud kergliiklusele avatud avalik ala, mille lääneosasse on kavandatud lasteaed.

Suur-Jõe ja Tüürimehe tänavate äärde on kavandatud korterelamud, kus valdavaks hoonestuse kõrguseks on 3-5 korrust. Korterelamud on ette nähtud nii kõrguslikult kui fassaadilt liigendatuna. Suur-Jõe tänava sihile on kavandatud kuni 8-korruseline torn. Planeeringuala hõlmab ka Waldhofi parki, kus on ette nähtud säilitada olemasolev haljastus. Muudetud on jalakäiguteede võrgustikku, loomaks sujuvaid ja loogilisi ühendusi jõeni. Planeeritavate kruntide moodustamist ja suurusi käsitletakse detailplaneeringu põhijoonisel ja kruntimise joonisel.

Piirkonna kruntide kasutamise sihtotstarveteks on määratud korterelamumaa, haridus- ja lasteasutuse maa, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa, kontori- ja büroohoone maa, spordirajatise maa, haljasala maa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste maa, tee ja tänava maa, kergliiklustee maa-ala, kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa. Käesolev planeering on koostatud maakasutuse juhtotstarbe osas üldplaneeringu kohasena.

Pärnu linna üldplaneeringuga on planeeringualal, Pärnu jõe kaldapealsel lõigul määratud 30m ulatusega ehituskeeluvöönd. Detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringu muutmist veekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Pärnu jõe ehituskeeluvööndit nähakse ette vähendada 10 meetrini Pärnu jõe tavalisest veepiirist eesmärgiga võimaldada jõe kaldale sildumisala teenindav hoone ehitamist vajalikus ulatuses.

Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur-Jõe tänavate piirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus analüüsiti järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid: lihkeohtlikkus ja geoloogia, pinnas, müra, vibratsioon, välisõhukvaliteet, jäätmed, kultuuripärand, looduskaitse, maastikuilme, insolatsioon, sotsiaal-majanduslik mõju, liiklus, teenused, sademevesi, suurus ja ruumiline ulatus, vastavus seadusandlusele, mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Kokkuvõttes koostatud detailplaneeringuga eeldatavalt mõju keskkonnale võrreldes praegu kehtiva lahendusega ei suurene. Koostatud detailplaneeringuga on kavandatud 30% väiksem hoonestustihedus ja olemasoleva jäätmaa muutmine esteetiliselt nauditavaks elamu- ja puhkepiirkonnaks mõjuvad ümbritsevale keskkonnale positiivselt.“

Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on linnakeskkonnas tavapärased ega oma oluliselt negatiivset keskkonnamõju, mistõttu jäeti Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur-Jõe tänavate piirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Pärnu Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur-Jõe tänavate piirkonna detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu otsus 15. juuni 2017 nr 53)


12. -20. juunini 2017
Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav väljapanek

20. juunil 2017 kell 16.00
detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu

DP seletuskiri
DP põhijooonis
DP tugijoonis
DP eritingimused
DP situatsiooniskeem


19. juunil 2017 kell 16.00
maa-ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus
13. aprillist kuni 15. maini 2017

Väljapaneku ajal laekus planeeringulahenduse kohta kaks vastuväidetega avaldust.

Planeeritava ala suurus on u 2,4 ha, mis asub Pärnu Rääma piirkonnas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek moodustada jätkuvalt riigi omandis olevast maast 13 elamumaa sihtotstarbega krunti (Pos 1-13), 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti (Pos 24-25), 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti (Pos 26-29) ja 10 elamumaa sihtotstarbega ajutist krunti, mis on ette nähtud liita nendega piirnevate olemasolevate väikeelamukruntidega (Pos 14-17 ja 18-23).

Planeeritavate kruntide moodustamist ja suurusi käsitletakse detailplaneeringu koosseisus oleval põhijoonisel ja kruntimise joonisel. Organiseeritud ja kujundatud asumi kujundamiseks on välja töötatud hoonestusreeglid, mille eesmärgiks on tagada rajatavas elamupiirkonnas arhitektuurselt terviklik hoonestus, kvartalis stiililt sarnased hooned. Kruntidele kavandatud detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu põhijoonisel.

Kavandatud tänavate võrk lähtub olemasolevatest väljakujunenud liikumissuundadest ja tänavasihtidest. Planeeritud tänavad on ette nähtud avalikuks kasutamiseks.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) planeeringualal on korruselamumaa/väikeelamumaa juhtotstarve. Kõnesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pärnu linna üldplaneeringu muutmiseks kavandades piirkonda väikeelamumaa, üldmaa ja transpordimaa juhtfunktsioone. 

Kanepi, Lina, Lille ja Pirni tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 16.03.2017 otsus nr 17)


29. mai kuni 12. juuni 2017
Lubja 60 ja 62 kinnistute detailplaneeringu avalik väljapanek

Planeeringuga hõlmatud hoonestamata 2643 m2 suurune Lubja 60 ja 2192m2 suurune Lubja 62 kinnistu paiknevad Ülejõel Lubja tänava ääres. Lubja 60 krundile võib rajada ühe hoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 900 m2 ja Lubja 62 krundile võib rajada ühe hoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 600 m2.

Mõlemale krundile rajatavate hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 12,0 m arvestatuna hoonet ümbritsevast keskmisest planeeritud maapinna kõrgusest (5.70–6.10 m abs). Lubatud maapealne korruselisus on kolm korrust, maa-aluseid korruseid ette ei nähta. Lubja 60 korterelamusse on kavandatud 20 ja Lubja 62 korterelamusse on kavandatud 10 korterit. Kruntide kasutamise sihtotstarbeks on määratud korterelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele korruselamumaa. Detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringuga.

Lubja tn 60 ja 62 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu linnavalitsuse 24.04.2017 korraldus nr 211)


19.05.2017
Suur-Jõe tn 16a ja Väike-Jõe tn 2a kinnistute detailplaneeringu korrigeeritud lahendus 

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus
19. mai - 16. juuni 2016

Planeeritav ala asub Pärnu kesklinnas Suur-Jõe tänava, 1. Jõe tänava ja Pärnu jõe vahelisel alal. Detailplaneering teeb ettepaneku liita 1885 m2 suurune Suur-Jõe tn 16a kinnistu ja 1161 m2 suurune Väike-Jõe tn 2a kinnistu üheks krundiks suurusega 3046 m2. Üldplaneeringuga on ette nähtud väikeelamumaa krundi soovituslikuks suuruseks minimaalselt 600 m2 ja maksimaalselt 1500 m2. Suur-Jõe tn 16a ja Väike-Jõe tn 2a kinnistute detailplaneeringuga kavandatav lahendus muudab Pärnu linna üldplaneeringuga määratud kruntide maksimaalse suuruse osa.

Planeeringuga kavandatakse moodustatavale krundile rajada kolm hoonet (põhihoone ja 2 kõrvalhoonet) lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 609 m2, mis moodustab täisehituseks 20% krundi pinnast. Põhihoone lubatud suurim kõrgus kuni 9,0 m ja kõrvalhoonete suurim lubatud kõrgus on 6,5m arvestades ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest 2,15m abs. Põhihoone maksimaalne korruselisus on kaks maapealset korrust (põhi- ja katusekorrus), lubatud on rajada ka maa-alune korrus. Kõrvalhooned on lubatud ehitada ühekorruselistena, maa-alust korrust ette ei nähta. Planeeringuala krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud pereelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele väikeelamumaa.

Suur-Jõe tn 16a ja Väike-Jõe tn 2a kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 21.04.2016 otsus nr 39)


16.-24. jaanuarini 2017
detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav väljapanek

25. jaanuaril 2017 kell 16.00
detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu 

DP seletuskiri (30.09.16)
DP põhijoonis (30.09.16)
DP illustreeriv joonis (30.09.16)


Detailplaneeringu varasem eskiislahendust tutvustav väljapanek toimus 4.-13. jaanuarini 2016
DP seletuskiri (21.11.15)
DP põhijoonis (21.10.15)
DP illustreeriv joonis (21.10.15)
DP situatsiooniskeem (21.10.15)


 

19. septembril 2016 kell 16.00 
Suur-Sepa 8b kinnistu detailplaneeringu väljapaneku tulemuste arutelu
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus planeeringulahenduse kohta üks vastuväidetega avaldus

Suur-Sepa tn 8b kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 30. märts - 13. aprill 2016
Detailplaneeringuga nähakse ette jagada olemasolev hoonestamata 2205 m2 suurune Suur-Sepa tn 8b kinnistu kaheks elamumaa krundiks. Jagamise teel moodustatavale 1132 m2 suurusega krundile võib püstitada kaks hoonet (ühepereelamu ja kõrvalhoone) lubatud suurima ehitisealuse pindalaga kokku 283 m2. Teisele krundile, suurusega 1073 m2, võib püstitada ühe hoone, milleks on ühepereelamu, lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 268 m2.

Ühepereelamute lubatud suurim kõrgus arvestatuna ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest on 8,5m, korruselisus on piiratud kahe maapealse korrusega. Maa-alust korrust ette ei nähta. Ühekorruselise kõrvalhoone kõrguseks on määratud 5,5m arvestatuna ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest. Kruntide kasutamise sihtotstarbeks on määratud pereelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele väikeelamumaa. Detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringuga.

Suur-Sepa tn 8b kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 18.02.2016 otsus nr 17)
Suur-Sepa tn 8b kinnistu detailplaneeringu liikluse mõjuhinnang


 

Planeeringute kaart (august 2017 seisuga)
DP kaart

Planeeringute peaspetsialist
Ülle Tuulik
Suur-Sepa 16, kab 315
444 8353
ulle.tuulik[at]lv.parnu.ee