Pärnu Sadam

Kaubasadama tee 2, 80030 Pärnu
447 1700
sadam[at]parnusadam.eu
http://www.parnusadam.eu

Regulaarliinid Pärnust Kihnu
Liinil teenindab OÜ Kihnu Veeteed
Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Info ja broneerimine 527 2974; 443 1069 (tööpäeviti 9.00-17.00)
http://www.veeteed.com

Pärnu Jahtklubi
Lootsi 6, 80012 Pärnu
447 1750
info[at]jahtklubi.ee
http://www.jahtklubi.ee

Reisirongiliiklust korraldab Eesti Liinirongid AS (ELRON)

- Rongide sõiduplaanid


Pärnu linna rongijaam asub Papiniidus, Liivi tee ääres.
Rongijaama saab bussiga nr 3, bussipeatus "Raudteejaam" asub K-Rauta ja Espaki kaupluste taga.
Liin nr 3 marsruut algab Tallinna mnt-lt ning lõpp-peatus on Tammiste RTJ. Liini sõidugraafikud on peatustes ning peatus.ee ja gobus.ee.


Kaevetööde eeskiri
Kaevetööde taastamistööde tagatisraha suuruse arvestamise alused ja tagatisraha määrad

Kaeveloa taotlemine
Kaevetööde teostamiseks peab esitama hiljemalt 5 päeva enne kaevetöö algust majandusosakonnale kaeveloa taotluse
- kaeveloa taotlus .pdf ;  .rtf
- kaeveloa tagatisraha arvestuse vorm .pdf ;  .rtf

Kaeveloa taotlusele lisatakse:
1) tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek;
2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan;
3) tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba;
4) üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri;
5) majandusosakonna spetsialisti poolt määratud vajalikud kooskõlastused;
6) tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering;
7) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek;
8) üldkasutataval alal kaevamise korral vähemalt 2 ülevaatlikku fotot paberkandjal või digitaalsel kandjal plaanitavast kaevekohast.

Kaeveloa väljastamise otsustab majandusosakond 5 tööpäeva jooksul arvates kaevaeloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Pärnu linna avalikul parkimisalal tasulise parkimisala, parkimistasu määrad, parkimistasu soodustused ja vabastused ning viivistasu määr on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 16 Parkimistasu kehtestamine 

NB! Kord ei reguleeri parkimist eraparklates.

Avalikul parkimisalal kontrollib parkimist Pärnu Haldusteenused.

Tasulise parkimise piirkonnad ja hinnad
Tasuta parkimine
- Soodustused, vabastused
- Viivistasu ja viivistasu otsuse vaidlustamine




Kesklinna piirkond

Tööpäeviti 18.00-08.00

puhkepäeviti

Turu piirkond (Karja tn ja Vana turu ümbrus)

Tööpäeviti 14.00-08.00

puhkepäeviti

Ranna piirkond

01. september - 31. mai

01.  juuni - 31. august  18.00-10.00

Tammsaare puiestee täies ulatuses

 

 

Kesklinna silla juures Kalda tn parkla

 

 

Lai tn 10 (Port Arturi eraparkla)

   

Kui parkimise algusaeg on fikseeritud parkimiskellal või kirjalikul teatel, siis on parkimise alguses tasuta: 
- 1 tund Kesklinna piirkonnas
- 3 tundi teater "Endla" esises parklas
- 30 min Ranna piirkonnas ja soodusparklas

Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit.

 

Parkimistasu soodusmäärad (kehtivad soodustuse õigusega nimetatud isikule väljastatud parkimisloa alusel):
1) 3 kuud - 32 eurot
Õigus nimetatud soodusmäärale on füüsilisel isikul mootorsõiduki parkimiseks, kui isik on liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikuna või sõiduki vastutava kasutajana ja isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linn
2) 12 kuud - 4 eurot
Õigus nimetatud soodusmäärale on füüsilisel isikul ühe B-kategooria mootorsõiduki parkimiseks elukohajärgsel tänaval või sellele lähimal tänava osal, kui isik on liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikuna või sõiduki vastutava kasutajana või kasutajana ja isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel avaliku tasulise parkimisala piires.

Parkimistasu maksmisest on vabastatud:
1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava mootorsõiduki juht.
2) Alarmsõiduki ja jälitussõiduki juht, kes on nimetatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" §-s 1 ja 14.
3) M1 kategooria sõiduauto juht, mille veoajamit veab ainult ja alaliselt elektrimootor.
4) Nelja ja enama kuni 19 aastase lapse lapsevanem, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linn ja kes on kantud liiklusregistrisse sõiduki omaniku või vastutava kasutajana või kasutajana.

Parkimistasu vabastust tõendab mootorsõiduki juhile väljastatud vastav parkimisluba.
Parkimistasu vabastust tõendav parkimisluba ja peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust. Liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart peab olema paigaldatud mootorsõiduki esi- või tagaklaasile

Pärnu Linnavalitsus võib otsustada tasuta parkimisloa andmise:
1) Pärnu linnas asuvate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja hallatavate asutuste valduses olevate mootorsõidukite parkimiseks vastava asutuse asukohajärgsel või sellele lähima tänava osal;
2) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord
- Liikluskeelualasse sissesõiduloa taotlus .pdf ; .rtf

Eriveo tingimused
- Eriveoloa taotlus eesti ; inglise

Liikluspiirang on kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld. Liikluspiirangu piirkonnad tähistatakse liikluseeskirja kohaselt. Liikluspiirangud avalikustatakse Maanteeameti liiklusinfo veebirakendusel Tarktee

Liikluspiiranguga alad Pärnus
- Pärnu elamupiirkonna tänavatel on teede kaitseks kehtestatud sissesõidukeeld veokitele, sissesõidulube väljastatakse erandkorras.
- Rannapiirkonna sissesõidu keelualale võimaldatakse juurdepääs erandkorras vastavate lubadega
- Piirangutega aladel asuvatesse hoovidesse sissesõiduks väljastatakse luba põhjendatud taotluse alusel

- Rüütli tänaval on võimalik kaupa laadida ajavahemikel 6.00-11.00
- Sissesõit Rüütli tänavale toimub suveperioodil Hospidali ja Nikolai tänavate kaudu, Kuninga tänava poolt.
- Väljaspool nimetatud ajavahemikke on võimalik kaupa laadida kõrvalasuvatelt tänavatelt
- Äärmisel vajadusel väljastatakse kirjaliku taotluse alusel väljaspool nimetatud ajavahemikke Rüütli tänavale sõiduks ühekordne sissesõiduluba

Liikluskeelualasse sissesõiduks loa taotlemine
Keelualasse sissesõiduks (laadimistöödeks, spetsiaalsõidukile tööülesande täitmiseks, asutuse, ettevõtte, ehitus- või remondiobjekti teenindamiseks vms loa saamiseks tuleb Pärnu linnavalitsusele esitada taotlus. 


Eriveos
Pärnu linnas suur- ja/või raskeveose loa saamiseks tuleb esitada Pärnu liinnavalitsusele taotlus. 
Eriluba saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast kõigi kooskõlastustega esitatud taotluse saabumist ning eritasu ja menetlustasu maksmist.

Riigiteedel sõitmiseks annab eriloa Maanteeamet, selleks tuleb esitada taotlus Maanteeameti e-teeninduses
Lisainformatsioon suur- ja raskeveoste kohta on kättesaadav Maanteameti veebilehel


Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlused palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee





- Supelranna kasutamise ja hooldamise kord
- Rannaalade kaart
- Koerte suplusalade kaart

Pärnu rannas kestab suplushooaeg 1. juunist kuni 31. augustini

Pärnu keskrand
Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on ca 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänava pikendusest kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on 200 m kaugusel veepiirilt 1,5 m.

Keskrannas on ka surfaritele eraldatud ala, mis asub rannapromenaadi lõpus, Tervise Paradiisi juurest Raeküla suunas.
Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. 

Vetelpääste
2014-2018 suplushooajal pakub Pärnu keskrannas vetelpääste teenust AS G4S Eesti. Jälgitava ala ulatus on Side tänava pikendusest kuni naiste ranna piirini, kokku üks kilomeeter. Turvalisuse paremaks tagamiseks on randa paigutatud kaks vetelpääste torni. 

Randa valvatakse: 
- 1.-14. juuni 11.00-18.00
- 15. juuni kuni 31. august 10.00-20.00
Infotelefon: 1911

Ranna korrashoid
Pärnu randade korrashoiu eest vastutab perioodil 01.04.2017 kuni 31.03.2021 OÜ Kesklinna Pargid.
Töödejuhataja kontakt: 525 6256

Vaata ka: 27.04.17 Pärnu rand on taas Sinilipu vääriline


Vana-Pärnu rand
Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk ja valdavalt rohukattega. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast.

Vana-Pärnu rannas on lubatud viibida koertega. Supluskohas on keelatud sõita mootorsõidukitega, välja arvatud pääste- ja hooldustöödeks. Purjelauda kasutades ei tohi häirida ja ohustada teiste supluskohta kasutavate isikute elu, tervist ja vara. Supluskohas on 1 riietumiskabiin, 1 kuivkäimla, 2 prügikasti ja 3 pinki. Supluskoha heakorra eest hoolitseb OÜ Kesklinna pargid. Vana-Pärnu supluskohale lisab atraktiivsust linnuvaatlustorn, mille 8,4 meetri kõrgusel asuvalt platvormilt on kaunis vaade kogu rannale.

Mai rand
Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on valdavalt rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast.

Supluskohas on lubatud koertega viibida ainult Mere tänava pikendusel asuvas Mai II rannaosas. Igas ranna osas on olemas riietumiskabiin, prügikast ja pink. Mai III randa viiva tee (Papiniidu ristmiku juurest algava rannatee) alguses on ka välikäimla. Supluskoha heakorra eest hoolitseb OÜ Kesklinna Pargid.

Raeküla rand
Raekülas asub kaks randa. Esimene asub Harju tänava pikendusel ja teine Hirve tänava pikendusel. Mõlema supluskoha kallas on liivane. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus. Koertega on lubatud viibida vaid Harju tänava rannas.

Mõlemas supluskohas on olemas riietumiskabiin, istepingid ja prügikastid. Hirve tänava rannas on ka välikäimla. Nagu kõigi eelnevate randade puhul, hoolitseb ka Raeküla rannas heakorra eest OÜ Kesklinna Pargid.

Kortermajade juures on sageli paberi- ja klaasikonteinerid, aga miks ei ole pakendikonteinerit?
Pakendikonteinerite asukohad on välja valitud omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide koostöös ning lähtudes pakendiseaduses toodud nõuetest. Kogumiskonteinerid paiknevad suuremate kaupluste ja elamupiirkondade juures ning paikades, kus on tagatud jäätmeveoki takistamatu juurdepääs. Kui kortermaja elanikud soovivad oma maja juurde pakendikonteinerit, siis on neil võimalik see tellida oma jäätmevedaja käest. (vt Avalike jäätmepunktide ja pakendikonteinerite asukohad)

Millist liiki prügile tagab linnavalitsus kastid ja äraveo?
Linnavalitsus ei taga ühelegi eramajale prügikaste ega nende äravedu. Linnavalitsus korraldab avalikku kogumisvõrgustikku kuuluvate pakendi- ja vanapaberikastide tühjendamist.

Kuidas käib prügi äraviimine? Kui on kaks eraldi kasti (nt segaprügi ja vanapaber), kas siis käib ikka üks auto ja kõik kallatakse kokku?
Erinevaid jäätmeliike kogutakse eraldi kogumisringide ajal. Auto võib olla sama, aga enne taaskasutatavate jäätmete kogumisringi auto tühjendatakse ja pestakse puhtaks. Juhul kui paberi- või pakendikonteineris on palju taaskasutamiseks mittesobilikku materjali, mis on rikkunud puhta materjali kasutuskõlblikkuse, siis tühjendatakse need segaprügi autosse ja viiakse prügilasse.

Mitu jäätmenõud peaks olema kortermajas elava tavakodaniku köögis (panditaara, muu pakend, paber, klaas, muud jäätmed)?
Koduses majapidamises tuleks jäätmed sorteerida minimaalselt järgmiselt: 1. ohtlikud jäätmed (patareid, vanad ravimid, õlid, lakid jne) 2. pandipakend (tagatisrahaga pakend) 3. pakendid (klaasist, plastist, metallist, kartongist pudelid/purgid) 4. vanapaber (ajalehed, ajakirjad, pakkparbid) 5. segaprügi. Kõigi jäätmeliikide jaoks ei ole vaja omada eraldi konteinerit, kuid oluline on märgitud jäätmed juba kodus üksteisest eraldada.

Kui mina sorteerin jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?
Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

Kes otsustab, kas prügi on nõuetele vastavalt sorteeritud, ning kes määrab trahvi?
Kliendipõhiselt otsustab autojuht, kui ta näeb, et segaprügi konteineris on suurel hulgal vanapaberit, puhast pakendit, ohtlikke jäätmeid või aiaprahti, siis on tal õigus jätta konteiner tühjendamata ning saata kliendile arve tühisõidu eest.

Miks peab prügi sorteerima kui prügilas pannakse kõik ikkagi ühte hunnikusse?
Jäätmete sorteerimine on vajalik, kuna see aitab säästa loodusressursse. Liigiti eraldi kogutud jäätmeid ei viida prügilasse, vaid toimetatakse erinevatesse ettevõtetesse taaskasutamiseks, kus neist tehakse uusi tooteid. Kui taaskasutatavad materjalid on segunenud muu prügiga, siis on need enamasti nii määrdunud, et nende taaskasutamine on liiga keeruline ja kulukas või hoopsiki võimatu. Seetõttu on oluline juba kodus jäätmeid liigiti koguda, et maksimaalsels koguses jäätmeid taaskasutada.

Mis sorteeritud prügist edasi saab?
Vanapaberi- ja pakendikonteinerisse kogutud jäätmed viiakse sorteerimisjaamadesse, kus neid sorteeritakse täiendavalt materjali- ja kvaliteedipõhiselt ning eraldatakse taaskasutamiseks sobimatu prügi. Seejärel jäätmed pressitakse ja pakitakse ning viiakse ümbertöötlemisele. Valdavalt toodetakse ajalehtedest soojustusmaterjali, plastmassist tehakse erinevaid tooted (plastalused, fliis) Vana klaastaara töödeldakse ümber Järvakandis ja osaliselt Lätis.

Mida tähendab puhas pakend ja pakendite pesemine?
Toidujääkidega pakendid nt piima ja jogurtipakid tuleb enne pakendikonteinerisse panekut vee all ära loputada, pesuvahendiga küürida pole vaja. Toidujäätmetega koos hakkavad pakendid kiiresti haisema ja roiskuma ning parasiite ligi meelitama. Paberpakendit pesta ei ole soovitav, kuna vettinud paber pole enam taaskasutuseks kõlbulik. Määrdunud või vettinud paberpakend tuleb visata segaprügi konteinerisse, samuti tuleb segaprügi konteinerisse panna muud liialt määrdunud või pooltäis pakendid, mille pesemine oleks keskkonnaseisukohast otstarbetu (vee- ja energiakulu ületavad saadava kasu).

Mida teha tuhaga?
Tuhk tuleb enne segaprügi konteinerisse panemist jahutada, kuna kuum tuhk võib põhjustada konteineris tuleohtu.

Kuhu visata tühjad kirjutusvahendid, printeritindikassetid?
Kasutatud kirjutusvahendid (pastakad, vildikad jne) tuleb panna segaprügi kasti. Printeritindikassettid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulka ning need tuleb viia vastavasse kogumispunkti, kas nende toodete müügipunkti või Sorteerimisjaama aadressil Raba 39.

Kuidas peaks oma pakendid kogumispunktidesse viima inimene, kellel pole isiklikku autot?
Avalikud pakendi- ja vanapeberikonteinerid paiknevad linnas halvemal juhul kodust 500 meetri kaugusel ning nendesse oma jäätmete viimine peaks olema jõukohane igaühele.

Kas ja kust on võimalik tellida nn pakendikotti taaskasutatavate jäätmete äraveoks?
Pakendikoti teenust pakub Pärnu linnas AS Ragn-Sells. Pakendikoti teenus on tasuta, kuid juhul kui pakendikott on veo päeval jäänud jäätmeveokile ligipäästeavasse kohta panemata ja pole eelnevalt teatatud, et antul päeval pakendikoti vedu ei soovita, siis tuleb tasuda tühisõidu tasu.

Kui kilekotid tuleb panna pakendikonteinerisse, kas siis ei tohi segaprügi panna konteinerisse koos kilekotiga?
Tohib ja peabki, sest lahtiselt konteinerisse pandud prügi hakkab haisema ning meelitab ligi närilisi. Pealegi ei tohi määrdunud pakendeid (antud juhul prügikotti) panna pakendikonteinerisse.

Miks peab pakendid kokku pressima?
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.

Heakord ja heakorraeeskiri
Lumekoristustööde meelespea (Tehnilise Järelelevalve Amet)

Jääohutus (Päästeamet)
Kuidas käituda pakase ja tuisu korral (Päästeamet)
Kuidas kaitsta vee- ja kanalisatsioonitorusid külmumise eest
 (Eesti Vee-Ettevõtete Liit )

Krundiomaniku kohustused:

- kinnistuomanikul on kohustus hooldada krundiga vahetult piirnevaid kõnniteid, teha talvisel ajal lume- ning libedustõrjet
- libeduse tõrjeks on soovitatav kasutada liiva või kuni 6mm läbimõõduga graniitsõelmeid
- lumi ja jääpurikad tuleb katustelt eemaldada


Lumekoristusteenuse pakkujad:

OÜ Pärnu Haldusteenused
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
443 3877
info[at]haldusteenused.ee
http://www.haldusteenused.ee

Riegler Grupp OÜ
Kuninga 24, 80010 Pärnu
443 3280; 5662 0598
info[at]riegler.ee
http://koristaja.ee/

Katusetark OÜ
Nurme 5, 80033 Pärnu
442 5225
info[at]katusetark.ee
http://www.katusetark.ee

Nordflex OÜ
Karusselli 7, 80015 Pärnu
5803 3568
nordflex.oy[at]gmail.com

 

- Puu raiumiseks loa andmise kord
Raieloa taotluse vormi ja raieloa vormi kinnitamine
- Raieloa taotlus .pdf ; .rtf

Puu raiumiseks annab loa ning määrab raietööde tingimused Pärnu linnavalitsuse majandusosakond esitatud taotluse alusel.

Tuuleheite ja tormimurru korral ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule luba ei vormistata. Nimetatud asjaolude puhul tuleb teatada majandusosakonnale maha kukkunud või ohtlike puude arv, liigid, diameetrid ja täpne asukoht esimesel võimalusel.

Taotlus peab sisaldama:
1) taotleja andmeid (nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress jms);
2) põhjendust puu raiumiseks;
3) informatsiooni selle kohta, et taotlejal on õigus taotlust esitada (vt määruse prg 4);
4) puu äranäitamist asendiplaanil või joonist puu asukoha selgitamiseks või puu asukoha täpset kirjeldust;
5) kinnitust selle kohta, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse puu raiumise järel heakord.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Meelespea:
- Kui puu, mida soovitakse raiuda, kasvab kinnistul, mis on kaasomandis, peab taotlusele olema lisatud kõigi kaasomanike nõusolek.
- Kui kinnistu majandamiseks on loodud korteriühistu, elamuühistu või korterihoonestusõiguse omanike mittetulundusühistu, peab taotlusele lisama vastava mittetulundusühistu pädeva organi nõusoleku.
.- Kui puu kasvab kaitstaval loodusobjektil või on kaitstav looduse üksikobjekt, on enne loa taotlemist vaja saada nõusolek puu raiumiseks kaitstava loodusobjekti valitsejalt.
- Kui puu kasvab kinnismälestisel või muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis, on enne loa taotlemist vaja saada luba puu raiumiseks Muinsuskaitseametilt.
- Kui puu kasvab vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatud veekaitsevööndis, on enne loa taotlemist vaja saada nõusolek Pärnumaa Keskkonnateenistuselt.

Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu
524 6705
parnu[ät]varjupaik.ee
http://parnu.varjupaik.ee

Avatud:
Külastamiseks ja loomade loovutamiseks: T-R 12-17 ja L-P 12-14.
Loomade vastuvõtmiseks: E-R 09-17 ja L-P 09-14.

Väljaspool tööaega jätke palun oma teade automaatvastajale. Kodututest koertest ja kassidest võib teatada telefonil 524 6705

- Avaldus hauaplatsi saamiseks .pdf ; .rtf
-
Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimise taotlu.pdf ; .rtf
Hauaplatsi kasutamise lepingu tingimused
Hauaplatsi kasutamise lepingu näidis

Kalmistule on võimalik eraldada kuni nelja hauakohaga hauaplats surnu kirstus või tuhaurnis matmiseks. Olemasolevaid hauaplatse eraldi hauakohtadeks ei jagata. Pärnu linnas asuvatele kalmistutele kirstus matmiseks uusi hauaplatse ei eraldata. Kirstus matmiseks eraldatakse hauaplatse ainult peale matmiseks.

Hauaplats eraldatakse:
1) isikule surnu matmiseks, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Pärnu linn;
2) füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Pärnu linn;
3) isikule Pärnu linna ees erilisi teeneid omanud surnu matmiseks;
4) Pärnu linna ees erilisi teeneid omavale isikule.

Kui matuse korraldamiseks puudub hauaplats, siis täidetakse avaldus uue hauaplatsi saamiseks Uulu kalmistule, mille andmed saab Uulu kalmistuvahilt. Uus hauaplats eraldatakse rahvastikuregistris Pärnu linnas registreeritud isiku matuse korraldamiseks.

Hauaplatsi taotlemine
Hauaplatsi eraldamiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalik avaldus, milles on märgitud:
1) avalduse esitaja isiku- ja kontaktandmed;
2) hauaplats, mille eraldamist soovitakse;
3) hauaplatsi eraldamisel surnu matmiseks peab avaldusele olema lisatud ka surmatõend või surnult sündinu puhul arstlik surmateatis.

Hauaplatsi kasutusleping
Kõik isikud, kelle kasutuses on Pärnu linna kalmistutel hauaplatsid, on kohustatud alates 01.01.2012 kolme aasta jooksul esitama vormikohase taotluse hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks. Lepingusse märgitakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi andmed ja hauaplatsi iseloomulikud tunnused. Hauaplatsi kasutajaks loetakse omakseid, kes on korraldanud esimese matuse, selle puudumisel aga isik, kes hauaplatsi reaalselt kasutab. Lepingu sõlminud isik vastutab hauaplatsi kasutamise eest ning tal on õigus saada ise maetud sellele hauaplatsile.

Taotlus hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele.
Kasutuslepingu taotluse blankette on võimalik saada Pärnu linnavalitsuse infolauast (Suur-Sepa 16) ja kalmistuvahtidelt. Kalmistuvahtidelt saab ka taotluse täitmisel abi ja selgitusi.

Kalmistuandmete kontrolliks ja täienduseks palume hauaplatsi taotlus täitatrükitähtedega ja sinna märkida kõik hauaplatsile maetute nimed ja daatumid. Taotlusele on kasulik lisada ka teisi täiendavaid dokumendikoopiaid, mis annavad lisainformatsiooni ja kiirendavad avalduse menetlust.

NB! Hauaplatside kasutuslepingu menetlemine võib võtta aega kuni aasta

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlused palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

- Kalmistuseadus
- Kalmistute register HAUDI
- Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri

- Hauaplatsi taotlemine ja kasutamine
Muinsuskaitsealustel kalmistutel hauaplatside hooldusjuhend
Hauaplatsid millele ei toimu pealematmist

Pärnu linna omandis või valduses olevad kalmistud on Alevi kalmistu, Metsakalmistu, Vana kalmistu, Vana-Pärnu kalmistu ja Tahkuranna vallas asuv Uulu kalmistu.
Alevi kalmistu, Vana kalmistu ja Vana-Pärnu kalmistu on muinsuskaitsealused kultuurimälestised, mille haldamisel ja kasutamisel tuleb arvestada lisaks eeskirjas sätestatule muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.


Alevi kalmistu
Riia mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5373 2334
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri

Pärnu Metsakalmistu
Videviku 6, Pärnu
Kalmistuvaht: 5334 0425
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri

Vana-Pärnu kalmistu
Haapsalu mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5373 2334
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri

Pärnu Vana kalmistu
Riia mnt, Pärnu
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register
- Asukohakaart

Uulu kalmistu
Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa 
Kalmistuvaht: 514 0262; 446 0731
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri


Kalmude hooldustööd ja korrashoid

Pärnu Haldusteenused OÜ
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
443 3877; 5300 0550
info[at]haldusteenused
www.haldusteenused.ee

Pärnu linna elanikke teenindab AS Pärnu Vesi:
Vingi 13, 80010 Pärnu
Kliendiinfo 445 5660
24h avariiinfo 445 5650
vesi[at]pvesi.ee
http://www.parnuvesi.ee

Avariitelefon 445 5650 (24h)
avarii[at]pvesi.ee


Teenuste hinnakiri
Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026
Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskiri
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

- Jäätmehoolduseeskiri (JHE) 
Jäätmehoolduseeskiri (JHE) (jõustub uue jäätmeveo hankelepingu jõustumisel)
Pärnu linna jäätmekava 2014-2018 (kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2014 määrusega nr 30). Jäätmekava on „Pärnu linna arengukava aastani 2025“ osa (lisa nr 3)

Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmetekitaja, kes on kohustatud:
1) tagama tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja hoiustamise § 7 lg 1 p 1);
2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib ületäitumise ja haisu tekke § 7 lg 1 p 2);
3) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud kohta § 7 lg 1 p 3);
4) omama vanapaberi kogumiseks eraldi konteinerit 8 või enama korteriga majas § 7 lg 1 p 5);
5) koguma eraldi vähemalt ohtlikud jäätmed, samuti vanapaberi ja pakendijäätmed ning biolagunevad aja- ja haljastusjäätmed § 7 lg 2);




Kampaania tingimused
- Kampaania tulemused

Kampaania „Värvid linna!” eesmärk on elukeskkonna väärtustamine, Pärnu linna visuaalse ilme parandamine ning puit- ja kiviarhitektuuri säilitamine ning ehitiste välisfassaadide korrastamine.

Kampaanias võisid osaleda kõik Pärnu linnas ehitisi omavad füüsilised ja juriidilised isikud. Osalemiseks pidi ehitise omanik esitama linnavalitsusele avalduse ning talle väljastati osalejakaart.  Osalejakaardi ning vajadusel linnavalitsuse planeerimisosakonna väljastatud fassaadipassi alusel sai osta Pärnus asuvatest kauplustest tooteid 25 % tavahinnast soodsamalt.

Rahalistele preemiatele kandideerimiseks pidid kampaanias osalevate ehitiste värvimistööd olema tähtajaks lõpetatud. Seejärel hindas ehitisi komisjon. Premeerimine ja preemia suurus sõltus ehitise renoveerimise kvaliteedist, terviklikkusest ning ehitise omaniku omaosaluse suurusest.

Preemiasummad
Füüsilisele isikule ettenähtav preemiasummad:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 40%, kuid mitte rohkem kui 315 eurot
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 30 %, kuid mitte rohkem kui 440 eurot
Füüsilistele isikutele makstavatelt preemiasummadelt peetakse kinni tulumaks 20%

Juriidilisele isikule ettenähtav preemiasummad
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 40%, kuid mitte rohkem kui 250 eurot
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on preemiasumma kuni 30 %, kuid mitte rohkem kui 350 eurot

Lisaks annab linnavalitsus kõige kvaliteetsemalt renoveeritud ehitiste omanikele Tallinna, Riia ja Haapsalu maantee ääres viis eripreemiat á 300 eurot.


Toetajad
toetajad2

Hoove korrastavate korterelamute toetamise kord
- Toetusetaotlus
 - Aruanne (uus vorm välja töötamisel)

Toetus on mõeldud korterelamute hoovide heakorrastamiseks ning seda võivad taotleda Pärnu linnas tegutsevad korteriühistud, elamu- või hooneühistud või vähemalt kaheksa korteriga korterelamud.

Toetust saab taotleda:
1) mängu- või spordiväljaku rajamiseks või parendamiseks
2) jalakäijate ala, sealhulgas haljas- või puhkeala rajamiseks või parendamiseks
3) hooviinventari paigaldamiseks või korrastamiseks

Toetust antakse taotlejale kuni 40% töö kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui:
1) 2000 eurot ühe taotleja kohta või
2) 4000 eurot ühe üle 50 korteriomandiga taotleja kohta või
3) 4000 eurot ühistaotluse korral

Taotlemine
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele vormikohane avaldus.
Taotlusi 2017. aastal toetuse saamiseks saab esitada kuni 31. maini.

Taotlusele tuleb lisada: 
1) korteriomanike üldkoosoleku või põhikirjast tulenevate volituste alusel juhatuse protokolli koopia, mis sisaldab otsust hoovi heakorrastamiseks vajaliku töö teostamise kohta
2) ühistaotluse esitamisel kinnitus nõusoleku kohta ühistaotluse esitamiseks
3) kinnistu plaan kavandatava töö asukoha skeemiga ning kavandatava töö kirjeldus
4) fotod kavandatava töö asukohast enne tööde algust
5) kavandatava töö eelarve
6) vajaduse korral asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks

Toetuse eraldamine ja väljamaksmine
Toetuse eraldamise otsustab linnavalitsus. Toetuse saajaga sõlmitakse toetuse sihipärase kasutamise leping.  

Tähtajad:
- kavandatav töö tuleb ellu viia hiljemalt toetuse saamise aasta 1. detsembriks
- teostatud tööde kohta tuleb esitada aruanne hiljemalt 3. detsembriks
- toetus makstakse toetuse saajale välja hiljemalt ühe kuu jooksul alates nõuetekohase aruande esitamisest.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus/aruanne palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

- Heakorraeeskiri

Heakorra tagamiseks on vajalik:

1) muru või heina niitmine selliselt, et muru või heina kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm;
2) heki pügamine;
3) puudelt ja/või põõsastelt langenud lehtede riisumine ning kõrvaldamine;
4) prahi koristamine;
5) krundil paikneva hoone üldkasutatava territooriumiga vahetult piirneva katuse ja/või räästa külge kogunenud varisemisohtliku lume ja/või jää eemaldamine;
6) talvisel ajal kõnnitee puhastamine lumest ja libeduse tõrjumine;
7) kõnniteedel liikumist takistavate ja liikluskorraldusvahendite nähtavust piiravate puude ja/või põõsaste okste lõikamine;
8) tänava nimesiltide heakorra ja nähtavuse tagamine;

Täpsemalt saab heakorranõuete kohta lugeda Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 määrusest nr 3 "Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine".

Pärnu linna poolt hooldatava üldkasutatava territooriumi heakorda ning määruses nimetatud kõnniteede talvist teehooldust korraldab Pärnu linnavalitsuse majandusosakond.

Pärnu linna omandis olevate objektide haldamise ja hooldamisega tegeleb Pärnu Haldusteenused. Lisaks osutatatakse ka erinevat liiki haldus- ja heakorrateenuseid ka linnakodanikele – alates hauaplatside korrashoiust kuni majakatustel tehtavate lumetõrje töödeni.


Pärnu ajalugu

«Siin jõesuus on inimesed elanud juba 11 000 aastat. AD 1251 pühitseti Saare-Lääne piiskopkonna Pärnu toomkirik ja esimene linn jõe paremal kaldal oli rajatud. Tosin aastat hiljem see rüüstati ja kodanikud asutasid jõe vasakule kaldale ordulinna Uus-Pärnu. 14. sajandiil kujunes sellest Hansalinn, 16. sajandil administratiivkeskus. 17. sajandil ülikoolilinn, 18. sajandil taas kaupmeeste linn, 19. sajandil kuurortlinn ja 20. sajandil Eesti suvepealinn.»

Nii seisab kirjas Rüütli platsile Pärnu 750. aastapäevaks püstitatud kellatornil.

Vana-Pärnu linna asutas AD 1251 koos katedraali ja toomkooliga Saare-Lääne piiskop Henricus. Kui paganatest leedulased selle 1263. a rüüstasid, viisid kodanikud linna jőe teisele kaldale, rüütliordu poolt kaitstud territooriumile. Sellest ajast pärinev reliikvia- vana linna rüüstamisel tulekahjus säilinud altaririst oli palverännakute objektina keskajal tulutoov ja ehib siiani Pärnu vappi.

Linnakiriku kleeruse ärivaist osutab, et jőesuhu laoplatsi rajanud esmaasukadki olid kaupmehed. Kaubapaatide jőeretk Novgorodini algab siit ja laevatee teine ots oli sageli Visbys, Lüübekis vői Breemenis.

AD 1318 linnaőiguse saanud Uus-Pärnu kuulus Hansa liitu ja kaubandus oli pőhiliseks sissetulekuallikaks, kőige jőukamad kodanikud vőisid pärit olla mujalt: näiteks vanimad nimeliselt teadaolevad raehärradki, Gotschalk ülesvoolu asuvast Paidest ja Thidemann Breemenist. Käsitöölised ja kőrtsmikud olid linna teenindavaks elanikkonnaks.

Edukalt seisti Uus-Pärnu asutamisel AD 1265 Saksa ordu poolt antud kalastamisprivileegi kaitsel. Seda pidi arvestama ka Rootsi kuninglik kindralkuberner ja keelama Pärnu ülikooli akadeemilisel perel iseseisva kalapüügi. Püügiluba taotleti elamisraha säästmiseks, sest Uppsalas ja mujalgi oli see loomulik. Sődaderohkel uusajal oli linlane vähem kokkuhoidlik- uhked rőivad, hollandi savipiibud, rohked austrikarbid ja veinipudelid olid levinumad arheoloogilised leiud sellest ajast.

Barokse ideaalskeemi kohaselt ja mitmekordseks laiendatud tuhande elanikuga kindluslinn muutus 17. sajandi lőpus internatsionaalseks. Siia asusid elama 700 palgasődurit ja majanduslikku madalseisu jäänud Tartust ka 100-liikmeline akadeemi-line pere.

1710. aastast Vene kindluslinnaks muutumisega ei kadunud Euroopa-identiteet. Hangiti otseselt vähest tulu andvaid, kuid välissuhteid kindlustavaid aukonsu-li patente. 1762 sai Pärnu suure kompanii juht Jacob Jacke jun. Rootsi konsulaaragendiks siin, tema pärijad koos kaubamajaga "Hans Diedrich Schmidt" ja teistega esindasid 19. sajandil juba 9 riigi huve Pärnus.

1764 oskasid linna 20-liikmelise kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibivale keisrinnale Katariina II veenvalt esitada jőesuu süvendamise ja muuli ehitamise vajaduse. Sadama pőhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport Portugali ja hiljem Inglismaale.

Sajandi lőpul tuli kiiresti ümber orienteeruda töötlevale tööstusele ja 1900. a. lasti käiku Euroopa suurimaid tselluloosivabrikuid "Waldhof", linaseemnetest hakati pressima őli. I Maailmasőjas hävis tööstus ja kadus 19. sajandil vähemusse jäänud sakslaste juhtiv roll linnas.

1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, mida loetakse ka Pärnu kui kuurordi alguseks. Kuni II Maailmasőjani oli Pärnu Eesti tähtsaima kuurort-linnana väga populaarseks puhke- ja suvituslinnaks Skandinaavia-maadest pärit suvitajatele. Kahe sőja vahelisel perioodil ehitati mitmed tänaseni samas rakenduses olevad taastusraviasutused ja hotellid.

Tähtsaimad neist on "Mudaravila", kus kasutatakse ravimiseks heade raviomadustega muda, ja "Rannahotell", kus asus enne II Maailmasőda ja asub ka nüüd Eesti Vabariigi Presidendi sviit.Eesti Vabariigi ajal kujunes Pärnust demokraatlik linn, vanad privileegid tühistati. 1940. aastal nőukogude anneksiooniga kaotati omavalitsus ja linna kinnisvarad. Purustused II Maailmasőja ajal olid suured, hiljem rikkus nőukogude tööstus ökoloogilise tasakaalu. Eesti Vabariigi taastamisega pääses uuesti valla pärnakate takistatud teotahe. Taastati linna heakord. Viie aastaga tekkis Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz. Äri ja heakord on olnud pärnakate südameasjaks läbi sajandite.

Pärnu Spordikool
Riia mnt 129, 80010 Pärnu 
449 9665
spordi.kool[at]mail.ee
http://sk.parnu.ee

Pärnu Rannastaadion
Ranna pst 2, 80012 Pärnu
525 3005
rannastaadion.parnu[at]gmail.com
http://rannastaadion.weebly.com/
Facebook

Pärnu spordihall
Riia mnt 129, 80010 Pärnu
449 9660
info[at]parnusport.ee
http://parnusport.ee

Muud sportimisvõimalused
Rohkem sportimisvõimalusi ja Pärnus tegutsevaid spordiklubisid saab otsida/vaadata Eesti Spordiregistris. 
Pärnu Spordiliit - liikmed
Pärnumaa spordiklubid ja -koolid
-
 Otsing (võimalik otsida asukoha, spordiala jne järgi)

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Infotelefon 15505 (lisainfo)
15505[at]lv.parnu.ee

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Personalispetsialist
Tiia Aur
Suur-Sepa 16, kab 152
444 8228
tiia.aur[at]lv.parnu.ee