Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


Erateedele kruusa eraldamise kord
Kruusa eraldamise taotlus

NB! 2018. aastal saab taotlusi esitada kuni 3. oktoobrini 2018!

» Kruusa eraldatatkse Pärnu linna hajaasustusega piirkondades asuvate erateede parendamiseks
» Kruusa eraldamist võib taotleda üks kord kolme aasta jooksul rahvastikuregistri järgi Pärnu linna hajaasustusega piirkonnas elav eratee omanik
» Taotluse esitamise eelselt peab eratee äärest olema eemaldatud seal kasvav ja liiklemist ning eraldatud kruusa laotamist takistav võsa või muu taimestik
» Kruusa eraldatakse 20 tonni 100 meetri eratee lõigu kohta, kuid mitte rohkem kui 100 tonni ühe taotleja ja eratee kohta
» Taotleja korraldab eraldatud kruusa veo ja teele laotamise ning katab kõik töödega seotud kulud
» Taotleja peab kruusa veo ja laotamise teostama hiljemalt 40 päeva jooksul pärast kruusa eraldamise otsuse jõustumist

Taotlemine
Kruusa eraldamiseks saab taotlusi esitada 15. maist kuni 15. juunini

Taotlusele lisada:
1) taotleja valitseda oleva naaberkinnistu omaniku nõusolek (vajadusel);
2) kinnistu plaan eratee asukohaga;
3) foto või fotod parendatava tee asukohast enne taotluse esitamist;
4) asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks (vajadusel)

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Taotluse võib viia ka linnavalitsuse infolauda või osavallakeskustesse.
» Audru osavallakeskus: Pärna allee 7, Audru alevik
» Paikuse osavallakeskus: Pärnade pst 11, Paikuse alev
» Tõstamaa osavallakeskus: Sadama tee 2, Tõstamaa alevik

Lahtiolekuajad: E, T, K, N: 8.00-17.00 ; R: 8.00-16.00 ; Lõuna 12.00-12.48

Lisainfo: taristu- ja ehitusteenistus

- Kampaania “Värvid linna!” tingimused
Avaldus

Kampaania “Värvid linna!” eesmärk on elukeskkonna väärtustamine, Pärnu linna visuaalse ilme parandamine ning puit- ja kiviarhitektuuri säilitamine, ehitiste välisfassaadide korrastamine.

- Linnavalitsus hüvitab kampaanias osalenud ja tähtajaks värvimistööd lõpetanud isikule osa värviostuga seotud kuludest.
- Kampaania tingimustega ei piirata ega suunata osaleja eelistusi värvitootjate ega edasimüüjate valikul. Värviostul rakenduvad tavapärased, kaupluste vm edasimüüjate poolt korraldatavad allahindlused, kliendikaardi soodustused jne.

Kampaanis osalemine
- Osaleda võivad kõik Pärnu linnas ja osavaldades ehitisi omavad füüsilised ja juriidilised isikud.
- Osalemiseks esitab ehitise omanik Pärnu linnavalitsusele kirjaliku avalduse. Avalduse võib esitada ka omaniku volitatud esindaja.
- Avaldusele tuleb lisada seisukorra fikseerimiseks foto värvitavast ehitisest.

Avaldusi saab esitada 1. maist kuni 1. oktoobrini 2018
Kampaanias osalevate ehitiste värvimistööd pidi lõpetatama hiljemalt 15. oktoobriks 2018
Linnavalitsus hindab kampaanias osalenud ehitisi 16.-19. oktoobril 2018

Täidetud ja (digi)allkirjastatud avaldused saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Kulude hüvitamine
- Rahalised kuluhüvitised ja eripreemiad makstakse välja pärast kampaania lõppu.
- Kulude hüvitamine ja hüvitamise suurus sõltuvad ehitise renoveerimise kvaliteedist, terviklikkusest ning ehitise omaniku omaosaluse (värvikoguse) suurusest.
- Vastava otsuse tegemiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele kampaaniaga seotud värviostu kuludokumendid. 
- Linnavalitsus kontrollib kuludokumentide õigsust ja värvimise tulemust ning kinnitab kampaania tulemused.

Kuluhüvitised füüsilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 50% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.
- Füüsilistele isikutele makstavatelt eripreemiatelt peetakse kinni tulumaks 20%.

Kuluhüvitised juriidilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 30% värvi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.

» Pärnu linna tervisenõukogu põhimäärus

Tervisenõukogu koosseis:
esimees: Marko Šorin - abilinnapea
aseesimees: Eha Ristimets - rahvatervise spetsialist

liikmed:
Ada Kraak - eriarst
Anu Peterson - Tõstamaa osavallakeskuse juhataja
Eiri Siliväli - Paikuse lasteaia Mesimumm tervisedendaja
Elen Kihl - MTÜ Pärnu Zonta Klubi esindaja
Heli Kallasmaa - Pärnu Sotsiaalkeskuse juhataja
Katrin Markii - haridusosakonna haridusnõunik
Katrin Zagorski - haridusosakonna noorsootöötaja
Külliki Seire - Estonia Spa Hotels AS, personalijuht
Ly Akenpärg - Pärnu tervist edendavate lasteaedade koordinaator
Maarja Tammai - kultuuri- ja sporditeenistuse kultuuri- ja sporditöö spetsialist
Marika Luik - Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert
Vahur Mäe - Pärnumaa Spordiliidu projektijuht
Viktor Saaremets - Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja
Viktooria Hrabrova - sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist
Üllar Kütt Pärnu - politseijaoskonna ennetuse- ja menetlustalituse juht

Fotoorienteerumine - leia Pärnus!

Orienteerumiskaardid - kliki, ava, prindi.
Või lae äpp.

2018 Pärnu vanad uksed
2018


2017 Pärnu villad ja suvemõisad
2017


2016 Olev Siinmaa 135
2016


2015 Linnaskulptuuride eri
2015


2011
2011

» Hajaasustuse programm (Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14)

» Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. 
» Programmist toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. 
» Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 9. aprillist kuni 11. juunini 2018.

Toetust saavad taotleda hajaasustuse piirkonnas elavad füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele:
» Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine.
» Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.
» Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.
» Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi.
» Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud.
» Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31.oktoobriks 2019.

Oluline on, et projekti tulemus ei oleks poolik, vaid jõuaks tervikliku lahenduseni. Näiteks peab projekti lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, tagama elamu heitvee nõuete kohase kanaliseerimissüsteemi, juurdepääsutee olema kasutuskõlblik aastaringselt või peab olemas olema leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem. 

Projekti maksimaalne toetus programmist on ühe majapidamise kohta 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka ajavahemikus 2012–2017 hajaasustuse programmist saadud toetuse summa. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projekti kuludest. Töid tohib alustada alles pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veenanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist. 


Taotluste vastuvõtt on lõppenud
» Rahuldatud taotlused 2018

Taotlus koosneb taotlusvormist ja järgmistest kohustuslikest dokumentidest:

1) vormikohane projekti eelarve;
2) vormikohane projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast;
3) oma- ja kaasfinantseeringut tõendav vabavormiline garantiikiri;
4) vastavalt projekti tegevustele ehitusluba, ehitusteatis või § 6 lõikes 6 nimetatud keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruse nr 43 § 3 kohane kooskõlastus;
5) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi
parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
6) veevarustussüsteemide valdkonna projekti korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, kaastaotlejatega sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord;
7) kaks võrreldavat hinnapakkumust. Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid;
8) notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsuteed, kui
rajatav või parendatav juurdepääsutee, veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut;
9) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek.

» Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi.

Failid:
- Taotlusvorm 
Eelarve 
- Arvutamise abimees
- Lisainfo autonoomsete veesüsteemide valdkonna tegevuste kohta
- Lisainfo autonoomsete kanalisatsioonisüsteemide valdkonna tegevuste kohta 
- Lisainfo autonoomsete juurdepääsuteede valdkonna tegevuste kohta 
- Lisainfo autonoomsete elektrisüsteemide valdkonna tegevuste kohta 

Dokumendid saata osavallakeskustesse või digitaalselt allkirjastatuna e-postile linnavalitsus[at]parnu.ee 
» Audru osavallakeskus: Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn
» Paikuse osavallakeskus: Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn
» Tõstamaa osavallakeskus: Sadama tee 2, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn

Lisainfo: Kätlin Aadamsoo, katlin.aadamsoo[at]parnu.ee, 444 8358, 508 7496

Vaata ka: EAS Hajaasustuse programm 

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna eksperdid:

Pärje Ülavere
Lääne piirkond (Viljandi, Pärnu ja Saare maakond) 
Tõnismägi 11, 15192 Tallinn
parje.ylavere[at]hm.ee
5346 4448;  735 0167

Agnes Pihlak
Tööpiirkond üle Eesti
Tõnismägi 11, 15192 Tallinn
agnes.pihlak[at]hm.ee
511 0129; 735 0156

Ekspertide põhiülesandeks on:
- õppeasutuste ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse seiramine;
- järelevalve planeerimine ja läbiviimine;
- õppeasutuste ja pidajate nõustamine ning teavitamine oma piirkonnas;
- teabenõuetele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine ning kaebuste lahendamine;
- info koondamine ja analüüsimine õppeasutuste ja nende pidajate tegevuse seiramise tulemuste, järelevalve tulemuste ning lahendatud kaebuste kohta oma piirkonnas.


Kõik kontaktid

haridusmin 3lovi est

» Linnavalitsuse struktuur (17.09.2018 seisuga)
» Linnavalitsuse struktuuriüksuste koosseis (17.09.2018 seisuga)

struktuur Linnakantselei Planeerimisosakond Arenguteenistus Haridusosakond Kultuuri- ja sporditeenistus Sotsiaalosakond Linnavara- ja heakorrateenistus Taristu- ja ehitusteenistus Korrakaitseteenistus Finantsjuhtimisteenistus Raamatupidamise teenistus Avalike suhete teenistus Siseauditi teenistus Audru osavallakeskus Paikuse osavallakeskus Tõstamaa osavallakeskus Linnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea

Noorsootöö seadus
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded
Noorte projektlaagri pidamise tingimused ja kord ning loa väljastamise kord

» Noorte projektlaagri ühe vahetuse pikkus on vähemalt 6 ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva.

Projektlaagri pidajaks võib olla:
» äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isik,
» riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik 

Loa taotlemine
» Vabas vormis taotlus loa saamiseks tuleb esitada vähemalt 30 tööpäeva enne projektlaagri tegevuse alustamist.

Taotlus peab sisaldama: 
1) projektlaagri pidaja nimi ja asukoht või elukoht ning kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress);
2) projektlaagri pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood, telefoni number, e-posti aadress ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht;
3) projektlaagri eesmärk ja päevakava.

Taotlusele lisada:
1) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud projektlaagris osalemise kohta;
2) projektlaagri juhataja ja kasvatajate haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavad tunnistused või nende koopiad;
3) dokumendid projektlaagri läbiviimiseks vajalike ning tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate maa-alade, hoonete, ruumide ja sisustuse kasutamise õiguse kohta;

Viktoriini „Meie Pärnu“ 2017 küsimused ja vastused

7.-9. klass

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. 1914. aasta juulis algas Esimene maailmasõda, mis haaras suurema osa maailma riikidest ja rahvastest. Eesti riik polnud veel sündinud, kuid ümmarguselt sada tuhat eestlast olid saadetud sõjatandrile. Millise riigi lipu all eestlased Esimeses maailmasõjas võitlesid?
VASTUS: Vene keisririigi

2. Pärast linnaduuma ehk volikogu moodustamist 1878. aastal olid haldusvõimu ohjad aastakümneid Pärnus baltisakslaste käes. Nimeta aasta, mil eestlased said esimest korda Pärnu linnavolikogu valimistel ülekaalu, kuid linnavalitsuse koosseis jäi samaks.
VASTUS: 1913. aasta valimistel

3. Pärast keisrivõimu kukutamist 1917. aasta veebruaris, võttis Venemaa Ajutine Valitsus vastu uue omavalitsuskorra, mille alusel toimusid 23. juulil 1917 linnavolikogu valimised ka Pärnus. Linnapeaks sai esimene eestlane – advokaat Jaan Leesment. Milline oli peamine valijaid puudutav erinevus 1917. aasta ja eelnenud valmiste vahel?
VASTUS: Esmakordselt toimusid valimised varandusliku tsensuse rakendamiseta.

4. Vene keisririigi valitsuse all oli eestlaste asuala jagatud kaheks Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahel. Venemaa Ajutine Valitsus täitis eestlaste põhinõude – liita need alad üheks kubermanguks. Kuidas nimetati pärast eestlaste alade ühendamist tekkinud kubermangu omavalitsusorganit?
VASTUS: Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Mitteametlikult nimetatud ka Eesti Maapäev.

5. Kes valiti Pärnu linna esindajaks Maanõukogusse?
VASTUS: Advokaat Hugo Kuusner

6. Miks nimetatakse Pärnut ka Eesti Vabariigi sünnilinnaks?
VASTUS: Siin loeti 23. veebruaril 1918. aastal esmakordselt ette iseseisvusmanifest.

Pärnu kuurort 180

7. Mis asutus asus praeguses Ammende Villas 1930-ndatel? Ettevõte mängis olulist rolli Pärnu suvitus- ja meelelahutuselus.
VASTUS: Suvekasiino
Kommentaar: 1927- Ammendede perekond otsustas kolida tagasi Saksamaale ning uhke hoone müüdi Pärnu linnale. Esialgu oli linnal kavatsus kasutada maja Kurhaus’i ja rannahotellina. 1929 aastaks valmisid ka linnaarhitekt Olev Siinmaal alumise korruse ümberehituse kavad. Uus kujundus lähtus traditsionalismi vaimust. 1935- Ammende Villa anti rendile perekonnale, kes pidas siin suvekasiinot 1940. aastani, mil maja läks üle vene sõjaväevõimude kätte. Saksa okupatsiooni ajal tegutses villas ohvitseride kasiino. Sõjajärgsel perioodil olid majas erinevatel aegadel sanatoorium, raamatukogu ja restoran.

8. Nimeta hetkel Pärnus tegutsevad spaahotellid. 
VASTUS: Hedon Spa ja Hotel (Supeluse Hotell OÜ), Tervise Paradiis spaa hotell ja veekeskus (Tervise Paradiis OÜ), Tervis ravispaahotell (Sanatoorium Tervis AS), Taastusravi ja hotell Wasa (MMG Ravikeskused OÜ), Viiking Spaa Hotell (AS Tastusravikeskus Viiking), Strand Spaa ja Konverentsihotell (Strand AS), Estonia Medical Spa ja Hotell, Estonia Resort Hotel ja Spa. 
Kommentaar: Kokku 8 Spaad. Hakkame Strandist tulema ja iga 500 – 600 meetri järgi on üks Spaa

9. Rannapargi rajamist alustati 1882.aastal. Kes oli see Pärnu linnapea (1841-1927), kelle algatusel ja ettevõtmistel seda tehti?
VASTUS: Oscar Alexander Brackmann
Kommentaar: 1882 alustatakse rannapargi rajamist looduspargina. 1889 valmib Riia parkide direktorilt G. Kuphaldtilt tellitud Pärnu linnasüdame haljastamise projekt, mille põhjal alustatakse endisele linna kindlustuse alale rajatud alleede ja parkidevöö ühendamist Rannapargi ja Supeluse alleega. Eelarve kuludest nähakse ette 15% heakorra eest hoolitsemiseks.

10. Milline sündmus 20. saj. alguses lõpetas Pärnu kuurordi esimese hiilgeaja .
VASTUS: 1915. a augustis põles maha Pärnu supelasutus.

11. Pärnus tegutseb tänapäeval mitu spaad, vee- ja taastusravikeskust. Millist nimetust kandsid kuurortraviasutused nõukogude perioodil?
VASTUS: sanatoorium
Võõrsõnade leksikon: sanat`oorium -i> (< keskld sanatorius raviv < ld sanare ravima) • med kindla päevarežiimiga ravila soodsa kliimaga paigas eeskätt liigese-, kopsu-, närvi- ja südamehaigeile, kus profülaktika ja ravi eesmärgil kasut massaaži, muda-, elekter-, dieet- jm ravi ning vajaduse korral ka ravimeid

12. Kuurortlinnana omandas Pärnu 30-ndatel aastatel Eesti Vabariigi esinduskuurordi maine ning samal ajal kinnistus meie linnale ka tiitel, mille suutsime uuesti taastada 90-ndate keskel. Millisest tiitlist on jutt?
VASTUS: Eesti suvepealinn (nimetatud ajakirjas Maret 1937 ning Tallinnas anti uuesti tiitel üle 1996)

Pärnu Postimehe küsimused

13. Millisest sõjast võtsid eestlased osa 80 aastat tagasi?
VASTUS: Hispaania kodusõjast (juuli 1936- aprill 1939). Vabariiklaste ehk nn valitsusvägede poolel võitles 92 eestlast.

14. Kes valiti Pärnu linnavolikogu esimeheks?
VASTUS: Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige Andres Metsoja.

15. Millised Läänemaa vallad tulid haldusreformiga Pärnumaa koosseisu?
VASTUS: Hanila ja Lihula, mis koos Varbla ja Koonga vallaga moodustavad Pärnumaal Lääneranna valla.


10.-12. klass 

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. Pärast keisri kukutamist moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus tegi mitmeid järeleandmisi eestlaste nõudmistele. Milline oli nendest peamise tähtsusega, pidades silmas iseseisva Eesti riigi väljakuulutamist aasta pärast?
VASTUS: Kahe kubermangu vahel jagatud eestlaste asuala ühendamine 1917. aastal üheks Eesti kubermanguks ühtse juhtimise all.

2. Millal toimusid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimised ja mitu saadikut oli Pärnu linnal selles nõukogus? Nimetage aasta ja kuu ning Pärnu linna saadikute arv.
VASTUS: Valimised olid 1917. a. juunis, vana kalendri järgi mais. Pärnu linn sai ühe mandaadi.

3. Miks püsis haldusvõim Pärnus aastakümneid kohalike sakslaste käes, ehkki viimaste arv oli elanikkonna hulgas väike?
VASTUS: See tulenes peamiselt tollasest valimisseadusest, mis kehtestas karmi varandusliku tsensuse ja nägi valimistes osalemiseks ette teatud väärtuses kinnisvara olemasolu.

4. Kuidas on Pärnu advokaadi Jaan Leesmendi isik seotud daatumiga 23. juuli 1917?
VASTUS: Pärnus toimusid siis esimesed tsensusevabad valimised ning Jaan Leesment valiti linnapeaks.

5. Kaks tihedasti Pärnuga seotud meest – Konstantin Päts ja Jüri Vilms ning Tartu mees Konstantin Konik moodustasid kolmiku, millel oli Eesti Vabariigi sünniloos ülisuur tähendus. Kuidas seda kolmikut nimetati ja mis oli selle ülesanne?
VASTUS: Nad olid Maanõukogu juhatuse ja vanematekogu poolt moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee liikmed ning pidid bolševike terrori tingimustes olema Maanõukogu täidesaatvaks organiks omariikluse kehtestamise teel.

6. Milline ainulaadne dokument allkirjastati Pärnu raekojas 1918. aasta 24. veebruaril?
VASTUS: See oli akt Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnus 23. veebruari õhtul 1918.aastal.

Pärnu Kuurort 180

7. 1896. a oktoobris sai Pärnu esimest korda raudteeühenduse muu maailmaga. Kuid mille poolest on Pärnu raudteeühenduse ja seega ka kuurordi arenguloos oluline aasta 1928?
VASTUS: 1928. a sai Pärnu otseühenduse Tallinnaga (Tallinn -Eidapere - Lelle-Pärnu). Teekond Tallinnast Pärnusse kestis nüüd endise 14 tunni asemel vaid 4 tundi.
Kommentaar: Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee ehitati aastatel 1925–1928 sõiduaja vähendamiseks Tallinna ja Pärnu vahel. Varem toimus raudteeühendus Pärnuga Tallinna–Viljandi raudteeliini ja Viljandi–Mõisaküla–Pärnu raudtee kaudu läbi Viljandi ja Mõisaküla. Liini ehitust alustati 1925. aastal Lelle –Eidapere harutee pikendamisega, liin avati 16. veebruaril 1928. Koos sellega valmis ka harutee Viluverest Vana-Vändrasse. Lelle–Papiniidu kitsarööpmelisel raudteelõigul oli 46 silda, millest suurimad olid 127 m pikkune Sindi raudbetoonsild ja 32 m pikkune terassild.

8. Teadaolevalt hakati 1904. aastal Pärnu kuurordis esmakordselt pakkuma uut ravivõimalust - helioteraapiat. Millega oli tegemist?
VASTUS: raviotstarbeline alasti päikese- ja õhuvannide võtmine- helioteraapia
Kommentaar: Päikese(valgus)ravi ehk helioteraapia tähendab päikesekiirguse kasutamist ravi otstarbel. Päikesevalgus avaldab organismile mitmeti kasulikku toimet – parandab naha ainevahetust, tõstab immuunsüsteemi kaitsevõimet.

9. 1904 eraldati Pärnu rannas liivavallidega 4 erinevat ala: naistele, meestele, perekondadele. Millisele sihtgrupile eraldati neljas ala? Need alad jäid sellise jaotuse järgi pea kaheks aastakümneks kasutusse.
VASTUS: koeraomanikele.
Kommentaar: 1904 aastal eraldati osa rannast alasti päikese ja õhuvannide võtmiseks taraga. Ehitati eraldi suplussillad meestele ja naistele. Naiste-, meeste-, pere- ja koerarannad, mida üksteisest eraldasid liivaluited, eksisteerisid veel möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Kaugetest tavadest on tänaseni säilinud veel naisterand.

10. Millises Pärnu tuntud hoones esines enne II maailmasõda ja ka peale sõda helilooja ja muusik Raimond Valgre (1913-1949)? Kus asub tema järgi nime saanud restoran “Raimond”?
VASTUS: Raimond Valgre esines Rannasalongis (Kuursaal). Restoran Raimond asub Hedon Spas (Mudaravila).
Kommentaar: Valgre teenis elatist restoranimuusikuna, mängis klaverit, akordioni, kitarri ja laulis. Enamikele oma viisidele kirjutas ise teksti. Raimond Valgre mängis mitmetes orkestrites ja töötas viimased sõjaeelsed suved Pärnus ja esines Rannasalongis. 1939 tutvus ta Pärnu neiu Alice Feilletiga, kes oli inspiratsiooniallikaks nii mõnelegi Valgre laulule. Ka peale II maailmasõda esines ta Pärnus. 31. detsembril 1949 Raimond Valgre suri. Tema looming oli keelatud mitmed aastad, sest seda seostati lääneliku kultuuriga, mis ei sobinud nõukogude inimesele. Aastaid hiljem on tema laulud tuntud ja neid lauldakse siiani.

11. 1939. a suvel peeti Pärnu kuurordi 100. sünniaastapäeva. Milliseid linnapildis siiani olulised ehitised valmisid aastatel 1937-1939?
VASTUS: Pärnu Rannahotell, Siimu sild, Hotellpansion Vasa, Pärnu Suursild, Rannakohvik

12. Vanimaid Pärnu kuurordiga seotud tänavaid on Supeluse tänav. Milline on aga teadaolevalt vanim ajaloolises kuurordi piirkonnas säilinud hoone ja kus see asub?
VASTUS: Oscar von Bööcke suvemõis e Bööckenhof (Supeluse 25)

Pärnu Postimehe küsimused

13. 1992. aasta oktoobris-novembris korraldas Eesti enneolematu evakueerimis-operatsiooni lennukitel. Keda ja kust evakueeriti?
VASTUS: Kolme lennureisiga toimetati Eestisse suur osa Abhaasia eestlasi, sest seal oli puhkenud kodusõda.

14. Millest räägib reservkolonelleitnant Leo Kunnase raamat “Sõda 2023”?
VASTUS: Leo Kunnas esitab selles raamatus kaks erinevat arengustsenaariumit, kuidas areneksid sündmused Eestis Venemaa sõjalise kallaletungi korral.

15. Nimetage Pärnu uue linnavalitsuse koosseis.
VASTUS: Linnapea, Romek Kosenkranius (Valimisliit Pärnu Ühendab), planeeringute abilinnapea Rainer Aavik (Valimisliit Pärnu Ühendab), rahanduse abilinnapea Meelis Kukk (IRL), linnamajanduse abilinnapea Siim Suursild (IRL), hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna linnapea Marko Šorin (Keskerakond).

- Ametnike värbamise ja valiku kord
Ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded

Dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- personal[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 

Lisainfo telefonil 444 8228


Pärnumaa Arenduskeskus (SAPA)
Akadeemia 2, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn (III korrus)
5551 7755
info[at]peak.ee
http://arenduskeskus.parnumaa.ee

Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator (PEIn)
Uus 5, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
5551 7755
http://www.peak.ee

Koostöötamiskeskus Forwardspace
Akadeemia 1, 80011 Pärnu linn, Pärnu linn
56965771
info[at]forwardspace.ee
https://www.forwardspace.ee/

Maksu- ja Tolliameti Pärnu teenindusbüroo

Riia mnt 233A, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
Üldinfo telefon: 1811
laane[at]emta.ee
http://www.emta.ee

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu linn, Pärnu linn 
443 0989
parnu[at]koda.ee
http://www.koda.ee/

T
ööinspektsiooni Pärnu kontor
Uus 2, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
447 0450
http://www.ti.ee

Töötukassa Pärnumaa osakond
Hommiku 1, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
447 9300
parnu[at]tootukassa.ee
https://www.tootukassa.ee

Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
699 9301
ettk[at]ettk.ee
www.tooandjad.ee

Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid. Endiste valdade nimede asemel tuleb aadressis näidata uue omavalitsuse nime "Pärnu linn".
NB! Sihtnumbrid ei muutu

Näiteks:
Aadress enne ühinemist: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Audru vald, Pärnu maakond
Uus aadress: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Täispika aadressi osad: adressaat, tänav + maja/korter, sihtnumber + kohanimi, omavalitsus, maakond 
NB! Sihtnumber käib alati kohanime ette ja nende vahele koma ei kirjutata (kohanimi = asula nimi + asula liik)

Näited:
» Pärnu linnavalitsus, Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond
» Audru osavallakeskus, Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn, Pärnu maakond
» Seljametsa lasteaed, 86601 Seljametsa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Pärnu linnavalitsus
Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn (kohanimi)
Pärnu linn (omavalitsus)
Pärnu maakond

Audru osavallakeskus
Pärna allee 7
88301 Audru alevik
Pärnu linn
Pärnu maakond

Seljametsa lasteaed
86601 Seljametsa küla
Pärnu linn
Pärnu maakond


Vaata lisaks:
» Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi
» Aadressi teisendaja
» Aadressiandmete käsiraamat
» Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatustest aadressiandmete süsteemis

2018/2019. õppeaasta sisseastumiskatsed gümnaasiumitesse


Pärnu Koidula Gümnaasium 14. aprill 2018
Pärnu Ühisgümnaasium 19.-20. aprill 2018
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 21.- 22. aprill 2018

Koolivalik tuleb kinnitada hiljemalt 4. mail 2018
Õpilane, kes on edukalt sooritanud gümnaasiumi sisseastumiskatsed või kellele pakutakse gümnaasiumikohta katseteväliselt (edu olümpiaadidel, stipendium, kutse):
- kinnitab koolivaliku hiljemalt 4. mail 2018, teavitades oma otsusest gümnaasiumi
- kes gümnaasiumi õppima asumist selleks ajaks ei kinnita, vabastab koha 

Gümnaasium ei või õppima asumise kinnitust nõuda enne 4. maid 2018
- selle ajani garanteerib gümnaasium õpilasele, kes on sisseastumiskatsed edukalt sooritanud või katseteta (olümpiaad, stipendium, kutse) õppima oodatud,  pakutud koha 2018/19. õppeaasta kümnendas klassis 
- 4. maiks 2018 kinnitamata kohad võib gümnaasium täita paremusjärjestuses järgmiste kandidaatidega.

Pernova Loodusmaja (A. H. Tammsaare pst 57)
12.00-15.00 Perepäev

Ringkäik giidiga "Öiste tiivuliste" näitus
12.30, 13.30
Eesti Loodusmuuseumi näituse „Õised Tiivulised“ ööliblikate osa rõõmustab Pernova Loodusmaja külastajaid kolmesaja erineva ööliblika liigiga. Huvilisi ootab majja loodud metsakeskkond, mis viib öiste tiivuliste salapärasesse ja põnevasse maailma. Näitusel saab vaadata ööliblikate kino, kuulata ööliblikate hääli ning osaleda visuaalsel liblikaekspeditsioonil.

Näitus ja töötuba "Oma märk"
2017. aasta Pärnu Päev toob fookusesse laste ja noorte omaalgatuse ja osaluse. Märkamaks Pärnu linna, kui väärtuslikku kodulinna, kutsuti lapsi ja noori looma ning kujundama oma märki. Laekunud töid saabki näha Pärnu Päeval Pernova Loodusmaja õuealal. Lisaks saavad huvilised teha endale meelepärasest kavandist ise rinnamärgi. Vaata lisaks: Pernova Hariduskeskus kutsub osalema Pärnu laste ja noorte oma märgi loomisel!

Mängud lastele: "Lotte loodusmäng" ja "Säästev tarbimine"
12.00 alates. Mängudega on võimalik liituda jooksvalt.  Osaleda saab üksi, sõbraga või koos kogu perega.

Droonid ja mudellennukid (õuealal)
Kui Sul on oma droon, võta see kaasa. Pernova Hariduskeskuse lennumodelismi huviringi õpetaja Ants Selgoja tutvustab drooni juhtimise põhimõtteid, tutvustab juhtpuldi kange ja nende kasutamist, drooni ohutut maandamist ja ohutusreegleid. Samuti toimub ilusa ilma korral lennumudelite demonstratsioon õues.


Tasuta loengud
Pärnu linna bastionid ja tähetorn 
12.15-13.00, 13.15-14.00, 14.15-15.00 (planetaariumis)

Aarne Paul, Pernova Hariduskeskus. 1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid. Aga miks? Sellest täpsemalt juba loengus!

Ohtlikud kemikaalid tarbetoodetes. Miks me sellest räägime?
12.15-12.45  

Kai Klein, Balti Keskkonnafoorum. Sageli esineb toodetes, mida me igapäevaselt tarbime aineid, mis ühel korral tarbides ei sea ohtu meie tervist. Samas kui neid tooteid tarbida regulaarselt, siis võivad ohtlikud ained ladestuda jääkidena meie organismi ja lubatud kogused muutuvad tervisele ohtlikuks. Loengus juhitaksegi tähelepanu ohtlikele kemikaalidele, mida esineb tarbetoodetes.

Elektromagnetvälju tekitavad seadmed ja rajatised
13.00-14.00
Tarmo Koppel, TTÜ. Millest sõltub elektromagnetvälja tugevus hoone sees ja hoonest väljas? Kuidas elektromagnetväljade taset kujundavad naabrusest tulevad tehislikud kiirgusallikad, pinnavormid ja rajatised. Hoones seespool tekkivate elektromagnetväljade vähendamine. Loengule järgneb täiskasvanute töötuba.

Töötuba "Millised elektromagnetväljad mõjuvad inimesele ebasoodsalt ja millised soodsalt"
14.10-15.00
Milline on soodne elektrokliima elamispiirkondadele, kruntidele, magamistubadesse, lastetubadesse, töökohtadele ja õue. Töötoas on võimalik läbi demonstratsioonide tundma õppida elektromagnetvälju, mis inimesele kognitiivselt mõju avaldavad. Võimalik on teha kognitiivset võimekust iseloomustavaid teste.

Mikroskoopia
Kõikidel huvilistel on võimalus binokulaaridega uurida põnevat mikromaailma. Mikroskoopia tegevustega on võimalik liituda jooksvalt vabade kohtade olemasolul.


Töötoad
Kreemi valmistamise töötuba (laboris)
12.45-13.45 ja 14.15-15.15 
grupis kuni 12 inimest, osalustasu 6 eurot
Töötoas saavad osalejad ise valmistada kemikaalidevaba kreemi, valides endale meelepäraseid aroome ja koostisosi. Osalejad saavad enda valmistatud kreemid vahvates klaaspurgikestes kaasa võtta. Töötoa maksumus sisaldab kõiki vajalikke vahendeid.

Tekstiilitrüki töötuba  (seminarialal)
osalustasu 5 eurot (sisaldab kandekotti ja materjalikulu)
Töötoas saavad osalejad ise oma fantaasiat kasutades kaunistada spetsiaalsete tekstiilivärvidega loodussõbraliku kotikese. Töötoa maksumus sisaldab kõiki vajalikke vahendeid sh riidest sangadega poekotti. Töötoaga on võimalik liituda jooksvalt vabade kohtade olemasolul.

Lisainfo: http://www.pernova.ee

pernova

(2013- 1. november 2017)

Pärnu Linnavolikogu 8. koosseisus oli moodustatud neli fraktsiooni.

Keskfraktsioon
Esimees: Arvo Reedik
Aseesimees: Hillar Talvik
Liikmed: Margus Tammekivi, Svetlana Tšipurina, Karmo Konts, Anne Betker, Tatjana Gussarova, Ivi Altmäe, Anatoli Vetkin

IRL Pärnu fraktsioon
Esimees: Annely Akkermann
Aseesimees: Priit Sutt
Liikmed: Krista Nõmm, Viljo Vetik, Peeter Prisk, Jüri Kask

Toomas Kivimägi Valimisliidu fraktsioon
Esimees: Vahur Mäe
Aseesimees: Silja Kikerpill
Liikmed: Tarvi Markson, Eino-Jüri Laarmann, Jaana Junson, Riho Alliksoo, Raido Ilp, Andrus Kärpuk, Enn Raadik, Riivo Eensalu, Mait Käbin

Reformierakonna fraktsioon
Esimees: Jüri Lebedev
Aseesimees: Andrei Korobenik
Liikmed: Vladimir Klevtsov, Peeter Saunpere, Urmas Sule

Pärnu linna pindala

Pindala – 33,15 km²

Pärnu linna kaardid 

Google Maps
Maa-ameti kaart
Delfi kaart
Pärnu kaart .pdf

lipp kodukalePärnu linna lipp on sinisel põhjal valge rist.
- laiuse ja pikkuse suhe on 5:8
- normaalsuurus 1000 x 1600 mm




Pärnu linna lipp heisatakse:

- alaliselt Pärnu raekoja, volikogu ja linnavalitsuse, koolide, lasteaedade ja teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel
- alaliselt Keskpargis
- ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel

- lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti
- kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust
- maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest
- heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele
- igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides linna põhimääruse sätteid ja head tava
- lipp peab olema puhas ja terve

» Pärnu linna põhimäärus
» Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

» Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp ja Pärnu linna logo.
» Linna tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset


Vapp

Pärnu linna vapil on sinisel kilbil nurgas paiknevas hõbedasest pilvest välja sirutuvas punase varrukaga käes kuldne ladina rist ja kuldne võti. 

Pärnu linna vappi kasutatakse:
1) volikogu, osavallakogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel, nende väljaantavatel dokumentidel ja pitseritel;
2) Pärnu linna autasudel, volikogu esimehe ametiketil, linnapea ametiketil, linna meenetel, ametlikel trükistel;
3) volikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Pärnu raekojas, osavallakeskuse hoonetel, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, ja linna piiritähistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

Vaata lisaks: Pärnu vapi kujunemislugu

Lipp

» Pärnu linna lipp on sinisel väljal valge skandinaavia rist.
» Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 9:14, normaalsuurus 1050 x 1630 mm

Pärnu linna lipp heisatakse:
1) alaliselt Pärnu raekoja, volikogu, linnavalitsuse ja osavallakeskuse hoonetel;
2) koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal;
3) alaliselt Pärnu linnas Keskpargis;
4) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.

» Igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
» Pärnu linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
» Kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust.
» Pärnu linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.

Vapi ja lipu kasutamine linna põhimääruses sätestamata juhtudel
Põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi ja lippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu linnavalitsuse loal. Loa saamiseks tuleb esitada linnavalitsuse kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi või lipu kujutise kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Logo

Pärnu logo on sõna “Pärnu” kujutis. Pärnu logo on sõnamärk, mis toimib nii märgi kui nimena

Logo kasutamine
1) Pärnu logo kasutatakse Pärnu linna esindavas visuaalses kommunikatsioonis.
2) Pärnu logo kasutamine on kohustuslik Pärnu linna poolt toetatavaid üritusi, projekte jms tutvustavatel reklaamidel ja trükistel, võimalusel ka ürituse toimumise kohal. Pärnu logo ei pea kasutama, kui Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamise tähistamiseks kasutatakse Pärnu linna vappi.
3) Pärnu logo on reeglina vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt. Keelatud on Pärnu logo kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt ning poliitilise suunitlusega üritustel, teabevahenditel ja meenetel.

» Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
» Pärnu logo kasutamise juhend
» Logofailid .pdf ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Tunnuslause

» Pärnu linna tunnuslause on „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“.
» Pärnu linna tunnuslauset kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.

(2013- 1. november 2017)

Pärnu Linnavolikogu 8. kooseisu komisjonid:

- haridus- ja kultuurikomisjon
- majanduskomisjon
- noortekogu komisjon
- planeeringukomisjon
- sotsiaalkomisjon
- revisjonikomisjon

Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus.
Komisjonide koosolekutest osavõtt


Haridus- ja kultuurikomisjon
Esimees: Jüri Lebedev
Aseesimees: Riho Alliksoo
Liikmed: Mari Suurväli, Tatjana Gussarova, Liina Hansen, Jaana Junson, Silja Kikerpill, Vladimir Klevtsov, Ülli Kont, Urve Krause, Karin Kurvits, Mait Käbin, Tarvi Markson, Erki Melts, Liilia Oberg, Valter Parve, Meeli Pärna, Anneli Rabbi, Pille Tahker, Margus Tammekivi, Varje Tipp, Svetlana Tsipurina, Siim Tõnismäe, Külli Pärtelson


Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Majanduskomisjon
Esimees: Peeter Prisk
Aseesimees: Andrus Kärpuk
Liikmed: Eino Jüri Laarmann, Ivi Altmäe, Jüri Kask, Jüri Lebedev, Krista Nõmm, Peeter Saunpere, Piret Hallik-Sass, Raido Ilp, Urmas Sule, Annely Akkermann, Olavi Post, Rene Järvmägi, Riivo Eensalu, Taimi Vilgas, Andres Laasma, Arvo Reedik, Priit Sutt

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Planeeringukomisjon
Esimees: Enn Raadik
Aseesimees: Viljo Vetik
Liikmed: Piret Hallik-Sass, Peeter Saunpere, Väino Hallikmägi, Peeter Prisk, Viljo Vetik, Mark Soosaar, Marika Laidna, Anne Betker, Hillar Talvik, Margit Kõrts, Vahur Mäe, Andrus Kärpuk, Margus Maiste, Tiiu Pärn, Aivar Allikivi, Enn Saard, Arvo Reedik, Priit Sutt

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Sotsiaalkomisjon
Esimees: Krista Nõmm
Aseesimees: Vladimir Klevtsov
Liikmed: Riho Alliksoo, Anne Betker, Jüri Kask, Krista Nõmm, Valter Parve, Toomas Mihkelson, Aime Nikopensius, Sirje Peetri, Ilme Seepere, Margit Seppik, Siivi Teinfeldt, Tatjana Gussarova, Andrei Korobeinik, Andri Arula

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015


Noortekogu komisjon
Esimees: Jaana Junson
Aseesimees: Silja Kikerpill
Liikmed: Mait Käbin, Jane Gridassov, Tõnis Kalmu, Laura Kiviselg, Anatoli Vetkin, Ilja Leštšenko, Karel Paan, Eliise Haljas, Svetlana Tšipurina, Tarvi Markson

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Revisjonikomisjon
Esimees: Arvo Reedik
Aseesimes: Eino-Jüri Laarmann
Liiikmed: Piret Hallik-Sass

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016

 

Kuni uute ja ühiste kordade vastuvõtmiseni kehtivad endiste omavalitsusüksuste toetuste määramise korrad. Õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega ning kehtivad edasi kuni uute vastuvõtmiseni sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla toetused Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna toetused Pärnu territooriumil jne). 


Pärnu linn

» Eraharidusasutuste tegevustoetus
» Esimesse klassi mineva lapse toetus
» Haridus- ja noorsooprojektide toetus
» Huvihariduse ja huvitegevuse toetus ning stipendium 
» Huvihariduse ja huvitegevuse toetus (huvihariduse ja huvitegevusega kaasnevate kulutuste osaliseks katmiseks)
» Toetus koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumiseks
» Töö kaotanud vanematele makstav lapse koolitoetus

Soodustused üldhariduskooli õpilastele
- tasuta koolilõuna I- IX klassi õpilastele
- tasuta töövihikute komplektid I-IX klassi õpilastele
- tasuta õpikute kasutamine I-XII klassi õpilastele
- tasuta osalemine kooli huviringides

Soodustused huvikooli õpilastele (vabastuse võimalus õppetasust)
- Muusikakoolis, Kunstikoolis, Kunstide Majas ja Spordikoolis - kuni 20% õpilastest
- Loodusmajas ning Tehnika ja Tööõpetusmajas - kuni 40% õpilastest

Audru osavald

» Audru noorte projektlaagrite korraldamine
» Audru noorteühingute, -programmide ja -projektide toetus

Paikuse osavald

» Soome sõprusvaldade stipendium

Tõstamaa osavald

» Tõstamaa kultuuri-, haridus- ja spordistipendiumid

pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 649

01.01.2018 
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel:  51 655
31.10.2017 
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.