2019/2020. õppeaasta sisseastumiskatsed gümnaasiumitesse

Pärnu Koidula Gümnaasium 5.-6. aprill 2019
Pärnu Ühisgümnaasium 8.-9. aprill ja 11.-12. aprill 2019
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 30.-31 märts 2019

Koolivalik tuleb kinnitada hiljemalt 28. aprillil 2019

Õpilane, kes on edukalt sooritanud gümnaasiumi sisseastumiskatsed või kellele pakutakse gümnaasiumikohta katseteväliselt (edu olümpiaadidel, stipendium, kutse):
- kinnitab koolivaliku hiljemalt 28. aprillil, teavitades oma otsusest gümnaasiumi
- kes gümnaasiumi õppima asumist selleks ajaks ei kinnita, vabastab koha 

Gümnaasium ei või õppima asumise kinnitust nõuda enne 28. aprilli 2019
- selle ajani garanteerib gümnaasium õpilasele, kes on sisseastumiskatsed edukalt sooritanud või katseteta (olümpiaad, stipendium, kutse) õppima oodatud,  pakutud koha 2019/20. õppeaasta kümnendas klassis 
- 28. aprilliks 2019 kinnitamata kohad võib gümnaasium täita paremusjärjestuses järgmiste kandidaatidega.

Pärnu Linnavalitsuse 05.02.2018 korraldusega nr 124 algatati „Pärnu linna arengukava aastani 2035“ koostamine. Pärnu linna arengukava algataja, koostaja ning koostamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus, arengukava vastuvõtmine on Pärnu Linnavolikogu ainupädevuses. Linnavolikogu 21.01.2018 otsusega nr 63 algatati Pärnu linna üldplaneeringu ja keskkonna-mõjude strateegiline hindamine (KSH). Koostatava üldplaneeringu keskkonnamõju hindamisel kajastatakse ka arengukava elluviimisega kaasne-vaid mõjusid. 

Kuna Pärnu Linnavolikogu algatas üldplaneeringu koostamise, mille raames viiakse läbi KSH, ei ole efektiivne ning otstarbekas teostada arengukavale seda eraldi. Arengukava tegevuskavas sätestatud tegevuste elluviimisel on võimalik lähtuda Pärnu linna üldplaneeringule koostatavast KSH tulemustest. Arengukavaga ei ole plaanitud keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusi ega muid tegevusi, mille elluviimisega kaasneks eeldatav vahetu või kaudne mõju loodus-keskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Juhtudel, mil tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju arengukavas toodud tegevuste kavandamisel, korraldatakse keskkonnamõjude hindamised ja muud vajalikud uuringud vastavate planeeringute või projektide koostamise käigus. Lähtudes eeltoodust otsustas Pärnu Linnavalitsus 10.09.2018 korraldusega nr 738 mitte algatada uuele koostatavale arengukavale keskkonnamõju strateegilist hindamist. Korraldusega saab tööpäeviti tutvuda ka linnavalitsuses kohapeal.

Lisainfo: linnaarengu peaspetsialist Merle Mägi, 444 8362, merle.magi[at]parnu.ee

el sotsiaalfond horisontaalne
Projekti rahastamine: Euroopa Liidu Sotsiaalfond
Toetussumma: 344 841,75
Omafinantseering: 114 947,25
Projekti kogumaksumus: 459 789,00
Projekti elluviimise aeg: 01.11.2018 - 31.10.2020

Projekti eesmärgiks on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine või tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Tulemuste saavutamiseks arendatakse Pärnu linna haldusterritooriumil koduteenust ja päevahoiuteenust.

Pärnu linn arendab juba osutatavaid hoolekandeteenuseid - koduteenus ja täisealiste päevahoiu teenus - nii, et need vastavad suure hooldus- ja järelevalvevajadusega hooldatavate hinnatud tegelikele vajadustele.
Teenuste arendamise läbi luuakse võimalused omastehooldajatele naasmiseks tööturule ja selle läbi nii omaastehooldaja kui hooldatavate elukvaliteedi parandamiseks.

Projektist lähemalt

Projekti sihtgrupiks on omastehooldajad, kes suure hoolduskoormuse tõttu on tööturult eemal või on oht eemale jääda. Koduteenuse ja päevahoiuteenuse osutamisega luuakse võimalused omastehooldajatele tööturule naasmiseks või seal püsimiseks ning seeläbi nii omastehooldajate kui ka hooldatavate elukvaliteedi parandamiseks.  Pärnu linn arendab täna osutatavaid hoolekandeteenuseid - koduteenus ja täisealiste päevahoiu teenus – projekti raames selliselt, et need vastavad suure hooldus- ja järelevalvevajadusega hooldatavate tegelikule hinnatud vajadusele.

Koduteenuse arendamisel avaneb abivajajatele võimalus teenuse saamiseks tunnipõhiselt kuni 8 tundi päevas, mis tagab suure hooldusvajadusega (sh mäluhäiretega ja dementsussündroomiga) inimesele abi, järelevalve ja juhendamise kodustes tingimustes ajal, mil põhihooldaja on tööl või tegeleb tööotsingutega. Tunnipõhist koduteenust osutatakse alates 01.11.2018.

Päevahoiuteenuse arendamise käigus osutatakse teenust varasemast laiemale sihtgrupile ning tagatakse järelevalve- ja juhendamisvajadusega isikutele päevahoiuteenus selleks kohandatud ruumides Pärnu Sotsiaalkeskuses (Metsa 10, Pärnu). Teenuse osutamise algusaeg on orienteeruvalt kevad 2019, peale vajalike ruumide kohandamist. Päevahoiuteenust osutatakse tööpäeviti 8-17 isikutele, kes saavad eneseteenindamisega (kõndimine, söömine, tualettruumi kasutamine jm) ise hakkama, kuid vajavad järelevalvet ja kelle  põhihooldaja on tööl või tegeleb tööotsingutega. Päevahoius käivale inimesele on vajadusel tagatud transport kodust teenusele ja tagasi.

Projektiperioodi jooksul (kuni 31.10.2020) osutatakse arendatavaid teenuseid projekti sihtgrupi klientidele tasuta.

Vaata lisaks:
Koduteenus
Päevahoiuteenus täisealisele erivajadusega isikule

Teenuste taotlemiseks ja lisainfo saamiseks tuleb pöörduda Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna eakate hoolekande peaspetsialisti poole: Iris Ruut, 444 8134,  iris.ruut[at]parnu.ee.

Lisainfot saab ka Pärnu Sotsiaalkeskusest: Heli Kallasmaa, 442 0432, juhataja[at]sotsiaal.ee


EL Regionaalarengu Fond horisontaalne

Projekti kood: 2014-2020.2.05.18-0090
Projekti rahastamine: Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond
Toetussumma: 160 574,72
Omafinantseering: 29 345,28
Projekti kogumaksumus: 189 920,00

Projektijuht: Viktooria Iljin
Projekti elluviimise aeg: 01.08.2018 - 15.04.2020

Projekti eesmärk on Pärnu linna puuetega inimestele läbi eluruumi kohandamise tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendada iseseisvat toimetulekut, tagades läbi selle puuetega inimeste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel.

Projekti tulemusel kohandatakse Pärnu linnas 32 puudega inimese kodu nende vajadustele vastavaks. Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. 

Eluruumi kohandamist saab taotleda isik, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja kellel on sellekohane kehtiv otsus

NB! Taotluste vastuvõtt on lõppenud!

» Esimeses taotlusvoorus sai taotlusi esitada 18. maini 2018. 
» Kohanduste tegemise periood kestab kuni 31. maini 2019. 
» 2018. aastal teostatavate eluruumide kohandamiste järjekorra loomise aluseks on taotluse registreerimise aeg Pärnu linnavalitsuses.
»  Iga konkreetse toetuse määramise otsustab sotsiaalosakond esitatud taotluse, selle lisadokumentide, kodukülastuse ja soodsama hinnapakkumise põhjal ning toetuse andmiseks sõlmitakse taotleja ja kohandamise tööde teostajaga leping. 
» Kohandamise tööd võib alustada peale lepingu allkirjastamist. Projekti toetusega ei kaeta juba alustatud või lõpetatud kohandamiste kulusid.
» Kui kohandamise tegelik maksumus ületab meetme vahenditest rahastatava maksimaalse maksumuse ja linnaeelarve vahenditest tasutava summa, tuleb eluruumi kohanduse saajal katta ülejäänud summa omaosalusena.

» Taotlusvorm
» Volikiri
» Omaniku nõusolek
» Juriidilise omaniku nõusolek
» Korteriühistu nõusolek

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
» linnavalitsus[at]parnu.ee või 
» Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

Dokumente saab esitada ka sotsiaalosakonnas kohapeal, sh piirkondlikes hoolekandekontorites ja osavallakeskustes
Vastuvõtt E, T 8.30-12.00; N 8.30-12.00 ja 14.00-17.00. 

Projektijuht: 
Viktooria Iljin
sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist
444 8129
viktooria.iljin[at]parnu.ee



Lisainformatsioon 

Meetme raames eluruumi kohandamist saab taotleda erivajaduse katmiseks:
1. liikumisega seotud toimingutes (püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine);
2. hügieenitoimingutes (pesemis- ja tualetitoimingud);
3. köögitoimingutes (toiduvalmistamine, söömine ja joomine).

Kohandada saab eluruumi, mis:
1. asub Pärnu linna haldusterritooriumil;
2. on kohanduse saaja rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht,
3. on aastaringseks elamiseks sobiv;
4. on kohanduse saaja või tema pereliikme omandis, kaasomandis või kasutuses lepingu alusel.

Taotluse kohustuslikud andmed: 
1. taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed (või taotleja esindaja nimi, isikukood, kontaktandmed, esindusõiguse alus);
2. kohandatava eluruumi andmed: tänav, maja number, korteri number, kasutamise alus (leping, omand, kaasomand);
3. eluruumi kohandamise eesmärk (liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks) ja selgitus;
4. kohandamise liik (platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus, korteri välisukse ava kohandus, siseukse ava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, inva-WC-poti paigaldus, käsipuude paigaldus, muu);
5. otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-postiga, lihtkirjaga või tähtkirjaga taotlusel märgitud kohandamist vajava eluruumi aadressil).

Lisadokumendid:
1. koopia isikut tõendavast dokumendist;
2. koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (kohtumäärus, volikiri);
3. eluruumi omaniku või kõigi kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume;
4. eksperdi hinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta (olemasolu korral Sotsiaalkindlustusameti või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnang eluruumi kohandamiseks).

Lisadokumentide olemasolul palume need lisada taotlusele koheselt. Lisadokumentide puudumisel on võimalik neid täiendavalt juurde esitada.



 

Erateedele kruusa eraldamise kord
Kruusa eraldamise taotlus

» Kruusa eraldatatkse Pärnu linna hajaasustusega piirkondades asuvate erateede parendamiseks
» Kruusa eraldamist võib taotleda üks kord kolme aasta jooksul rahvastikuregistri järgi Pärnu linna hajaasustusega piirkonnas elav eratee omanik
» Taotluse esitamise eelselt peab eratee äärest olema eemaldatud seal kasvav ja liiklemist ning eraldatud kruusa laotamist takistav võsa või muu taimestik
» Kruusa eraldatakse 20 tonni 100 meetri eratee lõigu kohta, kuid mitte rohkem kui 100 tonni ühe taotleja ja eratee kohta
» Taotleja korraldab eraldatud kruusa veo ja teele laotamise ning katab kõik töödega seotud kulud
» Taotleja peab kruusa veo ja laotamise teostama hiljemalt 40 päeva jooksul pärast kruusa eraldamise otsuse jõustumist

Taotlemine
Kruusa eraldamiseks saab taotlusi esitada 15. maist kuni 15. juunini

Taotlusele lisada:
1) taotleja valitseda oleva naaberkinnistu omaniku nõusolek (vajadusel);
2) kinnistu plaan eratee asukohaga;
3) foto või fotod parendatava tee asukohast enne taotluse esitamist;
4) asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks (vajadusel)

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Taotluse võib viia ka linnavalitsuse infolauda või osavallakeskustesse.
» Audru osavallakeskus: Pärna allee 7, Audru alevik
» Paikuse osavallakeskus: Pärnade pst 11, Paikuse alev
» Tõstamaa osavallakeskus: Sadama tee 2, Tõstamaa alevik

Lahtiolekuajad: E, T, K, N: 8.00-17.00 ; R: 8.00-16.00 ; Lõuna 12.00-12.48

- Kampaania “Värvid linna!” tingimused
Avaldus

Kampaania “Värvid linna!” eesmärk on elukeskkonna väärtustamine, Pärnu linna visuaalse ilme parandamine ning puit- ja kiviarhitektuuri säilitamine, ehitiste välisfassaadide korrastamine.

- Linnavalitsus hüvitab kampaanias osalenud ja tähtajaks värvimistööd lõpetanud isikule osa värviostuga seotud kuludest.
- Kampaania tingimustega ei piirata ega suunata osaleja eelistusi värvitootjate ega edasimüüjate valikul. Värviostul rakenduvad tavapärased, kaupluste vm edasimüüjate poolt korraldatavad allahindlused, kliendikaardi soodustused jne.

Kampaanis osalemine
- Osaleda võivad kõik Pärnu linnas ja osavaldades ehitisi omavad füüsilised ja juriidilised isikud.
- Osalemiseks esitab ehitise omanik Pärnu linnavalitsusele kirjaliku avalduse. Avalduse võib esitada ka omaniku volitatud esindaja.
- Avaldusele tuleb lisada seisukorra fikseerimiseks foto värvitavast ehitisest.

Avalduste vastuvõtt on lõppenud!
- Kampaanias osalevate ehitiste värvimistööd pidi lõpetatama hiljemalt 15. oktoobriks 2018
- Linnavalitsus hindab kampaanias osalenud ehitisi 16.-19. oktoobril 2018

Täidetud ja (digi)allkirjastatud avaldused saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Kulude hüvitamine
- Rahalised kuluhüvitised ja eripreemiad makstakse välja pärast kampaania lõppu.
- Kulude hüvitamine ja hüvitamise suurus sõltuvad ehitise renoveerimise kvaliteedist, terviklikkusest ning ehitise omaniku omaosaluse (värvikoguse) suurusest.
- Vastava otsuse tegemiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele kampaaniaga seotud värviostu kuludokumendid. 
- Linnavalitsus kontrollib kuludokumentide õigsust ja värvimise tulemust ning kinnitab kampaania tulemused.

Kuluhüvitised füüsilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 50% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.
- Füüsilistele isikutele makstavatelt eripreemiatelt peetakse kinni tulumaks 20%.

Kuluhüvitised juriidilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 30% värvi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.

» Pärnu linna tervisenõukogu põhimäärus

Tervisenõukogu koosseis:
esimees: Marko Šorin - abilinnapea
aseesimees: Eha Ristimets - rahvatervise spetsialist

liikmed:
Ada Kraak - eriarst
Anu Peterson - Tõstamaa osavallakeskuse juhataja
Eiri Siliväli - Paikuse lasteaia Mesimumm tervisedendaja
Elen Kihl - MTÜ Pärnu Zonta Klubi esindaja
Heli Kallasmaa - Pärnu Sotsiaalkeskuse juhataja
Katrin Markii - haridusosakonna haridusnõunik
Katrin Zagorski - haridusosakonna noorsootöötaja
Külliki Seire - Estonia Spa Hotels AS, personalijuht
Ly Akenpärg - Pärnu tervist edendavate lasteaedade koordinaator
Maarja Tammai - kultuuri- ja sporditeenistuse kultuuri- ja sporditöö spetsialist
Marika Luik - Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert
Vahur Mäe - Pärnumaa Spordiliidu projektijuht
Viktor Saaremets - Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja
Viktooria Hrabrova - sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist
Üllar Kütt Pärnu - politseijaoskonna ennetuse- ja menetlustalituse juht

Fotoorienteerumine - leia Pärnus!

Orienteerumiskaardid - kliki, ava, prindi.
Või lae äpp.

2018 Pärnu vanad uksed
2018


2017 Pärnu villad ja suvemõisad
2017


2016 Olev Siinmaa 135
2016


2015 Linnaskulptuuride eri
2015


2011
2011

rm reg logo sm» Hajaasustuse programm (Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14)
» Hajaasustuse programm (programiinfo, RTK)

Taotluste vastuvõtt on lõppenud!

» Rahuldatud taotlused 2018
» Toetuse kasutamise aruanne (vt lähemalt allpool)

Dokumendid saata osavallakeskustesse või digitaalselt allkirjastatuna e-postile linnavalitsus[at]parnu.ee 
» Audru osavallakeskus: Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn
» Paikuse osavallakeskus: Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn
» Tõstamaa osavallakeskus: Sadama tee 2, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn

Lisainfo: Kätlin Aadamsoo, katlin.aadamsoo[at]parnu.ee, 444 8358, 508 7496


Programmist

» Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. 
» Programmist toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. 
» Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 9. aprillist kuni 11. juunini 2018.

Toetust saavad taotleda hajaasustuse piirkonnas elavad füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele:
» Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine.
» Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.
» Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.
» Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi.
» Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud.
» Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31.oktoobriks 2019.

Oluline on, et projekti tulemus ei oleks poolik, vaid jõuaks tervikliku lahenduseni. Näiteks peab projekti lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, tagama elamu heitvee nõuete kohase kanaliseerimissüsteemi, juurdepääsutee olema kasutuskõlblik aastaringselt või peab olemas olema leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem. 

Projekti maksimaalne toetus programmist on ühe majapidamise kohta 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka ajavahemikus 2012–2017 hajaasustuse programmist saadud toetuse summa. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33 % projekti kuludest. Töid tohib alustada alles pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veenanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist. 


Taotlemine

Taotlus koosneb taotlusvormist ja järgmistest kohustuslikest dokumentidest:
1) vormikohane projekti eelarve;
2) vormikohane projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast;
3) oma- ja kaasfinantseeringut tõendav vabavormiline garantiikiri;
4) vastavalt projekti tegevustele ehitusluba, ehitusteatis või § 6 lõikes 6 nimetatud keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruse nr 43 § 3 kohane kooskõlastus;
5) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi
parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
6) veevarustussüsteemide valdkonna projekti korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, kaastaotlejatega sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord;
7) kaks võrreldavat hinnapakkumust. Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid;
8) notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsuteed, kui
rajatav või parendatav juurdepääsutee, veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut;
9) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek.

» Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi.

Failid:
- Taotlusvorm 
Eelarve 
- Arvutamise abimees
- Lisainfo autonoomsete veesüsteemide valdkonna tegevuste kohta
- Lisainfo autonoomsete kanalisatsioonisüsteemide valdkonna tegevuste kohta 
- Lisainfo autonoomsete juurdepääsuteede valdkonna tegevuste kohta 
- Lisainfo autonoomsete elektrisüsteemide valdkonna tegevuste kohta 

Aruandlus

» Toetuse kasutamise aruanne tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele ühe kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäeva.
» Kui projekti tegevused lõppevad planeeritust varem, esitatakse toetuse kasutamise aruanne ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lisaks aruandele toetuse kasutamise kohta tuleb toetuse saajal esitada:
» kulu- ja maksedokumentide koopiad
» veesüsteemide valdkonna projekti puhul ka vee kvaliteedi analüüs (välja arvatud juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustike ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu)

Linnavalitsus kiidab toetuse kasutamise aruande heaks või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates ning teavitab toetuse saajat otsusest viie tööpäeva jooksul.

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna eksperdid:

Pärje Ülavere
Lääne piirkond (Viljandi, Pärnu ja Saare maakond) 
Tõnismägi 11, 15192 Tallinn
parje.ylavere[at]hm.ee
5346 4448;  735 0167

Agnes Pihlak
Tööpiirkond üle Eesti
Tõnismägi 11, 15192 Tallinn
agnes.pihlak[at]hm.ee
511 0129; 735 0156

Ekspertide põhiülesandeks on:
- õppeasutuste ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse seiramine;
- järelevalve planeerimine ja läbiviimine;
- õppeasutuste ja pidajate nõustamine ning teavitamine oma piirkonnas;
- teabenõuetele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine ning kaebuste lahendamine;
- info koondamine ja analüüsimine õppeasutuste ja nende pidajate tegevuse seiramise tulemuste, järelevalve tulemuste ning lahendatud kaebuste kohta oma piirkonnas.


Kõik kontaktid

haridusmin 3lovi est

» Linnavalitsuse struktuur (01.10.2018 seisuga)
» Linnavalitsuse struktuuriüksuste koosseis (01.10.2018 seisuga)

struktuur Linnakantselei Planeerimisosakond Arenguteenistus Haridusosakond Kultuuri- ja sporditeenistus Sotsiaalosakond Linnavara- ja heakorrateenistus Taristu- ja ehitusteenistus Korrakaitseteenistus Finantsjuhtimisteenistus Raamatupidamise teenistus Avalike suhete teenistus Siseauditi teenistus Audru osavallakeskus Paikuse osavallakeskus Tõstamaa osavallakeskus Linnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea

Noorsootöö seadus
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded
Noorte projektlaagri pidamise tingimused ja kord ning loa väljastamise kord

» Noorte projektlaagri ühe vahetuse pikkus on vähemalt 6 ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva.

Projektlaagri pidajaks võib olla:
» äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isik,
» riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik 

Loa taotlemine
» Vabas vormis taotlus loa saamiseks tuleb esitada vähemalt 30 tööpäeva enne projektlaagri tegevuse alustamist.

Taotlus peab sisaldama: 
1) projektlaagri pidaja nimi ja asukoht või elukoht ning kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress);
2) projektlaagri pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood, telefoni number, e-posti aadress ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht;
3) projektlaagri eesmärk ja päevakava.

Taotlusele lisada:
1) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud projektlaagris osalemise kohta;
2) projektlaagri juhataja ja kasvatajate haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavad tunnistused või nende koopiad;
3) dokumendid projektlaagri läbiviimiseks vajalike ning tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate maa-alade, hoonete, ruumide ja sisustuse kasutamise õiguse kohta;

Viktoriini „Meie Pärnu“ 2017 küsimused ja vastused

7.-9. klass

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. 1914. aasta juulis algas Esimene maailmasõda, mis haaras suurema osa maailma riikidest ja rahvastest. Eesti riik polnud veel sündinud, kuid ümmarguselt sada tuhat eestlast olid saadetud sõjatandrile. Millise riigi lipu all eestlased Esimeses maailmasõjas võitlesid?
VASTUS: Vene keisririigi

2. Pärast linnaduuma ehk volikogu moodustamist 1878. aastal olid haldusvõimu ohjad aastakümneid Pärnus baltisakslaste käes. Nimeta aasta, mil eestlased said esimest korda Pärnu linnavolikogu valimistel ülekaalu, kuid linnavalitsuse koosseis jäi samaks.
VASTUS: 1913. aasta valimistel

3. Pärast keisrivõimu kukutamist 1917. aasta veebruaris, võttis Venemaa Ajutine Valitsus vastu uue omavalitsuskorra, mille alusel toimusid 23. juulil 1917 linnavolikogu valimised ka Pärnus. Linnapeaks sai esimene eestlane – advokaat Jaan Leesment. Milline oli peamine valijaid puudutav erinevus 1917. aasta ja eelnenud valmiste vahel?
VASTUS: Esmakordselt toimusid valimised varandusliku tsensuse rakendamiseta.

4. Vene keisririigi valitsuse all oli eestlaste asuala jagatud kaheks Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahel. Venemaa Ajutine Valitsus täitis eestlaste põhinõude – liita need alad üheks kubermanguks. Kuidas nimetati pärast eestlaste alade ühendamist tekkinud kubermangu omavalitsusorganit?
VASTUS: Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Mitteametlikult nimetatud ka Eesti Maapäev.

5. Kes valiti Pärnu linna esindajaks Maanõukogusse?
VASTUS: Advokaat Hugo Kuusner

6. Miks nimetatakse Pärnut ka Eesti Vabariigi sünnilinnaks?
VASTUS: Siin loeti 23. veebruaril 1918. aastal esmakordselt ette iseseisvusmanifest.

Pärnu kuurort 180

7. Mis asutus asus praeguses Ammende Villas 1930-ndatel? Ettevõte mängis olulist rolli Pärnu suvitus- ja meelelahutuselus.
VASTUS: Suvekasiino
Kommentaar: 1927- Ammendede perekond otsustas kolida tagasi Saksamaale ning uhke hoone müüdi Pärnu linnale. Esialgu oli linnal kavatsus kasutada maja Kurhaus’i ja rannahotellina. 1929 aastaks valmisid ka linnaarhitekt Olev Siinmaal alumise korruse ümberehituse kavad. Uus kujundus lähtus traditsionalismi vaimust. 1935- Ammende Villa anti rendile perekonnale, kes pidas siin suvekasiinot 1940. aastani, mil maja läks üle vene sõjaväevõimude kätte. Saksa okupatsiooni ajal tegutses villas ohvitseride kasiino. Sõjajärgsel perioodil olid majas erinevatel aegadel sanatoorium, raamatukogu ja restoran.

8. Nimeta hetkel Pärnus tegutsevad spaahotellid. 
VASTUS: Hedon Spa ja Hotel (Supeluse Hotell OÜ), Tervise Paradiis spaa hotell ja veekeskus (Tervise Paradiis OÜ), Tervis ravispaahotell (Sanatoorium Tervis AS), Taastusravi ja hotell Wasa (MMG Ravikeskused OÜ), Viiking Spaa Hotell (AS Tastusravikeskus Viiking), Strand Spaa ja Konverentsihotell (Strand AS), Estonia Medical Spa ja Hotell, Estonia Resort Hotel ja Spa. 
Kommentaar: Kokku 8 Spaad. Hakkame Strandist tulema ja iga 500 – 600 meetri järgi on üks Spaa

9. Rannapargi rajamist alustati 1882.aastal. Kes oli see Pärnu linnapea (1841-1927), kelle algatusel ja ettevõtmistel seda tehti?
VASTUS: Oscar Alexander Brackmann
Kommentaar: 1882 alustatakse rannapargi rajamist looduspargina. 1889 valmib Riia parkide direktorilt G. Kuphaldtilt tellitud Pärnu linnasüdame haljastamise projekt, mille põhjal alustatakse endisele linna kindlustuse alale rajatud alleede ja parkidevöö ühendamist Rannapargi ja Supeluse alleega. Eelarve kuludest nähakse ette 15% heakorra eest hoolitsemiseks.

10. Milline sündmus 20. saj. alguses lõpetas Pärnu kuurordi esimese hiilgeaja .
VASTUS: 1915. a augustis põles maha Pärnu supelasutus.

11. Pärnus tegutseb tänapäeval mitu spaad, vee- ja taastusravikeskust. Millist nimetust kandsid kuurortraviasutused nõukogude perioodil?
VASTUS: sanatoorium
Võõrsõnade leksikon: sanat`oorium -i> (< keskld sanatorius raviv < ld sanare ravima) • med kindla päevarežiimiga ravila soodsa kliimaga paigas eeskätt liigese-, kopsu-, närvi- ja südamehaigeile, kus profülaktika ja ravi eesmärgil kasut massaaži, muda-, elekter-, dieet- jm ravi ning vajaduse korral ka ravimeid

12. Kuurortlinnana omandas Pärnu 30-ndatel aastatel Eesti Vabariigi esinduskuurordi maine ning samal ajal kinnistus meie linnale ka tiitel, mille suutsime uuesti taastada 90-ndate keskel. Millisest tiitlist on jutt?
VASTUS: Eesti suvepealinn (nimetatud ajakirjas Maret 1937 ning Tallinnas anti uuesti tiitel üle 1996)

Pärnu Postimehe küsimused

13. Millisest sõjast võtsid eestlased osa 80 aastat tagasi?
VASTUS: Hispaania kodusõjast (juuli 1936- aprill 1939). Vabariiklaste ehk nn valitsusvägede poolel võitles 92 eestlast.

14. Kes valiti Pärnu linnavolikogu esimeheks?
VASTUS: Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige Andres Metsoja.

15. Millised Läänemaa vallad tulid haldusreformiga Pärnumaa koosseisu?
VASTUS: Hanila ja Lihula, mis koos Varbla ja Koonga vallaga moodustavad Pärnumaal Lääneranna valla.


10.-12. klass 

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. Pärast keisri kukutamist moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus tegi mitmeid järeleandmisi eestlaste nõudmistele. Milline oli nendest peamise tähtsusega, pidades silmas iseseisva Eesti riigi väljakuulutamist aasta pärast?
VASTUS: Kahe kubermangu vahel jagatud eestlaste asuala ühendamine 1917. aastal üheks Eesti kubermanguks ühtse juhtimise all.

2. Millal toimusid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimised ja mitu saadikut oli Pärnu linnal selles nõukogus? Nimetage aasta ja kuu ning Pärnu linna saadikute arv.
VASTUS: Valimised olid 1917. a. juunis, vana kalendri järgi mais. Pärnu linn sai ühe mandaadi.

3. Miks püsis haldusvõim Pärnus aastakümneid kohalike sakslaste käes, ehkki viimaste arv oli elanikkonna hulgas väike?
VASTUS: See tulenes peamiselt tollasest valimisseadusest, mis kehtestas karmi varandusliku tsensuse ja nägi valimistes osalemiseks ette teatud väärtuses kinnisvara olemasolu.

4. Kuidas on Pärnu advokaadi Jaan Leesmendi isik seotud daatumiga 23. juuli 1917?
VASTUS: Pärnus toimusid siis esimesed tsensusevabad valimised ning Jaan Leesment valiti linnapeaks.

5. Kaks tihedasti Pärnuga seotud meest – Konstantin Päts ja Jüri Vilms ning Tartu mees Konstantin Konik moodustasid kolmiku, millel oli Eesti Vabariigi sünniloos ülisuur tähendus. Kuidas seda kolmikut nimetati ja mis oli selle ülesanne?
VASTUS: Nad olid Maanõukogu juhatuse ja vanematekogu poolt moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee liikmed ning pidid bolševike terrori tingimustes olema Maanõukogu täidesaatvaks organiks omariikluse kehtestamise teel.

6. Milline ainulaadne dokument allkirjastati Pärnu raekojas 1918. aasta 24. veebruaril?
VASTUS: See oli akt Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnus 23. veebruari õhtul 1918.aastal.

Pärnu Kuurort 180

7. 1896. a oktoobris sai Pärnu esimest korda raudteeühenduse muu maailmaga. Kuid mille poolest on Pärnu raudteeühenduse ja seega ka kuurordi arenguloos oluline aasta 1928?
VASTUS: 1928. a sai Pärnu otseühenduse Tallinnaga (Tallinn -Eidapere - Lelle-Pärnu). Teekond Tallinnast Pärnusse kestis nüüd endise 14 tunni asemel vaid 4 tundi.
Kommentaar: Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee ehitati aastatel 1925–1928 sõiduaja vähendamiseks Tallinna ja Pärnu vahel. Varem toimus raudteeühendus Pärnuga Tallinna–Viljandi raudteeliini ja Viljandi–Mõisaküla–Pärnu raudtee kaudu läbi Viljandi ja Mõisaküla. Liini ehitust alustati 1925. aastal Lelle –Eidapere harutee pikendamisega, liin avati 16. veebruaril 1928. Koos sellega valmis ka harutee Viluverest Vana-Vändrasse. Lelle–Papiniidu kitsarööpmelisel raudteelõigul oli 46 silda, millest suurimad olid 127 m pikkune Sindi raudbetoonsild ja 32 m pikkune terassild.

8. Teadaolevalt hakati 1904. aastal Pärnu kuurordis esmakordselt pakkuma uut ravivõimalust - helioteraapiat. Millega oli tegemist?
VASTUS: raviotstarbeline alasti päikese- ja õhuvannide võtmine- helioteraapia
Kommentaar: Päikese(valgus)ravi ehk helioteraapia tähendab päikesekiirguse kasutamist ravi otstarbel. Päikesevalgus avaldab organismile mitmeti kasulikku toimet – parandab naha ainevahetust, tõstab immuunsüsteemi kaitsevõimet.

9. 1904 eraldati Pärnu rannas liivavallidega 4 erinevat ala: naistele, meestele, perekondadele. Millisele sihtgrupile eraldati neljas ala? Need alad jäid sellise jaotuse järgi pea kaheks aastakümneks kasutusse.
VASTUS: koeraomanikele.
Kommentaar: 1904 aastal eraldati osa rannast alasti päikese ja õhuvannide võtmiseks taraga. Ehitati eraldi suplussillad meestele ja naistele. Naiste-, meeste-, pere- ja koerarannad, mida üksteisest eraldasid liivaluited, eksisteerisid veel möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Kaugetest tavadest on tänaseni säilinud veel naisterand.

10. Millises Pärnu tuntud hoones esines enne II maailmasõda ja ka peale sõda helilooja ja muusik Raimond Valgre (1913-1949)? Kus asub tema järgi nime saanud restoran “Raimond”?
VASTUS: Raimond Valgre esines Rannasalongis (Kuursaal). Restoran Raimond asub Hedon Spas (Mudaravila).
Kommentaar: Valgre teenis elatist restoranimuusikuna, mängis klaverit, akordioni, kitarri ja laulis. Enamikele oma viisidele kirjutas ise teksti. Raimond Valgre mängis mitmetes orkestrites ja töötas viimased sõjaeelsed suved Pärnus ja esines Rannasalongis. 1939 tutvus ta Pärnu neiu Alice Feilletiga, kes oli inspiratsiooniallikaks nii mõnelegi Valgre laulule. Ka peale II maailmasõda esines ta Pärnus. 31. detsembril 1949 Raimond Valgre suri. Tema looming oli keelatud mitmed aastad, sest seda seostati lääneliku kultuuriga, mis ei sobinud nõukogude inimesele. Aastaid hiljem on tema laulud tuntud ja neid lauldakse siiani.

11. 1939. a suvel peeti Pärnu kuurordi 100. sünniaastapäeva. Milliseid linnapildis siiani olulised ehitised valmisid aastatel 1937-1939?
VASTUS: Pärnu Rannahotell, Siimu sild, Hotellpansion Vasa, Pärnu Suursild, Rannakohvik

12. Vanimaid Pärnu kuurordiga seotud tänavaid on Supeluse tänav. Milline on aga teadaolevalt vanim ajaloolises kuurordi piirkonnas säilinud hoone ja kus see asub?
VASTUS: Oscar von Bööcke suvemõis e Bööckenhof (Supeluse 25)

Pärnu Postimehe küsimused

13. 1992. aasta oktoobris-novembris korraldas Eesti enneolematu evakueerimis-operatsiooni lennukitel. Keda ja kust evakueeriti?
VASTUS: Kolme lennureisiga toimetati Eestisse suur osa Abhaasia eestlasi, sest seal oli puhkenud kodusõda.

14. Millest räägib reservkolonelleitnant Leo Kunnase raamat “Sõda 2023”?
VASTUS: Leo Kunnas esitab selles raamatus kaks erinevat arengustsenaariumit, kuidas areneksid sündmused Eestis Venemaa sõjalise kallaletungi korral.

15. Nimetage Pärnu uue linnavalitsuse koosseis.
VASTUS: Linnapea, Romek Kosenkranius (Valimisliit Pärnu Ühendab), planeeringute abilinnapea Rainer Aavik (Valimisliit Pärnu Ühendab), rahanduse abilinnapea Meelis Kukk (IRL), linnamajanduse abilinnapea Siim Suursild (IRL), hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna linnapea Marko Šorin (Keskerakond).

- Ametnike värbamise ja valiku kord
Ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded

Dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- personal[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 

Lisainfo telefonil 444 8228


Pärnumaa Arenduskeskus (SAPA)
Akadeemia 2, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn (III korrus)
5551 7755
info[at]peak.ee
http://arenduskeskus.parnumaa.ee

Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator (PEIn)
Uus 5, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
5551 7755
http://www.peak.ee

Koostöötamiskeskus Forwardspace
Akadeemia 1, 80011 Pärnu linn, Pärnu linn
56965771
info[at]forwardspace.ee
https://www.forwardspace.ee/

Maksu- ja Tolliameti Pärnu teenindusbüroo

Riia mnt 233A, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
Üldinfo telefon: 1811
laane[at]emta.ee
http://www.emta.ee

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu linn, Pärnu linn 
443 0989
parnu[at]koda.ee
http://www.koda.ee/

T
ööinspektsiooni Pärnu kontor
Uus 2, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
447 0450
http://www.ti.ee

Töötukassa Pärnumaa osakond
Hommiku 1, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
447 9300
parnu[at]tootukassa.ee
https://www.tootukassa.ee

Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
699 9301
ettk[at]ettk.ee
www.tooandjad.ee

Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid. Endiste valdade nimede asemel tuleb aadressis näidata uue omavalitsuse nime "Pärnu linn".
NB! Sihtnumbrid ei muutu

Näiteks:
Aadress enne ühinemist: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Audru vald, Pärnu maakond
Uus aadress: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Täispika aadressi osad: adressaat, tänav + maja/korter, sihtnumber + kohanimi, omavalitsus, maakond 
NB! Sihtnumber käib alati kohanime ette ja nende vahele koma ei kirjutata (kohanimi = asula nimi + asula liik)

Näited:
» Pärnu linnavalitsus, Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond
» Audru osavallakeskus, Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn, Pärnu maakond
» Seljametsa lasteaed, 86601 Seljametsa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Pärnu linnavalitsus
Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn (kohanimi)
Pärnu linn (omavalitsus)
Pärnu maakond

Audru osavallakeskus
Pärna allee 7
88301 Audru alevik
Pärnu linn
Pärnu maakond

Seljametsa lasteaed
86601 Seljametsa küla
Pärnu linn
Pärnu maakond


Vaata lisaks:
» Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi
» Aadressi teisendaja
» Aadressiandmete käsiraamat
» Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatustest aadressiandmete süsteemis

Pernova Loodusmaja (A. H. Tammsaare pst 57)
12.00-15.00 Perepäev

Ringkäik giidiga "Öiste tiivuliste" näitus
12.30, 13.30
Eesti Loodusmuuseumi näituse „Õised Tiivulised“ ööliblikate osa rõõmustab Pernova Loodusmaja külastajaid kolmesaja erineva ööliblika liigiga. Huvilisi ootab majja loodud metsakeskkond, mis viib öiste tiivuliste salapärasesse ja põnevasse maailma. Näitusel saab vaadata ööliblikate kino, kuulata ööliblikate hääli ning osaleda visuaalsel liblikaekspeditsioonil.

Näitus ja töötuba "Oma märk"
2017. aasta Pärnu Päev toob fookusesse laste ja noorte omaalgatuse ja osaluse. Märkamaks Pärnu linna, kui väärtuslikku kodulinna, kutsuti lapsi ja noori looma ning kujundama oma märki. Laekunud töid saabki näha Pärnu Päeval Pernova Loodusmaja õuealal. Lisaks saavad huvilised teha endale meelepärasest kavandist ise rinnamärgi. Vaata lisaks: Pernova Hariduskeskus kutsub osalema Pärnu laste ja noorte oma märgi loomisel!

Mängud lastele: "Lotte loodusmäng" ja "Säästev tarbimine"
12.00 alates. Mängudega on võimalik liituda jooksvalt.  Osaleda saab üksi, sõbraga või koos kogu perega.

Droonid ja mudellennukid (õuealal)
Kui Sul on oma droon, võta see kaasa. Pernova Hariduskeskuse lennumodelismi huviringi õpetaja Ants Selgoja tutvustab drooni juhtimise põhimõtteid, tutvustab juhtpuldi kange ja nende kasutamist, drooni ohutut maandamist ja ohutusreegleid. Samuti toimub ilusa ilma korral lennumudelite demonstratsioon õues.


Tasuta loengud
Pärnu linna bastionid ja tähetorn 
12.15-13.00, 13.15-14.00, 14.15-15.00 (planetaariumis)

Aarne Paul, Pernova Hariduskeskus. 1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid. Aga miks? Sellest täpsemalt juba loengus!

Ohtlikud kemikaalid tarbetoodetes. Miks me sellest räägime?
12.15-12.45  

Kai Klein, Balti Keskkonnafoorum. Sageli esineb toodetes, mida me igapäevaselt tarbime aineid, mis ühel korral tarbides ei sea ohtu meie tervist. Samas kui neid tooteid tarbida regulaarselt, siis võivad ohtlikud ained ladestuda jääkidena meie organismi ja lubatud kogused muutuvad tervisele ohtlikuks. Loengus juhitaksegi tähelepanu ohtlikele kemikaalidele, mida esineb tarbetoodetes.

Elektromagnetvälju tekitavad seadmed ja rajatised
13.00-14.00
Tarmo Koppel, TTÜ. Millest sõltub elektromagnetvälja tugevus hoone sees ja hoonest väljas? Kuidas elektromagnetväljade taset kujundavad naabrusest tulevad tehislikud kiirgusallikad, pinnavormid ja rajatised. Hoones seespool tekkivate elektromagnetväljade vähendamine. Loengule järgneb täiskasvanute töötuba.

Töötuba "Millised elektromagnetväljad mõjuvad inimesele ebasoodsalt ja millised soodsalt"
14.10-15.00
Milline on soodne elektrokliima elamispiirkondadele, kruntidele, magamistubadesse, lastetubadesse, töökohtadele ja õue. Töötoas on võimalik läbi demonstratsioonide tundma õppida elektromagnetvälju, mis inimesele kognitiivselt mõju avaldavad. Võimalik on teha kognitiivset võimekust iseloomustavaid teste.

Mikroskoopia
Kõikidel huvilistel on võimalus binokulaaridega uurida põnevat mikromaailma. Mikroskoopia tegevustega on võimalik liituda jooksvalt vabade kohtade olemasolul.


Töötoad
Kreemi valmistamise töötuba (laboris)
12.45-13.45 ja 14.15-15.15 
grupis kuni 12 inimest, osalustasu 6 eurot
Töötoas saavad osalejad ise valmistada kemikaalidevaba kreemi, valides endale meelepäraseid aroome ja koostisosi. Osalejad saavad enda valmistatud kreemid vahvates klaaspurgikestes kaasa võtta. Töötoa maksumus sisaldab kõiki vajalikke vahendeid.

Tekstiilitrüki töötuba  (seminarialal)
osalustasu 5 eurot (sisaldab kandekotti ja materjalikulu)
Töötoas saavad osalejad ise oma fantaasiat kasutades kaunistada spetsiaalsete tekstiilivärvidega loodussõbraliku kotikese. Töötoa maksumus sisaldab kõiki vajalikke vahendeid sh riidest sangadega poekotti. Töötoaga on võimalik liituda jooksvalt vabade kohtade olemasolul.

Lisainfo: http://www.pernova.ee

pernova

(2013- 1. november 2017)

Pärnu Linnavolikogu 8. koosseisus oli moodustatud neli fraktsiooni.

Keskfraktsioon
Esimees: Arvo Reedik
Aseesimees: Hillar Talvik
Liikmed: Margus Tammekivi, Svetlana Tšipurina, Karmo Konts, Anne Betker, Tatjana Gussarova, Ivi Altmäe, Anatoli Vetkin

IRL Pärnu fraktsioon
Esimees: Annely Akkermann
Aseesimees: Priit Sutt
Liikmed: Krista Nõmm, Viljo Vetik, Peeter Prisk, Jüri Kask

Toomas Kivimägi Valimisliidu fraktsioon
Esimees: Vahur Mäe
Aseesimees: Silja Kikerpill
Liikmed: Tarvi Markson, Eino-Jüri Laarmann, Jaana Junson, Riho Alliksoo, Raido Ilp, Andrus Kärpuk, Enn Raadik, Riivo Eensalu, Mait Käbin

Reformierakonna fraktsioon
Esimees: Jüri Lebedev
Aseesimees: Andrei Korobenik
Liikmed: Vladimir Klevtsov, Peeter Saunpere, Urmas Sule

Pärnu linna pindala

Pindala – 33,15 km²

Pärnu linna kaardid 

Google Maps
Maa-ameti kaart
Delfi kaart
Pärnu kaart .pdf

lipp kodukalePärnu linna lipp on sinisel põhjal valge rist.
- laiuse ja pikkuse suhe on 5:8
- normaalsuurus 1000 x 1600 mm




Pärnu linna lipp heisatakse:

- alaliselt Pärnu raekoja, volikogu ja linnavalitsuse, koolide, lasteaedade ja teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel
- alaliselt Keskpargis
- ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel

- lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti
- kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust
- maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest
- heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele
- igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides linna põhimääruse sätteid ja head tava
- lipp peab olema puhas ja terve

Arenguteenistus

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8330
areng[at]parnu.ee

Kontaktid

Ettevõtluse peaspetsialist
Aare Raev
Suur-Sepa 16, kab 414
444 8360
aare.raev[at]parnu.ee

Ettevõtluse spetsialist
Sten Suurmäe
Suur-Sepa 16, kab 414
444 8363
sten.suurmae[at]parnu.ee