Projektides osalemise kord

„Projekti" all mõistetakse tegevuste kogumit konkreetsete tulemuste saavutamiseks, mille realiseerimine on seotud tähtajalise ja rahalise piiranguga ning mille kulud kaetakse osaliselt või täielikult linnaeelarvevälistest vahenditest ning mille üheks partneriks on Pärnu linn või linnaasutus. Projektitööd koordineerib planeerimisosakonna arenguteenistus.

Projektidele kaasrahastuse taotlemiseks on siseriiklikud programmid, Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi vahendid ning teised välisfondid. EL regionaalpoliitika eesmärgiks on tasakaalustada ja ühtlustada liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. EL regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond.

Struktuuritoetuste jagamine toimub EL seitsmeaastaste eelarveperioodide kaupa. Käesolev periood hõlmab aastaid 2014-2020, mil Eesti saab struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust 4,4 miljardit eurot.


- Korruptsioonivastane seadus

Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 3 punktidele 4, 5 ja 7 tuleb toimingute ja otsuste kohta, mille puhul toimingupiiranguid ei kohaldata, avaldada teade avalikku ülesannet täitva asutuse/linna veebilehel.

Toimingupiiranguid ei kohaldata ja teade tuleb avaldada:
1) kui ametiisiku asendamine ei ole võimalik asendajale esitatavatele nõuetele vastava isiku puudumise tõttu;
2) toimingute või otsuste puhul, millega avalikku ülesannet täitev asutus tagab oma töö korraldamise, välja arvatud teenistusalased otsused;
3) linnaasutuses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik.

Hetkel teateid toimingupiirangute kohaldamata jätmise kohta ei ole.

Linnavara valitsemise kord
 

AS Pärnu Vesi
Vingi 13, 80013 Pärnu
445 5660; 445 5675
vesi[at]pvesi.ee
http://www.pvesi.ee

Nõukogu esimees: Arvo Villmann
Nõukogu liikmed:
- Arne Kalbus
- Eino-Jüri Laarmann
- Jüri Rahu
- Olavi Post

Juhatuse liige: Leho Võrk


Estonia Spa Hotels AS
Sääse 7, 80012 Pärnu 
447 6900
estonia[at]spaestonia.ee
http://www.spaestonia.ee/

Nõukogu esimees: Alar Kiilmaa
Nõukogu liikmed:
- Ago Kalmer
- Andres Laasma
- Teet Kurs
- Margus Maiste 

Juhatuse liige: Andrus Aljas


OÜ Paikre
Põlendmaa, Paikuse vald, Pärnumaa 86603
445 5760
info[at]paikre.ee
http://www.paikre.ee/

Osanikuõiguste teostaja: Romek Kosenkranius
Nõukogu esimees: Rein Leipalu
Nõukogu liikmed:
- Väino Hallikmägi
- Rein Leipalu
- Rain Jung
- Reet Jalakas
- Väino Kaur
- Eero Rändla

Juhatuse liige: Kristo Rossman


OÜ Kümblus
Karja 40, 80018 Pärnu
443 8506
kumblus[at]hot.ee
http://www.kumblus.ee/

Nõukogu esimees: Krista Nõmm
Nõukogu liikmed:
- Kaja Martinson
- Vladimir Klevtsov

Juhatuse liige: Aime Hoog


- Pärnu linna poolt äriühingus osalemise kord
- Palgaandmed ja tasustamise alused

Linna esindaja kohustused äriühingu nõukogus
Linna esindaja äriühingu nõukogus on kohustatud tegutsema temalt oodatava ettenägelikkuse ja pädevusega, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja vajadusest tagada linna kui aktsionäri huvide kaitse.

Linna esindaja peab nõukogu liikme ülesannete täitmisel:
1) täitma nõukogu töös osalemisel linnavalitsuse suuniseid. Linnavalitsuse suunised esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Suuniste täitmine ei ole kohustuslik, kui suunised on selgelt vastuolus äriühingu huvidega
2) esitama linnavalitsusele või linnapeale soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu tegevuse kohta
3) andma linnavalitsusele või linnapeale aru oma tegevusest nõukogu liikmena
4) esitama linnavalitsusele või linnapeale soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni äriühingu tegevuse kohta

Linna äriühingu nõukogu esimees on kohustatud esitama linnavalitsusele:
1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt üks tööpäev enne koosoleku toimumist; nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata tuleb esitada otsuse eelnõu
2) nõukogu koosoleku protokolli kohe pärast selle vormistamist; kui nõukogu otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata, tuleb esitada hääletusprotokoll
3) vähemalt kord nelja kuu jooksul juhatuse kirjaliku ülevaate äriühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast koos omapoolse arvamusega

MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustik
Ahtri 8, 15078 Tallinn
http://tervislikudlinnad.weebly.com

Juhatuse liikmed:
- Anu Vares
- Eike Käsi
- Ada Kraak (Pärnu linna liikmeõiguste teostaja)


MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus
Akadeemia 2, 80088 Pärnu
447 9725
info[at]pytk.ee
http://pytk.ee/

Liikmeõiguste teostaja: Romek Kosenkranius


MTÜ Kallasrada
Rüütli 41, 80011 Pärnu 

Juhatuse liige: Andres Sutt
Liikmeõiguste teostaja: Peeter Saunpere

SA Pärnu Haigla
Ristiku tn 1, 80010 Pärnu
447 3100
ph[at]ph.ee
http://www.ph.ee/

Nõukogu esimees: Enn Raadik
Nõukogu liikmed:
- Margus Maiste
- Marika Laidna
- Ada Kraak
- Taimi Vilgas
- Heidi Alasepp

Juhatuse liikmed:
- Jan Põlluste
- Urmas Sule
- Veiko Vahula


SA Endla Teater
Keskväljak 1, 80010 Pärnu
442 0666
teater[at]endla.ee
http://www.endla.ee/

Nõukogu esimees: Hillar Sein
Nõukogu liikmed:
- Toomas Kivimägi
- Andres Laanemets
- Kuno Erkmann
- Kärt Kivirand

Juhatuse liige: Roland Leesment


SA Pärnu Muuseum
Aida 3, 80010 Pärnu
443 3231
info[at]parnumuuseum.ee
http://www.parnumuuseum.ee

Nõukogu liikmed:
- Andrus Haugas
- Susann Tamm
- Tarvi Sits
- Trivimi Velliste

Juhatuse liige: Aldur Vunk


SA Pärnumaa Turism
Lääne-Eesti Külastuskeksus
Uus 4, 80011 Pärnu 
447 3000
info[at]visitparnu.com
http://www.visitparnu.com

Nõukogu liikmed:
- Annely Akkermann
- Mart Vaiksaar
- Taimo Tammeleht
- Urmas Kase
- Viivika Orula
- Heli Müristaja
- Ly Oja
- Rainer Aavik

Juhatuse liige: Kaire Ilus


Pärnumaa Ettevõtlus- ja arenduskeskus
Aida 5, 80010 Pärnu
5551 7755
info[ät]peak.ee
http://www.peak.ee

Nõukogu esimees: Jaanus Luberg
Nõukogu liikmed:
- Meelis Kukk
- Romek Kosenkranius
- Tea Varrak
- Merle Adams
- Siim Suursild
- Henn Vallimäe
- Eeri Tammik
- Mati Tiimus
- Heiki Mägi

Juhatuse liige: Teet Kurs

p2rnuarvudes2015 2 p2rnu-arvudes2014p2rnu-arvudes2013p2rnu-arvudes2012
parnu arvudes 2008parnu arvudes 2007parnu arvudes 2006parnu arvudes 2005
Pärnu linna elanikud

(1. jaanuari, 1. aprilli ja 1. novembri seisuga)

Aasta 

1. jaanuar

1. aprill

1. november

2017

40 705

40 700 

40 558 

2016

40 914

40 890

40 731 

2015

41 256

41 170

40 975

2014

41 528

41 441

41 248

2013

42 036

41 776

41 504

2012

42 435

42 305

42 000

2011

42 939

42 790

42 470

Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp, Pärnu linna püstlipp ja Pärnu linna logo.

Pärnu vapp, lipp ja püstlipp
Pärnu linna põhimäärus
Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

Pärnu linna põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi,  lippu ja püstlippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu Linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi, lipu kujutise või püstlipu kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või linnavalitsus[at]lv.parnu.ee.

Pärnu logo
Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
Pärnu logo kasutamise juhend
- Logofailid .pdf (vektoris avatav) ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Pärnu logo, suvepealinna logo on vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt, välja arvatud kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt. Pärnu logo, suvepealinna logo kasutamisel tuleb järgida logo kasutamise korra nõudeid

Pärnu linna tunnuslause
Pärnu linna tunnuslause (Pärnu Linnavolikogu 16.06.2016 otsus nr 18)
Pärnu linna tunnuslaused on: „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“ ja „Pärnu – JUST SEE!“.
Tunnuslauseid kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.


Allikas: Oja, T., Medijainen, E. 1993. Eesti vapid ja lipud. 16. sajand - 1940. Tallinn: Olion.

Arvatavasti 14. saj algul sai Uus-Pärnu linnaõiguse. Pärnu linna vanim pitser on aastast 1361. Sellel kujutatakse paremalt poolt pitserile ulatuvat pika varrukaga kätt, mis hoiab käes risti. Risti kõrval on võti, keel ülespoole. 17. sajandil ilmus risti hoidev käsi välja pilve seest, võtme asend jäi muutumatuks. 18. sajandil kirjeldasid Pärnu linna vappi kirikuõpetaja G. F. Müller ning baltisaksa kirjanik ja keelemees August Wilhelm Hupel. 4. okt 1788  kinnitati Pärnu linna vapp järgmisel kujul: helesinisel vapiväljal on pilvedest väljuv käsi, mis hoiab kuldset risti, ning vapikilbi vasakul poolel on kuldne võti keelega ülespoole.

1841. a esitati Senati Heraldikadepartemangule Pärnu linna vapp, mille väli on sinine. Punasest pilvest vapi parempoolses nurgas väljub kollases kindas käsi, mis hoiab kuldset risti. Ristist vasakule jääb kuldne võti. 1866. a St. Peterburgi esitatud vapijoonis on sarnane eespool kirjeldatuga. C. Metting on 1908. a Pärnu linna vapijoonise koostamisel võtnud aluseks vanima linnapitseri kujutise. Vapiväli on helesinine ja varruka värviks on ta valinud valge, mis peaks meenutama orduvenna rriietust. Rist ja võti on kuldsed.

O. Greiffenhagen polnud 1925. a rahul vapiga, mille sinisel põhjal punane käsivars. Tema arvates sobinuks rohkem valge käsi. Vapikomisjon esitaski valge käsivarrega kavandi. 20. juunil 1934 otsustas Pärnu Linnavolikogu, et vapiks peab olema sinisel põhjal hallist pilvest väljaulatuv punase käisega käsi, mis hoaib kuldset risti. Samasugune vapp võeti muudatusteta vastu 1937. a detsembris. 

1. oktoobril 1992 kinnitas Pärnu Linnavolikogu Pärnu praeguse vapi. Vapil on sinisel kilbil paremas ülanurgas asuvast hõbedasest pilvest väljaulatuv punases varrukas käsi, mis hoiab kaldu lõigatud otstega kuldset ladina risti. Kilbi vasakul poolel on püstiasendis kuldne võti.

 vappvana2 parnu vapp 1841 parnu vapp 1866 parnu vapp 1906 parnu vapp 1937 vapp raamita
 

1841

1866

1906

1937

1992


Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp ja Pärnu linna logo.

Pärnu vapp ja lipp
Pärnu linna põhimäärus
Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

Pärnu linna põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi,  lippu ja püstlippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu Linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi, lipu kujutise või püstlipu kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või linnavalitsus[at]lv.parnu.ee.

Pärnu logo
Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
Pärnu logo kasutamise juhend
- Logofailid .pdf (vektoris avatav) ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Pärnu logo, suvepealinna logo on vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt, välja arvatud kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt. Pärnu logo, suvepealinna logo kasutamisel tuleb järgida logo kasutamise korra nõudeid


lipp kodukalePärnu linna lipp on sinisel põhjal valge rist.
- laiuse ja pikkuse suhe on 5:8
- normaalsuurus 1000 x 1600 mm




Pärnu linna lipp heisatakse:

- alaliselt Pärnu raekoja, volikogu ja linnavalitsuse, koolide, lasteaedade ja teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel
- alaliselt Keskpargis
- ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel

- lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti
- kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust
- maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest
- heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele
- igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides linna põhimääruse sätteid ja head tava
- lipp peab olema puhas ja terve

- Pärnu maakonnaplaneering
- Rail Baltic maakonnaplaneering
- Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
- Via Baltica trassikoridori täpsustatud teemaplaneering
- Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering


Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
Avalik väljapanek toimub 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016
Avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimub 26. jaanuaril 2017 kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Akadeemia 2)

Täpsem info ja planeeringu materjalid: Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja selle KSH aruande avalik väljapanek

Lisainfo:
Pärnu Maavalitsus
Akadeemia 2, 80088 Pärnu

Tiiu Pärn
planeeringute talituse juhataja
447 9761
tiiu.parn[at]parnu.maavalitsus.ee

Pärnu linnas asub 3 arheoloogiamälestist:
1. Asulakoht nr 11792 (Sauga jõgi - Vana-Sauga - Jannseni - Tallinna mnt - Oja - Kaevu - Pärnu ja Sauga jõgi)
2. Asulakoht nr 11793 (Vallikraav - Õhtu põik - Akadeemia - Rüütli - Ringi - Riia mnt - Kalda)
3. Asulakoht nr 11791 (Vana-Pärnu kalmistu - Ranna - Soo - Merekalda - Pärnu ja Sauga jõgi)

Pärnu linna arheoloogilised kaitsealad on määratud Pärnu linna üldplaneeringuga, mille piirid on kantud arhitektuursete tingimuste plaanile. Plaanil märgitu tingmärgid on leitavad maakasutuse legendist.
- Pärnu linna üldplaneering
- Maakasutuse legend


Pärnu linnas korraldab arheoloogiamälestistel muinsuskaitset ning nõustab arheoloogiaalastes küsimustes Muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakond
Akadeemia 2, 80011 Pärnu (Pärnu Maavalitsus, kab 103)
Nele Rent
Pärnumaa vaneminspektor
443 1046, 5669 3459
nele.rent[at]muinas.ee
Vastuvõtt: E 9.00-12.00, K 13.00-16.00
http://www.muinas.ee

Pärnu linna ehitis- ja ajaloomälestistega saab tutvuda Kultuurimälestiste registris.

Ehitismälestiste üksikobjektid
Kaitsealuseid ehitismälestisi on kokku 66. Need jagunevad järgmiselt:

Vanuselisuse järgi:
- 15. sajand - 1
- 16. sajand - 2
- 17. sajand - 7
- 18. sajand - 16
- 19. sajand - 18
- 20. sajandi algul - 22

Hoone tüübi järgi:
- linnakodaniku elamud: 21
- kaitserajatised: 1
- koolihooned, võimlad: 7
- postijaamad: 1
- kuurortarhitektuur: 18
- matmispaigad: 3
- haiglad: 1
- kirikud: 2
- apteek: 1
- kõrvalhooned: 4

Arhitekti järgi:
- O. Siinmaa - 10
-G. F.Finck - 2
- E. von Wolffeldt - 4
- H. von Wolffeldt - 1
- W. Bockslaff - 1
- F. Mieritz ja J. Gerassimov - 3
- L. C. Brock - 1
- P. Jegorov - 1
- V. Znamenski - 1
- A. Reinberg - 1
- E. Dahlberg - 1
- A. Nürnberg - 1
- A. Soans
- I. Laasi - 1
- J. Brandtmann - 1
- A. Jung - 1

- Maamaksuseadus
- Maamaksumäärad Pärnu linnas
- Maamaksumäärade kehtestamine (Pärnu Linnavolikogu 15.10.2015 määrus nr 28)
- Pärnu linna maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa 


Maamaksuvabastuse tingimused
- kuni 1500 m2 suuruse elamu- või maatulundusmaa omanik maamaksust vabastatud, kui maaga samal aadressil on rahvastikuregistris ka tema elukoht
- maksuvaba on kuni 1500 m2 suurune elamumaa või maatulundusmaa
- maksusoodustust saab kinnistusraamatusse märgitud maatüki omanik
- omaniku elukoht peab rahvastikuregistris olema kinnistuga samal aadressil

Maksuvabastuse saamiseks avaldust esitama ei pea, maksuvabastus arvutatakse kohaliku omavalitsuse poolt riiklikes registrites olevate andmete alusel. Maamaksu arvutamisel lähtutakse registrite andmetest maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.

Lisainformatsioon:
Maamaksu küsimused:
Annika Kullerkan
plaanide registri spetsialist
 444 8369
annika.kullerkan[at]lv.parnu.ee

Elukohaandmed:
Marina Rohtmäe
rahvastikuregistri spetsialist
444 8206
marina.rohtmae[at]lv.parnu.ee

Endla Õunap
rahvastikuregistri spetsialist
444 8207
endla.ounap[at]lv.parnu.ee


KKK

Kuidas arvutatakse maamaksuvabastust, kui kinnistul on mitu sihtotstarvet?
Maamaksust on vabastatud ainult elamumaa sihtotstarbega maa. Kui katastriüksuse sihtotstarbeks on näiteks osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis on omanik maamaksu tasumisest vabastatud ainult talle kuuluva elamumaa osa eest, ärimaa osa eest tuleb jätkuvalt maamaksu tasuda. Kui varasemalt on maatükile määratud ka ärimaa sihtotstarve, kuid kinnistul ei toimu enam äritegevust, tuleks kinnistu sihtotstarvet muuta. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kuidas arvutatakse maamaksu kaasomandis oleva maatüki eest?
Kui maatükk on kaasomandis, siis arvutatakse iga kaasomaniku kohta maamaksu proportsionaalselt tema omandi suurusele.

Kuidas jaguneb maamaksuvabastus, kui kinnistul on mitu omanikku?
Mitme kaasomaniku korral ei suurene maamaksust vabastatav osa, see jaguneb omanike vahel proportsionaalselt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusega. Piirang ei kehti korteriomandite puhul. Maksuvabastus rakendub maatüki kinnistusraamatusse kantud omanikule. Kui tegu on abikaasade ühisomandiga, kuid kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud vaid üks neist, saab maksuvabastust kasutada vaid juhul, kui kinnistusraamatus omanikuna märgitud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht asub samal aadressil.

Kui mul on mitu kinnistut, siis millise maatüki osas mul on õigus maksuvabastusele?
Maksuvabastuse võib elamumaa omanik saada ainult ühe, kodualuse maatüki osas, määravaks on rahvastikuregistris elukohaks märgitud aadress. Kui üks kinnisasi koosneb mitmest katastriüksusest, võiks kaaluda maatükkide liitmist.

Pärnu Raekoda

Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist

1813. aastal kaupmees P.  R. Harder suri ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks. Peale Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones.

Raad asus majja 1839. aastal ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks.

1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis.

Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. 

Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). 

Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvas saalis toimuvad linnavolikogu istungid.  

Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed.

Raekoja hoones tegutsevad Pärnu Linnagalerii, Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Külastuskeskus.

- Teede ja tänavate sulgemise eeskiri
- Teede ja tänavate sulgemise maks
Teede ja tänavate sulgemise taotlus

Teede ja tänavate sulgemise eeskiri sätestab demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste (edaspidi üritused) korraldamiseks ning ehitus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu linna territooriumil asuvate üldkasutatavate teede, tänavate, väljakute, parkide ja puhkealade või nende osa sulgemise korra.

Sulgeja on kohustatud omama maa-ala sulgemiseks sulgemisluba ja tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu.

Maa-ala sulgemise taotlemine
Sulgeja esitab sulgemisloa taotlemiseks majandusosakonnale sulgemise avalduse:
1) vähemalt 14 päeva enne maa-ala sulgemist
2) vähemalt 20 päeva enne maa-ala sulgemist maksusoodustuse saamiseks avalikest huvidest lähtuvate tööde puhul
3) vähemalt 35 päeva enne maa-ala sulgemist, kui maa-ala sulgemine tingib ühistranspordi liiniveo ümberkorraldamise
4) järgmise tööpäeva jooksul, kui avariitöödest tingitud maa-ala sulgemisest on möödunud 24 tundi

Sulgeja esitab avaldusele lisaks:
1) suletava maa-ala asendiskeemi
2) tööde teostamise või ürituste läbiviimise ajagraafiku
3) liikluse ümberkorraldamisel liikluskorralduse projekti
4) andmed liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku kohta (nimi, aadress, telefon, faks ja elektronposti andmed)
5) tööde puhul kirjaliku tõenduse rahaliste ja muude vahendite olemasolu kohta tööde tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks
6) tööde projekti või tööde või ürituse kirjelduse
7) ühistranspordi liiniveo ümbersõiduskeemi paberkandjal mõõtkavas 1:500
8) eeskirja § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkulepe

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Jäätmete sortimise eesmärgiks on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Meeles tuleb pidada, et taaskasutuseks sobivad ainult puhtad pakendijäätmed, vajadusel tuleb pakendeid enne pakendikotti panemist pesta ning kokku pressida.

- Jäätmete sortimine, juhendid (Keskkonnaministeerium)
- Jäätmete sorteerimise juhendid (Ragn-Sells)
- Jäätmete sorteerimise juhend (bioneer.ee)
- Mida teha jäätmetega? (bioneer.ee)
- Ohutu kütmine ja jäätmete sorteerimine (Keskkonnaministeerium)
Pakendikoti täitmise juhend (TVO)

Jäätmekogumiskohad Pärnus
Pakendijäätmete kogumiskohad Pärnus (seisuga 02.02.2017)

Pärnu linnas tegeleb pakendite kogumisega kolm tootjavastutusorganisatsiooni:
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO)

Liigiti kogutud jäätmeid võetakse Pärnu elanikelt vastu Paikre Sorteerimisjaamas (Raba 39) 
Pakendikotiteenust saab tellida Ragn Sells-st ja TVO-st

Eraldi tuleks koguda:
- paber ja papp
- pakendid
- biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed
- ohtlikud jäätmed
- probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud
- suurjäätmed
- põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid
- ehitus- ja lammutusjäätmed
- metallid
- tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed

Lisaks linnatänavatel, haljasaladel, parklates ja korrusmajade juures paiknevatele avalikele pakendite kogumiskonteineritele on võimalik kasutada ka pakendikotiteenust.


Pakendikonteinerid
ETO ja TVO kogumissüsteem koosneb kahest erinevast konteinerist, millest üks on mõeldud klaaspakendite (plast-, kile-, kartong- ja metallpakend) kogumiseks ja teine ülejäänud segapakendi kogumiseks. EPR konteineritesse võib panna segamini nii klaaspakendeid kui ka metall-, plast-, kartong- ja kilepakendeid.

Vanapaberi ja papp/paber-pakendi konteinerisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber;
- ümbrikud, ilma kaaneta raamatud;
- pappkastid ja karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid;

Segapakendi konteinerisse sobivad:
Plastpakend:
- jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid
- kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid
- plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid
Metallpakend:
- toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid
- konservpakendid
- joogikartong
- kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid

Klaasikonteinerisse sobivad:
- värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid

Pakendikonteinerisse ei sobi järgmised pakendid või tooted:
- ohtlike jäätmete pakendid, näiteks aerosoolpudelid, kodukeemia-, liimi-, värvi- ja lahusti pakendid
- kummist tooted, mänguasjad, vahtplast
- akna- ja lehtklaas, valgustuspirnid
- kasutatud pabernõud ja papptopsid, jäätise- ja kommipaberid, toiduga määrdunud pakkepaber


Pakendikott

Pakendikoti teenus on mõeldud pakendijäätmete kogumiseks eramajapidamistes. Pakendikoti teenust kasutades saavad eramajade elanikud kokku hoida prügiveokuludelt. Pakendikoti teenus on tasuta. Pakendikoti teenus sisaldab kahte erivärvi kilekotti - kollast ja rohelist.

kollasesse pakendikotti võib panna:
- erinevad pakendijäätmed (va klaastaarat)
- alumiiniumist ja plekist purgid ja konservikarbid
- plastmassist pudeled ja topsid
- kartongist mahla- ning veinipakke (tetrapakke), kilekotte jms

rohelisse pakendikotti võib panna:
- klaastaara (pudelid ja purgid)Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädalapäeval iga 28 päeva tagant. Vajadusel ka harvem. Pakendikoti äraveost loobumiseks tuleb jäätmekäitlejat teavitada vähemalt kaks päeva ette. Täis pakendikotid jätta nähtavale kohale, näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel kogumispäeval viib kogumisauto need ära. Täis kilekottide asemele jäetakse alati uued tühjad kilekotid.



Abiks sorteerimisel (bioneer.ee juhend)
- Tagatisrahaga pakend (ehk pandipakend) vii tagasi pakendi tagastuspunkti. Ainult nii saad pakendi eest tagatisraha tagasi. Tagatisraha summad on üldised kõikidele pakenditele ning alates 1. veebruarist 2015 on summaks 10 senti.
- Segapakend vii segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna. Pakendid saab ära anda tasuta. Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid. Kui sa ei tea, kus asub lähim pakendikonteiner, uuri seda oma linna- või vallavalitsusest. Konteinerite asukohad saab teada ka taaskasutusorganisatsioonide kodulehtedelt: Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus, Tootjavastutusorganisatsioon.
- Vanapaber ja -papp pane vanapaberi ja -papi konteinerisse. Teatud elamutüüpide korral (näiteks korterelamu juures) võib omavalitsus nõuda vanapaberikonteineri olemasolu. Üldjuhul saab vanapaberit ja –pappi ära anda tasuta või oluliselt odavamalt kui segaolmejäätmeid.
- Biolagunevad jäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias. Korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) korral võib omavalitsus nõuda biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu.
- Aia- ja haljastusjäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias või vii jäätmejaama.
- Ohtlikud jäätmed vii ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Vanad ravimid saab viia ka apteeki.
- Ehitus- ja lammutusjäätmed on soovitav koguda eraldi: puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Ehitus- ja lammutusjäätmete segu üleandmisel tuleb jäätmekäitlejale maksta.
- Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed vii poodi, kust kavatsed osta uue toote. Pood peab vana seadme vastu võtma, kui ostad samast poest uue sarnase seadme. Kui ei ole kavatsust uut seadet osta, tuleb vanad seadmed viia lähemasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid vastu võetakse. Juppideks lammutamata seadmeid saab ära anda tasuta. Kui seade ei ole tervik, siis võidakse küsida puuduva osa materjali eest raha küsida.
- Romusõidukid vii sama automarki müüvasse kauplusesse või autolammutustöökotta (romulasse). Romusid saab ära anda tasuta, romulad võivad romu vastuvõtmisel maksta ka väikese summa. Nõua lammutustõendit! Ainult ARK-ile lammutustõendi esitamisel kustutatakse auto registrist.
- Patareid ja akud vii tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse. Sul ei ole kohustust uut patareid või akut osta. Poodides on spetsiaalsed konteinerid patareide ja akude kogumiseks.Vanarehvid vii vanarehvide kogumispunkti.
- Vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Juhul, kui tegemist on aastatega kogunenud suurema rehvikogusega (näiteks veoauto koorem rehve), tuleks eelnevalt ühendust võtta mõne tootjaga (andmed leiab probleemtooteregistrist), et uurida, kuhu võib suurema koguse viia.




Biolagunevad jäätmed - kõik jäätmed, mida on võimalik kas aeroobselt või anaeroobselt lagundada, Need on toidu- ja köögijäätmed, aia-ja haljastusjäätmed., uu lehed, oksad, muru ja niitmisjäägid, immutamata ja värvimata puit, saepuru ja puukoor, kalmistujäätmed. Biolagunevad jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete konteinerisse, need tuleb koguda eraldi ning suunata kompostimisele.

Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete äraveoks tuleb toimida järgnevalt:
- kogu kokku puulehed, muru, umbrohi, peened oksad jmt.
- pakenda need biolagunevast materjalist kotti (täidetud kott ei tohi kaaluda üle 20 kg, kuna raskem kott võib tõstmisel puruneda ning autojuhil on keeruline üle 20kg-seid kotte meetri kõrgusele visata)

Jäätmete äravedu
Teata Ragn-Sells'ile, et soovid biolagunevate jäätmete vedu tellida. Tellimisel teata:
- aadress, kust jäätmeid soovid ära anda
- kliendi tuvastamiseks lepingu number (selle saab arvelt)
- äraantavate kottide arv
- kottide asukoht (kas on aias või tänava ääres). Soovitav on panna kotid veopäeval jäätmeveokile võimalikult ligipääsetavasse kohta.

Pärast tellimuse esitamist teatab RagnSells päeva, millal vedu toimub.
NB! Biolagunevast materjalist kottidesse pakendatud aia- ja haljastusjäätmed viiakse ära tasuta. Tavalisse prügikotti pakitud aia- ja haljastusjäätmed viiakse ära tasu eest (1.48 eurot kott)

AS Ragn-Sells Pärnu teenindusbüroo
Seljametsa küla, Paikuse vald
Üle-eestiline infotelefon: 1515
parnu[at]ragnsells.ee
http://www.ragnsells.ee

Biolagunevad kotid ja konteinereid:
- Pärnu Haldusteenuste kontorist (Suur-Sepa 16) saab osta biolagunevaid kilekotte, tel 443 3877; 5300 0550, info[at]haldusteenused.ee 
- Pakendikeskusest (Pae 1) saab osta biolagunevaid kilekotte, tel 442 0054, 509 4633, e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
- Ragn-Sells'st saab tellida biojäätmete konteinerit e-postil info[at]ragnsells.ee, telefonil 15155 või täites vormi veebilehel

Aias tekkinud bioalgunevad jäätmed on võimalik ka ise OÜ Paikre prügila kompostimisplatsile viia. Puuoksi, võsa ja muid puidujäätmeid võetakse vastu aastaringselt vastu.

OÜ Paikre prügila
Põlendmaa, Paikuse vald
445 5760
info[at]paikre.ee
http://www.paikre.ee


Ohtlikud jäätmed: toksilised või keskkonnaohtlikud ained ja materjalid, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu nii inimesele kui keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on näiteks vanad ravimid, patareid, värvid, kemikaalid, õlifiltrid, akud, luminestsentslambid ja elavhõbedaga kraadiklaasid ja asbest. 
Ohtlikud jäätmed tuleb eraldi koguda ja vältida muude jäätmete hulka sattumist. Märksõnad, mis nimetatud jäätmeliigiga seonduvad on tuleohtlik, plahvatusohtlik, ärritav, mürgine.

Ohtlike jäätmete ning vanade kodumasinate tasuta vastuvõtt
Pärnu Linnavalitsus korraldab koostöös OÜ-ga Paikre ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist.

Pärnu linna elanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid ja vanu kodumasinaid tasuta vastu:
- Paikre Sorteerimisjaamas (Raba 39)
- Paikre Prügilas (Põlendmaa, Paikuse vald)

Tasuta saab ära anda:
- kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, päevavalguslambid, elavhõbedaga termomeetrid, vanad ravimid, kasutatud õlid ja õlifiltrid, värvi-, laki-, liimi-, lahustijäägid, olmekeemia jäägid, ohtlike ainetega määrdunud pakendid jne)
- vanad kodumasinad (külmkapid, pesumasinad, televiisorid, elektripliidid, arvutid, telefonid, tolmuimejad, föönid, röstrid, mikserid jne)

Tasuta vastuvõetavad elektroonikaseadmed peavad olema olnud kodumajapidamises kasutusel ning ei tohi sisaldada muid jäätmeid ega olla muul moel saastunud. Üleantavad seadmed peavad olema terved, st ilma suuremate väliste purustusteta, sisaldama olulisi osi näiteks trafot, kineskoopi, emaplaati. Samuti ei tohi seadmed olla osadeks lammutatud.

Ohtlike jäätmete vastuvõtueeskiri, piirkogused ja hinnakiri (OÜ Paikre)

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Infotelefon 15505 (lisainfo)
15505[at]lv.parnu.ee

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Personalispetsialist
Tiia Aur
Suur-Sepa 16, kab 152
444 8228
tiia.aur[at]lv.parnu.ee