Tööpakkumised

- Ametnike värbamise ja valiku kord
Ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded

Dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- personal[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 

Lisainfo telefonil 444 8228



EBAVÕRDSUS TERVISES (Health inequalities)
Üldmõiste, mida kasutatakse erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel üksikisikute ja gruppide tervisesaavutustes. 

EBAÕIGLUS TERVISES (Health inequity)   
Mõistega tähistatakse sellist ebavõrdsust tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnest õiglusetuse vormist. 

ELUKVALITEET (Quality of life)
Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 

ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) (Lifestyle - lifestyles conducive to health)
Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga.

ESMATASANDI TERVISHOID (Primary health care)
Olulise tähtsusega tervishoiu valdkond, mis tehakse kättesaadavaks selles ulatuses, mida riik ja ühiskond võivad endale lubada ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritavad. Olemuselt esmatasandi arstiabist ulatuslikum.

KESKKONNATERVIS (Environmental health)
On valdkond, k. a. elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

KESKMINE EELDATAV ELUIGA (Life expectancy)
Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks. (0 aasta vanuses ? eeldatav eluiga sünnimomendil ? life expectancy at birth).

KONTSEPTSIOON (Conception)
Käsitus ehk vaadete süsteem.

RAHVASTIKU TERVIS (Population health) On osa rahvastiku kvaliteedi näitajatest, koondmõiste, mis hõlmab kogu rahvastiku tervislikku seisundit statistiliste ja demograafiliste näitajate järgi. 

RAHVATERVIS (Public health)
Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervise interventsioonivormide kaudu. 

RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (Healthy public policy)
Tähendab  sotsiaalselt ja füüsiliselt tervist toetava keskkonna loomist, et võimaldada inimestel elada tervislikku elu ning teha tervislikud valikud neile võimalikuks või lihtsamaks. Poliitikat peab läbima arusaamine vastutusest tervise eest.  

RISKIFAKTOR (Risk factor)
Sotsiaalne, majanduslik või bioloogiline staatus, käitumised või keskkonnad, mis on seoses  või põhjustavad spetsiifilistele haigustele kasvavat vastuvõtlikkust, põdurust või vigastusi.

RISKIKÄITUMINE (Risk behaviuor)
Eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda kasvav vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

SIDUSRÜHMAD (Stakeholders) 
Inimesed või organisatsioonid, keda programmi/projekti protsess või lõpptulemus otseselt või kaudselt mõjutab.

SOTSIAALNE KAPITAL (Social capital)
Ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astme näitaja, mis on tihedalt seotud elanikkonna või sellesse kuuluva inimrühma tervisega. Seda luuakse inimestevahelises suhtluses, sotsiaalsete võrgustike loomise, normide, vastastikuse usalduse ja toetusega. 

SOTSIAALNE TÕRJUTUS (Social exclusion)
Mõiste kuulub tervise sotsiaalsete determinantide hulka ja on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD (Social networks)
Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST (Social responsibility for health)
Kajastub otsusetegijate tegevuses nii avalikus kui ka erasektoris, püüdlemaks poliitika ja praktika poole, mis edendab ja kaitseb tervist.

STRATEEGIA (Strategy)
Kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.

SÄÄSTEV ARENG (Sustainable development)
Säästvat ehk jätkusuutlikku arengut on defineeritud kui arengut, mis rahuldab oleviku vajadusi, säilitades  tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada ka nende ette kerkivaid nõudmisi.       

TERVENA ELATUD ELUIGA (Healthy life years / healthy life expectancy) - mingis vanuses keskmiselt tervena (hea või täie tervise juures) elada jäävate aastate arv tervise enesehinnangu ja elutabeli järgi. Samasse gruppi kuulub ka n.ö puuete või piirangutevaba eluiga (disability free life expectancy) e. puuete või piiranguteta elada jäävate aastate arv.

TERVIS (Health)
WHO defineerib tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit ning mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISE ARENDUS   (Health development) 
Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva ja progressiivse parandamise protsess (Jakarta Deklaratsioon kirjeldab tervisedendust kui tervise arenduse olulist elementi).

TERVISEDENDUS (Health promotion)
WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (Termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. a. dokumendis, mis on tuntud Ottawa Harta nime all.); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused). 

TERVISE DETERMINANDID (Determinants of health)
Rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või elanikkonna terviseseisundi.

TERVISEKAITSE (Health protection)
Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. 

TERVISEKASVATUS (Health education)
Sisaldab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, kaasates mõningaid kommunikatsiooni vorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISKÄITUMINE (Health behaviour)
Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISEMÕJU ANALÜÜS (Health impact assessment)
Meetodite ja/või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldavad hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

TERVISEPOLIITIKA (Health policy)
Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

TERVISESEISUND (Health status)
Indiviidi või elanikkonna tervise kirjeldus ja/või mõõtmine mingil kindlal ajahetkel, vastandudes samastavatele standarditele, viidates tavaliselt tervise indikaatoritele.

TERVISESEKTOR (Health sector)
Hõlmab organiseeritud avalikke ja eraterviseteenistusi (s. h. tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiu osakondade ja ministeeriumide poliitikat ja tegevust, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioone ja ühiskondlikke gruppe ning kutsealaseid assotsiatsioone.

TERVISE TULEMUSED (Health outcomes)
Üksikisiku, inimgrupi või rahvastiku terviseseisundis toimuv muutus, mida võib omistada planeeritud sekkumisele või sekkumiste seeriale, vaatamata sellele, kas taoline sekkumine oli  planeeritud tervise seisundit muutva tegevusena.

TERVISE ÕIGLUSPÄRASUS (Equity in health) 
Õigluspärasus tähendab erapooletust; tervises tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.

TERVIS KÕIGILE (Health for All)
Inimkonna teadmised tervisest, mis võimaldavad neil elada sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu.

TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD (Supportive enviroments for health)
Keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate asjaolude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises; hõlmab inimeste elukeskkonda, nende kodu, kus nad töötavad ja mängivad ning ka inimeste ligipääsu tervise ressurssidele ja nende võimestamisele.

VAESUS (Poverty)
Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest; jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

VÕIMESTAMA, VÕIMESTUMA (Empowerment for health)
Inimese sisemine kontrollitaju oma elu üle, milles on teadmised ja usk oma kompetentsusse ja toimimise tõhususse; selle puudumine avaldub inimese märgatavas jõuetuses midagi korda saata, ta on tõrjutud ja tal avaldub õpitud abituse sündroom.

VÕRGUSTIK (Network)
Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt.

VALDKONNA ARENGUKAVA (Field development plan)
Kajastab ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu ministeeriumi koostöös.

2010. aastal on koostatud Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustava hoiaku ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. 

Pärnu linn on 2002. aastal asutatud Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku (ETLV) asutajaliige. 

Pärnu linn on osalenud Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku III ja IV faasi tegevustes. Selles osalemine on andnud linnale kogemusi mitmetes arenguga seotud valdkondades ja loonud võimaluse saada teistelt Euroopa linnadelt nende teadmisi ja kogemusi. Pärnu linn jätkas tegevust ka Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku V faasis 2009-2013.

Järgides WHO põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi. 

Eesmärgid
Lähtudes linna tasakaalustatud arengu mudelist, seatakse inimarengus, sotsiaalse sidususe arengus, majandusarengus ning keskkonna säästlikus kasutuses ja arenduses vastavad üldeesmärgid, mis täpsustavad linna arenguvisiooni ning mille poole püüdlemine tagab arengu tasakaalustatuse.

Valdkondlikud eesmärgid on linna arengukava kontekstis vahendid linna tasakaalustatud arengu tagamisel. Linna arengu üldeesmärgid saavutatakse valdkondlike eesmärkide saavutamiseks tehtud tegevustega.

Inimarengu üldeesmärgid
1. Linna ettevõtluses, avalikus ja mittetulundussektoris hõivatud elanike hea tervis ja suur töövõime.
2. Elanike tugev sotsiaalne kompetents ning suurenenud tegutsemisvõime ja -tahe.
3. Elanike keskkonna- ja miljööteadlikkus.

Sotsiaalse sidususe arengu üldeesmärgid
4. Linnaelanike aktiivne osalus seltsingutes (avalik-õiguslikud, era-, mittetulundusorganisatsioonid), mis tagab inimressursi parima rakenduse linna majandusarengus.
5. Linnavalitsuse, valitsusasutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute efektiivne koostöö linna miljööväärtuse, keskkonna ja infrastruktuuride arendamisel.
6. Pärnu Linnavalitsuse, avalik-õiguslike asutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute eesmärgipärane osalus riiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes ressursside (teadmised ja oskused, finantsinvesteeringud) kaasamiseks linna inimarengu, majandusarengu ja keskkonna säästliku kasutamise heaks.

Majandusarengu üldeesmärgid
7. Uued tasuvad töökohad ja elanikele töö nende parimatele võimetele vastavalt.
8. Majandusareng era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös.
9. Majandus on parimas kooskõlas linna asendieelduste, keskkonna ja infrastruktuuridega (optimaalne ressursipaigutus).

Keskkonna säästva kasutuse ja arenduse üldeesmärgid
10. Keskkond, mis ei ohusta linna elanike ega külaliste tervist.
11. Keskkonna säästvale kasutusele tuginev linna kõrge miljööväärtus elu- ja külastuskohana.
12. Optimaalsed ja keskkonnasõbralikud infrastruktuurid, mis tagavad parimal viisil inimarengu, majandusarengu ja sotsiaalse sidususe arengu potentsiaali rakendumise.


Linnaarst dr Ada Kraak
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, kab 109 
444 8123
ada.kraak[at]lv.parnu.ee

Vastuvõtt: neljapäeviti kell 15.00-17.00 
Vajalik eelnev registreerimine telefonil 444 8120.

Linnaarst annab nõu tervishoidu ja linna tervishoiukorraldust puudu-tavate küsimuste ning vastava seadusandluse osas.

Väljapanekud
Lisaks allolevatele materjalidele saab väljapaneku jooksul tutvuda projekteerimistingimuste eelnõudega ka linnavalitsuses või osavallakeskustes:
» Pärnu linna territoorium - Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, I korruse saal nr 103)
» Audru osavalla territoorium - Audru osavallakeskuses (Pärna allee 7) 
» Paikuse osavalla territoorium - Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11)
» Tõsatamaa osavall territoorium - Tõstamaa osavallakeskuses (Sadama tee 2)

Väljapanekud on avatud tööpäeviti 8.00-16.00

Ettepanekute ja vastuväidete esitamine
Väljapaneku jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta kohapeal või saata Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]parnu.ee


Väljapanekud ja arutelud
Detailplaneeringute ja detailplaneeringute eskiislahenduste avalikud väljapanekud toimuvad lisaks veebilehele ka tööpäeviti 08.00-16.00 Pärnu linnavalitsuse I korrusel asuvas planeeringute saalis nr 103. Samas ruumis toimuvad ka eskiislahenduste avalikud arutelud.

Arvamuste ja ettepanekute esitamine
Planeeringute koostamise ja väljapanekute jooksul on igal isikul õigus avaldada planeeringu kohta arvamust kohapeal või saata see Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee


Pärnu Suve ametlik avapidu Pärnu Jahtklubis!
21. juunil 2016 

15:00 Avamine – päevajuhid Marko Matvei ja Priit Öövel
17:00-17.50 Lasteetendus "Piip ja Tuut kontserdil"

18:00 Pärnu suvetiitli üleandmine - jahtide eskaader jõel. Tallinna, Türi ja Pärnu linna esindajad


18:30-19:10 Kukerpillid
19:10-19:25 Anna Raudkatsi Tantsuseltsi mereteemaline tantsuprogramm
19:30-20:10 Liisi Koikson, Marek Talts (kitarr), Marti Tärn (kontrabass)
20:15-20:30 Päevajuhtide programm
20:30-21:10 Kukerpillid ja Kaire Vilgats
21:10-21:40 Päevajuhtide programm
21:40-22:10 Kukerpillid
22:10-00:00 Dj muusika. Ilutulestikuga tervitus - Tere Pärnu suvi!

Kõik kontserdid toimuvad veelaval. Kohapeal toimetab ka Pop-up merekool "Meresõber"

Tasuta!
Vaata lisaks Facebookis


suveavamine FB liisikoikson 1920x1080
suveavamine FB kukerpillid 1920x1080

suveavamine FB piiptuut 1920x1080

Tänavad
Pärnu linna tänavate nimekiri
Tänava nimesiltide ja majanumbrite vorminõuded

Linnaosad
Vana-Pärnu linnaosa
- Vana-Pärnu elamupiirkond

Ülejõe linnaosa
- Ülejõe elamupiirkond

Rääma linnaosa
- Niidu ettevõtluspiirkond
- Rääma elamupiirkond

Tammiste linnaosa
- Tammiste puhkepiirkond

Kesklinna linnaosa
- Kesklinna teeninduspiirkond
- Eeslinna elamupiirkond
- Ranna puhkepiirkond
- Papiniidu ettevõtluspiirkond
- Mai elamupiirkond

Raeküla linnaosa
- Raeküla elamupiirkond

Pargid  (Kaart)
- Vana park
- Vabaduse park
- Koidula park
- Brackmanni park
- Munamäe park
- Vallikäär
- Keskpark
- Lastepark
- Jakobsoni park
- Rüütli plats
- Mõrra park
- Noorteväljaku park
- Ülejõe park
- Rääma park
- Niidupark
- Veteranide park
- Salme park
- Leinapark
- Waldhofi park
- Annemõisa park
- Paju park
- Siinmaa park
- Rannapark

Metsapargid
- Vana-Pärnu metsapark
- Koolinoorte

Metsad
- Ringtee mets
- Piiri mets
- Kalevi mets
- Kännu mets
- Käo mets
- Vambola mets
- Tarva mets
- Hirve mets
- Hiie mets
- Laane mets
- Tammiste mets
- Jaama mets
- Suusa mets
- Raba mets
- Sanglepa salumets
- Harutee mets
- Papiniidu mets
- Raeküla mets

Kalmistud
- Vana-Pärnu kalmistu
- Vana kalmistu
- Alevi kalmistu
- Metsakalmistu

Aiad
- Steineri aed

Staadionid
- Kalevi staadion
- Lastestaadion
- Raeküla staadion
- Niidupargi staadion
- Koidula staadion
- Ülejõe staadion
- Kesklinna tennisestaadion
- Tammsaare tennisestaadion
- Saviaugu tenniseväljakud
- Tammiste vibustaadion

Sillad
- Kesklinna sild
- Siimu sild
- Papiniidu sild
- Sindi-Lodja sild
- Vana-Pärnu jalakäijate sild
- Lennuvälja tee pikendusel ja Sauga jõge ületav sild

Muulid
- Pärnu muul
- Vana-Pärnu muul

Rannad:
- Kesklinna rand
- Raeküla rand
- Vana-Pärnu rand

Veed
- Pärnu jõgi
- Reiu jõgi
- Sauga jõgi
- Vallikraav
- Rääma oja
- Niidu oja

Majandustegevuse register (MTR)
Tegevusloa- ja teatamiskohustusega tegevusalad

MTR-s ei pea enam tegema õigsuse kinnitamist. Selle asemel toimub nüüd kinnitamine koos majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile, kui tegevused on seotud majandustegevusteadetega ja tegevuslubadega.

MTR-le teate esitamist nõudvas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad saavad seda teha infovärava eesti.ee vahendusel ja selle eest ei tule enam tasuda riigilõivu. FIE-de puhul toimub kinnitamise koos tuludeklaratsiooni esitamisega, mille alusel viiakse MTR-i kinnitamise kuupäevad.

Kui ettevõtja esitab teate muul viisil kui teabevärava kaudu (otse haldusorganile) tuleb tasuda riigilõivu 10 € järgmiste kannete eest:
- majandustegevuseteade
- majandustegevuse üldandmete muutumise teade
- majandustegevuse jätkamise teade

Riigilõiv tasutakse Pärnu Linnavalitsuse kontole nr EE821010220041186012 SEB pangas (viitenumbrit ei ole).

Majutusettevõtjatele:
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) kohaselt ei pea majutusteenust pakkuvad ettevõtjad esitama majandustegevuseteatist teenuse osutamise kohta.

Majutusettevõtjad, kes pakuvad majutusruumis või vastuvõturuumis alkoholi, peavad esitama toitlustamise majandustegevuseteate alkoholi müügi kohta. Toitlustamise majandustegevusteate alusel on lubatud majutusettevõttes nii alkohoolsete jookide müük kohapeal tarbimiseks kui ka kaasamüük.

Majandustegevusteate esitamise tähtaeg tuleneb MsüSi üldisest üleminekutähtajast (MsüS § 76 lg 3) ja on MsüSi kohaselt 120 päeva MsüSi jõustumisest.

Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise kord
Müügikoha hooajalise laiendamise ja hooajalise müügikoha paigaldamise juhend
Ülemäärase müra ja valgusefektide lubamine müügikohtade hooajalistel laiendustel
- Müügikoha laiendamise või paigaldamise taotlus .pdf ; .rtf

Müügikoha hooajaliseks laiendamiseks ja hooajalise müügikoha paigaldamiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele totlus. 

Taotlusele on vaja lisada:
1) asendiplaan (M 1: 200 – 500), kus on näidatud hooajalise laienduse maa-ala asukoht ja mõõdud;
2) aluspõranda rajamisel vaated (pealt ja eest) kõrgusmõõtude, värvitoonide, materjalide ja muude oluliste detailide äranäitamisega;
3) värvifoto (digitaalne) hoonest, mille ette või millega vahetult külgnevalt hooajaline laiendus paigaldatakse;
4) kaubandusliku inventari olemasolul selle värvifoto(digitaalne);
5) maa omaniku kooskõlastus, kui maa omanikuks ei ole Pärnu linn;

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

- Välireklaami paigaldamise eeskiri
Reklaamimaks
Reklaamiseadus

-
 Reklaamiloa taotlus .rtf ; .pdf
- Reklaamiloa muutmise taotlus .rtf ; .pdf
- Reklaamimaksu deklaratsioon .rtf

Igasuguse reklaami (Reklaamiseaduse tähenduses) paigaldamine Pärnu linna haldusterritooriumile on lubatud vaid linnavalitsuse poolt väljastatud reklaamiloa alusel.

Reklaamiloa taotlemiseks esitab reklaami avalikustaja planeerimisosakonnale järgmised dokumendid:
1) vormikohase taotluse;
2) välireklaami, s.h kampaaniareklaami puhul kavandi koos mõõtude ja värvilahendusega;
3) asendiskeemi, millel näidatakse ära välireklaami paigaldamise asukoht;
4) hoonele paigaldatava välireklaami puhul hoone välisseinte joonise või fotomontaaži koos välireklaami paigalduskoha äranäitamisega;
5) omaniku/valdaja kirjaliku nõusoleku, kui välireklaam paigaldatakse ehitisele, maatükile, ühistranspordivahendile ja tehnovõrgu või rajatise kaitsetsooni, v.a juhul, kui välireklaami paigaldamiseks ettenähtud reklaamikandja paigaldatakse linnarajatisele või linnakinnistule;
6) liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa, kui välireklaam paigaldatakse teele või tee kaitsevööndisse, v.a juhul, kui välireklaam paigaldatakse kohalikule teele ja tee kaitsevööndisse;
7) Muinsuskaitseameti kirjaliku nõusoleku, kui välireklaam paigaldatakse muinsuskaitsealale või muinsuskaitseala kaitsevööndisse, kinnismälestisele, va arheoloogiamälestis või selle kaitsevööndisse.

NB! Reklaami paigaldamisega kaasneb reklaamimaks.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Pärnu linna eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja menetlemise kord
- Ettevõtlustoetuse taotlus
- Toetuse kasutamise aruanne
Eraldatud toetused

Ettevõtlustoetuse eesmärgiks on tugevdada Pärnu linnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning seeläbi elavdada Pärnu linna ettevõtlust.

Toetuse alammääraks on 1000 eurot ja ülemmääraks 5000 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas. Taotluse eelarves peab olema ette nähtud omafinantseering, mille suurus on vähemalt 30% projekti kogumahust. Näiteks: minimaalse toetussumma (1000 eurot) puhul peab olema projekti kogumaksumus vähemalt 1428,57 eurot ning maksimaalse toetussumma (5000 eurot) puhul peab olema projekti kogumaksumus vähemalt 7142,86 eurot.

Kes saavad toetust taotleda?
- Taotleja peab olema väikeettevõte, st ettevõttes töötab vähem kui 50 töölist ja ettevõtte aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.
- Taotleja peamine tegevuskoht peab olema Pärnus ning taotleja peab olema tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta.

Milleks saab toetust taotleda?
Toetust saavad taotleda ettevõtted, kes soovivad oma tegevusega laieneda välisturgudele. (Ettevõtte käesolevas arengustaadiumis ei pea olema eksportiv ettevõte). Samuti ettevõtted, kes juba tegelevad ekspordiga, ent soovivad teha seda senisest erineval moel (st suuremas mahus, laieneda uutele turgudele jne).

Toetatavad tegevused on:
- eksperdi kaasamine toote- ja teenusearenduse nõustamiseks;
- toote- ja teenusearendusprojektide koostamine;
- eksperdi kaasamine tehnoloogiaalaseks nõustamiseks;
- ekspordiplaanide koostamine;
- turu- ja tasuvusuuringute läbiviimine;
- tööalased täiendkoolitused, koolitusvisiidid;
- välis- ja sisemesside külastamine ja osalemine;
- eksportturgudele suunatud turundustegevused

Toetuse taotlemine ja aruandlus
Toetusetaotlusi Pärnu linnavalitsusele saab esitada: I taotlusvoor 30. märtsiks, II taotlusvoor 30. juuniks ja III taotlusvoor 30. septembriks

Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
- projektitegevuste kirjeldus ning ajakava, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes
- kaasatavate konsultantide nimekiri, tutvustus (kui projekti raames kaasatakse konsultant(e))
- jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud
- kolm võrreldavat hinnapakkumist (kui projekti raames soetatakse põhivara või viiakse ellu turundustegevusi)

- Projekt tuleb ellu viia 12 kuu jooksul alates toetuse eraldamise otsusest. 
- Toetus makstakse välja peale projektitegevuste elluviimist. Projekt tuleb ellu viia vastavalt taotluses esitatud tegevuskavale ning kulueelarvele.
- Toetuse saaja peab hiljemalt 1 kuu jooksul pärast projekti teostamist esitama aruande koos kuludokumentide ning neid tõendavate maksekorraldustega ning selle alusel teostatakse väljamakse.


Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus/aruanne palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee


Detailplaneeringutega saate tutvuda detailplaneeringute andmebaasis ja/või dokumendiregistris.  Detailplaneeringud kehtestatakse linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega. Sisestage dokumendiregistri pealkirjaväljale "detailplaneeringu kehtestamine" või detailplaneeringu aadress, nt "Riia mnt 27 // Suur-Posti tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine".

2018
01.02.18 - Riia mnt 175a, 177 ja 177b kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
22.01.18 - Killustiku tn 2 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
15.01.18 - Lubja tn 60 ja 62 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine

2017
21.12.17 - Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu kehtestamine
30.11.17 - Väike-Kuke tn 31 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
30.11.17 - Ranna pst 4 ja Kuuse tn 6 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
30.11.17 - Suur–Sepa tn 8b kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
30.11.17 - Haapsalu mnt 72 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
21.09.17 - Kanepi, Lina, Lille ja Pirni tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine
17.08.17 - Hõbe tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
31.07.17 - Rääma tn 94 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
31.07.17 - Energia tn 7 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
15.06.17 - Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
12.06.17 - Paide maantee 7 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
20.04.17 - Jaama tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
17.04.17 - Savi tn 23 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
27.03.17 - Savi tn 5 // 7 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
16.03.17 - Riia mnt 71 // 73 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
13.03.17 - Kooli tn 59 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
20.02.17 - Suur-Jõe tn 65 ja 65y kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
16.02.17 - Rääma tn 27 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine
16.02.17 - Riia mnt 225 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
06.02.17 - Betooni tn 2 ja 4 ning Savi tn 14b kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
19.01.17 - Rääma tn 7 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
19.01.17 - Lina tn 39 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine

2016
15.12.16 - Kuninga tn 18 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
15.12.16 - Vanapargi tn 2 ja 2a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
05.12.16 - Niidu tn, Ehitajate tee ja Harutee metsa vahelise kvartali detailplaneeringu kehtestamine
28.11.16 - Rohu tn, Pirni tn, Ehitajate tee ja Tähe tn pikenduse vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine
14.11.16 - Lina tn 31 ja 31a kinnistute ning Savi tn T5 krundi vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine
31.10.16 - Rohu tn 12 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
15.09.16 - Karja tn 63 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
15.09.16 - Mere pst 12 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
15.09.16 - Karusselli tn 42 // Pardi tn 1a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
15.09.16 - Lai tn 2 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
29.08.16 - Pärlimõisa tee, Kõrtsi, Rehepapi ja Kiltri tänavate vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine
20.06.16 - Rohu tn, Liblika tn, Ehitajate tee ja Tähe tn pikenduse vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine
16.06.16 - Roheline tn 68 ja 72 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
16.06.16 - Roheline tn 19a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
16.06.16 - Suur-Jõe tn 25 ja Sillutise tn 1 kinnistute vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine
30.05.16 - Nelgi tn 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine lihtsustatud korras                            
23.05.16 - Savi tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine     
21.04.16 - Savi tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine                
21.04.16 - Riia mnt 147 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine                                
17.03.16 - Ringi tn 11 ja Kuninga tn 40 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
18.02.16 - Riia mnt 27 // Suur-Posti tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
18.02.16 - Side tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
21.01.16 - Kivi tn 18 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
21.01.16 - Roosi tn 4a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Tööhõive majandusharude lõikes (01.01.2014 seisuga)
Tööhõive tegevusvaldkonniti
Ülevaade tööealisest elanikkonnast (elanikkonna haridustase ja tööhõive)


10 suuremat tööhõivet pakkunud ettevõttet Pärnu linnas (01.01.2014 seisuga )
1. SA Pärnu Haigla
2. Wendre AS
3. Scanfil OÜ
4. Sanatoorium Tervis AS
5. Skano Group AS
6. Estonia SPA Hotels AS
7. Tervise Paradiis OÜ
8. Rapala Eesti AS
9. Note Pärnu OÜ
10. Strand AS

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

Registreeritud töötute arv (31. detsembri seisuga)
31.12.2008 - 1004
31.12.2009 - 3244
31.12.2010 - 2100
31.12.2011 - 1614
31.12.2012 - 1348
31.12.2013 - 977
31.12.2014 - 894

Allikas: Statistikaamet



Kampaania tingimused
- Kampaania tulemused

Kampaania „Värvid linna!” eesmärk on elukeskkonna väärtustamine, Pärnu linna visuaalse ilme parandamine ning puit- ja kiviarhitektuuri säilitamine ning ehitiste välisfassaadide korrastamine.

Kampaanias võisid osaleda kõik Pärnu linnas ehitisi omavad füüsilised ja juriidilised isikud. Osalemiseks pidi ehitise omanik esitama linnavalitsusele avalduse ning talle väljastati osalejakaart.  Osalejakaardi ning vajadusel linnavalitsuse planeerimisosakonna väljastatud fassaadipassi alusel sai osta Pärnus asuvatest kauplustest tooteid 25 % tavahinnast soodsamalt.

Rahalistele preemiatele kandideerimiseks pidid kampaanias osalevate ehitiste värvimistööd olema tähtajaks lõpetatud. Seejärel hindas ehitisi komisjon. Premeerimine ja preemia suurus sõltus ehitise renoveerimise kvaliteedist, terviklikkusest ning ehitise omaniku omaosaluse suurusest.

Preemiasummad
Füüsilisele isikule ettenähtav preemiasummad:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 40%, kuid mitte rohkem kui 315 eurot
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 30 %, kuid mitte rohkem kui 440 eurot
Füüsilistele isikutele makstavatelt preemiasummadelt peetakse kinni tulumaks 20%

Juriidilisele isikule ettenähtav preemiasummad
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 40%, kuid mitte rohkem kui 250 eurot
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 30 %, kuid mitte rohkem kui 350 eurot

Lisaks annab linnavalitsus kõige kvaliteetsemalt renoveeritud ehitiste omanikele Tallinna, Riia ja Haapsalu maantee ääres viis eripreemiat á 300 eurot.


Toetajad
toetajad2

Pärnu linna arengukavas aastani 2025 on ettevõtluse arendamiseks seatud 2 eesmärki:
1. Pärnu on parima investeerimiskeskkonnaga linn Eestis
2. Pärnus on kõrget lisandväärtust loovad, ekspordipotentsiaali suurendavad ja elanike rahulolu tagavad, keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohad

Tegevussuunad
- kaasaegse tehnilise taristu, efektiivsete logistiliste lahenduste ja keskkonnasäästlike võimaluste väljatöötamine ning arendamine;
- soodussüsteemide väljatöötamine ja rakendamine uutele investoritele ja tegutsevatele ettevõtjatele;
- Pärnu ettevõtluskeskkonna maine ning ettevõtluskultuuri edendamine (ettevõtjate tunnustamine, koolituste ja seminaride korraldamine, efektiivne ja teadlik ettevõtluskeskkonna turundamine investoritele);
- ärivisiitide organiseerimine sõprusmaakondadesse ja omavalitsustesse (Buskerud, Helsingborg, Vaasa jne)
- kohaliku omavalitsuse poolne kiire ja kvaliteetne asjaajamine ettevõtluse arendamisega seotud täitevprotsessis, sealhulgas ametnike koolitamine.

- Pärnus toimub majandusarengule suunatud era-, haridus- ja avaliku sektori koostöö väljaarendamine (üldplaneeringu ning arengukavade koostamisse kaasamine, turismiteadmiste arendamine Pärnu üldhariduskoolides, kutsekoolides, ülikoolides ning Pärnu elanikkonna seas);
- Pärnu oskusteabe koostöövõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamine;
- sektoriüleste klastrite väljaarendamise toetamine (puidu- metalli-, puhkemajanduse tehnika, infotehnoloogia- ja loomemajanduse valdkonnas);
- innovatsiooni teadlikkuse suurendamine (toote ja tehnoloogia arengu toetamine) ning töötajate oskustaseme tõstmine;
- ettevõtete ühisprojektide korraldamine ja arendamine;
- jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste loomemajanduse, ravi- ja sotsiaalteenuste ning tehnoloogia ettevõtete arendamine.

Pärnu on fookuse seadnud kindlatele ettevõtlusvaldkondadele, milles on tugevusi ning milles nähakse kasvuruumi, nendeks on:
- puhke- ja turismimajandus (sh tervishoiuteenused)
- sotsiaalteenused,
- puidusektor,
- metallitöötlemine,
- infotehnoloogia.

P2rimused P2rnumaalt esi 1lasteaedade retseptikogu26bea8f9fdkeelk6ne 01minu kodulinn 01c493e9ced4ideelaegas kaas 01

Olümpiaadide kalender ja tulemused 2017/2018
Olümpiaadide kalender ja tulemused 2016/2017
Olümpiaadide kalender ja tulemused 2015/2016

Avaldus sõidupiletite kompenseerimiseks 

Pärnu linna aineühenduste tegevust, aineolümpiaadide ja ainealaste õpilasürituste korraldust toetab Haridus- ja teadusministeerium.

Pärnu linnas on 14 üldhariduskooli: 1 riigigümnaasium, 10 munitsipaalüldhariduskooli (3 gümnaasiumi ja 8 põhikooli) ja 3 eraüldhariduskooli (põhikoolid). Audru osavallas 3 (2 põhikooli ja 1 lasteaed-algkool), Paikuse osavallas 1 (põhikool) ja Tõstamaa osavallas 1 (keskkool) üldhariduskool.

» Üldhariduskoolid


Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee
pressiinfo: press[at]parnu.ee 

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Personali peaspetsialist
Tiia Aur
Suur-Sepa 16, kab 152
444 8228
tiia.aur[at]lv.parnu.ee