- Kultuuripreemia “Aasta kultuuritegija” statuut

Kultuuripreemia „Aasta kultuuritegija" määratakse tunnustusena osavalla iseteguskollektiivile, ringijuhendajale või üksikesinejale, kelle töö, tegevus või saavutused on olnud tegevusaastal (1. maist 30. aprillini) heal märkimisväärsel tasemel ja leidnud ka maakondlikku või vabariiklikku tunnustust.

Preemia määramisel arvestatakse kandidaadi tegevust osavalla kultuurielu mitmekesistamisel, tema saavutusi maakonnas, vabariigis või välismaal. Igal aastal määratakse üks kultuuripreemia.

Ettepanekuid preemiakandidaatide kohta võivad esitada osavalla elanikud, osavallas tegutsevad omaalgatuslikud seltsid, mittetulundusühingud, koolid, kultuuriasutused jne.

NB! Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks saab teha 20. maini 2018

Ettepanek palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Lisainfo: Jekaterina Põldots, 444 8242, jekaterina.poldots[at]parnu.ee


Aasta kultuuritegjad:
2003 Kaie Seger - tantsuõpetaja
2004 Anu Kurm - rahvatantsujuhendaja
2005 MTÜ Hellad Velled - Milvi Andrese raamatu "Näidendid" väljaandmine
2006 Audru Muuseum - näituste korraldamine
2008 Audru Jõelaevanduse Punt - CD plaadi "Kalad ja moos" väljaandmine
2009 Helle Kirsi - koolinäidendite lavastaja
2010 Irina Teesalu - erinevate kunstiliikide edendamine ja näituste korraldamine
2011 Helle Kirsi, Ülle Vares ja Krista Kingo - raamatu " Audru laste loomevakk" koostamine-toimetamine
2012 Kersti Põllu - kandlelaagrite korraldamise ja kandlemängu edendamise eest
2013 MTÜ Audru valla segakoor - 10 aastat valla kultuurielu edendamise eest
2014 Maie Kalbus - rahvakultuuri edendamise eest
2015 Helle Kirsi - kultuurielu edendamise ja koolinäidendite lavastamise eest
2016 Evi Vaher - folklooripärandi tutvustamise, hoidmise ja edasikandmise eest
2017 Rahvatantsurühm Tuuletallaja, rahvatantsu traditsiooni hoidmise ja arendamise eest

Kõik Tõstamaa valla aasta tegijad 2002-2016

2016
Aasta tegu - Sillametsa talu taimeaed Tõstamaal
II Ermistu puhkeküla areng, loodusõpe-matkad, seminarikuur
III Disc-golfi pargirada
4. Tõstamaa kooli 7. klassi võistkond Nuputa võistlusel Eestis 2. koht
5. Kõpu kiriku tornikatus ja üritused
6. Kaduva kino päev
7. Suveteater Karlsonson
8. Liina Laasma – osalemine OM-il, Eesti rekord, Pärnumaa parim naissportlane
9. Kaidi Feldmann kantriplaat
10. Tõstamaa segakoori taastamine
11. Munalaiu uuendatud sadamahoone

2015
Aasta tegu - Lepaspää – Kihlepa tee remont ja mustkate
II Swedbank pangaautomaat Tõstamaale
III Lasteaia kapitaalremondi lõpetamine
4. 5 aastat Tõstamaa suveteatrit, etendus Skvottijad
5. Tõstamaa mõisakooli arendusprojekt
6. Sooselja talu uus viljakuivati
7. Vaiste Rannahäärber Maakodu konkursi võitja
8. Näiteringi etendus Atentaat
9. Kõpu kiriku katus kapitaalremont
10. Manija majaka rekonstrueerimine
11. Tõhela kultuur ja järvemängud
12. Ermistu ohvrikivi ümbruse korrastamine

2014
Aasta tegu - OÜ Grüne Tekstiil käivitamine, koostööprojekt
II Liina Laasma Eesti rekord, Pärnumaa parim naissportlane
III Suveteateri etendus Tsepeliin
4. Kinomuuseumi tegevus, kinoõhtud
5. Tõstamaa näiteringi tegevus
6. Manija muuseumihoone 1. Järk
7. Tõstamaa kaupluse ehitus FoodMarketiks
8. Tõstamaa mõisa tegevus haridus-kultuurikeskusena, koostööprojekt

2013
1. Aasta tegu - Tõstamaa suveteater 2013, etendused „Vanameestesuvi“, „Surm, sünd ja laulatus“, stiilne teatripuhvet
2. Liina Laasmaa Eesti rekord 62.50 naiste odaviskes, osalemine MM-il, Pärnumaa parim naissportlane
3. Apteegi taasavamine ühel päeval nädalas
4. Maria talu ratsamaneez, Jõuluvana talu, Oktooberfest, Kõpu kiriku tegevus
5. Tõstamaa komando Pärnumaa päästjate kutsemeisterlikkuse võistluste võitja
6. Värati tee mustkate
7.-8. Tõstamaa hooldekodu remont
7.-8. Ermistu puhkeküla tegevus
9. Räimewest
10. Vallapäevad, haridus 125
11. Munalaiu sadama kaid ja süvendus, ca 2 milj. EUR
12. Tõstamaa jooks 30
13. Rahvamaja remondi lõpetamine, ventilatsiooniprojekt
14. RMK Tõstamaa ja Potsepa maaparandussüsteem, ca 1miljon eurot, pindala 1155 ha, teed 12,65 km
15. Tõstamaa mõisasauna remont
16. Sooselja talu uus kombain
17. Värati paadisadama ehitus

2012
Aasta tegu - Tõstamaa mõisakooli pea- ja tallidemaja kütte-ventilatsioonisüsteemi ja katlamaja ehitus CO2 projekti vahenditega
II Hooldekodu remont
III Tõstamaa – Tõhela tee mustkate
4. Käsitöökeskuse tegevus ja kaupluse avamine
5. Tõstamaa päästekomando jätkamine ja depoo remont CO2 projekti vahenditega
6. Valgustatud suusa- ja terviserada
7. Lasteaia mänguväljak
8. Mõisaetendus „Surm, sünd ja laulatus“
9. Leader tegevus vallas, 42 projekti
10. Lao kalasadama remont
11. Püsinäitus „Kino ajalugu esemetes“ mõisakeldris

2011
Aasta tegu - Liina Laasma juunioride meistritiitel odaviskes ja koostöö treener Jaan Tammega
II Tõstamaa mõisaetendus „Pruutide kool“
III RäimeWest
4. Cotze söögimaja avamine
5. OÜ Sufe poolt KIK-i projektidega Tõstamaa veesüsteemi ja küttetrasside rekonstrueerimine
6. Tõstamaa Tervisekeskus Eesti 24 parema hulgas

2010
Aasta tegu - Noortekeskuse ehitus
II Käsitöökeskuse tegevus ja uued ruumid
III Liina Laasma spordiaasta
4.Rahvamaja saali renoveerimine (Külade meetme projekt)
5.Riigikaitsepäev Tõstamaal (Kolonel Lauritsa mälestuskivi, näidislahing jne.)
6.Tõstamaa vald Rannamängude võitja
7.Madis Veskimägi filmitegevus (Film Haigrupäev jt.)
8.Toomas Mitti fototegevus (Tõstamaa kalender jne.)
9.Tõstamaa mõisapargi korrastamine (KIK projekt)
10. Tõhela järvepäev
11. Maret Palusalu koidulauliku konkursil Eesti III (Pärnu I)
12. Tõhela meierei päevakeskuseks ümberehituse jätkumine

2009
Aasta tegu - Liina Laasma Eesti rekordid U 18 neidude odaviskes ja võidud Olümpiapäevadel Helsingis ja Koolinoorte Gümnasiaadil Kataris
2008
Aasta tegu - Ehitajate tee rekonstrueerimine
II Liina Laasmaa Eesti noorterekordid odaviskes
III Valla puhkekohtade korrastusprojekt
4. Lasteaia 2. rühma renoveerimine ja parkla
5. Hooldekodu ehitusprojekti valmimine
6. Viie valla jäätmeveokonkursi korraldamine
7. Hõljuki soetamine
8. Manija sadama uus praamikai ja aparell
9. Valla üldplaneeringu kehtestamine
10. Vaike Hangu raamat „Männikuste küla“
11. Tõstamaaa kiriku uus katus
12. Tõhela külabussi renoveerimine
13. Metsaprojekt
14. T69, Eesti parim tudengibänd
15. Seliste kiriku kujusein

2007
Aasta tegu - Tõstamaa vee- ja kanalisatsioonitrasside laiendus
II Lasteaia remondiga alustamine ja 1. rühma renoveerimine
III Medalid Tõstamaa koolis
4. Seliste meierei korrastamine
5. Ujumissillad supluskohtadesse
6. -7. Tervisekeskuse tegevus ja uus röntgeniaparaat
6. -7. Liina Laasma Eesti rekord tüdrukute B klassi odaviskes
8. Bensiinijaama uus teenindushoone
9. Rahvamaja kohviku- ja riietusruumide remont
10. Kavaru paadisadam-külakeskuse ehitus
11. Pootsi kuuri korrastamine
12. Comeniuse projekt Tõstamaa koolis
13. Manija majapidamisteni viivate teede remont

2006
Aasta tegu - Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamine (Tõstamaa veetrass, Tõhela kanalisatsioonitrass; Seliste kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem, Pootsi kortermaja veesüsteem)
II Pootsi veski korrastamine
III Tõstamaa muuseumi käivitamine
4. Rauakaupluse taasavamine
5. Tõstamaa mõisa turismiinfopunkt käivitumine
6. Pootsi saun
7.-8. Raamat Tõstamaa vaatamisväärsused
7.-8. Tõstamaa vallaleht
9. Tõstamaa ilusalongi avamine
10. Munalaiu sadamahoone
11. Juurikute elamu katuse ehitus sotsiaalabi korras
12. Raamat Omar Volmer Tõstamaa kihelkonna ajalugu XIII – XX saj.
13. Tõstamaa raamatukogu remondi II järk
14. Manija sadama paadikai
15. Tõstamaa kooli kuur
16.-17. Raamat Vaike Hang Häidaste küla
16.-17. Tõhela laululava
18. Noorpere Pilvi ja Enno maja ehitus
19. Tõhela kauplus

2005
Aasta tegu - Valla heakord (Pärnumaa kauneim kool Tõstamaa. Pärnumaa heakorrakonkursi võitjad
Tõhela külakeskus ja Tõstamaa alev, ümbrusest hoolivad inimesed)
II Tõstamaa bussijaama korrastamine
III Tevisekeskuse tegevus ja Madis Veskimägi 10
4. Vallateedel korrastamine (Karbiküla, Metsa tn. ja Kavaru mustkate Kruusakatete parandused, Erateede toetus Alu karjääri II järk)
5. Tõhela mustkatte ehitus, Pärnu Teedevalitsus
6. Tõhela kaupluse taasavamine
7. Tõhela Farmid OÜ tegevus ja investeeringud
8. Vallapäevad 2005
9. Tõstamaa vald (Pärnumaa koolitussõbralikum omavalitsus, Pärnumaa kodanikuühiskonna arendamise aasta tegija)
10. Tõstamaa kalender 10
11. Vallaleht 10
12. Tõstamaa fotokonkurss
13. Manija projektid (sadamakuur, traktor, tee)
14. Tõhela ja Pootsi pumbajaamade remont
15. Töötute rehabilitatsioonikeskuse loomine
16. Kihnu väina merepargi keskuse loomine
Jahimeeste koda
Kastna kirik

2004
Aasta tegu - Tõstamaa kooli remondi lõpetamine
II Alu karjääri avamine - Tõhela tee ja vallateed
III Pootsi laat ja rallid
4. Valla heakord
5. Seliste - Pärnumaa aasta küla
6. Vallapäevad Tõstamaa mõis 200
7. Tõhela laste mänguväljak
8. Seliste kiriku siseremont
9. Vallamaja -Lucia teelaiendus jalakäijatele
10. Tõhela Farmid OÜ
11. Taltsi talu tegevus
12. Teeristi poe taasavamine
13. Seliste internet
14. Ermistu külapäev
15. Kastna kiriku remont
16. Tõhela kodukohapäev
17. Vaike Hangu raamat Alu küla

2003
Aasta tegu - Kooli kõnnitee
II Tõstamaa katlamaja
III Kooli remont - I korrus ja kelder
4. Endise vana kõrtsi kasutuselevõtt
5. Jäätmepunkt
6. Tõhela – Pärnumaa aasta küla
7. Pootsi soparallid
8. Pootsi avalik internetipunkt
9. Lasteaia köök
10. Laste mänguväljak
11. Taltsi talu – metsamajanduskonkursi võitja
12. Seliste külatoa tegevus
13. Shalomi tegevus
14. Kastna kiriku säilitusremont
15. Jõusaal
16. Vallapäevad 2003
Pärnumaa suvemängud
Kõpu, Vihakse, Puti teede remont
Tõhela veetrass
Avahooldussüsteemi ja –töötaja rakendumine
Rahvamaja, lasteaia, Tõhela saalide põrandad
Tõstamaa rahvamaja tegevus
Konstaabli rakendumine

2002
Aasta tegu - Tõstamaa joogivesi puhastussüsteem
II Juta Nõmme korjandus Göteborgis ja selle abil tehtud Seliste kiriku välisremont.
III Shalomi keskuse tegevus
Hooldekodu uus katus ja välisremont
Tõhela külaseltsi tegemised
Tõstamaa alevikeskuse jalgteed ja Päästeameti esise asfalteerimine
Pootsi romurallid ja laadad
Tomek Jaansoo tegevus Tõstamaa töökojas
Tõhela muuseumitoa loomine ja tegevus
Puhkpillistuudio tegevus
Tõstamaa matkarada
Exwoodi puidutööstuse tegevus Tõhelas
Diagnostikakeskus
Valla teed
Vaike Hangu raamat Leelaste küla
Seliste külatoa tegemised
Tõhela biopuhasti rekonstrueerimine
Tõhela kodukohapäev
Tõstamaa kooli õpilaskodu ehitus
Tõstamaa vallapäevad
Valla prügimäe rekultiveerimine
Võidu tee remont

Tõstamaa valla esindus Rannamängude võitja

Konkursil hinnatakse talude, eramute, mitmekorruseliste majade, asutuste ja suvilate territooriumite korrashoidu, hoonete väljanägemist ja ka haljastust. Selleks ootame igal aastal valla rahva arvamust kuni augusti kuuni nii suuliselt kui kirjalikult võimalike kandidaatide kohta. 

Valla kaunimad esitame edasi ka maakondlikule ja vabariiklikule heakorrakonkursile.
Konkursi võitjate selgitamine toimub augusti kuus, autasustamine toimub üldjuhul vallapäevade ajal.

Tõstamaa valla kaunimad kodud

2016
Tõstamaa alevikus Varbla mnt 56 perekond Vallimäe kodu
Tõstamaa alevikus Varbla mnt 54 Elfi Noppeli kodu
Ranniku külas Ranna 41 Tuuli Mathiseni ja Tarmo Virkuse pere suvekodu

2015
Poe kinnistu Seliste külas- Kaie Leova, Jaan Pall
Ehitajate tee 1 Tõstamaa alevikus - Epp Tuisk, Tomek Jaansoo
kaunis ettevõte - Ermistu Puhkeküla, OÜ Tekamer

2014
Lao külas Kaapre talu perekond Reesi kodu
Tõstamaa alevikus Varbla mnt 52a Valdis Noppeli looduslähedane kodu
Tõstamaa alevikus Metsa tänav 14 Enda Väli kodu

2013
perekond Palusalu kodu Seliste külas,
perekond Jansoni kodu Tõstamaa alevikus,
perekond Haravee looduslähedane suvekodu Kastna külas,
Eha Kosenkraniuse ja Urmas Mändi roositalu Ermistu külas.

2012
eramu - perekond Niine kodu Varbla mnt 28 Tõstamaa alevikus
eramu - perekond Blaseni kodu Varbla mnt 30 Tõstamaa alevikus
suvekodu - perekond Peetsalu suvekodu Seliste külas, Tammetõru kinnistu
uusarendus - Erkko Saluste Kastna külas, Antsu kinnistu
korterelamu - Pootsi korteriühistu

2011
Eramu –Marelle ja Heino Kriisa kodu Tõstamaa alevikus.
Kena looduslähedase kodu - Helen Ojakallas Ermistu külas
Suvekodu - Anelle ja Einar Kaelepil Ranniku külas
Kõige heakorrastatum tootmistalu - Ruth ja Aivar Vene Taltsi talu Kastna külas

2010
eramu - Perekond Räbuse kodu Tõstamaa alevikus
talu - Jaanus Heinsoo ja Lea Õismaa Roni talu Kiraste külas
valla heakorra tegu - Kõpu kiriku ümbruse korrastamine

2009
maakodu – Sepamaa talu Ranniku külas (Epp-Maria Kokamägi ja Jaak Arro);
suvekodu – Suti talu Värati külas (Helen Tedre ja Meelis Metsamärt);
tootmistalu – Aadu talu Kavaru külas (Udo ja Elsa Rand);
elamu – Kärdi talu Seliste külas (Maarika Karotamm)

2008
eramu - Ana Audova Tänava kinnistu Pootsi külas;
ettevõte, asutus - Erika Tambre Tõhela kauplus Männikuste külas;
suvila - Sirje-Heidi Suur Kasepõlde kinnistu Ranniku külas;
hoonetekompleks - OÜ Jalmer Kastna puhkeküla Kastna külas.

2007
Eramu – Lehte Tuisk (Tõstamaa alevik Kalli mnt. 15)
Talu – perekond Märksoo Toa talu (Kõpu küla)
Ettevõte, asutus – OÜ Saarte Liinid Munalaiu sadam
Eripreemia – Eha ja Urmas Kosenkranius Järveotsa talu (Ermistu küla)

2006
eramu – Ruth ja Peeter Mäe Pootsis
suvekodu –Peetri suvila (Tarmo Peterson) Kastnas
asutus - Maria talu (Enn Rand)
mitmekorruseline elamu – jääb välja andmata, selle asemel...
hoonetegrupid – Varbla mnt. ja Metsa tänav Tõstamaa alevikus

2005
talu – Viruna talu, Kiraste küla, peremees Mart Vahtel
eramu - Ehitajate tee 12, Tõstamaa alevik, Varje Vesker ja Jaak Jaanso
asutus – Tõstamaa Keskkool, Tõstamaa alevik, direktor Toomas Mitt
suvekodu – Pileõue talu, Lao küla, omanik Mati Roossaar
mitmekorruseline elamu – jääb välja andmata, selle asemel...
kõige arhailisem suvekodu - Kadaka talu, Kastna küla, Mikk Otsmann

2004
talu –Toominga maaüksus, Kalli mnt 12, Tõstamaa alevik, Helju ja Heino Tamm
eramu – Raudsepa maaüksus, Männikuste küla, Ene Vahuvee
asutus – Tõhela Rahvamaja, Männikuste küla, rahvamaja juhataja Silvi Rand ja MTÜ Tõhela Külaselts
suvekodu –Merineitsi maaüksus, Seliste küla, Elgi ja Rein Sang
mitmekorruseline elamu – jääb välja andmata, selle asemel...
kaluritalu – Lauri maaüksus, Pootsi küla, Asta ja Eeri Kivimaa

2003
talu – mesindustalu, Tõstamaa alevik, Aima ja Arnold Nurm
eramu - Ermistu küla, Tiina Irdt ja Aivar Männamäe
asutus – Jaani äri, Seliste küla, Kaie Leova ja Jaan Pall
suvekodu – Oja talu, Manija saar, Vallo Paal
mitmekorruseline elamu – jäi välja andmata, selle asemel....
Valla heakorra tegu 2003 – aukiri ja rahaline preemina Enn Rannale ja Kõpu küla rahvale Kõpu kiriku võsast välja raiumise eest.

2002
talu – Taltsitoa talu, Kõpu Küla, perekond Märksoo,
eramu – Lepiku talu, Päraküla, perekond Kuusk
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik, korteriühistu esindaja Ando Lomp
asutus – Tõstamaa bensiinijaam ETAM, Tõstamaa alevik, Ermo Tamm
suvekodu –Lehtla talu, Kastna küla, perekond Raid

2001
talu – Riida turismitalu, Manija küla, Ülle Tamm ja Tiit Pilt
eramu – Mihklipoe talu, Tõhela küla, Aare Sutt ja Birgit Pere
mitmekorruseline elamu – Nooruse 4, Tõstamaa, ühistu esindajana Ants Pirso
asutus – Maria talu, Kõpu küla, perekond Rand
suvekodu – Tõlli küla, perekond Uustalu

2000
talu – Aadu talu, Kavaru küla, perekond Rand
eramu – Tehvandi talu, Kavaru küla, perekond Lahe
mitmekorruseline elamu – välja andmata, selle asemel kõige kaunim…
Tõstamaa kooli aed, kooli direktor Toomas Mitt, aia eest hoolitseb Elli Teras
asutus – Maria talu, Kõpu küla, perekond Rand
suvila – Leesoja talu, Ranniku küla, Ly ja Agamaa ja Raimond Melts

1999
talu - Kärneri talu, Lõuka küla, perekond Kärner
eramu -Kaapre talu, Lao küla,
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik
asutus - Pootsi kool, Pootsi küla, kooli direktor Toomas Mitt
suvila - Suurenina suvila, Kastnas küla,

1998
talu - Pedaka talu, Ermistu küla, perekond Metsamärt
eramu –Tõstamaa alevik, perekond Randmaa
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik
asutus – Tõstamaa bensiinijaam, Tõstamaa alevik, FIE Ermo Tamm
suvila –Päraküla, perekond Palginõmm

1997
talu - Taltsitoa talu, Kavaru küla, perekond Märksoo
eramu - Jõe 2, Tõstamaa alevik, perekond Jaansoo
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik
asutus – Tõstamaa bensiinijaam, Tõstamaa alevik, FIE Ermo Tamm
suvila - Sepamaa talu, Kastna küla, Epp-Maria Kokamägi ja Jaak Arro

Aasta tegijad määras vallavalitsus ja volikogu, aasta tegu valiti vallavalitsuse ja volikogu aastalõpuvastuvõtul salajase hääletamise tulemusena. 

Aasta tegijad

2016
Karin Mitt – Pärnumaa parim põhikooli matemaatikaõpetaja
Laura Jõe – Tõstamaa kooli kuldmedaliga lõpetaja, Rahvusvaheline Zonta preemia aktiivsele maanoorele
Rain Veinjärv – Eesti Aasta Insener
Madis Veskimägi – Äripäeva küsitlusel üks 2016 enim Eesti meditsiini mõjutanutest
Liina Laasma – Osalemine Rio olümpial, Eesti rekord odaviskes, Pärnumaa parim naissportlane
Kristiina Sireli – Eesti parim noorkokk
Janne Raud – Eesti meister lilleseades

2016
Karin Mitt – Pärnumaa parim põhikooli matemaatikaõpetaja
Laura Jõe – Tõstamaa kooli kuldmedaliga lõpetaja, Rahvusvaheline Zonta preemia aktiivsele maanoorele
Rain Veinjärv – Eesti Aasta Insener
Madis Veskimägi – Äripäeva küsitlusel üks 2016 enim Eesti meditsiini mõjutanutest
Liina Laasma – Osalemine Rio olümpial, Eesti rekord odaviskes, Pärnumaa parim naissportlane
Kristiina Sireli – Eesti parim noorkokk
Janne Raud – Eesti meister lilleseades

2015
Karoliine Kask – Pärnumaa parim noorsootöötaja 2016
Madis Veskimägi – 20 aastat meditsiinikunsti Tõstamaal
Ruth ja Aivar Vene – Taltsi talu 30
Anu Tugim ja Kalev Kulvere – pagariväikeettevõtte käivitamine
Õnne ja Jüri Vainukivi – Vaiste rannahäärber kaunis maakodu

2014
Grüne Tekstiil – õmblusettevõtte käivitamine PLPK, Töötukassa, PEAK, Pambu OÜ ja Tõstamaa vallavalitsuse ühisprojektina
Tõstamaa mõis – edukas utegevus haridus- ja kultuurikeskusena

2013
Riina ja Enn Rand

2012
Martin Minhof – Energiasäästuprojektiga Tõstamaa mõisa küttesüsteemi ehituse projektijuht
Jaanus Metsa - Energiasäästuprojektiga Tõstamaa mõisa küttesüsteemi ehitusjuht
Kalev Päit – Tõstamaa mõisa renoveerimise ja küttesüsteemi ehituse ehitusjuht
Gerda Kordemets – Tõstamaa suveteatri eestvedaja
Elle ja Jaak Elling – Tõstamaa mõisa kinomuuseumi rajajad
Maido Kaja – kalandusbrigaadi juht, Lao kalasadama korrastamise eestvedaja

2011
Gerda Kordemets – suvel Tõstamaa mõisas etendunud „Pruutide kooli“ autor ja lavastaja. Lavastus sai ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi preemia ja tunnistati Pärnumaa kultuurivaldkonna aasta üllatuseks
Liina Laasma – Euroopa juunioride meister odaviskes, püstitas 2 uut Eesti juunioride rekordit, Pärnumaa parim spordineiu
Jaan Tamm – Liina Laasma treener, Eestimaa spordiliit Jõud ja Pärnumaa aasta parim noortetreener
Pille Paalam – RäimeWesti korraldaja. Üritus valiti ka Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta teoks
Ülle Tamm – Manija saarevaht, RäimeWesti korraldaja
Toomas Mitt – Eesti aasta õpetaja, Pärnumaa aasta koolijuht, Tõstamaa kooli ja SA Tõstamaa mõis juht, vallaelu jäädvustaja läbi fotoobjektiivi

2010
Anu Randmaa - Tõstamaa käsitöökeskuse käivitumine ja uued ruumid
Perekond Palusalu - Mailis kuldmedal Tõstamaa keskkooli lõpetamisel, Maret III koht üleriigilisel Koidulauliku konkursil , olümpiaadivõidud
Liina Laasma - 2 Eesti juunioride rekordit odaviskes, 3 Bigpanga kuldliiga etapivõitu, Eesti edetabelijuht, Pärnumaa parim noorsportlane

2009
Liina Laasma - Pärnumaa parim noorsportlane 2009
Jaan Tamm - Pärnumaa parim noortetreener 2009
Aro Kütt - C.R. Jakobsoni noortaluniku preemia 2009

2008
Inga Halme ja Andres Kalbach - Eesti parimad noortalunikud 2008
T 69 (Andres Tölp, Marvin Mitt, Viljar Soosaar, Fritjo Pukk) - Eesti parim tudengibänd 2008
Merilin Mitt - Keskkooli lõpetamine kuldmedaliga
Liina Laasmaa - Eesti noorterekordid odaviskes, Pärnumaa parim noorsportlane 2008 (treener Jaan Tamm)
Perekond Jaansoo (Õie, Viktor, Marek, Janek, Tomek) - Vallaelu edendav pere

2007
Lya Vesik - Tõstamaa kooli õppealajuhataja, Pärnumaa aasta koolijuht
Tiia Schär- Rahvakultuuri edendaja, Jakobsoni kultuuripreemia
Rando Rand- Seliste meierei korrastamine
Liisa Randmäe- Lõpetas kuldmedaliga Tõstamaa keskkooli
Marie Kriisa- Lõpetas kuldmedaliga Tõstamaa keskkooli
Raili Männamäe- Lõpetas kuldmedaliga Tõstamaa keskkooli
Liina Laasma- Eesti rekord tüdrukute B vkl. odaviskes

2006
Perekond Kalbach- Inga Halme ja Andres Kalbach
Perekond Kasearu - Liivi ja Johannes Kasearu
Perekond Tuulmees- Merike ja Janek Tuulmees

2005
Tõhela Farmid OÜ - OÜ tegevus ja investeeringud
Madis Martson - aasta talunik, talu investeeringud
Jaan Tamm - Pärnumaa aasta õpetaja
Perekond Rand - Pootsi laat ja soparallid

2004
Toomas Mitt - Tõstamaa Keskkooli direktor
Seliste külaselts - MTÜ Pärnumaa Kodukant poolt tunnistatud Pärnumaa aasta küla
Margus Tuulmees - talupidaja

2003
Taltsi talu - Erametsa liidu poolt korraldatud talumetsa majandamise konkursi võitja
Tõhela külaselts - MTÜ Pärnumaa Kodukant poolt tunnistatud Pärnumaa aasta küla

2002
Silvi Rand - Pärnumaa aasta kultuuritöötaja
Eve Rõhu - Pärnumaa aasta õpetaja
Milvi Rand - C.R. Jakobsoni Sihtasutuse aasta ettevõtlikema inimesed preemia omanik

Aasta tegu

2016 - Sillametsa talu taimeaed Tõstamaal
2015 - Lepaspää – Kihlepa tee remont ja mustkate
2014 - OÜ Grüne Tekstiil käivitamine, koostööprojekt
2013 - Tõstamaa suveteater 2013, etendused „Vanameestesuvi“, „Surm, sünd ja laulatus“, stiilne teatripuhvet 
2012 - Tõstamaa mõisakooli pea- ja tallidemaja kütte-ventilatsioonisüsteemi ja katlamaja ehitus CO2 projekti vahenditega
2011 - Liina Laasma juunioride meistritiitel odaviskes ja koostöö treener Jaan Tammega
2010 - Noortekeskuse ehitus
2009 - Liina Laasma Eesti rekordid U 18 neidude odaviskes ja võidud Olümpiapäevadel Helsingis ja Koolinoorte Gümnasiaadil Kataris
2008 - Ehitajate tee rekonstrueerimine
2007 - Tõstamaa vee- ja kanalisatsioonitrasside laiendus (KIK projekt)
2006 - Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamine (Tõstamaa veetrass, Tõhela kanalisatsioonitrass; Seliste kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem, Pootsi kortermaja veesüsteem)
2005 - Valla heakord (Pärnumaa kauneim kool Tõstamaa Pärnumaa heakorrakonkursi võitjad Tõhela külakeskus ja Tõstamaa alev Ümbrusest hoolivad inimesed)
2004 - Tõstamaa kooli remondi lõpetamine
2003 - Kooli kõnnitee ehitamine
2002 - Tõstamaa joogivee puhastussüsteemi rajamine

Vaata lisaks: Kõik Tõstamaa valla aasta tegijad 2002-2016

» Tõstamaa osavalla vapimärk
» Tõstamaa valla aasta tegu ja aasta tegijad 2002-2016
» 
Tõstamaa valla kaunimad kodud 1997-2016
» 
Osavaldade tunnustused ja tunnustamiseks ettepanekute tegemine


Tõstamaa osavalla vapimärk
» Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
» Tõstamaa osavalla vapimärgil on osavalla vapi kujutis, mis on piiratud pärjaga.

Vapimärgi saajad

2018 Toomas Rõhu – kauaaegse Tõstamaa vallavanemana kohaliku elu edendamise eest
2018 Helle Vahemäe – kauaaegse korrektse ja kohusetundliku töö eest maanõunikuna ja elanike nõustamise eest maaküsimustes.

Tõstamaa valla vapimärgi saajad 1999-2017
2017 Anu Randmaa
2017 Aivar Vene
2016 Kalev Martson
2016 Hilja Mändla
2015 Õnnela Lees
2015 Avo Miidu
2014 Villem Jaansoo
2014 Andres Laur
2013 Õie Jaansoo
2013 Ellen Aava
2012 Tiia Schär
2012 Milvi Rand
2011 Eve Käär
2011 Eili Oks
2010 Leo Salk
2010 Heino Tamm
2009 Lya Vesik
2009 Rita Algpeus
2008 Eeri Kivimaa
2008 Peeter Lapp
2007 Elli Teras
2007 Toomas Mitt
2006 Ülle Juurik
2006 Tiit Pilt
2005 Efeline Liiv
2005 Maimu Juhkam
2004 Ain Birk
2004 Liivi Heamets
2003 Heino Laanemets
2003 Madis Veskimägi
2002 Verner Kuusik
2002 Elfi Vool
2002 Silvi Rand
2001 Eimar Rand
2001 Ants Pirso
2000 Õilme Vaarma
2000 Vaike Hang
1999 Andrei Udu (postuumselt)
1999 Endel Tõnisson

» Paikuse osavalla vapimärk 
» Paikuse valla auraamat 2001-2016
» Osavaldade tunnustused ja tunnustamiseks ettepanekute tegemine


Paikuse osavalla vapimärk

» Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
» Paikuse osavalla vapimärk on `925 hõbedast rinnamärk, mille 1. kihiks on 22x20 mm tammelehtedest pärg `925 hõbedast ning 2. kihiks 10x13 mm osavalla vapp `925 hõbedast, kullatud `999 kullaga, kuumemailitud.

Vapimärgi saajad 

Paikuse valla vapimärgi saajad 1996-2017
2017 Valli Roosmaa- seoses hästi funktsioneeriva ja läbipaistva raamatupidamise pikaajalise eeskujuliku korraldamise eest
2017 Eve Paas - seoses pikaajalise järjepideva ja tulemusliku asjaajamise korraldamisega ja isikliku panuse eest valla elu edukal arendamisl

2016 Mait Talvoja - Paikuse vallavolikogu pikaajalise tulemusliku juhtimise ja valla majanduse edenemisse antud tõhusa panuse eest
2016 Tarmo Saarts - Paikuse valla soojamajanduse jätkusuutlikkuse tagamisse ning tarbijaid ja keskkonda väärtustava ettevõtluskultuuri juurutamisesse antud erakordselt suure panuse eest
2016 Monika Vaher - Paikuse Huvikooli loomise ja järjepideva arendamise ning pikaajaliselt kunstihariduse andmise eest Paikusel
2016 Marika Valter - Paikuse avatud noortekeskuse loomise, juhtimise ja arendamise ning kaasahaarava ja tulemusliku noorsootöö eest Paikuse vallas

2014 Teet Kurs - OÜ Paikre esimesele ja kauaaegsele juhile, kaasaegse, vallarahvale tööd andva jäätmekäitluskompleksi ülesehitamise eest.
2011 Helve Reisenbuk - pikaaegse panuse eest Paikuse valla humanitaarvaldkonna juhtimisel ja arendamisel.

2010 Aare Külaots - pikaaegse ja silmapaistva Paikuse Põhikooli juhtimise ning arendamise eest.
2010 Kaie Reial - pikaaegse ja silmapaistva Seljametsa Lasteaed-Algkooli juhtimise ning arendamise eest.

2008 Erika Popp - südamega tehtud pikaajalise töö eest sotsiaalhoolekande süsteemi arendamisel ning uute sotsiaalteenuste ellurakendamisel vallas.
2008 Alli Vohu - pikaajalise tänuväärse töö eest sotsiaalhoolekande valdkonnas ning olulise panuse eest sotsiaalhoolekande süsteemi väljakujundamisel vallas

2007 Elmar Orav - aastatepikkuse märkimisväärse panuse eest valla eelarve kujundamisse ja valla arengu järjepidevuse tagamisse.
2007 Maiu Saare - MTÜ Paikuse Naisteühing Marta eestvedajana Seljametsa külas heakorratalgute ja avalike ürituste korraldamise eest.

2006 Ain Jakobson - kauaaegse sihikindla ja tulemusliku tegevuse ning äärmiselt põhjaliku, loodushoidliku ja inimsõbraliku suhtumise eest Paikuse valla elamu- ja kommunaalmajanduse arendamisel ning Paikuse motosportlaste edukusse antud suure isikliku panuse eest.
2006 Lembit Roosimäe - pikaajalise ajaloo ja koduloo alaste teadmiselamuste jagamise eest Paikuse valla noortele, mahuka ja sisuka kodu-uurimusliku tegevuse ning mälumänguharrastuse populariseerimise eest.

2005 Mari Pukk - 25 Paikuse lasteaiale pühendatud aasta eest, sealhulgas lasteaia avamisele antud panuse ning lastele kodukoha väärtustamise õpetamise eest
2004 Maire Krinal - hindamatu entusiasmi ja tööpanuse eest laulukultuuri edendamisel ja koorimuusika eestvedamisel vallas ning Paikuse kooride suurepäraste esinemiste eest.
2004 Heldor Käärats - Paikuse valla ajaloo uurimisse ja avalikustamisse antud panuse eest.

2002 Laine Järvemäe - Paikuse valla ajaloo uurimisse ja uurimuste avaldamisse, muuseumi töö käivitamisse ning lastele koduloo õpetamisse antud panuse eest
2002 Anne Järvsaar - Paikuse valla elanikele arstiabi võimalikult kättesaadavaks, mugavaks ja meeldivaks tegemisel osutatud suure isikliku panuse eest.

2001 Pirkko Lavila - Paikuse ja tema sõprusvaldade vahelistele edukatele koostöö- ja sõprussuhetele kaasaaitamise, eestluse propageerimise ja Soomes Paikuse valla tutvustamise eest.
2001 Pentti Astala - valla arengule kaasa aitamise eest Paikuse ja tema sõprusvaldade vahelise sõpruse ja koostöö, eriti maa-ettevõtluse arendamise teel Paikuse talupidajatele Soomes põllumajandusalase koolituse ja praktika korraldamise kaudu.
2001 Taisto Kakko - Paikuse valla koolide tutvustamise eest internetis ning Paikuse laste motiveerimise eest hariduses ja üldise arengus.
2001 Maie Kalbus - valla arengule ja heale mainele kaasaaitamise eest aastatepikkuse tulemusrikka rahvatantsujuhitöö ja paljudele valla kultuuritraditsioonidele aluse panemise kaudu.

2000 Aivar Ild - valla arengule kaasa aitamise eest maaelu arendamise, järjepidevuse kandmise ja tulemusliku töö kaudu põllumajanduses.
2000 Toivo Nikopensius - Paikuse valla tuntuse laiendamise ja hea maine tugevdamise eest traditsiooniliseks muutunud rahvusvahelise mootorrataste mitmepäevasõiduvõistluse "ENDURO – PAIKUSE …" korraldamise kaudu.

1999 Vahur Reimann - valla spordielu pikaajalise ja tulemusliku korraldamise eest.
1998 Elvy Ennis - Paikuse valla ajaloo jäädvustamise ning külaelu elavdamise eest.
1998 Kaiu Kustassson - Paikuse valla spordielu edendamise eest.
1998 Helmut Sinisaar - Paikuse aleviku väljaehitamise heakorrastamise ning valla spordielule aluse panemise eest.
1998 Liilia Varik - Kauaaegse ja kohusetundliku töö eest Paikuse vallasekretärina.
1997 Kuno Erkmann - teenete eest valla arengukava planeerimisel ja põhikooli hoone väljaehitamisel.
1997 Aime Käärats - teenete eest aluse panemisel valla haridusele ja sotsiaalobjektide väljaehitamisel.
1997 Jüri Merits - teenete eest Paikuse politseikooli rajamisel, laiendamisel ja igakülgse arendamisel.
1996 Maria Hunt 
1996 Harri Timberg - Seljametsa kooli taas avamisel ja külaelu edendamisel osutatud teenete eest.

1995 Heiki Mägi
1995 Mynämäki vald
1995 Mietoiste vald
1995 Tiiu Laasmee
1995 Vello Paluoja

» Audru osavalla vapimärk
» Audru kultuuripreemia "Aasta kutuuritegija"
» Osavaldade tunnustused ja tunnustamiseks ettepanekute tegemine


 Audru osavalla vapimärk

» Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
» Vapimärgi keskel on emailitud hõbe taustal osavalla vapp, mida ümbritsevad hõbedased tammelehed. Vapimärgi ülaservas on graveeritud kiri AUDRU. Märgi kõrgus on 22,5 mm ja laius 21,5 mm.

Vapimärgi saajad

2018 Harri Lelle

Audru valla vapimärgi saajad 1996-2017:

2017 Ly Oja
2017 Ervin Hansalu
2017 Jaanus Põldmaa
2016 Helle Kirsi
2016 Ado Kirsi
2015 Peep Tarre
2015 Evi Rubin
2014 Ljubov Petrova
2014 Anne Saulski
2013 Ain Leppik
2013 Veljo Saar
2012 Jüri Kirss
2012 Malle Kiis
2011 Aili Tamm
2010 Ivo Tart
2009 Anneli Suits
2008 Tiia Tamm
2008 Milvi Rebane
2008 Martin Tuuling
2008 Harri Luks
2008 Dora-Alviine Kesper
2008 Henno Miido
2007 Rein Aaspere
2007 Leida Rehtla
2007 Kulno Laas (postuumselt)
2007 Jüri Poolak
2007 Leili Nõmm
2006 Jaan Moorits
2006 Mercedes Merimaa
2005 Mati Puust
2004 Jüri Kivirand
2003 Luule Aomere
2002 Aino Aitaja
2002 Üürike Klamas
2001 Tiiu Jalakas
2001 Mati Sutt
2001 Sirje Meister
2000 Sirje Osipov
2000 Helgi Roots
1999 Milvi Andres
1999 Linda Mulk
1999 Elma Killing
1998 Valve Tamm
1998 Malle Jürgenstein
1997 Florida Naut
1996 Raul Arnemann
1996 Raimond Prentsel (postuumselt)
1996 Kristjan Saarsoo
1996 Aili Koodi

» Paikuse osavalla põhimäärus 

» Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. Osavalla tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset ja logo
» Vapi ja lipu kasutamine põhimääruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel
» Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
» Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

Vapp

Paikuse osavalla vapi paremalt rohelise ja vasakult poolelt kuldse kilbi ülemised kolmnurgad on vastupidiste värvidega. Kilbi keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab kuuske (kuldne) ja vasakult mändi (roheline). Valla vapil on üks kuju. 

Vapi parempoolne ülemine lõik sümboliseerib Pärnu jõge ja vasak Reiu jõge. Graafiliselt moodustab jõgede ristumiskoht sümboolse kodukatuse. Paikkonna iidsust ja ajaloolist arengut ja keskkonda iseloomustab vapi keskel asetsev kuusk/mänd. Värvused tähistavad Pärnumaad ja tunnused Paikuse piirkonda, kuna inimtegevus toimus siin juba mesoliitikumis ja territoorium on kaetud enamuses kuuse - männimetsaga.

Vapi kasutamine
1) osavalla esindushoonetel ja –ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) osavalla piiritähisel.

Lipp

Paikuse osavalla lipp on ristkülikukujuline. Lipukanga parem pool on kollane ja vasak pool roheline, keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab mändi (roheline) ja vasakult kuuske (kollane). Lipu roheline toon on rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi 553 ja kollane 114. Lipu normaalsuurus on 100 x 120 sentimeetrit. 

Lipp heisatakse:
1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.

» Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
» Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
» Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.
» Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

Tunnuslause ja logo

» Paikuse osavalla tunnuslause on „Paikuse - parim paik, kus elada”.
» Paikuse osavalla logo on stiliseeritud kujutis endisest Paikuse vallast ning näitab seda piirkonda kui parimat elupaika. Logo keskel asuv sinine L kujuline joon sümboliseerib Pärnu ja Reiu jõge. Paremal asuv roheline kuuse siluetti, profiilis inimese nägu ja ka kaasaegse maja viilkatust kujutav joon märgib ümbritseva kauni looduse rüpes asuvat kaasaegset asustust. Vasakul asuvad rohelised jooned kujutavad püstkoda, mis sümboliseerib kiviaegset asulakohta. Täpp logo paremas osas markeerib osavalla keskust ning on ka kui kohaliku elaniku silm, mis jälgib, et kaunis ja tervislik elukeskkond säiliks. 
» Tunnuslauset ja logo kasutatakse osavalda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, osavalla esitlustel, meedias ja muudes kohtades.

» Paikuse osavalla logo (.pdf)

» Tõstamaa osavalla põhimäärus

» Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. 
» Vapi ja lipu kasutamine põhimääruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel
» Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
» Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

Vapp

Tõstamaa osavalla vapil on põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil kuldmust kaheksakodaraline ratas, mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed.

Vapi kasutamine
1) osavalla esindushoonetel ja –ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) osavalla piiritähisel.

Lipp

Tõstamaa osavalla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendub vapi kuldne kollasega.

Lipp heisatakse:
1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.

» Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
» Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
» Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.
» Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

» Tõstamaa osavalla põhimäärus 
» Tõstamaa osavallakeskuse põhimäärus
» Sümboolika
» Tunnustused
» Ajaleht "Tõstamaa Tuuled"

Osavalla territoorium

» Tõstamaa osavalla haldusterritoorium ja piir on määratud endise Tõstamaa valla territooriumiga: Lõuka, Ermistu, Tõlli, Värati, Kastna, Ranniku, Rammuka, Tõhela, Männikuste, Alu, Kiraste, Pootsi, Lao, Peerni, Kõpu, Kavaru, Päraküla, Seliste ja Manija küla ning Tõstamaa alevik.

Osavallakogu

» Osavalla elanike esinduskoguks on Tõstamaa osavallakogu. 
» Osavallakogusse kuulub 7 liiget: Esimees Toomas Rõhu, aseesimees Madis Veskimägi. Liikmed: Tõnu Salu, Mark Soosaar, Karoliine Kask, Anu Randmaa, Mati Lehola. 
Kogu koosseis on kinnitatud osavallakogu valimiskomisjoni poolt 11. jaanuaril 2018 (otsus nr 3 ; koosoleku protokoll)

Manija saare üldkogu
» Püsiasustusega väikesaare Manija üldkogu on saare püsielanike kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded, saarevanema valimine ja tagasikutsumine.
» Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud.
» Üldkogu tööd juhib saarevanem. Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast


» Paikuse osavalla põhimäärus 
» Paikuse osavallakeskuse põhimäärus
» Sümboolika
» Tunnustused
» Ajaleht "Paikuse Postipaun"

Osavalla territoorium

» Paikuse osavalla haldusterritoorium ja piir on määratud endise Paikuse valla territooriumiga: Paikuse alev, Silla küla, Seljametsa küla, Põlendmaa küla, Tammuru küla ja Vaskrääma küla.

Osavallakogu

» Osavalla elanike esinduskoguks on Paikuse osavallakogu. 
» Osavallakogusse kuulub 13 liiget: Esimees Mait Talvoja, aseesimees Tarmo Vanamõisa. Liikmed: Heldur Paulson, Marika Valter, Ardo Aasa, Alar Laneman, Kristjan Õunpuu, Aivar Ild, Anu Tammearu-Mežule, Valter Landing, Eero Rändla, Oliver Kikas, Raiko Hiis. 
Kogu koosseis on kinnitatud osavallakogu valimiskomisjoni poolt 11. jaanuaril 2018 (otsus nr 2 ; koosoleku protokoll)


» Audru osavalla põhimäärus 

» Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. Osavalla tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset ja logo
» Vapi ja lipu kasutamine põhimääruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel
» Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
» Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

Vapp

Audru osavalla vapil on S-lõikeline vasakult langeva hõbedase vardaga kaldjaostatud kilp, mille ülemisel rohelisel väljal on tähtristist ja tammelehtedest moodustuv kaheksaharuline rist, mille iga haru vahel on üks hõbedane ring. Risti keskel on roheline võru. Vapi alumine väli on must. Vapikilpi ümbritseb peen hõbedane raamjoon. 

Hõbedane loogeline lint sümboliseerib Audru jõge, mis algab Lavassaare järvest ja suubub Pärnu lahte. Must pind sümboliseerib soid ja rabasid, roheline pind - metsa ja põllumaad.

Vapi kasutamine
1) osavalla esindushoonetel ja –ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) osavalla piiritähisel.

Lipp

» Audru osavalla lipp on horisontaalselt jaotatud kolmeks värvilaiuks, ülemine on roheline laiusega 65 cm, keskmine valge või hõbedane laiusega 10 cm ja alumine must laiusega 30 cm.
» Lipu roheline toon on rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi 355C.
» Lipu normaalsuurus on 165x105 cm.

Lipp heisatakse:
1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.

» Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
» Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
» Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.
» Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

Tunnuslause ja logo

» Osavalla tunnuslause on „Maa mere ääres!“.
» Osavalla logo on mereäärse maastiku kujutis, millele on märgitud sõna „Audru“ ja tunnuslause „Maa mere ääres“.
» Tunnuslauset ja logo kasutatakse osavalda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, osavalla esitlustel, meedias ja muudes kohtades.

» Audru osavalla logo (.pdf)

» Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
» Tunnustust avaldatakse ka osavallakogu esimehe tänukirja andmisega.

Vapimärk

» Audru osavalla vapimärk
Vapimärgi keskel on emailitud hõbe taustal osavalla vapp, mida ümbritsevad hõbedased tammelehed. Vapimärgi ülaservas on graveeritud kiri AUDRU. Märgi kõrgus on 22,5 mm ja laius 21,5 mm.

» Paikuse osavalla vapimärk
Vapimärk on `925 hõbedast rinnamärk, mille 1. kihiks on 22x20 mm tammelehtedest pärg `925 hõbedast ning 2. kihiks 10x13 mm osavalla vapp `925 hõbedast, kullatud `999 kullaga, kuumemailitud.

» Tõstamaa osavalla vapimärk
Vapimärgil on osavalla vapi kujutis, mis on piiratud pärjaga.

Vapimärgi andmine
» Vapimärgi andmise otsustab osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Osavallakogu võib määrata vapimärgi saajale ka ühekordse rahalise preemia.
» Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millel on osavalla vapp, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutab alla osavallakogu esimees. 
» Vapimärk ja tunnistus antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel.
» Vapimärk antakse isikule üks kord.

Ettepanekute esitamine 
» Ettepanekuid vapimärgi andmiseks võivad teha kõik soovijad.
» Kirjalik ettepanek tuleb esitada osavallakeskusele 15. jaanuariks

Ettepanekusse märkida:
1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi;
2) põhjendus, mille eest tunnustust avaldatakse;
3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, kuupäev ja allkiri.

Osavallakogu esimehe tänukiri

» Tänukirjal on osavalla vapp, tekst autasustatu nimega ning selgitus, mille eest tänukiri antakse. Tänukirjale kirjutab alla osavallakogu esimees.
» Tänukirja andmine otsustatakse osavallakogu esimehe otsusega.
» Tänukirja võib ühele isikule anda mitu korda.

Ettepanekute esitamine 
» Ettepaneku tänukirja andmiseks võib teha osavallakogu liige, linna ametiasutuse teenistuja ja osavalla territooriumil asuva linna ametiasutuse hallatava asutuse juht
» Ettepanekusse märkida põhjendus, mille eest tänukiri antakse ning tänukirja üleandmise aeg ja koht.

Endiste valdade tunnustused
» Audru valla vapimärk 1996-2017
» Paikuse valla vapimärk 1995-2017
» Paikuse valla auraamat 2001-2016
» Tõstamaa valla vapimärk 1999-2017
» Tõstamaa valla aasta tegu ja aasta tegijad 2002-2016
» Tõstamaa valla kaunimad kodud 1997-2016

» Audru osavalla põhimäärus 
» Audru osavallakeskuse põhimäärus
» Sümboolika
» Tunnustused
» Ajaleht "Kodused Hääled"

Osavalla territoorium

» Audru osavalla haldusterritoorium ja piir on määratud endise Audru valla territooriumiga: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna külad, Lavassaare alev ning Audru alevik.

Osavallakogu

» Osavalla elanike esinduskoguks on Audru osavallakogu. 
» Osavallakogusse kuulub 15 liiget: Esimees Jaanus Põldmaa, aseesimees Mati Sutt. Liikmed: Eino Ojandu, Kai Oraste, Merle Lillak, Ülle Runnel, Ado Kirsi, Toomas Aaviste,  Marge Tuul,  Maia Penu, Viktor Iljin, Rita Kurgu, Jekaterina Kuru, Toomas Rehe, Peep Tarre.
Kogu koosseis on kinnitatud osavallakogu valimiskomisjoni poolt 11. jaanuaril 2018 (otsus nr 1 ; koosoleku protokoll)


» Osavald on Pärnu linna territooriumil ja koosseisus tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine omavalitsuse ülesannete täitmisel.
» Osavald tegutseb osavalla põhimääruse alusel

Pärnu linna koosseisus on kolm osavalda:
» Audru osavald
» Paikuse osavald
» Tõstmaa osavald

Osavallakogu

» Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu
» Osavallakogu otsustab osavalla territooriumi puudutavaid küsimusi,  mis talle on õigusaktidega pandud.
» Kogul on õigus avaldada arvamusi ja teha ettepanekuid kõigis osavalla territooriumil linna toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.

» Osavallakogu koosseisu ja asendusliikmetd kinnitab linnavalitsuse poolt moodustatud osavallakogu valimiskomisjon
» Osavallakogusse kuuluvad osavalla territooriumilt volikogusse valitud isikud. Ülejäänud kohad, vastavalt osavallakogu suurusele, jagatakse volikogusse kandideerinud isikute vahel 
» Osavallakogu tööd korraldab ja jubib osavallakogu esimees
» Osavallakogu töövorm on koosolek, mille kutsub kokku osavallakogu esimees
» Osavallakogu volitused lõppevad samal ajal volikogu volituste lõppemisega

Osavallakeskus

» Osavalla tegevust korraldamib ning avalikke teenuseid osutab ja haldab osavallakeskus
» Osavallakeskus on Pärnu linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuriüksus
» Osavallakeskuse tööd juhib osavallakeskuse juhataja 

Osavalla sümbolid

» Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. Osavalla tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset ja logo
» Vapi ja lipu kasutamine põhimääruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel
» Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
» Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel. 

» Audru osavalla sümbolid
» Paikuse osavalla sümbolid
» Tõstamaa osavalla sümbolid

Osavalla tunnustused
» Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
» Tunnustust avaldatakse ka osavallakogu esimehe tänukirja andmisega.

» Osavalla tunnustused ja tunnustamiseks ettepanekute tegemine