Tööpakkumised

- Ametnike värbamise ja valiku kord
Ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded

Dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- personal[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 

Lisainfo telefonil 444 8228


- Supelranna kasutamise ja hooldamise kord
- Rannaalade kaart
- Koerte suplusalade kaart

Pärnu rannas kestab suplushooaeg 1. juunist kuni 31. augustini

Pärnu keskrand
Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on ca 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänava pikendusest kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on 200 m kaugusel veepiirilt 1,5 m.

Keskrannas on ka surfaritele eraldatud ala, mis asub rannapromenaadi lõpus, Tervise Paradiisi juurest Raeküla suunas.
Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. 

Pärnu keskrannas lehvib sinilipp.. Vaata ka: 05.06.18 Pärnu rannas heisati Sinilipp

Vetelpääste
2014-2018 suplushooajal pakub Pärnu keskrannas vetelpääste teenust AS G4S Eesti. Jälgitava ala ulatus on Side tänava pikendusest kuni naiste ranna piirini, kokku üks kilomeeter. Turvalisuse paremaks tagamiseks on randa paigutatud kaks vetelpääste torni. 

Randa valvatakse: 
- 1.-14. juuni 11.00-18.00
- 15. juuni kuni 31. august 10.00-20.00
Infotelefon: 1911

Ranna korrashoid
Pärnu randade korrashoiu eest vastutab perioodil 01.04.2017 kuni 31.03.2021 OÜ Kesklinna Pargid.
Töödejuhataja kontakt: 525 6256


Vana-Pärnu rand
Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk ja valdavalt rohukattega. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud,  vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast.

Vana-Pärnu rannas on lubatud viibida koertega. Supluskohas on keelatud sõita mootorsõidukitega, välja arvatud pääste- ja hooldustöödeks. Purjelauda kasutades ei tohi häirida ja ohustada teiste supluskohta kasutavate isikute elu, tervist ja vara. Supluskohas on 1 riietumiskabiin, 1 kuivkäimla, 2 prügikasti ja 3 pinki. Supluskoha heakorra eest hoolitseb OÜ Kesklinna pargid. Vana-Pärnu supluskohale lisab atraktiivsust linnuvaatlustorn, mille 8,4 meetri kõrgusel asuvalt platvormilt on kaunis vaade kogu rannale.

Mai rand
Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on valdavalt rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, vee keskmine sügavus on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast.

Supluskohas on lubatud koertega viibida ainult Mere tänava pikendusel asuvas Mai II rannaosas. Igas ranna osas on olemas riietumiskabiin, prügikast ja pink. Mai III randa viiva tee (Papiniidu ristmiku juurest algava rannatee) alguses on ka välikäimla. Supluskoha heakorra eest hoolitseb OÜ Kesklinna Pargid.

Raeküla rand
Raekülas asub kaks randa. Esimene asub Harju tänava pikendusel ja teine Hirve tänava pikendusel. Mõlema supluskoha kallas on liivane. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus. Koertega on lubatud viibida vaid Harju tänava rannas.

Mõlemas supluskohas on olemas riietumiskabiin, istepingid ja prügikastid. Hirve tänava rannas on ka välikäimla. Nagu kõigi eelnevate randade puhul, hoolitseb ka Raeküla rannas heakorra eest OÜ Kesklinna Pargid.

Kortermajade juures on sageli paberi- ja klaasikonteinerid, aga miks ei ole pakendikonteinerit?
Pakendikonteinerite asukohad on välja valitud omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide koostöös ning lähtudes pakendiseaduses toodud nõuetest. Kogumiskonteinerid paiknevad suuremate kaupluste ja elamupiirkondade juures ning paikades, kus on tagatud jäätmeveoki takistamatu juurdepääs. Kui kortermaja elanikud soovivad oma maja juurde pakendikonteinerit, siis on neil võimalik see tellida oma jäätmevedaja käest. (vt Avalike jäätmepunktide ja pakendikonteinerite asukohad)

Millist liiki prügile tagab linnavalitsus kastid ja äraveo?
Linnavalitsus ei taga ühelegi eramajale prügikaste ega nende äravedu. Linnavalitsus korraldab avalikku kogumisvõrgustikku kuuluvate pakendi- ja vanapaberikastide tühjendamist.

Kuidas käib prügi äraviimine? Kui on kaks eraldi kasti (nt segaprügi ja vanapaber), kas siis käib ikka üks auto ja kõik kallatakse kokku?
Erinevaid jäätmeliike kogutakse eraldi kogumisringide ajal. Auto võib olla sama, aga enne taaskasutatavate jäätmete kogumisringi auto tühjendatakse ja pestakse puhtaks. Juhul kui paberi- või pakendikonteineris on palju taaskasutamiseks mittesobilikku materjali, mis on rikkunud puhta materjali kasutuskõlblikkuse, siis tühjendatakse need segaprügi autosse ja viiakse prügilasse.

Mitu jäätmenõud peaks olema kortermajas elava tavakodaniku köögis (panditaara, muu pakend, paber, klaas, muud jäätmed)?
Koduses majapidamises tuleks jäätmed sorteerida minimaalselt järgmiselt: 1. ohtlikud jäätmed (patareid, vanad ravimid, õlid, lakid jne) 2. pandipakend (tagatisrahaga pakend) 3. pakendid (klaasist, plastist, metallist, kartongist pudelid/purgid) 4. vanapaber (ajalehed, ajakirjad, pakkparbid) 5. segaprügi. Kõigi jäätmeliikide jaoks ei ole vaja omada eraldi konteinerit, kuid oluline on märgitud jäätmed juba kodus üksteisest eraldada.

Kui mina sorteerin jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?
Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

Kes otsustab, kas prügi on nõuetele vastavalt sorteeritud, ning kes määrab trahvi?
Kliendipõhiselt otsustab autojuht, kui ta näeb, et segaprügi konteineris on suurel hulgal vanapaberit, puhast pakendit, ohtlikke jäätmeid või aiaprahti, siis on tal õigus jätta konteiner tühjendamata ning saata kliendile arve tühisõidu eest.

Miks peab prügi sorteerima kui prügilas pannakse kõik ikkagi ühte hunnikusse?
Jäätmete sorteerimine on vajalik, kuna see aitab säästa loodusressursse. Liigiti eraldi kogutud jäätmeid ei viida prügilasse, vaid toimetatakse erinevatesse ettevõtetesse taaskasutamiseks, kus neist tehakse uusi tooteid. Kui taaskasutatavad materjalid on segunenud muu prügiga, siis on need enamasti nii määrdunud, et nende taaskasutamine on liiga keeruline ja kulukas või hoopsiki võimatu. Seetõttu on oluline juba kodus jäätmeid liigiti koguda, et maksimaalsels koguses jäätmeid taaskasutada.

Mis sorteeritud prügist edasi saab?
Vanapaberi- ja pakendikonteinerisse kogutud jäätmed viiakse sorteerimisjaamadesse, kus neid sorteeritakse täiendavalt materjali- ja kvaliteedipõhiselt ning eraldatakse taaskasutamiseks sobimatu prügi. Seejärel jäätmed pressitakse ja pakitakse ning viiakse ümbertöötlemisele. Valdavalt toodetakse ajalehtedest soojustusmaterjali, plastmassist tehakse erinevaid tooted (plastalused, fliis) Vana klaastaara töödeldakse ümber Järvakandis ja osaliselt Lätis.

Mida tähendab puhas pakend ja pakendite pesemine?
Toidujääkidega pakendid nt piima ja jogurtipakid tuleb enne pakendikonteinerisse panekut vee all ära loputada, pesuvahendiga küürida pole vaja. Toidujäätmetega koos hakkavad pakendid kiiresti haisema ja roiskuma ning parasiite ligi meelitama. Paberpakendit pesta ei ole soovitav, kuna vettinud paber pole enam taaskasutuseks kõlbulik. Määrdunud või vettinud paberpakend tuleb visata segaprügi konteinerisse, samuti tuleb segaprügi konteinerisse panna muud liialt määrdunud või pooltäis pakendid, mille pesemine oleks keskkonnaseisukohast otstarbetu (vee- ja energiakulu ületavad saadava kasu).

Mida teha tuhaga?
Tuhk tuleb enne segaprügi konteinerisse panemist jahutada, kuna kuum tuhk võib põhjustada konteineris tuleohtu.

Kuhu visata tühjad kirjutusvahendid, printeritindikassetid?
Kasutatud kirjutusvahendid (pastakad, vildikad jne) tuleb panna segaprügi kasti. Printeritindikassettid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulka ning need tuleb viia vastavasse kogumispunkti, kas nende toodete müügipunkti või Sorteerimisjaama aadressil Raba 39.

Kuidas peaks oma pakendid kogumispunktidesse viima inimene, kellel pole isiklikku autot?
Avalikud pakendi- ja vanapeberikonteinerid paiknevad linnas halvemal juhul kodust 500 meetri kaugusel ning nendesse oma jäätmete viimine peaks olema jõukohane igaühele.

Kas ja kust on võimalik tellida nn pakendikotti taaskasutatavate jäätmete äraveoks?
Pakendikoti teenust pakub Pärnu linnas AS Ragn-Sells. Pakendikoti teenus on tasuta, kuid juhul kui pakendikott on veo päeval jäänud jäätmeveokile ligipäästeavasse kohta panemata ja pole eelnevalt teatatud, et antul päeval pakendikoti vedu ei soovita, siis tuleb tasuda tühisõidu tasu.

Kui kilekotid tuleb panna pakendikonteinerisse, kas siis ei tohi segaprügi panna konteinerisse koos kilekotiga?
Tohib ja peabki, sest lahtiselt konteinerisse pandud prügi hakkab haisema ning meelitab ligi närilisi. Pealegi ei tohi määrdunud pakendeid (antud juhul prügikotti) panna pakendikonteinerisse.

Miks peab pakendid kokku pressima?
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.

Heakord ja heakorraeeskiri
Jääohutus (Päästeamet)
Kuidas käituda pakase ja tuisu korral (Päästeamet)
Kuidas kaitsta vee- ja kanalisatsioonitorusid külmumise eest
 (Eesti Vee-Ettevõtete Liit )

Krundiomaniku kohustused:
- kinnistuomanikul on kohustus hooldada krundiga vahetult piirnevaid kõnniteid, teha talvisel ajal lume- ning libedustõrjet
- libeduse tõrjeks on soovitatav kasutada liiva või kuni 6mm läbimõõduga graniitsõelmeid
- lumi ja jääpurikad tuleb katustelt eemaldada

NB!
 Lumekoristustööde meelespea, lume ja jää koristamise nõuded (Tehnilise Järelelevalve Amet)


Lumekoristusteenuse pakkujad:

OÜ Pärnu Haldusteenused
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
443 3877
info[at]haldusteenused.ee
http://www.haldusteenused.ee

Riegler Grupp OÜ
Kuninga 24, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
443 3280; 5662 0598
info[at]riegler.ee
http://koristaja.ee/

Katusetark OÜ
Nurme 5, 80033 Pärnu linn, Pärnu linn
442 5225
info[at]katusetark.ee
http://www.katusetark.ee

Nordflex OÜ
Karusselli 7, 80015 Pärnu linn, Pärnu linn
5803 3568
nordflex.oy[at]gmail.com

 

- Puu raiumiseks loa andmise kord
Raieloa taotluse vormi ja raieloa vormi kinnitamine
- Raieloa taotlus ; .pdf

Puu raiumiseks annab loa ning määrab raietööde tingimused Pärnu linnavalitsuse majandusosakond esitatud taotluse alusel.

Tuuleheite ja tormimurru korral ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule luba ei vormistata. Nimetatud asjaolude puhul tuleb teatada majandusosakonnale maha kukkunud või ohtlike puude arv, liigid, diameetrid ja täpne asukoht esimesel võimalusel.

Taotlus peab sisaldama:
1) taotleja andmeid (nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress jms);
2) põhjendust puu raiumiseks;
3) informatsiooni selle kohta, et taotlejal on õigus taotlust esitada (vt määruse prg 4);
4) puu äranäitamist asendiplaanil või joonist puu asukoha selgitamiseks või puu asukoha täpset kirjeldust;
5) kinnitust selle kohta, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse puu raiumise järel heakord.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Meelespea:
- Kui puu, mida soovitakse raiuda, kasvab kinnistul, mis on kaasomandis, peab taotlusele olema lisatud kõigi kaasomanike nõusolek.
- Kui kinnistu majandamiseks on loodud korteriühistu, elamuühistu või korterihoonestusõiguse omanike mittetulundusühistu, peab taotlusele lisama vastava mittetulundusühistu pädeva organi nõusoleku.
.- Kui puu kasvab kaitstaval loodusobjektil või on kaitstav looduse üksikobjekt, on enne loa taotlemist vaja saada nõusolek puu raiumiseks kaitstava loodusobjekti valitsejalt.
- Kui puu kasvab kinnismälestisel või muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis, on enne loa taotlemist vaja saada luba puu raiumiseks Muinsuskaitseametilt.
- Kui puu kasvab vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatud veekaitsevööndis, on enne loa taotlemist vaja saada nõusolek Pärnumaa Keskkonnateenistuselt.

Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
524 6705
parnu[ät]varjupaik.ee
http://www.varjupaik.ee/

Avatud: T-R 12-17; L-P 12-14
Väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9-17 ning laupäeval 10-14

Väljaspool tööaega jätke palun oma teade automaatvastajale. Kodututest koertest ja kassidest võib teatada telefonil 524 6705

- Avaldus hauaplatsi saamiseks .pdf ; .rtf
-
Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimise taotlu.pdf ; .rtf ; e-teenus
Hauaplatsi kasutamise lepingu tingimused
Hauaplatsi kasutamise lepingu näidis 

Kalmistule on võimalik eraldada kuni nelja hauakohaga hauaplats surnu kirstus või tuhaurnis matmiseks. Olemasolevaid hauaplatse eraldi hauakohtadeks ei jagata. Pärnu linnas asuvatele kalmistutele kirstus matmiseks uusi hauaplatse ei eraldata. Kirstus matmiseks eraldatakse hauaplatse ainult peale matmiseks.

Hauaplats eraldatakse:
1) isikule surnu matmiseks, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Pärnu linn;
2) füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Pärnu linn;
3) isikule Pärnu linna ees erilisi teeneid omanud surnu matmiseks;
4) Pärnu linna ees erilisi teeneid omavale isikule.

Kui matuse korraldamiseks puudub hauaplats, siis täidetakse avaldus uue hauaplatsi saamiseks Uulu kalmistule, mille andmed saab Uulu kalmistuvahilt. Uus hauaplats eraldatakse rahvastikuregistris Pärnu linnas registreeritud isiku matuse korraldamiseks.

Hauaplatsi taotlemine
Hauaplatsi eraldamiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalik avaldus, milles on märgitud:
1) avalduse esitaja isiku- ja kontaktandmed;
2) hauaplats, mille eraldamist soovitakse;
3) hauaplatsi eraldamisel surnu matmiseks peab avaldusele olema lisatud ka surmatõend või surnult sündinu puhul arstlik surmateatis.

Hauaplatsi kasutusleping
Kõik isikud, kelle kasutuses on Pärnu linna kalmistutel hauaplatsid, on kohustatud esitama vormikohase taotluse hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks. Lepingusse märgitakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi andmed ja hauaplatsi iseloomulikud tunnused. Hauaplatsi kasutajaks loetakse omakseid, kes on korraldanud esimese matuse, selle puudumisel aga isik, kes hauaplatsi reaalselt kasutab. Lepingu sõlminud isik vastutab hauaplatsi kasutamise eest ning tal on õigus saada ise maetud sellele hauaplatsile.

» Taotlus hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele.
» Kasutuslepingu taotluse blankette on võimalik saada Pärnu linnavalitsuse infolauast ja kalmistuvahtidelt. Kalmistuvahtidelt saab ka taotluse täitmisel abi ja selgitusi.
» Lepingut saab taotleda ja sõlmida ka Pärnu kalmistute iseteeninduskeskkonnas

NB! Hauaplatside kasutuslepingu menetlemine võib võtta aega kuni aasta

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlused palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
- linnavalitsus[at]parnu.ee

- Kalmistuseadus
- Kalmistute register HAUDI
- Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri

- Hauaplatsi taotlemine ja kasutamine
Muinsuskaitsealustel kalmistutel hauaplatside hooldusjuhend
Hauaplatsid millele ei toimu pealematmist

Alevi kalmistu
Riia mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5388 5777
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Pärnu Metsakalmistu
Videviku 6, Pärnu
Kalmistuvaht: 5334 0425
- Kalmistu andmed Maaregistris

Vana-Pärnu kalmistu
Haapsalu mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5373 2334
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Pärnu Vana kalmistu
Riia mnt, Pärnu
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Uulu kalmistu
Uulu küla, Häädemeeste vald
Kalmistuvaht: 514 0262; 446 0731
- Kalmistu andmed Maaregistris

Kalmistud Audru osavallas

Kalmistute kasutamise eeskiri 
Kalmistuvaht: 5302 7075

Audru kalmistu
Audru alevik, Pärnu linn
Kalmistu andmed Maaregistris 
Kultuurimälestiste register 

Jõõpre kalmistu
Jõõpre küla, Pärnu linn
Kalmistu andmed Maaregistris 
Kultuurimälestiste register 

Uruste kalmistu
Kihlepa küla, Pärnu linn
Kalmistu andmed Maaregistris 
Kultuurimälestiste register 



Kalmude hooldustööd ja korrashoid

Pärnu Haldusteenused
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
443 3877; 5300 0550
info[at]haldusteenused
www.haldusteenused.ee

Pärnu linna elanikke teenindab AS Pärnu Vesi:
Vingi 13, 80010 Pärnu
Kliendiinfo 445 5660
24h avariiinfo 445 5650
vesi[at]pvesi.ee
http://www.parnuvesi.ee

Avariitelefon 445 5650 (24h)
avarii[at]pvesi.ee


Teenuste hinnakiri
Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026
Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskiri
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Jäätmehoolduseeskiri (JHE) 
Pärnu linna jäätmekava 2014-2018 (kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2014 määrusega nr 30). Jäätmekava on „Pärnu linna arengukava aastani 2025“ osa (lisa nr 3)

Jäätmehoolduseeskirja kohaselt vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmetekitaja, kes on kohustatud:
1) tagama tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja hoiustamise (§ 5 lg 1 p 2);
2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib ületäitumise ja haisu tekke (§ 5 lg 1 p 3);
3) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu (§ 5 lg 1 p 4);
4) omama ja kasutama vanapaberi kogumiseks eraldi konteinerit 8 või enama korteriga majas (§ 5 lg 1 p 5 ja 6);
5) omama ja kasutama biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldi kogumiseks konteinerit 16 või enama korteriga majas ja toitlustusega tegelevas ettevõttes, kus tekib üle 20 kg nimetatud jäätmeid nädalas (§ 5 lg 1 p61);
6) koguma muudest jäätmetest eraldi vanapaberi, pakendid, ohtlikud jäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud, suurjäätmed, metallid ning ehitus- ja lammutusjäätmed (§ 4 lg 2).




Hoove korrastavate korterelamute toetamise kord
- Toetusetaotlus

Toetus on mõeldud korterelamute hoovide heakorrastamiseks ning seda võivad taotleda Pärnu linnas tegutsevad korteri-, elamu- või hooneühistud.

Toetust saab taotleda:
1) mängu- või spordiväljaku rajamiseks või parendamiseks
2) jalakäijate ala, sealhulgas haljas- või puhkeala rajamiseks või parendamiseks
3) hooviinventari paigaldamiseks või korrastamiseks
4) rataste ja sõiduautode parkimiskohtade rajamiseks või parendamiseks

Toetust antakse taotlejale kuni 40% töö kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui:
1) 2000 eurot ühe taotleja kohta või
2) 4000 eurot ühe üle 50 korteriomandiga taotleja kohta või
3) 4000 eurot ühistaotluse korral

Taotlemine
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele vormikohane avaldus.
Taotlusi saab esitada 15. jaanuarist kuni 15. maini

Taotlusele tuleb lisada: 
1) korteriomanike üldkoosoleku või põhikirjast tulenevate volituste alusel juhatuse protokolli koopia, mis sisaldab otsust hoovi heakorrastamiseks vajaliku töö teostamise kohta;
2) ühistaotluse esitamisel kinnitus nõusoleku kohta ühistaotluse esitamiseks;
3) vajadusel taotleja valitseda oleva naaberkinnistu omaniku nõusolek;
4) kinnistu või kinnistute plaan kavandatava töö asukoha skeemiga ning kavandatava töö kirjeldus;
5) fotod kavandatava töö asukohast enne tööde algust;
6) kavandatava töö eelarve;
7) vajaduse korral asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks.

Toetuse eraldamine ja väljamaksmine
Toetuse eraldamise otsustab linnavalitsus. Toetuse saajaga sõlmitakse toetuse sihipärase kasutamise leping.  

Tähtajad:
- kavandatav töö tuleb ellu viia hiljemalt toetuse saamise aasta 1. detsembriks
- teostatud tööde kohta tuleb esitada aruanne hiljemalt 3. detsembriks
- toetus makstakse toetuse saajale välja hiljemalt ühe kuu jooksul alates nõuetekohase aruande esitamisest.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus/aruanne palume saata Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

- Heakorraeeskiri

Heakorra tagamiseks on vajalik:

1) muru või heina niitmine selliselt, et muru või heina kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm;
2) heki pügamine;
3) puudelt ja/või põõsastelt langenud lehtede riisumine ning kõrvaldamine;
4) prahi koristamine;
5) krundil paikneva hoone üldkasutatava territooriumiga vahetult piirneva katuse ja/või räästa külge kogunenud varisemisohtliku lume ja/või jää eemaldamine;
6) talvisel ajal kõnnitee puhastamine lumest ja libeduse tõrjumine;
7) kõnniteedel liikumist takistavate ja liikluskorraldusvahendite nähtavust piiravate puude ja/või põõsaste okste lõikamine;
8) tänava nimesiltide heakorra ja nähtavuse tagamine;

Täpsemalt saab heakorranõuete kohta lugeda Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 määrusest nr 3 "Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine".

Pärnu linna poolt hooldatava üldkasutatava territooriumi heakorda ning määruses nimetatud kõnniteede talvist teehooldust korraldab Pärnu linnavalitsuse majandusosakond.

Pärnu linna omandis olevate objektide haldamise ja hooldamisega tegeleb Pärnu Haldusteenused. Lisaks osutatatakse ka erinevat liiki haldus- ja heakorrateenuseid ka linnakodanikele – alates hauaplatside korrashoiust kuni majakatustel tehtavate lumetõrje töödeni.


Pärnu ajalugu

«Siin jõesuus on inimesed elanud juba 11 000 aastat. AD 1251 pühitseti Saare-Lääne piiskopkonna Pärnu toomkirik ja esimene linn jõe paremal kaldal oli rajatud. Tosin aastat hiljem see rüüstati ja kodanikud asutasid jõe vasakule kaldale ordulinna Uus-Pärnu. 14. sajandiil kujunes sellest Hansalinn, 16. sajandil administratiivkeskus. 17. sajandil ülikoolilinn, 18. sajandil taas kaupmeeste linn, 19. sajandil kuurortlinn ja 20. sajandil Eesti suvepealinn.»

Nii seisab kirjas Rüütli platsile Pärnu 750. aastapäevaks püstitatud kellatornil.

Vana-Pärnu linna asutas AD 1251 koos katedraali ja toomkooliga Saare-Lääne piiskop Henricus. Kui paganatest leedulased selle 1263. a rüüstasid, viisid kodanikud linna jőe teisele kaldale, rüütliordu poolt kaitstud territooriumile. Sellest ajast pärinev reliikvia- vana linna rüüstamisel tulekahjus säilinud altaririst oli palverännakute objektina keskajal tulutoov ja ehib siiani Pärnu vappi.

Linnakiriku kleeruse ärivaist osutab, et jőesuhu laoplatsi rajanud esmaasukadki olid kaupmehed. Kaubapaatide jőeretk Novgorodini algab siit ja laevatee teine ots oli sageli Visbys, Lüübekis vői Breemenis.

AD 1318 linnaőiguse saanud Uus-Pärnu kuulus Hansa liitu ja kaubandus oli pőhiliseks sissetulekuallikaks, kőige jőukamad kodanikud vőisid pärit olla mujalt: näiteks vanimad nimeliselt teadaolevad raehärradki, Gotschalk ülesvoolu asuvast Paidest ja Thidemann Breemenist. Käsitöölised ja kőrtsmikud olid linna teenindavaks elanikkonnaks.

Edukalt seisti Uus-Pärnu asutamisel AD 1265 Saksa ordu poolt antud kalastamisprivileegi kaitsel. Seda pidi arvestama ka Rootsi kuninglik kindralkuberner ja keelama Pärnu ülikooli akadeemilisel perel iseseisva kalapüügi. Püügiluba taotleti elamisraha säästmiseks, sest Uppsalas ja mujalgi oli see loomulik. Sődaderohkel uusajal oli linlane vähem kokkuhoidlik- uhked rőivad, hollandi savipiibud, rohked austrikarbid ja veinipudelid olid levinumad arheoloogilised leiud sellest ajast.

Barokse ideaalskeemi kohaselt ja mitmekordseks laiendatud tuhande elanikuga kindluslinn muutus 17. sajandi lőpus internatsionaalseks. Siia asusid elama 700 palgasődurit ja majanduslikku madalseisu jäänud Tartust ka 100-liikmeline akadeemi-line pere.

1710. aastast Vene kindluslinnaks muutumisega ei kadunud Euroopa-identiteet. Hangiti otseselt vähest tulu andvaid, kuid välissuhteid kindlustavaid aukonsu-li patente. 1762 sai Pärnu suure kompanii juht Jacob Jacke jun. Rootsi konsulaaragendiks siin, tema pärijad koos kaubamajaga "Hans Diedrich Schmidt" ja teistega esindasid 19. sajandil juba 9 riigi huve Pärnus.

1764 oskasid linna 20-liikmelise kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibivale keisrinnale Katariina II veenvalt esitada jőesuu süvendamise ja muuli ehitamise vajaduse. Sadama pőhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport Portugali ja hiljem Inglismaale.

Sajandi lőpul tuli kiiresti ümber orienteeruda töötlevale tööstusele ja 1900. a. lasti käiku Euroopa suurimaid tselluloosivabrikuid "Waldhof", linaseemnetest hakati pressima őli. I Maailmasőjas hävis tööstus ja kadus 19. sajandil vähemusse jäänud sakslaste juhtiv roll linnas.

1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, mida loetakse ka Pärnu kui kuurordi alguseks. Kuni II Maailmasőjani oli Pärnu Eesti tähtsaima kuurort-linnana väga populaarseks puhke- ja suvituslinnaks Skandinaavia-maadest pärit suvitajatele. Kahe sőja vahelisel perioodil ehitati mitmed tänaseni samas rakenduses olevad taastusraviasutused ja hotellid.

Tähtsaimad neist on "Mudaravila", kus kasutatakse ravimiseks heade raviomadustega muda, ja "Rannahotell", kus asus enne II Maailmasőda ja asub ka nüüd Eesti Vabariigi Presidendi sviit.Eesti Vabariigi ajal kujunes Pärnust demokraatlik linn, vanad privileegid tühistati. 1940. aastal nőukogude anneksiooniga kaotati omavalitsus ja linna kinnisvarad. Purustused II Maailmasőja ajal olid suured, hiljem rikkus nőukogude tööstus ökoloogilise tasakaalu. Eesti Vabariigi taastamisega pääses uuesti valla pärnakate takistatud teotahe. Taastati linna heakord. Viie aastaga tekkis Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz. Äri ja heakord on olnud pärnakate südameasjaks läbi sajandite.

Muud sportimisvõimalused

Rohkem sportimisvõimalusi ja Pärnus tegutsevaid spordiklubisid saab otsida/vaadata Eesti Spordiregistris. 
Pärnu Spordiliit - liikmed
Pärnumaa spordiklubid ja -koolid
-
 Otsing (võimalik otsida asukoha, spordiala jne järgi)

Raekoja hoone saalide kasutamine ürituste korraldamiseks

Raekoja saalide kasutusse andmise kord ja tasumäärad
- Taotlus ruumide kasutamiseks

Pärnu Raekoja hoones (Nikolai 3 ja Uus 4) asuvaid ruume on võimalik kasutada erinevate ürituste korraldamiseks ja läbiviimiseks, nt:
- kontserdid, etendused ja muud kultuuriüritused;
- vastuvõtud, seminarid, koosolekud, infopäevad, esindusüritused;
- etendusasutuste, professionaalsetele muusikakollektiivide jt proovid.

NB! 9. ja 16. juunil, 7. ja 21. juulil, 4., 8.  ja 18. augustil ning 8. septembril 2018 on Raekoja saal kella 10.00-17.00 BRONEERITUD!

Nikolai 3 asuvas hoones paiknev saal (raekoja saal) ning raekoja hoovil asuv katusega ala

1.

kultuuriürituste korraldamine *

kuni 4 tundi 90 €

lisatund 30 €

2.

proovide läbiviimine ilma sellele järgneva kontserdi või etenduseta *

kuni 2 tundi 20 €

lisatund 15 €

3.

vastuvõttude, seminaride, koosolekute, infopäevade, esindusürituste jms läbiviimine

kuni 1 tund 40 €

 

   

kuni 2 tundi 80 €

lisatund 30 €

Uus 4 asuvas hoones paiknev saal

 

 

4.

kultuuriürituste korraldamine 

 kuni 2 tundi 60 €

 lisatund 50 €

* Punkt 1 tasumäärad ei sisalda raekoja saalis asuva kontsertklaveri häälestamist professionaalse klaverihäälestaja poolt
* Punktis 1 ja 2 toodud tasumäärad kehtivad asutustele ja kollektiivele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kontsertide, etenduste ja muude kultuuriürituste korraldamine

Garderoobiteenuse tasumäärad
(hind ühe teenindaja kohta)

töö- ja puhkepäevadel

kuni 4 tundi 20 €

lisatund 10 €

riiklikul pühal

kuni 4 tundi 30 €

lisatund 10 €

NB! Hinnad ei sisalda käibemaksu

Tasumäärasid ei rakendata järgnevatele üritustele:
- Pärnu Linnavolikogu istungid
- Pärnu Linnavolikogu komisjonide ja fraktsioonide koosolekud
- Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavad üritused
- heategevusüritused

Ruumide kasutamise taotlemine
Saalide kasutusse andmist ja kasutuslepingute sõlmimist korraldab Pärnu Linnaorkestri direktor, kellele tuleb esitada taotlus saalide kasutamiseks:
Nikolai 3, 80010 Pärnu
info[at]plo.ee

Avalike ürituste korraldamise kord
Ülemäärase müra ja valgusefektide lubamine müügikohtade hooajalistel laiendustel
- Avalike ürituste korraldamise taotlus

INFOLEHT: laatadel kauplemine ja isevalmistatud alkoholi müük (Veterinaar- ja Toiduamet)

Avalik üritus
- kontsert, etendus, tantsuõhtu, spordivõistlus, näitus, filmivõte, laat, reklaamiüritus, rongkäik (v.a avaliku koosoleku seaduses sätestatud rongkäigud), ilutulestik ja muud sellised üritused, mis kannavad esteetilist ja kunstilist eesmärki ning toimuvad Pärnu linna haldusterritooriumil vabas õhus. Avalikku üritust võib korraldada teovõimeline füüsiline isik, juriidiline isik, juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus Avalike ürituste korraldamise korra alusel väljastatud loa olemasolul.

Avalik koosolek - inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avaliku koosoleku korraldamist reguleerib korrakaitseseadus. Koosoleku korraldamisest peab teavitama kohalikku prefektuuri. Vaata lisaks: Avaliku koosoleku registreerimine

Ürituse korraldamiseks loa taotlemine
Avaliku ürituse korraldamine eeldab nõusoleku saamist Avalike ürituste lubade väljastamise komisjonilt (AÜLVK), mis tuleb kokku kolmapäeviti.
Loa saamiseks esitab avaliku ürituse korraldaja haridus- ja kultuuriosakonnale avalike ürituste korraldamise taotluse. Esitatud taotlusega broneeritakse ürituse toimumise paik.

Nõutavad lisadokumendid:
- ürituse toimumise asukoha skeem koos vajaliku atribuutika paigaldamise plaaniga
- ürituse kirjeldus ja ajakava
- kinnistu omaniku või maa-ala omaniku nõusolek kinnistu või maa-ala kasutamiseks
- territooriumi heakorra tagamise kava (garantiikiri või lepingu koopia koristusfirmaga), sealhulgas prügikastide arvu ja tualettruumide kasutamise võimaluse äranäitamisega
- liikluse ja sõidukite parkimise korraldamise skeem, kui liiklus on vaja ümber korraldada
- turvalisuse tagamise (vajadusel meditsiinilise teenindamise) plaan

Taotluse esitamise tähtajad
- avaliku ürituse (planeeritud vähem kui 1000 külastajat või/ ja kestab vähem kui ööpäev) - hiljemalt 14 päeva enne ürituse toimumist
- avaliku suurürituse (planeeritud 1000 või enam külastajat/osavõtjat või/ ja kestab kaks või enam päeva) - hiljemalt 2 kuud enne ürituse toimumist

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Aasta meessportlane (23a ja vanemad)
2017 - Kevin Saar (võrkpall)
2016 - Tanel Kangert (jalgratas, maanteesõit)
2015 - Endri Vinter (ujumine)
2013 - Allar Raja (sõudmine)
2012 - Karl-Hannes Tagu (jääpurjetamine)
2011 - Allar Raja (sõudmine)
2010 - Allar Raja (sõudmine)
2009 - Allar Raja (sõudmine)
2008 - Jüri Jaanson (sõudmine)
2008 - Tõnu Endrekson (sõudmine)
2007 - Allar Raja (sõudmine)

Aasta naissportlane (23a ja vanemad)
2017 - Kristin Tattar (discgolf)
2016 - Anastasia Markovkina (jalgpall)
2015 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2013 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2012 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2011 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2010 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2009 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2008 - Moonika Aava (odavise)
2007 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)

Aasta juunior (19-22a)
2016 - Joosep Karlson (aerutamine)
2015 - Johanna Saareke (motokross)
2015 - Joosep Karlson (aerutamine)
2012 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2011 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2011 - Jüri Juurikas (aerutamine)
2009 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2009 - Jaan Akermann (jääpurjetamine)
2008 - Rauno Talisoo (sõudmine)
2008 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)

Aasta noorsportlane (18a ja nooremad)
2016 - Anette Baum (aerutamine) 
2016 - Keith Luur (purjetamine) 
2013 - Laura-Maria Oja (kergejõustik)
2013 - Joosep Karlson (aerutamine)
2012 - Andra-Laura Meeksa (sõudmine)
2012 - Geir Suursild (sõudmine)
2011 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2011 - Tamur Talviku (motosport)
2010 - Laura-Maria Oja (kergejõustik)
2010 - Joosep Laos (sõudmine)
2009 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2009 - Timmo Jeret (jalgrattasport)
2008 - Andra Joost (sõudmine)
2008 - Sabir Mustafajev (aerutamine)
2007 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2007 - Jaan Akermann (jääpurjetamine)

Edukaim neiu
2017 - Greta Jaanson (sõudmine) 

Edukaim noormees
2017 - Hendrik Holtsmann (purjetamine)

Aasta veteran (35a ja vanemad)
2017 - Tatjana Jaanson (sõudmine) 
2016 - Arthur Tikkerbär (ujumine) 
2016 - Ulvi Lutoškin (sõudmine) 
2015 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2011 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2009 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2008 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2007 - Juhan Paalo (sõudmine)
2007 - Rita Maier (sõudmine)

Aasta invasportlane
2017 - Agor Tettermann
2016 - Vaiko Vare (kergejõustik) 
2015 - Ilvi Vare (orienteerumine)
2011 - Veiko Vare (orienteerumine)
2008 - Vaiko Vare (orienteerumine)
2007 - Ilvi Vare (orienteerumine)

Aasta invaklubi
2009 - Pärnu kurtide spordiselts EERO

Aasta tehnikasportlane
2016 - Kevin Saar (motosport) 
2015 - Kevin Saar (motokross)
2011 - Ott Joala (veemoto) ja Egon Kaur (autoralli)
2009 - Egon Kaur (rallisõitja)
2007 - Maksim Vaino (motorsport-ringrada)

Aasta noor tehnikasportlane
2009 - Karl Saat (krossisõitja)

Aasta võistkond
2017 - Allar Raja, Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo, Kaur Kuslap (sõudmine, paarisaeruline neljapaat) 
2016 - Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä (sõudmine, paarisaeruline neljapaat) 
2015 - Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo, Allar Raja (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)
2012 - Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)
2011 - Andrei Jämsä, Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)
2010 - Marjaliisa Umb, Eliise Umb (purjetamine, 470 klassis)
2009 - Allar Raja, Kaspar Taimsoo (sõudmine, paarisaeruline kahepaat)
2008 - Andrei Jämsä, Allar Raja, Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)

Aasta täiskasvanute võistkond
2013 - Pärnu Jalgpalliklubi naiskond
2007 - Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson (sõudmine, paarisaeruline kahepaat)

Aasta noorte võistkond
2015 - (Johann Poolak, Marko Laius (A kl. poiste paarisaerukahene (PA2x)
2013 - Korvpalliklubi Pärnu võistkond

Aasta juunioride võistkond
2011 - Geir Suursild, Karl Koppel (sõudmine)
2007 - Andrus Sabiin, Nikita Lunin, Jaan Laos, Alvar Räägel, Rauno Talisoo, Sten Villmann, Artur Maier ja Martin Absalon (sõudmine, kaheksapaat)

Aasta pallimänguvõistkond
2017 - Pärnu Jalgpalliklubi naiskond
2016 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond
2015 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond
2012 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond
2011 - Pärnu Jalgpalliklubi naiskond
2010 - Pärnu Jalgpalliklubi naiskond
2009 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond

Aasta noorte pallimänguvõistkond
2015 - A kl poiste korvpallimänguvõistkond

Aasta treener
2017 - Matti Killing (sõudmine)
2016 - Matti Killing (sõudmine)
2015 - Matti Killing (sõudmine)
2013 - Matti Killing (sõudmine)
2013 - Jüri Saar (jalgpall)
2012 - Matti Killing (sõudmine)
2011 - Matti Killing (sõudmine)
2010 - Matti Killing (sõudmine)
2009 - Matti Killing (sõudmine)

Aasta noortetreener
2017 - Toomas Jasmin (võrkpall)
2016 - Toomas Jasmin (võrkpall)
2015 - Tiina Hodakov (aerutamine)
2015 - Toomas Jasmin
2013 - Tiina Hodakov (aerutamine)
2013 - Eva Kuningas (kergejõustik)
2013 - Raini Lelle (sõudmine)

2008
- Tatjana Jaanson
- Matti Killing
- Mihkel Leppik
- Reet Palm
- Ulvi Lutoškin
- Roman Lutoškin
- Ando Palginõmm
- Johannes Noormägi
- Mait Käbin
- Andrei Ojamets
- Jüri Saar
- Indrek Ruut

Edukad treenerid
2007
- Ulvi Lutoškin
- Matti Killing
- Mihkel Leppik
- Tatjana Jaanson
- Helju Sutt
- Askold Vaino
- Johannes Noormägi
- Mait Käbin
- Reet Palm
- Mati Hool
- Tõnis Vare

Noorsootöö seadus
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded

Noorte projektlaager – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva.

Loa taotlemine projektlaagri korraldamiseks
- Tegevusloa taotlus esitatakse Pärnu linnavalitsusele Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu vähemalt kaks kuud enne projektlaagri tegevuse alustamist. 
- Projektlaagri tegevusluba on tähtajaline ja kehtib kuni 60 päeva.

Projektlaagri tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
- kvalifikatsiooninõuetele vastavate projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata
- tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele
- projektlaagri pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht
- projektlaagri eesmärk ja päevakava.

Vaata lisaks: » Audru noorte projektlaagrite korraldamine

Kasutaja:
Parool:

Logi sisse

Pärnu linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00
Riigipühale eelneval tööpäeval: E-N 8.00-14.00, R 8.00-13.00

Infotelefon 15505
15505[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00 (töövälisel ajal automaatvastaja)

Asukohakaart

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn
Pärnu linn
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee
pressiinfo: press[at]parnu.ee 

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Personali peaspetsialist
Tiia Aur
Suur-Sepa 16, kab 152
444 8228
tiia.aur[at]lv.parnu.ee