23. oktoober 2017
- Seatrade Cruise Global messi külastus märts 2018 ja kruiisitrükise ettevalmistus ja tootmine. Reiser OÜ. 4018 eurot
- Välisturule suunatud sihtturundus läbi internetilehe kaasajastamise ja väliskonsultandi kaasamise. VILLA MEDICA OÜ. 4998 eurot

31. juuli 2017
- Veebipoe ja lehe loomine, turuanalüüs. Unicorn Tipi OÜ. 1379 eurot
- Baltikumi eriala messidel osalemine eksponendina. Skamet OÜ. 4375 eurot
- Teamshield.com. PVK Trading OÜ. 2500 eurot
- Turundusvideo tootmine. Alise Technic OÜ. 1225 eurot

17. aprill 2017
- OÜ brändi juurutamine ja toodete esitlemine läbi professionaalse meedia- ja turundusteenuse pakkuja. OÜ Magrada. 2520,00 eurot
- Center Of Excellence For Infection And Control (COEIPAC) projekt - Buffalo NY, USA. Nautilite OÜ. 5000,00 eurot


17. oktoober 2016
- Välismessil osalemine. Aknakoda AS 4419,79 eurot
- Müügi käivitamine veebikeskkonnas Design Tree OÜ 2994,60 eurot
- Laste jooga õpetajate kursus J.R Tantsustuudio 1070,00 eurot
- Tutvumine kaablipargi kontseptsiooniga sihtkohaturunduse kontekstis OÜ Kolevant 2000,00 eurot
- Programmeerimise seadme paigaldus ja väljaõpe Levandi Vision OÜ 1441,30 eurot
- Magrada OÜ toodete pildistamine Magrada OÜ 1003,00 eurot
- Intertraffic messi külastus Hiinas, Shanghais 4.-6. mail 2017 Safelight OÜ 1981,00 eurot
- Baltikumi eriala messidel osalemine eksponendina. Skamet OÜ 3498,24 eurot

16. august 2016
- Euroopa suurima messi SPOGA-GAFA The Garden Trade fair 04-06.09.2016 külastus Kölnis AS GreenCoal 444,20 eurot
- Magrada OÜ visuaalse identiteedi ja veebipoe loomine Magrada OÜ 3990 eurot

26. oktoober 2015
* Aknakoda OÜ - välismessidel osalemiseks 2 956,80 eurot
* Etem Pärnu OÜ - le toote- ja teenusearendusprojektiks 4 025 eurot
* OSHINO Electronics Estonia OÜ - täiendkoolituse tarbeks 3 300 eurot
* Traypro OÜ - koolituspraktikal osalemiseks 2 600 eurot

13. aprill 2015
* Adrem Pärnu AS - Adrem Pärnu välismessi külastused 2015. 2 489,06 eurot
* Alise Technic OÜ - Alise Technic OÜ tööalased täiendkoolitused 2015. 3430 eurot
* Castorwood OÜ - Eksperdi kaasamine arendus- ja välisturundus tegevusteks ning välispartnerite leidmiseks. 5 000 eurot
* OSHINO Electronics Estonia OÜ - Kvaliteedijuhtimisüsteemi arendamine ja sertifitseerimine ISO/TS 16949 kohaselt. 1 680 eurot
* Scrinium Systems OÜ - Tehnologia 2015 messi külastus Helsinkis eesmärgiga laiendada kliendibaasi. 2 104,20 eurot
* Venteco Systems OÜ - Venteco seadme prototüübi tootearendus ja tootmiseelne ettevalmistus/testimine. 4 700 eurot

oktoober 2014
* EastPole OÜ - Turundustegevuseks Rootsis toimuvate messidel. 4 228,70 eurot

4. august 2014
* Riverbank Studio OÜ- Ekspordi arendamine Rootsi, Norra turul. 5 000,00 eurot
* Scrinium Systems OÜ - Inseneride koolitus. 2 553,00 eurot
* Tanwize OÜ - Tootearendus. 4 000,00 eurot
* OÜ Vecta Desing - MADE expo messil osalemine. 5 000,00 eurot

14. aprill 2014
* East Pole OÜ - Välisturgudel turundustegevus. 2 969,40 eurot
* Traypro OÜ - Lõuna-Korea tehase külastus. 3 000 eurot
* Venteco Systems OÜ - Ventilatsioonisüsteemi kaugjuhtimise väljaarendamine. 2 700 eurot

14. 0ktoober 2013
* GreenCoal AS - Kompressorjaama jääksoojuse taaskastutamine. 5 000 eurot
* Skamet OÜ - Saunakerise standardi taotlemine. 3 210 eurot
* Cerbos OÜ - Milano 2014 küttesüsteemide messil osalemine. 1 705,90 eurot
* Glain OÜ - ISEkids ekspordi laiendamine. 2 100 eurot
* Web Expert OÜ - Praktika- ja töökohtade loomine Pärnusse. 3 903,37 eurot

27. mai 2013
* East Pole OÜ - Messil Paddle Expo 2013 osalemine. 1 462 eurot
* Aluwin OÜ - Tegevuse laiendamine Rootsi – Norra. 4 000 eurot
* Skamet OÜ - Baltikumi erialamessidel osalemine. 2 987 eurot
* Etem Pärnu OÜ - Seadmepargi uuendamine. 2 906,73 eurot
* AS L. A. Medical - Eksportturule suunatud turundustegevus. 2 100 eurot
* Plastotec Pärnu OÜ - Survevaluosakonna tootmisvõimsuse tõstmine. 5 000 eurot

28. mai 2012
* OÜ Traypro - Ettevõtte töötajate koolitamine ja konsultandi. 3 000 eurot
* Aknakoda OÜ - PVC-akende eksport Põhjamaadesse. 4 856 eurot
* OÜ Idegran Invest - Osavõtt välismessilt Pure London Fashion Trade Fair. 2 500 eurot
* B2H OÜ - Messi NAB Show 2013 külastus. 3 423,70 eurot

7. november 2017
1. MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus “ Vaade sajandite tagusesse ellu ja liikumine tänapäevasel viisil toimetulekuraskustes noortele” 490 eurot
2. MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Eesti Vabariik 100“ 740 eurot
3. MTÜ Ärkamine „Advendiaja tähistamine“ 500 eurot

8. august 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
1. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Liikmesühingute koolitamine” 500 eurot
2. MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi „SilverWheels maailmameistrivõistlustele 3“ 714 eurot
3. MTÜ Pärnumaa Invaühing „Liikumine on tervis“ 300 eurot
4. MTÜ Maarjakodu „Käsitöö õpitoad intellektipuudega täiskasvanutele“ 600 eurot

8. mai 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
1. MTÜ Teotahe „Vähenenud toimetulekuvõimega perede teadlikkuse tõstmine ja sotsiaalsete oskuste praktiline arendamine“ 500 eurot
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur „Turvaliselt suureks“ 350 eurot
3. MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liit „Tänupidu lasterikaste perede emadele“ 100 eurot
4. MTÜ Pärnumaa lastevanemate ja noorte koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi II“ 800 eurot
5. MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval“ 300 eurot
6. MTÜ Pärnumaa Invaühing „Taas Käsmu“ 400 eurot
7. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine ” 1000 eurot
8. MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Diabeedi haigete toetus“ 500 eurot
9. MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Koos tervemaks ja tugevamaks“ 500 eurot
10. MTÜ Pärnumaa Vähiühing ”Tervise heaks” 300 eurot
11. MTÜ Pärnumaa Kurtide Ühing „Pärnumaa Kurtide Ühingu Pantomiimitrupi osalemine Balti Kurtide Kultuurifestivalil 17. juuni 2017“ 100 eurot
12. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Eesti Rahva Muuseumi külastuspäev Tartus“ 390 eurot
13. MTÜ Pärnu Maakonna Kutsehaigete Ühing “Kutsehaigete 2017 aasta koolitusprogramm” 600 eurot
14. MTÜ Pärnu Toimetulekukooli Toetajate Ühing „Toimetulekukooli suvepäevad“ 580 eurot


6. veebruar 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele: 
1. MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi „Ratastooliga võistlema“ 668 eurot
2. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Pärnu Pimedate Ühingu lauluansambli Rannapiigad tegevuse jätkamine“ 263 eurot

Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevale mittetulundusühingule tegevustoetust:
1. Gratia Domini 2470 eurot.

3. jaanuar 2017
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
1. MTÜ Sotsiaalne Kaasatus 1110 eurot
2. MTÜ Pesapuu 1060 eurot
3. MTÜ Elulust 1010 eurot
4. MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1010 eurot
5. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 5570 eurot
6. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 3800 eurot
7. MTÜ Maarjakodu 7060 eurot
8. MTÜ Hingerahu 2030 eurot
9. EELK Pärnu Diakooniakeskus 5950 eurot
10. MTÜ Vanem Vend Vanem Õde 1780 eurot
11. MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liit 3070 eurot
12. MTÜ Ärkamine 4750 eurot
13. MTÜ Selts Raeküla 700eurot


31. oktoober 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektile:
- MTÜ Ärkamine sotsiaalprojektile “Advendiaja tähistamine” 500 eurot

16. august 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele alljärgnevalt:
- MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi “Silver Wheels maailmameistrivõistlustele 2” 675 eurot
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda „Koostöö ja eestvedamine“ 705 eurot

2. mai 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
* MTÜ Pärnumaa lastevanemate ja noorte koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi“ 700 eurot
* Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur „Abikäsi“ 200 eurot
* MTÜ Teotahe „Vähenenud toimetulekuvõimega perede ja puudega lastega perede sotsiaalsete oskuste arendamise linnalaager“ 935 eurot
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda „Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine“ 1000 eurot
* MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Ühiselt tervemad, tublimad targemad“ 400 eurot
* MTÜ Pärnumaa Invaühing „Käsmu perelaagrisse“ 300 eurot
* MTÜ Pärnumaa Invaühing ”Liikumine on tervis“ 100 eurot
* MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Ühistegemiste kaudu tõstame vaegkuuljate enesekindlust“ 450 eurot
* MTÜ Pärnu maakonna Kutsehaigete Ühing „Ma tulen ka teiega...“ 854 eurot
* MTÜ Pärnumaa Vähiühing „Tervise heaks“ 300 eurot
* MTÜ Pärnu Invateater „OOP“ „Näiteringid puuetega inimestele“ 770 eurot
* MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Esinemisrõõm-Andmisrõõm“ 400 eurot
* MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval“ 300 eurot
* MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Pärnu Pensionäride liidu 25 tegusat aastat“ 500 eurot

18. veebruar 2016
Eraldati toetust sotsiaalhoolekandealase suunitlusega projektidele:
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja projekt “Puuetega inimeste kultuurifestival- mess 2016” 800 eurot
* MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi projekt „SilverWheels maailmameistrivõistlustele“ 900 eurot
* MTÜ Maarjakodu projekt „Vaimupuudega inimeste iseseisvuse toetamise õppelaager“ 1618 eurot

18. jaanuar 2016
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
* MTÜ Ärkamine 4750 eurot
* MTÜ Pärnu Diakooniakeskus 5444 eurot
* MTÜ EÜ Elulust 1050 eurot
* MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1050 eurot
* MTÜ Vanem Vend Vanem Õde Pärnu 5490 eurot
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 5570 eurot
* MTÜ Pärnu Parkinsoni Haiguse Selts 270 eurot
* MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 3580 eurot
* MTÜ Maarjakodu 5700 eurot
* MTÜ Hingerahu 2093 eurot

NB! Alates 1. juulist 2016 on Muinsuskaitseameti ja Pärnu Linnavolikogu vaheline haldusleping peatatud ja Pärnu Linnavalitsus ei täida enam riiklikke muinsuskaitsealaseid ülesandeid: ei kooskõlasta projekte ja planeeringuid ega anna kirjalikke lubasid ehitus- ja raietöödele, kasutusloa-, reklaami- ja infokandjate ning suvekaubandusega seotud taotlustele. 

Kooskõlastuste ja lubade saamiseks tuleb pöörduda Muinsuskaitseameti poole:
Pikk 2, 10123 Tallinn
640 3050
info[at]muinas.ee  
http://www.muinas.ee

Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent
Akadeemia 2, 80011 Pärnu (Maavalitsuse hoone, kab 103)
443 1046
nele.rent[at]muinas.ee

Taotlusvormid


Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tasub ravikindlustuseta isik oma uuringute ja ravikulud ise. Vältimatu abi ravikulud kaetakse riigieelarvest.

Pärnu linn katab haigekassas kindlustamata, sotsiaalselt abivajavate elanike haigusuuringute ja ravi kulud linna eelarvest. Linna eelarvest tasutakse ägedate ja muude haigestumiste uuringuteks ning raviks vajaminevad kulud. garantiikirja alusel. Garantiikirja väljastab linnaarst. 

Vältimatu abi korral võib ravikindlustuseta patsient otse pöörduda raviasutuse poole abi saamiseks ja need tema vältimatu abi osutamise kulud tasutakse raviasutusele Sotsiaalministeeriumi poolt. Selleks linna garantiikirja ei ole tarvis.
Koos piirkonna sotsiaaltöötajaga selgitab linnaarst välja isiku sotsiaalse olukorra, vajaduse linna poolt ravikulude tasumiseks ning väljastab garantiikirja. Garantiikiri kehtib ühe haigusjuhu korral.

Hambaravi eest linnaeelarvest ei tasuta. Haiglaravi eest tasumise garanteerimine (väljaarvatud vältimatu abi) kooskõlastatakse raviarstiga eraldi, sõltuvalt haigusest ja eeldatava ravi pikkusest.

Inimene peab olema Pärnu linna elanik. Kui inimene tegelikult ei ela oma registrijärgses elukohas, vaid elab alaliselt Pärnus, siis peab ta esmalt registreerima oma elukoha Pärnus ja alles seejärel on võimalik selle inimese eest linnaeelarvest ravikulusid tasuda.

Pärnu elanikuks registreerimiseks tuleb pöörduda Pärnu Linnavalitsuse rahvastikuregistri spetsialisti poole:
Suur-Sepa 16, kab 104
444 8207; 444 8206
Vastuvõtt: E, T, K, R 9.00-12.00; 13.30-16.00


EBAVÕRDSUS TERVISES (Health inequalities)
Üldmõiste, mida kasutatakse erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel üksikisikute ja gruppide tervisesaavutustes. 

EBAÕIGLUS TERVISES (Health inequity)   
Mõistega tähistatakse sellist ebavõrdsust tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnest õiglusetuse vormist. 

ELUKVALITEET (Quality of life)
Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 

ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) (Lifestyle - lifestyles conducive to health)
Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga.

ESMATASANDI TERVISHOID (Primary health care)
Olulise tähtsusega tervishoiu valdkond, mis tehakse kättesaadavaks selles ulatuses, mida riik ja ühiskond võivad endale lubada ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritavad. Olemuselt esmatasandi arstiabist ulatuslikum.

KESKKONNATERVIS (Environmental health)
On valdkond, k. a. elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

KESKMINE EELDATAV ELUIGA (Life expectancy)
Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks. (0 aasta vanuses ? eeldatav eluiga sünnimomendil ? life expectancy at birth).

KONTSEPTSIOON (Conception)
Käsitus ehk vaadete süsteem.

RAHVASTIKU TERVIS (Population health) On osa rahvastiku kvaliteedi näitajatest, koondmõiste, mis hõlmab kogu rahvastiku tervislikku seisundit statistiliste ja demograafiliste näitajate järgi. 

RAHVATERVIS (Public health)
Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervise interventsioonivormide kaudu. 

RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (Healthy public policy)
Tähendab  sotsiaalselt ja füüsiliselt tervist toetava keskkonna loomist, et võimaldada inimestel elada tervislikku elu ning teha tervislikud valikud neile võimalikuks või lihtsamaks. Poliitikat peab läbima arusaamine vastutusest tervise eest.  

RISKIFAKTOR (Risk factor)
Sotsiaalne, majanduslik või bioloogiline staatus, käitumised või keskkonnad, mis on seoses  või põhjustavad spetsiifilistele haigustele kasvavat vastuvõtlikkust, põdurust või vigastusi.

RISKIKÄITUMINE (Risk behaviuor)
Eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda kasvav vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

SIDUSRÜHMAD (Stakeholders) 
Inimesed või organisatsioonid, keda programmi/projekti protsess või lõpptulemus otseselt või kaudselt mõjutab.

SOTSIAALNE KAPITAL (Social capital)
Ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astme näitaja, mis on tihedalt seotud elanikkonna või sellesse kuuluva inimrühma tervisega. Seda luuakse inimestevahelises suhtluses, sotsiaalsete võrgustike loomise, normide, vastastikuse usalduse ja toetusega. 

SOTSIAALNE TÕRJUTUS (Social exclusion)
Mõiste kuulub tervise sotsiaalsete determinantide hulka ja on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD (Social networks)
Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST (Social responsibility for health)
Kajastub otsusetegijate tegevuses nii avalikus kui ka erasektoris, püüdlemaks poliitika ja praktika poole, mis edendab ja kaitseb tervist.

STRATEEGIA (Strategy)
Kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.

SÄÄSTEV ARENG (Sustainable development)
Säästvat ehk jätkusuutlikku arengut on defineeritud kui arengut, mis rahuldab oleviku vajadusi, säilitades  tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada ka nende ette kerkivaid nõudmisi.       

TERVENA ELATUD ELUIGA (Healthy life years / healthy life expectancy) - mingis vanuses keskmiselt tervena (hea või täie tervise juures) elada jäävate aastate arv tervise enesehinnangu ja elutabeli järgi. Samasse gruppi kuulub ka n.ö puuete või piirangutevaba eluiga (disability free life expectancy) e. puuete või piiranguteta elada jäävate aastate arv.

TERVIS (Health)
WHO defineerib tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit ning mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISE ARENDUS   (Health development) 
Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva ja progressiivse parandamise protsess (Jakarta Deklaratsioon kirjeldab tervisedendust kui tervise arenduse olulist elementi).

TERVISEDENDUS (Health promotion)
WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (Termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. a. dokumendis, mis on tuntud Ottawa Harta nime all.); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused). 

TERVISE DETERMINANDID (Determinants of health)
Rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või elanikkonna terviseseisundi.

TERVISEKAITSE (Health protection)
Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. 

TERVISEKASVATUS (Health education)
Sisaldab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, kaasates mõningaid kommunikatsiooni vorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISKÄITUMINE (Health behaviour)
Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISEMÕJU ANALÜÜS (Health impact assessment)
Meetodite ja/või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldavad hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

TERVISEPOLIITIKA (Health policy)
Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

TERVISESEISUND (Health status)
Indiviidi või elanikkonna tervise kirjeldus ja/või mõõtmine mingil kindlal ajahetkel, vastandudes samastavatele standarditele, viidates tavaliselt tervise indikaatoritele.

TERVISESEKTOR (Health sector)
Hõlmab organiseeritud avalikke ja eraterviseteenistusi (s. h. tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiu osakondade ja ministeeriumide poliitikat ja tegevust, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioone ja ühiskondlikke gruppe ning kutsealaseid assotsiatsioone.

TERVISE TULEMUSED (Health outcomes)
Üksikisiku, inimgrupi või rahvastiku terviseseisundis toimuv muutus, mida võib omistada planeeritud sekkumisele või sekkumiste seeriale, vaatamata sellele, kas taoline sekkumine oli  planeeritud tervise seisundit muutva tegevusena.

TERVISE ÕIGLUSPÄRASUS (Equity in health) 
Õigluspärasus tähendab erapooletust; tervises tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.

TERVIS KÕIGILE (Health for All)
Inimkonna teadmised tervisest, mis võimaldavad neil elada sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu.

TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD (Supportive enviroments for health)
Keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate asjaolude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises; hõlmab inimeste elukeskkonda, nende kodu, kus nad töötavad ja mängivad ning ka inimeste ligipääsu tervise ressurssidele ja nende võimestamisele.

VAESUS (Poverty)
Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest; jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

VÕIMESTAMA, VÕIMESTUMA (Empowerment for health)
Inimese sisemine kontrollitaju oma elu üle, milles on teadmised ja usk oma kompetentsusse ja toimimise tõhususse; selle puudumine avaldub inimese märgatavas jõuetuses midagi korda saata, ta on tõrjutud ja tal avaldub õpitud abituse sündroom.

VÕRGUSTIK (Network)
Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt.

VALDKONNA ARENGUKAVA (Field development plan)
Kajastab ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu ministeeriumi koostöös.

2010. aastal on koostatud Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustava hoiaku ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. 

Pärnu linn on 2002. aastal asutatud Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku (ETLV) asutajaliige. 

Pärnu linn on osalenud Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku III ja IV faasi tegevustes. Selles osalemine on andnud linnale kogemusi mitmetes arenguga seotud valdkondades ja loonud võimaluse saada teistelt Euroopa linnadelt nende teadmisi ja kogemusi. Pärnu linn jätkas tegevust ka Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku V faasis 2009-2013.

Järgides WHO põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi. 

Eesmärgid
Lähtudes linna tasakaalustatud arengu mudelist, seatakse inimarengus, sotsiaalse sidususe arengus, majandusarengus ning keskkonna säästlikus kasutuses ja arenduses vastavad üldeesmärgid, mis täpsustavad linna arenguvisiooni ning mille poole püüdlemine tagab arengu tasakaalustatuse.

Valdkondlikud eesmärgid on linna arengukava kontekstis vahendid linna tasakaalustatud arengu tagamisel. Linna arengu üldeesmärgid saavutatakse valdkondlike eesmärkide saavutamiseks tehtud tegevustega.

Inimarengu üldeesmärgid
1. Linna ettevõtluses, avalikus ja mittetulundussektoris hõivatud elanike hea tervis ja suur töövõime.
2. Elanike tugev sotsiaalne kompetents ning suurenenud tegutsemisvõime ja -tahe.
3. Elanike keskkonna- ja miljööteadlikkus.

Sotsiaalse sidususe arengu üldeesmärgid
4. Linnaelanike aktiivne osalus seltsingutes (avalik-õiguslikud, era-, mittetulundusorganisatsioonid), mis tagab inimressursi parima rakenduse linna majandusarengus.
5. Linnavalitsuse, valitsusasutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute efektiivne koostöö linna miljööväärtuse, keskkonna ja infrastruktuuride arendamisel.
6. Pärnu Linnavalitsuse, avalik-õiguslike asutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute eesmärgipärane osalus riiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes ressursside (teadmised ja oskused, finantsinvesteeringud) kaasamiseks linna inimarengu, majandusarengu ja keskkonna säästliku kasutamise heaks.

Majandusarengu üldeesmärgid
7. Uued tasuvad töökohad ja elanikele töö nende parimatele võimetele vastavalt.
8. Majandusareng era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös.
9. Majandus on parimas kooskõlas linna asendieelduste, keskkonna ja infrastruktuuridega (optimaalne ressursipaigutus).

Keskkonna säästva kasutuse ja arenduse üldeesmärgid
10. Keskkond, mis ei ohusta linna elanike ega külaliste tervist.
11. Keskkonna säästvale kasutusele tuginev linna kõrge miljööväärtus elu- ja külastuskohana.
12. Optimaalsed ja keskkonnasõbralikud infrastruktuurid, mis tagavad parimal viisil inimarengu, majandusarengu ja sotsiaalse sidususe arengu potentsiaali rakendumise.


Linnaarst dr Ada Kraak
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, kab 109 
444 8123
ada.kraak[at]lv.parnu.ee

Vastuvõtt: neljapäeviti kell 15.00-17.00 
Vajalik eelnev registreerimine telefonil 444 8120.

Linnaarst annab nõu tervishoidu ja linna tervishoiukorraldust puudu-tavate küsimuste ning vastava seadusandluse osas.

Väljapanekud ja arutelud
Detailplaneeringute ja detailplaneeringute eskiislahenduste avalikud väljapanekud toimuvad lisaks veebilehele ka tööpäeviti 08.00-16.00 Pärnu linnavalitsuse I korrusel asuvas planeeringute saalis nr 103. Samas ruumis toimuvad ka eskiislahenduste avalikud arutelud.

Arvamuste ja ettepanekute esitamine
Planeeringute koostamise ja väljapanekute jooksul võib planeeringu kohta esitada arvamusi kohapeal või saata need Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee


Pärnu Suve ametlik avapidu Pärnu Jahtklubis!
21. juunil 2016 

15:00 Avamine – päevajuhid Marko Matvei ja Priit Öövel
17:00-17.50 Lasteetendus "Piip ja Tuut kontserdil"

18:00 Pärnu suvetiitli üleandmine - jahtide eskaader jõel. Tallinna, Türi ja Pärnu linna esindajad


18:30-19:10 Kukerpillid
19:10-19:25 Anna Raudkatsi Tantsuseltsi mereteemaline tantsuprogramm
19:30-20:10 Liisi Koikson, Marek Talts (kitarr), Marti Tärn (kontrabass)
20:15-20:30 Päevajuhtide programm
20:30-21:10 Kukerpillid ja Kaire Vilgats
21:10-21:40 Päevajuhtide programm
21:40-22:10 Kukerpillid
22:10-00:00 Dj muusika. Ilutulestikuga tervitus - Tere Pärnu suvi!

Kõik kontserdid toimuvad veelaval. Kohapeal toimetab ka Pop-up merekool "Meresõber"

Tasuta!
Vaata lisaks Facebookis


suveavamine FB liisikoikson 1920x1080
suveavamine FB kukerpillid 1920x1080

suveavamine FB piiptuut 1920x1080

Tänavad
Pärnu linna tänavate nimekiri
Tänava nimesiltide ja majanumbrite vorminõuded

Linnaosad
Vana-Pärnu linnaosa
- Vana-Pärnu elamupiirkond

Ülejõe linnaosa
- Ülejõe elamupiirkond

Rääma linnaosa
- Niidu ettevõtluspiirkond
- Rääma elamupiirkond

Tammiste linnaosa
- Tammiste puhkepiirkond

Kesklinna linnaosa
- Kesklinna teeninduspiirkond
- Eeslinna elamupiirkond
- Ranna puhkepiirkond
- Papiniidu ettevõtluspiirkond
- Mai elamupiirkond

Raeküla linnaosa
- Raeküla elamupiirkond

Pargid  (Kaart)
- Vana park
- Vabaduse park
- Koidula park
- Brackmanni park
- Munamäe park
- Vallikäär
- Keskpark
- Lastepark
- Jakobsoni park
- Rüütli plats
- Mõrra park
- Noorteväljaku park
- Ülejõe park
- Rääma park
- Niidupark
- Veteranide park
- Salme park
- Leinapark
- Waldhofi park
- Annemõisa park
- Paju park
- Siinmaa park
- Rannapark

Metsapargid
- Vana-Pärnu metsapark
- Koolinoorte

Metsad
- Ringtee mets
- Piiri mets
- Kalevi mets
- Kännu mets
- Käo mets
- Vambola mets
- Tarva mets
- Hirve mets
- Hiie mets
- Laane mets
- Tammiste mets
- Jaama mets
- Suusa mets
- Raba mets
- Sanglepa salumets
- Harutee mets
- Papiniidu mets
- Raeküla mets

Kalmistud
- Vana-Pärnu kalmistu
- Vana kalmistu
- Alevi kalmistu
- Metsakalmistu

Aiad
- Steineri aed

Staadionid
- Kalevi staadion
- Lastestaadion
- Raeküla staadion
- Niidupargi staadion
- Koidula staadion
- Ülejõe staadion
- Kesklinna tennisestaadion
- Tammsaare tennisestaadion
- Saviaugu tenniseväljakud
- Tammiste vibustaadion

Sillad
- Kesklinna sild
- Siimu sild
- Papiniidu sild
- Sindi-Lodja sild
- Vana-Pärnu jalakäijate sild
- Lennuvälja tee pikendusel ja Sauga jõge ületav sild

Muulid
- Pärnu muul
- Vana-Pärnu muul

Rannad:
- Kesklinna rand
- Raeküla rand
- Vana-Pärnu rand

Veed
- Pärnu jõgi
- Reiu jõgi
- Sauga jõgi
- Vallikraav
- Rääma oja
- Niidu oja

Majandustegevuse register (MTR)
Tegevusloa- ja teatamiskohustusega tegevusalad

MTR-s ei pea enam tegema õigsuse kinnitamist. Selle asemel toimub nüüd kinnitamine koos majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile, kui tegevused on seotud majandustegevusteadetega ja tegevuslubadega.

MTR-le teate esitamist nõudvas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad saavad seda teha infovärava eesti.ee vahendusel ja selle eest ei tule enam tasuda riigilõivu. FIE-de puhul toimub kinnitamise koos tuludeklaratsiooni esitamisega, mille alusel viiakse MTR-i kinnitamise kuupäevad.

Kui ettevõtja esitab teate muul viisil kui teabevärava kaudu (otse haldusorganile) tuleb tasuda riigilõivu 10 € järgmiste kannete eest:
- majandustegevuseteade
- majandustegevuse üldandmete muutumise teade
- majandustegevuse jätkamise teade

Riigilõiv tasutakse Pärnu Linnavalitsuse kontole nr EE821010220041186012 SEB pangas (viitenumbrit ei ole).

Majutusettevõtjatele:
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) kohaselt ei pea majutusteenust pakkuvad ettevõtjad esitama majandustegevuseteatist teenuse osutamise kohta.

Majutusettevõtjad, kes pakuvad majutusruumis või vastuvõturuumis alkoholi, peavad esitama toitlustamise majandustegevuseteate alkoholi müügi kohta. Toitlustamise majandustegevusteate alusel on lubatud majutusettevõttes nii alkohoolsete jookide müük kohapeal tarbimiseks kui ka kaasamüük.

Majandustegevusteate esitamise tähtaeg tuleneb MsüSi üldisest üleminekutähtajast (MsüS § 76 lg 3) ja on MsüSi kohaselt 120 päeva MsüSi jõustumisest.

Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise kord
Müügikoha hooajalise laiendamise ja hooajalise müügikoha paigaldamise juhend
Ülemäärase müra ja valgusefektide lubamine müügikohtade hooajalistel laiendustel
- Müügikoha laiendamise või paigaldamise taotlus .pdf ; .rtf

Müügikoha hooajaliseks laiendamiseks ja hooajalise müügikoha paigaldamiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele totlus. 

Taotlusele on vaja lisada:
1) asendiplaan (M 1: 200 – 500), kus on näidatud hooajalise laienduse maa-ala asukoht ja mõõdud;
2) aluspõranda rajamisel vaated (pealt ja eest) kõrgusmõõtude, värvitoonide, materjalide ja muude oluliste detailide äranäitamisega;
3) värvifoto (digitaalne) hoonest, mille ette või millega vahetult külgnevalt hooajaline laiendus paigaldatakse;
4) kaubandusliku inventari olemasolul selle värvifoto(digitaalne);
5) maa omaniku kooskõlastus, kui maa omanikuks ei ole Pärnu linn;

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

- Välireklaami paigaldamise eeskiri
Reklaamimaks
Reklaamiseadus

-
 Reklaamiloa taotlus .rtf ; .pdf
- Reklaamiloa muutmise taotlus .rtf ; .pdf
- Reklaamimaksu deklaratsioon .rtf

Igasuguse reklaami (Reklaamiseaduse tähenduses) paigaldamine Pärnu linna haldusterritooriumile on lubatud vaid linnavalitsuse poolt väljastatud reklaamiloa alusel.

Reklaamiloa taotlemiseks esitab reklaami avalikustaja planeerimisosakonnale järgmised dokumendid:
1) vormikohase taotluse;
2) välireklaami, s.h kampaaniareklaami puhul kavandi koos mõõtude ja värvilahendusega;
3) asendiskeemi, millel näidatakse ära välireklaami paigaldamise asukoht;
4) hoonele paigaldatava välireklaami puhul hoone välisseinte joonise või fotomontaaži koos välireklaami paigalduskoha äranäitamisega;
5) omaniku/valdaja kirjaliku nõusoleku, kui välireklaam paigaldatakse ehitisele, maatükile, ühistranspordivahendile ja tehnovõrgu või rajatise kaitsetsooni, v.a juhul, kui välireklaami paigaldamiseks ettenähtud reklaamikandja paigaldatakse linnarajatisele või linnakinnistule;
6) liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa, kui välireklaam paigaldatakse teele või tee kaitsevööndisse, v.a juhul, kui välireklaam paigaldatakse kohalikule teele ja tee kaitsevööndisse;
7) Muinsuskaitseameti kirjaliku nõusoleku, kui välireklaam paigaldatakse muinsuskaitsealale või muinsuskaitseala kaitsevööndisse, kinnismälestisele, va arheoloogiamälestis või selle kaitsevööndisse.

NB! Reklaami paigaldamisega kaasneb reklaamimaks.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Pärnu linna eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja menetlemise kord
- Ettevõtlustoetuse taotlus
- Toetuse kasutamise aruanne
Eraldatud toetused

Ettevõtlustoetuse eesmärgiks on tugevdada Pärnu linnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning seeläbi elavdada Pärnu linna ettevõtlust.

Toetuse alammääraks on 1000 eurot ja ülemmääraks 5000 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas. Taotluse eelarves peab olema ette nähtud omafinantseering, mille suurus on vähemalt 30% projekti kogumahust. Näiteks: minimaalse toetussumma (1000 eurot) puhul peab olema projekti kogumaksumus vähemalt 1428,57 eurot ning maksimaalse toetussumma (5000 eurot) puhul peab olema projekti kogumaksumus vähemalt 7142,86 eurot.

Kes saavad toetust taotleda?
- Taotleja peab olema väikeettevõte, st ettevõttes töötab vähem kui 50 töölist ja ettevõtte aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.
- Taotleja peamine tegevuskoht peab olema Pärnus ning taotleja peab olema tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta.

Milleks saab toetust taotleda?
Toetust saavad taotleda ettevõtted, kes soovivad oma tegevusega laieneda välisturgudele. (Ettevõtte käesolevas arengustaadiumis ei pea olema eksportiv ettevõte). Samuti ettevõtted, kes juba tegelevad ekspordiga, ent soovivad teha seda senisest erineval moel (st suuremas mahus, laieneda uutele turgudele jne).

Toetatavad tegevused on:
- eksperdi kaasamine toote- ja teenusearenduse nõustamiseks;
- toote- ja teenusearendusprojektide koostamine;
- eksperdi kaasamine tehnoloogiaalaseks nõustamiseks;
- ekspordiplaanide koostamine;
- turu- ja tasuvusuuringute läbiviimine;
- tööalased täiendkoolitused, koolitusvisiidid;
- välis- ja sisemesside külastamine ja osalemine;
- eksportturgudele suunatud turundustegevused

Toetuse taotlemine ja aruandlus
Toetusetaotlusi Pärnu linnavalitsusele saab esitada: I taotlusvoor 30. märtsiks, II taotlusvoor 30. juuniks ja III taotlusvoor 30. septembriks

Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
- projektitegevuste kirjeldus ning ajakava, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes
- kaasatavate konsultantide nimekiri, tutvustus (kui projekti raames kaasatakse konsultant(e))
- jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud
- kolm võrreldavat hinnapakkumist (kui projekti raames soetatakse põhivara või viiakse ellu turundustegevusi)

- Projekt tuleb ellu viia 12 kuu jooksul alates toetuse eraldamise otsusest. 
- Toetus makstakse välja peale projektitegevuste elluviimist. Projekt tuleb ellu viia vastavalt taotluses esitatud tegevuskavale ning kulueelarvele.
- Toetuse saaja peab hiljemalt 1 kuu jooksul pärast projekti teostamist esitama aruande koos kuludokumentide ning neid tõendavate maksekorraldustega ning selle alusel teostatakse väljamakse.


Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus/aruanne palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee


Tööhõive majandusharude lõikes (01.01.2014 seisuga)
Tööhõive tegevusvaldkonniti
Ülevaade tööealisest elanikkonnast (elanikkonna haridustase ja tööhõive)


10 suuremat tööhõivet pakkunud ettevõttet Pärnu linnas (01.01.2014 seisuga )
1. SA Pärnu Haigla
2. Wendre AS
3. Scanfil OÜ
4. Sanatoorium Tervis AS
5. Skano Group AS
6. Estonia SPA Hotels AS
7. Tervise Paradiis OÜ
8. Rapala Eesti AS
9. Note Pärnu OÜ
10. Strand AS

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

Registreeritud töötute arv (31. detsembri seisuga)
31.12.2008 - 1004
31.12.2009 - 3244
31.12.2010 - 2100
31.12.2011 - 1614
31.12.2012 - 1348
31.12.2013 - 977
31.12.2014 - 894

Allikas: Statistikaamet



Pärnu linna arengukavas aastani 2025 on ettevõtluse arendamiseks seatud 2 eesmärki:
1. Pärnu on parima investeerimiskeskkonnaga linn Eestis
2. Pärnus on kõrget lisandväärtust loovad, ekspordipotentsiaali suurendavad ja elanike rahulolu tagavad, keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohad

Tegevussuunad
- kaasaegse tehnilise taristu, efektiivsete logistiliste lahenduste ja keskkonnasäästlike võimaluste väljatöötamine ning arendamine;
- soodussüsteemide väljatöötamine ja rakendamine uutele investoritele ja tegutsevatele ettevõtjatele;
- Pärnu ettevõtluskeskkonna maine ning ettevõtluskultuuri edendamine (ettevõtjate tunnustamine, koolituste ja seminaride korraldamine, efektiivne ja teadlik ettevõtluskeskkonna turundamine investoritele);
- ärivisiitide organiseerimine sõprusmaakondadesse ja omavalitsustesse (Buskerud, Helsingborg, Vaasa jne)
- kohaliku omavalitsuse poolne kiire ja kvaliteetne asjaajamine ettevõtluse arendamisega seotud täitevprotsessis, sealhulgas ametnike koolitamine.

- Pärnus toimub majandusarengule suunatud era-, haridus- ja avaliku sektori koostöö väljaarendamine (üldplaneeringu ning arengukavade koostamisse kaasamine, turismiteadmiste arendamine Pärnu üldhariduskoolides, kutsekoolides, ülikoolides ning Pärnu elanikkonna seas);
- Pärnu oskusteabe koostöövõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamine;
- sektoriüleste klastrite väljaarendamise toetamine (puidu- metalli-, puhkemajanduse tehnika, infotehnoloogia- ja loomemajanduse valdkonnas);
- innovatsiooni teadlikkuse suurendamine (toote ja tehnoloogia arengu toetamine) ning töötajate oskustaseme tõstmine;
- ettevõtete ühisprojektide korraldamine ja arendamine;
- jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste loomemajanduse, ravi- ja sotsiaalteenuste ning tehnoloogia ettevõtete arendamine.

Pärnu on fookuse seadnud kindlatele ettevõtlusvaldkondadele, milles on tugevusi ning milles nähakse kasvuruumi, nendeks on:
- puhke- ja turismimajandus (sh tervishoiuteenused)
- sotsiaalteenused,
- puidusektor,
- metallitöötlemine,
- infotehnoloogia.

P2rimused P2rnumaalt esi 1lasteaedade retseptikogu26bea8f9fdkeelk6ne 01minu kodulinn 01c493e9ced4ideelaegas kaas 01

Olümpiaadide kalender ja tulemused 2017/2018
Olümpiaadide kalender ja tulemused 2016/2017
Olümpiaadide kalender ja tulemused 2015/2016

Avaldus sõidupiletite kompenseerimiseks 

Pärnu linna aineühenduste tegevust, aineolümpiaadide ja ainealaste õpilasürituste korraldust toetab Haridus- ja teadusministeerium.

Pärnu linnas on 14 üldhariduskooli: 1 riigigümnaasium, 10 munitsipaalüldhariduskooli (3 gümnaasiumi ja 8 põhikooli) ja 3 eraüldhariduskooli (põhikoolid). Audru osavallas 3 (2 põhikooli ja 1 lasteaed-algkool), Paikuse osavallas 1 (põhikool) ja Tõstamaa osavallas 1 (keskkool) üldhariduskool.

» Üldhariduskoolid


Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Infotelefon 15505 (lisainfo)
15505[at]lv.parnu.ee

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Personalispetsialist
Tiia Aur
Suur-Sepa 16, kab 152
444 8228
tiia.aur[at]lv.parnu.ee