yhinenudov Tõstamaa Audru Pärnu Paikuse Omavalitsus Pärnu linn

 


1. novembril 2017 ühinesid Audru vald, Paikuse vald, Pärnu linn ja Tõstamaa vald ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn

Omavalitsusse kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassare alev ning 49 küla. 

Üleminekuperiood
Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil hakatakse välja kujundama uut valitsemis- ja haldamiskorraldust. Muudatused viiakse sisse aegamööda. 

nool2 2017. aasta lõpuni jäävad senised vallavalitsused edasi tegutsema ning toiminguid teha, abi ja nõu küsida saab harjumuspärastest kohtadest
nool2 Üleminekuperioodil jäävad alles ka senised omavalitsuste veebilehed, info muutub ja koondub jooksvalt



Uus omavalitsus - Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn
» Uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb omavalitsus Pärnu linna põhimääruse alusel
» Omavalitsuse sümboolikana võetakse kasutusele Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid endise Audru valla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

nool2 Mis ja millal?



EBAVÕRDSUS TERVISES (Health inequalities)
Üldmõiste, mida kasutatakse erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel üksikisikute ja gruppide tervisesaavutustes. 

EBAÕIGLUS TERVISES (Health inequity)   
Mõistega tähistatakse sellist ebavõrdsust tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnest õiglusetuse vormist. 

ELUKVALITEET (Quality of life)
Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 

ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) (Lifestyle - lifestyles conducive to health)
Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga.

ESMATASANDI TERVISHOID (Primary health care)
Olulise tähtsusega tervishoiu valdkond, mis tehakse kättesaadavaks selles ulatuses, mida riik ja ühiskond võivad endale lubada ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritavad. Olemuselt esmatasandi arstiabist ulatuslikum.

KESKKONNATERVIS (Environmental health)
On valdkond, k. a. elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

KESKMINE EELDATAV ELUIGA (Life expectancy)
Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks. (0 aasta vanuses ? eeldatav eluiga sünnimomendil ? life expectancy at birth).

KONTSEPTSIOON (Conception)
Käsitus ehk vaadete süsteem.

RAHVASTIKU TERVIS (Population health) On osa rahvastiku kvaliteedi näitajatest, koondmõiste, mis hõlmab kogu rahvastiku tervislikku seisundit statistiliste ja demograafiliste näitajate järgi. 

RAHVATERVIS (Public health)
Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervise interventsioonivormide kaudu. 

RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (Healthy public policy)
Tähendab  sotsiaalselt ja füüsiliselt tervist toetava keskkonna loomist, et võimaldada inimestel elada tervislikku elu ning teha tervislikud valikud neile võimalikuks või lihtsamaks. Poliitikat peab läbima arusaamine vastutusest tervise eest.  

RISKIFAKTOR (Risk factor)
Sotsiaalne, majanduslik või bioloogiline staatus, käitumised või keskkonnad, mis on seoses  või põhjustavad spetsiifilistele haigustele kasvavat vastuvõtlikkust, põdurust või vigastusi.

RISKIKÄITUMINE (Risk behaviuor)
Eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda kasvav vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

SIDUSRÜHMAD (Stakeholders) 
Inimesed või organisatsioonid, keda programmi/projekti protsess või lõpptulemus otseselt või kaudselt mõjutab.

SOTSIAALNE KAPITAL (Social capital)
Ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astme näitaja, mis on tihedalt seotud elanikkonna või sellesse kuuluva inimrühma tervisega. Seda luuakse inimestevahelises suhtluses, sotsiaalsete võrgustike loomise, normide, vastastikuse usalduse ja toetusega. 

SOTSIAALNE TÕRJUTUS (Social exclusion)
Mõiste kuulub tervise sotsiaalsete determinantide hulka ja on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD (Social networks)
Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST (Social responsibility for health)
Kajastub otsusetegijate tegevuses nii avalikus kui ka erasektoris, püüdlemaks poliitika ja praktika poole, mis edendab ja kaitseb tervist.

STRATEEGIA (Strategy)
Kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.

SÄÄSTEV ARENG (Sustainable development)
Säästvat ehk jätkusuutlikku arengut on defineeritud kui arengut, mis rahuldab oleviku vajadusi, säilitades  tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada ka nende ette kerkivaid nõudmisi.       

TERVENA ELATUD ELUIGA (Healthy life years / healthy life expectancy) - mingis vanuses keskmiselt tervena (hea või täie tervise juures) elada jäävate aastate arv tervise enesehinnangu ja elutabeli järgi. Samasse gruppi kuulub ka n.ö puuete või piirangutevaba eluiga (disability free life expectancy) e. puuete või piiranguteta elada jäävate aastate arv.

TERVIS (Health)
WHO defineerib tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit ning mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISE ARENDUS   (Health development) 
Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva ja progressiivse parandamise protsess (Jakarta Deklaratsioon kirjeldab tervisedendust kui tervise arenduse olulist elementi).

TERVISEDENDUS (Health promotion)
WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (Termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. a. dokumendis, mis on tuntud Ottawa Harta nime all.); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused). 

TERVISE DETERMINANDID (Determinants of health)
Rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või elanikkonna terviseseisundi.

TERVISEKAITSE (Health protection)
Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. 

TERVISEKASVATUS (Health education)
Sisaldab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, kaasates mõningaid kommunikatsiooni vorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISKÄITUMINE (Health behaviour)
Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISEMÕJU ANALÜÜS (Health impact assessment)
Meetodite ja/või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldavad hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

TERVISEPOLIITIKA (Health policy)
Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

TERVISESEISUND (Health status)
Indiviidi või elanikkonna tervise kirjeldus ja/või mõõtmine mingil kindlal ajahetkel, vastandudes samastavatele standarditele, viidates tavaliselt tervise indikaatoritele.

TERVISESEKTOR (Health sector)
Hõlmab organiseeritud avalikke ja eraterviseteenistusi (s. h. tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiu osakondade ja ministeeriumide poliitikat ja tegevust, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioone ja ühiskondlikke gruppe ning kutsealaseid assotsiatsioone.

TERVISE TULEMUSED (Health outcomes)
Üksikisiku, inimgrupi või rahvastiku terviseseisundis toimuv muutus, mida võib omistada planeeritud sekkumisele või sekkumiste seeriale, vaatamata sellele, kas taoline sekkumine oli  planeeritud tervise seisundit muutva tegevusena.

TERVISE ÕIGLUSPÄRASUS (Equity in health) 
Õigluspärasus tähendab erapooletust; tervises tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.

TERVIS KÕIGILE (Health for All)
Inimkonna teadmised tervisest, mis võimaldavad neil elada sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu.

TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD (Supportive enviroments for health)
Keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate asjaolude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises; hõlmab inimeste elukeskkonda, nende kodu, kus nad töötavad ja mängivad ning ka inimeste ligipääsu tervise ressurssidele ja nende võimestamisele.

VAESUS (Poverty)
Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest; jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

VÕIMESTAMA, VÕIMESTUMA (Empowerment for health)
Inimese sisemine kontrollitaju oma elu üle, milles on teadmised ja usk oma kompetentsusse ja toimimise tõhususse; selle puudumine avaldub inimese märgatavas jõuetuses midagi korda saata, ta on tõrjutud ja tal avaldub õpitud abituse sündroom.

VÕRGUSTIK (Network)
Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt.

VALDKONNA ARENGUKAVA (Field development plan)
Kajastab ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu ministeeriumi koostöös.

pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
nool2 Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 655

Audru vald 5861, Paikuse vald 3938, Pärnu linn 40558, Tõstamaa vald 1298 (31.10.2017 seisuga)


Uued postiaadressid

Seoses ühinemisega muutuvad postiaadressid. Endiste valdade nimede asemel tuleb aadressis näidata uue omavalitsuse nime "Pärnu linn".
NB! Sihtnumbrid ei muutu

Näiteks:
aadress enne ühinemist: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Audru vald, PÄRNUMAA
uus aadress: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Pärnu linn, PÄRNUMAA

Aadressi osad: nimi, tänav + maja/korter, sihtnumber + kohanimi, omavalitsus, maakond

Näited:
» Pärnu linnavalitsus, Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn, PÄRNUMAA
» Audru vallavalitsus, Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn, PÄRNUMAA
» Seljametsa lasteaed, 86601 Seljametsa küla, Pärnu linn, PÄRNUMAA

Pärnu linnavalitsus
Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn (kohanimi)
Pärnu linn (omavalitsus)
PÄRNUMAA

Audru vallavalitsus
Pärna allee 7
88301 Audru alevik
Pärnu linn
PÄRNUMAA

Seljametsa lasteaed
86601 Seljametsa küla
Pärnu linn
PÄRNUMAA


Vaata lisaks:
» Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi
» Aadressi teisendaja
» Haldusreformi järgsed halduspiirid
» Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatustest aadressiandmete süsteemis