2018/2019. õppeaasta sisseastumiskatsed gümnaasiumitesse


Pärnu Koidula Gümnaasium 14. aprill 2018
Pärnu Ühisgümnaasium 19.-20. aprill 2018
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 21.- 22. aprill 2018

Koolivalik tuleb kinnitada hiljemalt 4. mail 2018
Õpilane, kes on edukalt sooritanud gümnaasiumi sisseastumiskatsed või kellele pakutakse gümnaasiumikohta katseteväliselt (edu olümpiaadidel, stipendium, kutse):
- kinnitab koolivaliku hiljemalt 4. mail 2018, teavitades oma otsusest gümnaasiumi
- kes gümnaasiumi õppima asumist selleks ajaks ei kinnita, vabastab koha 

Gümnaasium ei või õppima asumise kinnitust nõuda enne 4. maid 2018
- selle ajani garanteerib gümnaasium õpilasele, kes on sisseastumiskatsed edukalt sooritanud või katseteta (olümpiaad, stipendium, kutse) õppima oodatud,  pakutud koha 2018/19. õppeaasta kümnendas klassis 
- 4. maiks 2018 kinnitamata kohad võib gümnaasium täita paremusjärjestuses järgmiste kandidaatidega.

Pärnu linna pindala

Pindala – 33,15 km²
Asustustihedus – 1 195,2 elanikku km² kohta

Pärnu linna kaardid 

Google Maps
Maa-ameti kaart
Delfi kaart
Pärnu kaart .pdf


Soodustused üldhariduskooli õpilastele
- tasuta koolilõuna I- IX klassi õpilastele
- tasuta töövihikute komplektid I-IX klassi õpilastele
- tasuta õpikute kasutamine I-XII klassi õpilastele
- tasuta osalemine kooli huviringides

Soodustused huvikooli õpilastele (vabastuse võimalus õppetasust)
- Muusikakoolis, Kunstikoolis, Kunstide Majas ja Spordikoolis - kuni 20% õpilastest
- Loodusmajas ning Tehnika ja Tööõpetusmajas - kuni 40% õpilastest

Kuni 31. detsembrini 2017
teostatakse perekonnaseisutoiminguid Pärnu Maavalitsuses


Perekonnaseisutoimingud:
- abielu registreerimine
- sünni registreerimine
- surma registreerimine
- abielu lahutamine
- nime muutmine
- soo andmete muutmine
- abieluvõimetõendite väljastamine
- perekonnaseisutõendite väljastamine
- andmete parandamine ja muutmine

Vaata lähemalt: Perekonnaseisutoimingud

Alates 1. jaanuarist 2018
hakkab Pärnu Maavalitsuse asemel perekonnaseisutoiminguid teostama Pärnu Linnavalitsus




kuldne oaas 2017 kodukas2
Anna oma lemmikutest teada hiljemalt 24. septembril!

Täida allolev küsitlusvorm ja saada teele. Kõikide vastanute vahel loositakse välja auhind

Loomestipendium
Küsimused, vastused

1. Mille poolest erineb stipendium linna kultuuritoetusest? 
- Stipendium antakse üksikisikule - loovisikule tema taotluses nimetatud teose( kujutava kunsti või muusikateos, raamat, näidend, film, jne.) loomise soodustamiseks. 
- Linnapoolsed kultuuriprojektide toetused on kultuurisündmuste korraldajatele, neid toetusi saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud.
- Kultuuriühingute tegevustoetusi saavad taotleda meie linnas rahvakultuuri valdkonnas tegutsevad MTÜ-d. Nende toetuste eesmärk on arendada Pärnus kultuurialast huvitegevust pärnakate omaalgatuse toetamise kaudu.
- Avatud kultuurikeskuste toetus antakse juriidilisele isikule. Taotleja peab olema avatud kultuuritöö põhimõttel Pärnus tegutsenud vähemalt 1 aasta.

2.Kas see on mõeldud pigem üksikisikule või kollektiivile? 
Üksikisikule, kes elab või tegutseb Pärnus või Pärnu heaks ja soovib luua teost, mis rikastab nimelt Pärnu kultuuripilti.

3. Kas stipendium on mõeldud millegi kindla välja toomiseks / loomiseks või saab seda kasutada ka enese arengu tarbeks Pärnu linnas? Ehk siis kas stipendiumi saamise eelduseks peab olema kindel ja tõestatav produkt?
Stipendium on mõeldud konkreetse teose loomise soodustamiseks. Taotluses tuleb see ära näidata.

4. Mis on stipendiumite võimalikud summad ja kas stipendium on ühekordne või igakuine mingi aja vältel?
Stipendium on ühekordne, kindla teose loomiseks. Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi. Stipendiumite eraldamise otsustab linnavalitsus komisjoni ettepanekul. Stipendiumite suurus oleneb vastava aasta eelarve võimalustest. Sobivate kandidaatide puudumisel on linnavalitsusel õigus jätta stipendiumid  välja andmata.

5. Kas stipendiumi saamise korral on vajalik ka pärastine aruandlus või toimub mingisugune muu protsessikontroll ja kui, siis milline?
Aruandlus on tingimata vajalik. Haridus-ja kultuuriosakond sõlmib stipendiumi saajaga lepingu stipendiumi kasutamise kohta. Lepinguga määratakse stipendiumi kasutamise sihtotstarve, poolte õigused ja kohustused, stipendiumi kasutamise aruandlus, vastutus lepingu rikkumise korral

6. Miks on oluline välja tuua teised saadud toetused? Kas nende välja toomine on pigem abiks (näitab tõsiseltvõetavust) või kahjuks (tema saab juba niigi)?
Teiste toetuste väljatoomine näitab kindlasti looja kavatsuse tõsiseltvõetavust.

Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiste kohta avaldatakse teade Ametlikes Teadaannetes (AT)
Detailplaneeringutega saate tutvuda detailplaneeringute andmebaasis ja/või dokumendiregistris.

17.08.17 - Laane tänava, linnapiiri, Rannametsa tee ja Riia mnt vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine 
15.06.17 - AS Maseko territooriumi detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Suur-Jõe tn 58 osas









- Kampaania “Värvid linna!” tingimused
Avaldus

Kampaania “Värvid linna!” eesmärk on elukeskkonna väärtustamine, Pärnu linna visuaalse ilme parandamine ning puit- ja kiviarhitektuuri säilitamine, ehitiste välisfassaadide korrastamine.

- Linnavalitsus hüvitab kampaanias osalenud ja tähtajaks värvimistööd lõpetanud isikule osa värviostuga seotud kuludest.
- Kampaania tingimustega ei piirata ega suunata osaleja eelistusi värvitootjate ega edasimüüjate valikul. Värviostul rakenduvad tavapärased, kaupluste vm edasimüüjate poolt korraldatavad allahindlused, kliendikaardi soodustused jne.

Kampaanis osalemine
- Osaleda võivad kõik Pärnu linnas ehitisi omavad füüsilised ja juriidilised isikud.
- Osalemiseks esitab ehitise omanik Pärnu linnavalitsusele kirjaliku avalduse. Avalduse võib esitada ka omaniku volitatud esindaja.
- Avaldusele tuleb lisada seisukorra fikseerimiseks foto värvitavast ehitisest.

Avaldusi sai esitada kuni 15. septembrini 2017
Kampaanias osalevate ehitiste värvimistööd pidi lõpetatama hiljemalt 15. oktoobriks 2017
Linnavalitsus hindab kampaanias osalenud ehitisi 16.-20. oktoobril 2017

Täidetud ja (digi)allkirjastatud avaldused saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Kulude hüvitamine
- Rahalised kuluhüvitised ja eripreemiad makstakse välja pärast kampaania lõppu.
- Kulude hüvitamine ja hüvitamise suurus sõltuvad ehitise renoveerimise kvaliteedist, terviklikkusest ning ehitise omaniku omaosaluse (värvikoguse) suurusest.
- Vastava otsuse tegemiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele kampaaniaga seotud värviostu kuludokumendid. 
- Linnavalitsus kontrollib kuludokumentide õigsust ja värvimise tulemust ning kinnitab kampaania tulemused.

Kuluhüvitised füüsilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 50% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest.
- Füüsilistele isikutele makstavatelt eripreemiatelt peetakse kinni tulumaks 20%.

Kuluhüvitised juriidilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 30% värvi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

Lisaks annab linnavalitsus 2017. aastal renoveeritud ehitiste omanikele Tallinna, Riia ja Haapsalu maantee ääres eripreemia á 300 eurot eeldusel, et ehitise omanik esitab linnavalitsusele kampaanias osalemise avalduse.

Palun siia juttu, et mis ja mida jne, Et linnavalitsus teegi ettepaneku muuta jne,

et anna teada, vali, märgi, mida iganes, et kas jätta alles praegune nimi, sobib uus nimi või tee omapoolne ettepanek


Pärnu kergliiklusteed ja terviserajad

Pärnu on roheline linn: kogu linnast on viiendik kaetud parkide, haljasalade, puiesteede ja teiste rohealadega. Pärnus on jalgratta- ja rulluisusõiduks head võimalused, mis aastatega järjest paranevad.

2013. aastal avati 1,3 km pikkune kergliiklustee, mis ühendab Mai piirkonda rannaga. 2014. aasta 1. juunil avati ka Pärnu jõe vasakkaldale, kahe silla vahelisele alale rajatud 4 km pikkune Jüri Jaansoni rada. Koos jõe paremkaldal oleva rajaga moodustub 8 km pikkune kergliiklustee. Raja äärde on paigaldatud valgustus, jalgrattahoidjad, prügikastid ja pingid. Sellega on Pärnu linna kergliiklusteede võrgustik ligikaudu 40 kilomeetrit pikk.

Liikumisvõimaluste mitmekesistamiseks on Pärnusse, ranna lähistele rajatud mitu märgistatud terviserada - 2,8 km ja 2,9 km.

Kui linnas asuvad terviserajad on läbi proovitud, siis tasub ette võtta linnalähistel asuvad kaunid terviserajad. Pärnu linna vahetus läheduses asub Tammiste 2,8 km pikkune RMK matkarada. Reiu-Raeküla kaunis männikus on aga tervisespordisõpradel võimalik kasutada 3, 5 ja 10 km radasid. Õhtusel ja pimedal ajal on võimalik sportida valgustatud 3 km rajal.

Vaata lisaks: Pärnu linna jalgratturite loendus ja küsitlus 2011 

2017.-2018. aastal ehitatavad kergliiklusteed

1)      Liivi teed ja Paide mnt ühendav kergliiklustee 
2)      Haapsalu mnt kergliiklustee  
3)      Tallinna mnt kergliiklustee
4)      Kergliiklustee Pärnu kesklinna ja Lottemaa ühendamiseks (Pärnu linna läbiv osa) 
5)      Jüri Jaansoni raja rekonstrueerimine ja pikendus Pärnu jõe paremkaldal 


kergliiklusteed planeeritavad

kauniskoduKonkurss "Eesti kaunis kodu" hõlmab traditsioonilisi kodusid/objekte – valitakse välja igast (maakonnast) 3 kaunimat kodu, kohalikke omavalitsusi ning alljärgnevaid eriobjekte:
• parim tööstusmaastik
• parim tervisespordikeskus
• kaunis muinsuskaitse objekt (koostöös Muinsuskaitseametiga)
• kauneim kortermaja (koostöös Korteriomanike Liiduga)

Konkurss „Energiasäästlik kaunis kodu“ toimub 3 kategoorias – eramu, korteriühistu ja ühiskondlik hoone.

Oma piirkonna kaunimad kodud valib välja iga omavalitsus ning esitab need piirkondlikule konkursile. Nende hulgast valivad piirkondlikud hindamiskomisjonid koduaedu külastades ja vastavalt EKKÜ Volinike Kogu koordineeritud hindamiskriteeriumitele välja parimad, mis esitatakse autasustamiseks Vabariigi Presidendile.

Konkursi „Eesti kaunis kodu“ kohta rohkem infot Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehel ja kõrvalolevas voldikus


Autorid Margus Kadarik ja Mart Kadarik

Mälestusmärk on pühendatud Eesti Vabariigi loojatele, kelleks olid Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusner. Mälestusmärk on kavas rajada Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esisele alale Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 

Mälestusmärgi kavandi leidmiseks korraldati ideekonkurss. Konkursi võitis töö nimega „Ajahetk“. Võidutöö ideeks on rõhutada Eesti iseseisvuse väljakuulutamise hetke, mida tähistab „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ettekandmine Pärnus toonase Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. Töö lahendus koosneb kahest 3 m kõrgusest, omavahel täisnurga all seotud alumiiniumlehest, millest on välja lõigatud inimfiguur. Väljalõigatud siluetipooltest on alumiiniumlehtede taha paigutatud inimfiguur. Väljalõigatud inimfiguurist moodustunud ava kujutab otsustavust, julgust ja teotahet, mille abil Päästekomitee liikmed koos kogu Eesti rahvaga - läbi suurte ajalooliste takistuste - iseseisvumise akti läbi viisid. Inimfiguur ise kujutab Eesti rahvast, kes otsustavad sammud iseseisvuse suunas tegi.

» Ideekavandi "Ajahetk" kirjeldus ja joonised

Toeta mälestusmärgi valmimist
Kõigil, kes soovivad toetada Eesti Vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärgi valmimist, on selleks võimalus. Pärnu Linnavalitsus avas pangakonto EE251010220259738223, kuhu saab oma toetuse kanda. Ülekande tegemisel palume kindlasti kirjutada selgitusse märksõna „AUSAMMAS“.


Fotod: Indrek Aija
ajahetk1 Aijaajahetk2 Aija
ajahetk3 Aija

ajahetk4 Aija

Vaata lisaks: 
» Ideekonkurss ja kõik esitatud ideekavandid
» Selgus Eesti Vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärgi ideekonkursi võitja

7.- 9 klass
O. A. Brackmann
1. Milline Pärnu tänav kandis kunagi Oscar Alexander Brackmanni nime? 
VASTUS : Ringi tänav

2. Millal osteti eraettevõtjate poolt rajatud supelasutus linnale ja võeti suvituselu korraldamine linnavalitsuse kätte? Kas see oli aastal 1879, 1889 või 1899? Kriipsuta alla õige aastaarv. 
VASTUS: 1889

3. Kuidas on Pärnu praegune bussijaama hoone seotud O. A. Brackmanni isikuga? 
VASTUS: Brackmann elas selles majas

4. 1896. aastal avati esimene Pärnust välisilma suunduv raudteeliin. Mis oli selle liini lõppjaam – kas Tallinn, Tartu, Valga või Riia?
VASTUS: See oli Pärnu – Valga raudteeliin

5. Aastal 1900 alustas tootmist linna suurim tööstusettevõte - Waldhofi vabrik. Milleks vabriku toodangut kasutati? 
VASTUS: Tselluloosi tarvitati paberi ja papi valmistamiseks


Olev Siinmaa

6. Millises riigis õppis Olev Siinmaa arhitektiks? Kas Eestis, Venemaal või Saksamaal?
VASTUS: Saksamaal

7. Mis aastal sai Olev Siinmaa pärnu linnaarhitektiks? Kas 1921., 1925. või 1927. aastal? 
VASTUS: 1925. aastal

8. Nimeta vähemalt kolm hoonet Pärnu ranna-alalt, mille projekteerimisega on Olev Siinmaa tegelenud? 
VASTUS: Pärnu Mudaravila, Pärnu Rannahotell, Rannakohvik, (laste mänguplatsi varjualune rannas)

9. Mis arhitektuuristiili pildil kujutatud hoone esindab? 
VASTUS: funktsionalism

10. Millega on Olev Siinmaa paljusid riigi esindusruume Kadrioru, Toompea ja Oru lossides ilmestanud? 
VASTUS: rahvusliku mööbliga

11. Olev Siinmaa on Pärnusse projekteerinud mitmeid valgeid villasid. Nimeta kahe kõige tuntuma valge eramaja aadressid. )
VASTUS: Lõuna 2a Pärnu ja Rüütli 1a Pärnu

12. Miks lahkus Olev Siinmaa Eestist 1944. aastal? 
VASTUS: Ta põgenes Nõukogude vägede eest, suure põgenemise käigus


Tööstuslinn Pärnu 20. sajandil
13. Waldhofi tehase telliseid kasutati ühe esindusliku hoone ehitamiseks Pärnu linnas. Mis maja see on? 
VASTUS: Rannahotell.

14. Mille poolest oli 1914 aastal tegevust alustanud CIBUS eriline võrreldes teiste pagaritööstustega? 
VASTUS: Seal olid töötajatele duširuumid., mis oli tolle aja kohta väga uuenduslik ettevõtmine.

15. Kus asus Pulsi õllevabrik ja kus Bliebernichti õllevabrik. Nimeta tänavad praeguste nimedega. 
VASTUS: Puls - Pühavaimu tn. ja Bliebernicht – Suure- Jõe tänav



10.- 12. klass
O. A. Brackmann
1. Kus oli Pärnu talvesadam?
VASTUS: Eelnevalt süvendatud Vallikäärus

2. Miks eraldati linlastele Pärnu ranna-alal ehituskrunte tasuta?
VASTUS: Et ergutada kohalikke ehitama kasutule liivasele ranna-alale pansionaate supelvõõraste majutamiseks

3. Miks asendati Pärnu tänavatel gaasivalgustus elektrivalgusega? 
VASTUS: Gaasivalgustid olid plahvatusohtlikud ning nendega tegelemine oli ka tülikas

4. 20. sajandi alguses jagati Pärnu ametlik supelrand neljaks liivavallidega eraldatud alaks. Kellele need olid mõeldud? 
VASTUS: Need olid mõeldud eraldi meestele, naistele, perekondadele ja koeraomanikele

5. Kellelt võttis O. A .Brackmann 1879. aastal linnapea ameti üle?
VASTUS: Ei saanud kelleltki üle võtta, kuna enne teda oli linna haldusorganiks raad ja selle eesotsas bürgermeister. Brackmann oli esimene linnapea.


Olev Siinmaa

6. Kellena töötas Olev Siinmaa 1920ndate aastate alguses? 
VASTUS: eduka tislerina

7. Kui vana oli Olev Siinmaa kui ta arhitektina tööle hakkas? Kas: 25, 31, 40, 54?
VASTUS: 40

8. Kui kaua oli Olev Siinmaa Pärnu linnaarhitekt? Kas: 19 a, 24 a, 15 a? 
VASTUS: 19 aastat (1925-1944)

9. Olev Siinmaa on projekteerinud Pärnu Rannakohviku hoone. Nimeta hooneosa või detail, mis teeb selle eriliseks, see detail on seotud päevitamisega? 
VASTUS: Seenrõdu - selle pealmine osa oli noortele tähtis päevitamise koht ning alumine osa pakkus vanematele inimestele varju liigse päikese eest

10. Olev Siinmaa on loonud palju funktsionalistlikus stiilis hooneid. Vaata pilti ja nimeta vähemalt kolm funktsionalismile omast tunnust. 
VASTUS: geomeetria, kaunistuste puudumine, lame katus, valge värv, suured aknad

11. Nimeta vähemalt kolm riigi esindushoonet kuhu Olev Siinmaa mööblit on kavandanud? 
VASTUS: Kadrioru loss, Oru loss, presidendi kantselei hoone, Toompea loss, (Pärnu Raekoja saal)

12. Mis väikevormi joonisega on tegemist? VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt
VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt


Tööstuslinn Pärnu 20. sajandi algul
13.Vana haigla asub Sillutise tänaval. Tegelikult võiks tal olla hoopis teine nimi. Milline? 
VASTUS: Plaastri tänav. Sillutise tänava endine nimi oli Pflasterstasse (Plaastri tn 19. saj) . Tõenäoliselt sai ta Sillutise nime tõlke apsu tõttu. Kopfsteinpflaster- see on munakivi tee ehk sillutatud tee. Selgituseks: Sada aastat tagasi oli Vene impeeriumi Eesti ja Liivi kubermangudes kolm kohalikku keelt. Tänavanimedki olid kolmes keeles ja vastupidi nõukogude -aegsele tavale, need tõlgiti: Savi tänav – Lehmstrasse – улица Глиняная

14.1905 aasta revolutsioon algas Pärnus Waldhofi tööliste streigiga. Streik kestis 22-26.jaanuar ja osa võttis üle 2000 töölise. Nõuti 8 tunnist tööpäeva , palgakõrgendust, töölisi toorelt kohtlevate meistrite vallandamist, trahvide kaotamist. Küsimus: 1905 ehitati Pärnusse Waldhofi tööliste streigi tõttu uued hooned. Ka tänasel päeval on need olemas. Mis majad need on ja kus need asuvad? 
VASTUS: Waldhofi tehase üks direktoritest nõudis, et linnas peab olema alaliselt kaks roodu sõdureid. Kiiresti ehitati kasarmud Tammsaare (Promenaadi) ja Riia mnt nurgale.

15. Herbert Hahn sündis Pärnus 5. mail 1890. aastal Pärnu linnaaednik Carl Wilhelm Hahni viienda lapsena. Mille poolest on Herbert Hahn kuulus? 
VASTUS: Herbert Hahn on üheks esimestest õpetajatest, kes aitas Rudolf Steineril ideid ellu rakendada 1919. aastal Waldorf-Astoria sigaretivabriku tööliste lastele rajatud koolis Stuttgartis Uhlandshöhel. Sealt siis ka nimi Waldorf kool.

7.-9. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Mis aastal asutati Pärnu Muusikakool? Vastus: 15. jaanuaril 1945
2. Mis aastal loodi Pärnu Linnaorkester? Vastus: 1994

3. Ise ta oma laule kellelegi ei pakkunud ja temaga koos mänginud pillimehed kinnitavad, et sõjaeelsed orkestrid tema palu ei esitanud - ka need mitte, kus ta ise mängis. Seega tuleb kummutada müüt kaunist Eesti Vabariigist, kus raadios kõlasid tema laulud. Tema laulud jõudsid raadiosse alles pärast tema varajast surma 1949. aasta vana-aasta õhtul. Kes on see helilooja, kes on tuntud ka kui Pärnu Kuursaalis menukas pillimees? 
Vastus: Raimond Valgre

4. Ta sündis Pärnus 10. märtsil 1923. aastal. Esimeseks aadressiks oli tal Ilvese tänav 7. Pika loometee jooksul on ta kirjutanud üle 270 muusikapala ja estraadilaulu, mitmeid mälestusteraamatuid ja juhtinud aastakümneid Eesti Raadios muusikasaateid. Raadiosaatejuhina on tuntud ka tema poeg. Tema abikaasa on pianist Heljo Sepp. Millisest Pärnust pärit heliloojast on jutt? 
Vastus: Valter Ojakäär

5. „See on ikka vist küll issanda nuhtlus ja mu pattude palk, et ma siin kõrval olen ja poolte päevade viisi seda Pulga-poiste pasunapläristamist pean kuulama,” ütles Merimetsa naabermaja perenaine 30. aastate algul. See 3. juunil 1923 aastal Pärnus Merimetsa tänava kalurimajas sündinud legendaarne muusik on lõpetanud 1963. aastal Tallinna Konservatooriumi, on kutselise puhkpilliorkestri „Pärnu” ellukutsuja, 1958. aastal taaselustatud „Endla” koori dirigent, sadade pärnakate muusikaõpetaja ja tuntud Pärnu meestrio juhendaja. Kellest on jutt? 
Vastus: Herbert Pulk

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja. 
Vastus: 1.„Sõit pilvelaeval”. 2. Valter Ojakäär. 3. Liisi Koikson


Supeluse tänava teemalised küsimused
1. Supeluse 8 kinnistul asub kolm hoonet. Kõige Karusselli tänava poolsem hoone on üks Supeluse tänava piirkonna vanimaid - arhailine nö vanabalti hoonetüüpi poolkelp-katusega hoone. Kas selle hoone juures seistes räägiti ka a) seelik-, b) kleit- või c) mantelkorstnast? 
Vastus: c) mantelkorstnast. Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist). Mantelkorsten oli iseloomulik keskajale - seda leidus mõisates, jõukamates linnamajades. 19. sajandi alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama, praeguseks on enamik neist välja lõhutud või ruumid põhjalikult ümber ehitatud.

2. Millist nimekandis Supeluse tänav nõukogude perioodil?
Vastus: Nõukogude tänav, Supeluse 12 majas 1917-1918 asunud Sõjalis-revolutsioonilise Komitee järgi.

3. Miks nimetatakse tänast Roosi tänava pikendust ka ka Kartoffelplatziks? (tänase Aia ja Supeluse tänavate vaheline Roosi tänava osa)
Vastus: Auli ja Kajaka tänavatest moodustuva Morskoje piirkonna (ka slobodaa) piklikel kruntidel kasvatati juurvilju, mida Kartoffelplatzil müüdi. Juurviljaturg andis kohale Kartoffelplatzi nime.

4. Roosi tänav 18 majas on kunagi elanud Jules Treboux - prantslane, kes aretas 20. sajandi alguses maitsva õunasordi. Nimeta vähemalt üks viis, kuidas seda õunasorti kutsutakse.
Vastus: Lambanina, Pärnu tuviõun, trebuu. Ellen Niit on 1975. aastal ka Pärnu tuviõunale luuletuse pühendanud „Trebuu, Pärnu tuviõun“.

5. Millise arhitektuuristiili üks ilmekamaid näiteid Pärnus on Supeluse 21 suurejooneline suvitusvilla? Vastus: Heimatstiili

6. Mudaravila fassaadile on paigutatud Voldemar Vadi bareljeef. Kas härra Vadi kannab sellel bareljeefil prille?
Vastus: Härra Vadi, arst ja balneoloog, kes suviti Mudaravilas töötas ja Supeluse 8 kinnistul asunud suvevõõrastele ettenähtud majas elas, ei kanna talle pühendatud bareljeefil prille.


Omavalitsust puudutavad küsimused
1. Mis aastal asus ametisse praegune linnavalitsus? a) 2011, b) 2013, c) 1965. Vastus b) 2013
2. Mitu liiget on Pärnu Linnavolikogul? Vastus: 33


Pärnu Postimehe küsimused
Eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Postimees iselaadi kassist. Mõnelgi pärnakal on olnud Karusselli tänava kandis kokkupuuteid omapärase kassiga, kes enamasti ei pea paljuks linlastega juttu teha. Mis on kassi nimi?
Vastus: Triibu


10.-12. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Kes oli Pärnu Muusikakooli esimene direktor? Vastus: Peeter Laja
2. Mis aastal ehitati Eliisabeti kirikusse esimene orel? Vastus: 1845. aastal

3. „Kui koduümbruses veel paljajalu paterdasin, ei olnud tänavatel minu jaoks mingit tähendust, see oli mulle võõras maailm. Laia jõe taha jääva tundmatu linna, kuhu ema meid, lapsi, vaid harva viis, avastasin alles aastatega. Esialgu piirdus kodulinn üksnes Ülejõega.“ Helilooja lõpetas Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal 1956. aastal. Suurvormidest võib nimetada ooperi „Kuningal on külm”, muusikali „Suveöö ilmsi”, opereti „Maskeraad Ungrus”, ligi 270 estraadilaulu hulgas on tuntuimad „Rannakolhoosis” ja „Sõit pilvelaeval”. Tema koostatud ülevaateraamat „Popmuusikast” ilmus 1978. aastal, kuid on aegumatu teatmeteos ka tänapäeval. Millisest heliloojast on jutt?
Vastus: Valter Ojakäär

4. „Noore Eesti Vabariigi 9. eluaastal algas tulevase helilooja elus uus etapp. Algkool seljataga, tuli otsustada, mis saab edasi. Pole teada, kui palju sai poiss ise otsustada, kui palju oli valikus vanemate sundi. Ta ei läinud tavalisse keskkooli vaid Riigi Ühistehnikagümnaasiumi Tallinnas. Lõputunnistusel asendas laulmise ja võimlemise hinnet kriips.” Kes on see tehnilise eriharidusega Eesti tuntud helilooja, kes kirjutas Pärnus, aadressil Kerese tänav 7, kauni meloodiaga laulu, milles räägitakse võrdselt nii muinasloost kui muusikast?
Vastus: Raimond Valgre

5. Kes oli see legendaarne Peterburi Konservatooriumi haridusega Pärnu dirigent, kes Vabadussõja päevil juhtis Kuperjanovi pataljoni orkestrit, oli nii „Vanemuise” kui „Endla” teatri muusikajuht ja Riigi Ringhäälingu orkestri juht, eelkõige tuntud kui Pärnu suvemuusika traditsiooni rajaja.
Vastus: Voldemar Tago

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja.
Vastus: 1. „Oma laulu ei leia ma üles”. 2. Valter Ojakäär. 3. „Metsatöll”


Supeluse tänavat puudutavad küsimused
1. Supeluse tänav ristub Esplanaadi tänavaga. Mida tähendab sõna esplanaad?
Vastus: Esplanaad on sõjaline termin ja tähendab tühja (ilma puudeta/ ehitisteta) maa-ala, mis jääb kindlustussüsteemi kõige välimisest muldvallist väljapoole, võimaldades lähenevat vaenlast aegsasti märgata.

2. Mis aastast arvati Pärnu välja keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast? Kuidas on see sündmus seotu Supeluse tänava ajalooga?
Vastus: Pärnu arvati keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast välja aastal 1834. Alates sellest hetkest ei olnud enam esplanaadi kui kindlustussüsteemi ühte olulist osa enam vaja ja alustati rannapiirkonna hoonestamisega, sh Supeluse tänava äärsete ehitiste rajamist.

3. Kas Nikolai 27 aadressil asuv funktsionalistlikus stiilis villa on projekteerinud: a) Aleksander Nürnberg, b) Olev Siinmaa või c) Märt Merivälja
Vastus: Nikolai 27 funtsionalistlik villa on projekteeritud c) Märt Merivälja poolt. Maja on ehitatud 1930. aastate lõpus ja kuulus riidekaupmees Johan Andreksonile.

4. Kuidas on omavahel seotud Supeluse 8 kinnistul asunud kolme maja kunagine omanik Johann Lasn ja tänaseks hävinud Endla teatrimaja?
Vastus: Johann Lasn seisis Endla teatri rõdul oma hea sõbra Hugo Kuusneri kõrval, kui 23. veebruaril 1918. aastal loeti ette „Manifest Eestimaa rahvastele“.

5. Mis asus Supeluse 21 suurejoonelises heimatstiilis villas nõukogude perioodil?
Vastus: Sanatoorium. Hoone esimesel korrusel tegutses söökla ja teisel olid kabinetid raviprotseduuride tarbeks.

6. Mitmest sambast moodustub Bööckenhofi suvemõisa (või Bööcke maja, Supeluse 25) klassitsismile iseloomulik sammaskäik?
Vastus: Bööckenhofi suvemõisa sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast. Infoks: ka Mudaravila sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast.


Omavalitsust puudutavad küsimused:
1. Millised poliitilised jõud moodustasid praeguse koalitsiooni pärast 2013. aasta valimisi?
Vastus: Reformierakond, IRL ja Toomas Kivimägi valimisliit

3. Millised valimised toimuvad 2016. aastal: a) kohalike omavalitsuste volikogude valimised, b) Vabariigi Presidendi valimised, c) Euroopa Parlamendi valimised
Vastus b) Vabariigi Presidendi valimised


Pärnu Postimehe küsimused
Reedel jõudis Pärnusse linna jõulupuu. Mis on selle küla nimi, kust seekord jõulupuu toodi?
Vastus: Vaskrääma

Konkursile laekus 24 äriideed, millest konkursikomisjon valis välja 17, mille autorid said võimaluse osa võtta koolitustest ja töötubadest.

Konkursi „Ettevõtlik pärnakas“ viienda hooaja võitsid Mirko Metsaoru ja Tamar Nassar kasvuhoone automaatikaga „Taimevalvur“.
Taimevalvur aitab muuta ka koduse kasvuhoone kastmise täiesti automaatseks.

Teise koha sai Martin Kroot – Kroot Lighti disainvalgustid. Valgustid on valmistatud enamjaolt taaskasutatavatest materjalidest. Kolmanda koha sai Kaire Miiter – Magrada looduskosmeetika ja käsitööseebid

Konkursi võitja saab idee elluviimiseks 3000 eurot. Auhind antakse äriplaani elluviijale juhul, kui plaan realiseeritakse Pärnumaal ühe aasta jooksul peale konkursi lõppu.

Edasipääsenud ideed:
1. Disainvalgustid
2. Magrada – käsitöö seebid
3. Hoiuhoov- laste hoid õues
4. BrasQ turvaelemendid – auto välisdetailide kaitseelemendid
5. Restoran – lougne
6. Disaindiivan lauad ja mööbel
7. Komposterpeenar taimede kasvatamiseks
8. Yggdrasil käsitöö maiustused
9. Restoran
10. Taimede kasvatamise automatiseerimise seadmed
11. Tesselfloor disainpõranda
12. Carameller - Eestimaiste maiustuste ja meenete butiik
13. Lõosilma karavaniparkla
14. Kodune Leivakohvik
15. „Mahe“ nõudepesutabletid
16. FaFi- Farm Finder – talunikult tarbijale platvorm
17. CAKE ZERO – kondiitritooted ja toidukarbid

Toetajad
toetajad 5hooaeg


parnu.ee päises kasutatud fotod

Jaak Nilsonmuul Jaak Nilson 2

Toomas Olev
ryytlipanoraam Toomas Olev ov 2
Indrek AijaINDREK AIJA.little houses
Haide Rannakivi
Haide Rannakivi
Kaisa Saar
kaisa saar p2rnu p2ev
Pärnu linnavalitsus
1tk10x15m hilja 30

Teeme koostööd – kes võtab vastutuse?
1.-2. novembril 2016
Pärnus, Strand SPA & Konverentsihotellis (A. H. Tammsaare puiestee 35)

Hoolekande aastakonverents 2016 sai teoks Pärnu Linnavalitsuse, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži koostöös. Hoolekande aastakonverents on pika ajalooga iga-aastane traditsioon, mille eesmärgiks on hoolekande valdkonna oluliste teemade käsitlemine, probleemidele tähelepanu juhtimine ja valdkonna inimeste kokku toomine. Varasematel aastatel on konverents toimunud peamiselt vaheldumisi Tallinnas ja Tartus, 2016. aastal sai osalejate tagasiside põhjal konverentsi toimumiskohaks Pärnu.

Aastakonverents annab võimaluse hoolekande valdkonna töötajatele üle vabariigi kokku saada ning omandada uusi teadmisi ja viia ennast kurssi päevakajaliste teemadega läbi oma ala tunnustatud ekspertide ettekannete ja arutelude. Konverentsi sihtgrupiks on sotsiaalvaldkonna töötajad üle vabariigi, sh kohalike omavalitsuste teenistujad, hoolekandeasutuste töötajad, mittetulundusorganisatsioonide liikmed, sotsiaaltöö üliõpilased ning teised hoolekande valdkonnaga seotud isikud. 

Sotsiaaltöös on koostöö erinevate spetsialistide ja organisatsioonide vahel tulemuse saavutamiseks esmatähtis, kuid nii mõnigi kord kipub koostööd tehes kaduma selge fookus, kes vastutab ja mille eest? 

Seekordne konverents keskendus järgmistele teemadele:
- sotsiaaltöötaja isiksus koostöös ja vastutamas;
- põlvkondade vaheline koostöö;
- rahvusvaheline koostöö lastekaitses;
- sotsiaaltöö rahvusvahelise kaitse saajate e pagulaste vastuvõtmisel;
- koostöö hoolekande ja psühhiaatria valdkonnas;
- vastutus lastekaitsetöös;
- meeskonnatöö organisatsioonis.

Konverentsi kaks peaettekannet ja neile järgnevad paneel-arutelud keskendusid märksõnadele „koostöö meediaga“ ja „vastutus meeskonnas“.
Konverentsist toimus ka otseülekanne, et tagada teemakohaste ettekannete jälgimise võimalus ka neile, kes kohapeale tulla ei saa.

Konverentsil esitatud ettekanded ja videod:
Milline näeb välja edukas meeskond? Raimo Ülavere
Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero
Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo
Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali
Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli
Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi
Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg
Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas
Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots

Sotsiaalne teavituskampaania Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.
Videoklipid:
Inimene on Inimene 
Eksperimendid
Elu peale kampaaniat "Inimene on Inimene"

Konverentsi ülekande järelvaatamine
2. päeva ülekanne
- 1. päeva ülekandest tehniliste viperuste tõttu salvestust kahjuks ei ole.

Lisainfo: Aika Kaukver, 444 8122, aika.kaukver[at]lv.parnu.ee


AJAKAVA

Teisipäev, 1. november
09.00–10.00 registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Avamine – moderaator Urmas Vaino
10.10–10.20 Tervitus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknalt
10.20–10.30 Tervitus Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuselt
10.30–10.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.“
10.35–11.20 „Milline näeb välja edukas meeskond?“ Raimo Ülavere, koolitaja
11.20–11.25 Videoklipp „Inimene on inimene. Eakas ületab teed.“
11.25–11.55 Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero, NLP treener, psühholoog
11.55–12.00 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud laps.“
12.00–12.30 Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht

12.30–13.30 lõuna

13.30–13.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Naine Hijabiga.“
13.35–14.05 Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik
14.05–14.10 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud naine.“
14.10–14.40 Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli, SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja

14.40–15.15 kohvipaus

15.15–15.20 Videoklipp „Inimene on inimene. Laps suitsetab.“ 
15.20–15.50 Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi, Õiguskantsleri nõunik
15.50–15.55 Videoklipp „Inimene on inimene. Karguga noormees.“ 
15.55–16.40 Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg, psühholoog, kirjanik
16.40–16.45 Videoklipp „Inimene on inimene. Kokkuvõte“
16.45–17.00 Esimese päeva kokkuvõte – moderaator


Kolmapäev, 2. november
09.15–10.00 Registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Päeva avamine – moderaator
10.10–10.50 Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas, ajakirjanik, ERR toimetaja ja saatejuht
10.50–11.30 Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots, psühholoog, nõustaja, õppejõud

11.30–11.50 kohvipaus

11.50–12.50 paneelarutelud (toimuvad paralleelselt):

Koostöö meediaga
Arutelu juht Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Osalejad: Mihkel Kärmas – ajakirjanik, toimetaja ja saatejuht, Rait Kuuse – Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, Valter Parve – TÜ Pärnu Kolledži õppejõud

Vastutus meeskonnas
Arutelu juht Sirlis Sõmer-Kull, Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja
Osalejad: Tõnu Ots – psühholoog, nõustaja, õppejõud, Mart Reimann – Reimann Retked matkajuht, koolitaja, Kaja Rebane – Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekande spetsialist

12.50–13.00 seljasirutuspaus

13.00–13.20 paneelarutelude kokkuvõte – arutelude juhid
13.20–13.40 vaba mikrofon
13.40–13.50 teise päeva kokkuvõte, lõpetamine – moderaator
14.00 lõuna


Peakorraldaja Pärnu Linnavalitsus, läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

hoolekande aastakonverents logod


Infotelefon 15505

15505[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00
Töövälisel ajal automaatvastaja

Infotelefonile on oodatud linnaruumi puudutavad tähelepanekud, mis hõlmavad teede korrashoidu, heakorda, liikluskorraldust, tänavavalgustust, prügimajandust ning muud, mis silma on jäänud ning mis vajaks korrastamist või parandamist. 

NB! Kõnehind sõltub kõnepaketist. Olenevalt operaatorist võib lühinumbrile helistades kõnehinnale lisanduda eritariif.

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Infotelefon 15505 (lisainfo)
15505[at]lv.parnu.ee

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Personalispetsialist
Tiia Aur
Suur-Sepa 16, kab 152
444 8228
tiia.aur[at]lv.parnu.ee