yhinenudov Tõstamaa Audru Pärnu Paikuse Omavalitsus Pärnu linn

 


1. novembril 2017 ühinesid Audru vald, Paikuse vald, Pärnu linn ja Tõstamaa vald ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn

Omavalitsusse kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassare alev ning 49 küla. 

Üleminekuperiood
Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil hakatakse välja kujundama uut valitsemis- ja haldamiskorraldust. Muudatused viiakse sisse aegamööda. 

nool2 2017. aasta lõpuni jäävad senised vallavalitsused edasi tegutsema ning toiminguid teha, abi ja nõu küsida saab harjumuspärastest kohtadest
nool2 Üleminekuperioodil jäävad alles ka senised omavalitsuste veebilehed, info muutub ja koondub jooksvalt



Uus omavalitsus - Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn
» Uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb omavalitsus Pärnu linna põhimääruse alusel
» Omavalitsuse sümboolikana võetakse kasutusele Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid endise Audru valla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

nool2 Mis ja millal?


7.-9. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Mis aastal asutati Pärnu Muusikakool? Vastus: 15. jaanuaril 1945
2. Mis aastal loodi Pärnu Linnaorkester? Vastus: 1994

3. Ise ta oma laule kellelegi ei pakkunud ja temaga koos mänginud pillimehed kinnitavad, et sõjaeelsed orkestrid tema palu ei esitanud - ka need mitte, kus ta ise mängis. Seega tuleb kummutada müüt kaunist Eesti Vabariigist, kus raadios kõlasid tema laulud. Tema laulud jõudsid raadiosse alles pärast tema varajast surma 1949. aasta vana-aasta õhtul. Kes on see helilooja, kes on tuntud ka kui Pärnu Kuursaalis menukas pillimees? 
Vastus: Raimond Valgre

4. Ta sündis Pärnus 10. märtsil 1923. aastal. Esimeseks aadressiks oli tal Ilvese tänav 7. Pika loometee jooksul on ta kirjutanud üle 270 muusikapala ja estraadilaulu, mitmeid mälestusteraamatuid ja juhtinud aastakümneid Eesti Raadios muusikasaateid. Raadiosaatejuhina on tuntud ka tema poeg. Tema abikaasa on pianist Heljo Sepp. Millisest Pärnust pärit heliloojast on jutt? 
Vastus: Valter Ojakäär

5. „See on ikka vist küll issanda nuhtlus ja mu pattude palk, et ma siin kõrval olen ja poolte päevade viisi seda Pulga-poiste pasunapläristamist pean kuulama,” ütles Merimetsa naabermaja perenaine 30. aastate algul. See 3. juunil 1923 aastal Pärnus Merimetsa tänava kalurimajas sündinud legendaarne muusik on lõpetanud 1963. aastal Tallinna Konservatooriumi, on kutselise puhkpilliorkestri „Pärnu” ellukutsuja, 1958. aastal taaselustatud „Endla” koori dirigent, sadade pärnakate muusikaõpetaja ja tuntud Pärnu meestrio juhendaja. Kellest on jutt? 
Vastus: Herbert Pulk

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja. 
Vastus: 1.„Sõit pilvelaeval”. 2. Valter Ojakäär. 3. Liisi Koikson


Supeluse tänava teemalised küsimused
1. Supeluse 8 kinnistul asub kolm hoonet. Kõige Karusselli tänava poolsem hoone on üks Supeluse tänava piirkonna vanimaid - arhailine nö vanabalti hoonetüüpi poolkelp-katusega hoone. Kas selle hoone juures seistes räägiti ka a) seelik-, b) kleit- või c) mantelkorstnast? 
Vastus: c) mantelkorstnast. Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist). Mantelkorsten oli iseloomulik keskajale - seda leidus mõisates, jõukamates linnamajades. 19. sajandi alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama, praeguseks on enamik neist välja lõhutud või ruumid põhjalikult ümber ehitatud.

2. Millist nimekandis Supeluse tänav nõukogude perioodil?
Vastus: Nõukogude tänav, Supeluse 12 majas 1917-1918 asunud Sõjalis-revolutsioonilise Komitee järgi.

3. Miks nimetatakse tänast Roosi tänava pikendust ka ka Kartoffelplatziks? (tänase Aia ja Supeluse tänavate vaheline Roosi tänava osa)
Vastus: Auli ja Kajaka tänavatest moodustuva Morskoje piirkonna (ka slobodaa) piklikel kruntidel kasvatati juurvilju, mida Kartoffelplatzil müüdi. Juurviljaturg andis kohale Kartoffelplatzi nime.

4. Roosi tänav 18 majas on kunagi elanud Jules Treboux - prantslane, kes aretas 20. sajandi alguses maitsva õunasordi. Nimeta vähemalt üks viis, kuidas seda õunasorti kutsutakse.
Vastus: Lambanina, Pärnu tuviõun, trebuu. Ellen Niit on 1975. aastal ka Pärnu tuviõunale luuletuse pühendanud „Trebuu, Pärnu tuviõun“.

5. Millise arhitektuuristiili üks ilmekamaid näiteid Pärnus on Supeluse 21 suurejooneline suvitusvilla? Vastus: Heimatstiili

6. Mudaravila fassaadile on paigutatud Voldemar Vadi bareljeef. Kas härra Vadi kannab sellel bareljeefil prille?
Vastus: Härra Vadi, arst ja balneoloog, kes suviti Mudaravilas töötas ja Supeluse 8 kinnistul asunud suvevõõrastele ettenähtud majas elas, ei kanna talle pühendatud bareljeefil prille.


Omavalitsust puudutavad küsimused
1. Mis aastal asus ametisse praegune linnavalitsus? a) 2011, b) 2013, c) 1965. Vastus b) 2013
2. Mitu liiget on Pärnu Linnavolikogul? Vastus: 33


Pärnu Postimehe küsimused
Eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Postimees iselaadi kassist. Mõnelgi pärnakal on olnud Karusselli tänava kandis kokkupuuteid omapärase kassiga, kes enamasti ei pea paljuks linlastega juttu teha. Mis on kassi nimi?
Vastus: Triibu


10.-12. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Kes oli Pärnu Muusikakooli esimene direktor? Vastus: Peeter Laja
2. Mis aastal ehitati Eliisabeti kirikusse esimene orel? Vastus: 1845. aastal

3. „Kui koduümbruses veel paljajalu paterdasin, ei olnud tänavatel minu jaoks mingit tähendust, see oli mulle võõras maailm. Laia jõe taha jääva tundmatu linna, kuhu ema meid, lapsi, vaid harva viis, avastasin alles aastatega. Esialgu piirdus kodulinn üksnes Ülejõega.“ Helilooja lõpetas Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal 1956. aastal. Suurvormidest võib nimetada ooperi „Kuningal on külm”, muusikali „Suveöö ilmsi”, opereti „Maskeraad Ungrus”, ligi 270 estraadilaulu hulgas on tuntuimad „Rannakolhoosis” ja „Sõit pilvelaeval”. Tema koostatud ülevaateraamat „Popmuusikast” ilmus 1978. aastal, kuid on aegumatu teatmeteos ka tänapäeval. Millisest heliloojast on jutt?
Vastus: Valter Ojakäär

4. „Noore Eesti Vabariigi 9. eluaastal algas tulevase helilooja elus uus etapp. Algkool seljataga, tuli otsustada, mis saab edasi. Pole teada, kui palju sai poiss ise otsustada, kui palju oli valikus vanemate sundi. Ta ei läinud tavalisse keskkooli vaid Riigi Ühistehnikagümnaasiumi Tallinnas. Lõputunnistusel asendas laulmise ja võimlemise hinnet kriips.” Kes on see tehnilise eriharidusega Eesti tuntud helilooja, kes kirjutas Pärnus, aadressil Kerese tänav 7, kauni meloodiaga laulu, milles räägitakse võrdselt nii muinasloost kui muusikast?
Vastus: Raimond Valgre

5. Kes oli see legendaarne Peterburi Konservatooriumi haridusega Pärnu dirigent, kes Vabadussõja päevil juhtis Kuperjanovi pataljoni orkestrit, oli nii „Vanemuise” kui „Endla” teatri muusikajuht ja Riigi Ringhäälingu orkestri juht, eelkõige tuntud kui Pärnu suvemuusika traditsiooni rajaja.
Vastus: Voldemar Tago

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja.
Vastus: 1. „Oma laulu ei leia ma üles”. 2. Valter Ojakäär. 3. „Metsatöll”


Supeluse tänavat puudutavad küsimused
1. Supeluse tänav ristub Esplanaadi tänavaga. Mida tähendab sõna esplanaad?
Vastus: Esplanaad on sõjaline termin ja tähendab tühja (ilma puudeta/ ehitisteta) maa-ala, mis jääb kindlustussüsteemi kõige välimisest muldvallist väljapoole, võimaldades lähenevat vaenlast aegsasti märgata.

2. Mis aastast arvati Pärnu välja keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast? Kuidas on see sündmus seotu Supeluse tänava ajalooga?
Vastus: Pärnu arvati keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast välja aastal 1834. Alates sellest hetkest ei olnud enam esplanaadi kui kindlustussüsteemi ühte olulist osa enam vaja ja alustati rannapiirkonna hoonestamisega, sh Supeluse tänava äärsete ehitiste rajamist.

3. Kas Nikolai 27 aadressil asuv funktsionalistlikus stiilis villa on projekteerinud: a) Aleksander Nürnberg, b) Olev Siinmaa või c) Märt Merivälja
Vastus: Nikolai 27 funtsionalistlik villa on projekteeritud c) Märt Merivälja poolt. Maja on ehitatud 1930. aastate lõpus ja kuulus riidekaupmees Johan Andreksonile.

4. Kuidas on omavahel seotud Supeluse 8 kinnistul asunud kolme maja kunagine omanik Johann Lasn ja tänaseks hävinud Endla teatrimaja?
Vastus: Johann Lasn seisis Endla teatri rõdul oma hea sõbra Hugo Kuusneri kõrval, kui 23. veebruaril 1918. aastal loeti ette „Manifest Eestimaa rahvastele“.

5. Mis asus Supeluse 21 suurejoonelises heimatstiilis villas nõukogude perioodil?
Vastus: Sanatoorium. Hoone esimesel korrusel tegutses söökla ja teisel olid kabinetid raviprotseduuride tarbeks.

6. Mitmest sambast moodustub Bööckenhofi suvemõisa (või Bööcke maja, Supeluse 25) klassitsismile iseloomulik sammaskäik?
Vastus: Bööckenhofi suvemõisa sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast. Infoks: ka Mudaravila sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast.


Omavalitsust puudutavad küsimused:
1. Millised poliitilised jõud moodustasid praeguse koalitsiooni pärast 2013. aasta valimisi?
Vastus: Reformierakond, IRL ja Toomas Kivimägi valimisliit

3. Millised valimised toimuvad 2016. aastal: a) kohalike omavalitsuste volikogude valimised, b) Vabariigi Presidendi valimised, c) Euroopa Parlamendi valimised
Vastus b) Vabariigi Presidendi valimised


Pärnu Postimehe küsimused
Reedel jõudis Pärnusse linna jõulupuu. Mis on selle küla nimi, kust seekord jõulupuu toodi?
Vastus: Vaskrääma

pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
nool2 Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 655

Audru vald 5861, Paikuse vald 3938, Pärnu linn 40558, Tõstamaa vald 1298 (31.10.2017 seisuga)


Uued postiaadressid

Seoses ühinemisega muutuvad postiaadressid. Endiste valdade nimede asemel tuleb aadressis näidata uue omavalitsuse nime "Pärnu linn".
NB! Sihtnumbrid ei muutu

Näiteks:
aadress enne ühinemist: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Audru vald, PÄRNUMAA
uus aadress: Aruvälja Külakeskus, 88304 Ahaste küla, Pärnu linn, PÄRNUMAA

Aadressi osad: nimi, tänav + maja/korter, sihtnumber + kohanimi, omavalitsus, maakond

Näited:
» Pärnu linnavalitsus, Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn, PÄRNUMAA
» Audru vallavalitsus, Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn, PÄRNUMAA
» Seljametsa lasteaed, 86601 Seljametsa küla, Pärnu linn, PÄRNUMAA

Pärnu linnavalitsus
Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn (kohanimi)
Pärnu linn (omavalitsus)
PÄRNUMAA

Audru vallavalitsus
Pärna allee 7
88301 Audru alevik
Pärnu linn
PÄRNUMAA

Seljametsa lasteaed
86601 Seljametsa küla
Pärnu linn
PÄRNUMAA


Vaata lisaks:
» Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi
» Aadressi teisendaja
» Haldusreformi järgsed halduspiirid
» Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatustest aadressiandmete süsteemis