Tõstamaa valla vapimägi kavaler 2000


Läinud septembris (1999.a.) Tartus toimunud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kirja­saatjate päeval võis Tõhelast pärit teenekas muuseumi korrespondent Vaike Hang tõdeda, et kogu Tõstamaa vald on läbi käidud, läbi uuritud ja kirja pandud. Nüüd liigub mõte Kihnu suunas, mis on ajalooliselt kuulunud Tõstamaa kihelkonna alla ning kõne alla võivad tulla ka need külad, mis piiride muutmisega on läinud naaber­valla Audru haldusesse.

"Arhiividest ümber jutustust ma ei tee vaid kirjutan üles ainult rahvasuust kuuldut," on öelnud Vaike Hang oma tööpõhimõtte kohta. Jaanuaris (2000) toimunud muuseumipäeval Tõhela rahva­majas pani Vaike mõned oma tööd välja, ent see on vaid murdosa. Kõikide materjalidega saab esialgu tutvuda vaid ERMi arhiivis Tartus. Igal sügisel kogune­vad ERMi näitusemajja muuseumi kirjasaatjad üle Eesti, et kohtuda kolleegidega ja teha kokkuvõtteid aasta jooksul kogutud ja kirja pandud mater­jalist. Pea alati on neil kokkusaamistel pälvinud tunnustust ka Vaike Hang, kes on Tõstamaa kihel­konna lugu uurinud juba 20 aastat. Selle aja jooksul on ta kaardistanud üle 40 küla ning kokku umbes 900 elupaika. Ta alustas selle tööga 1979. aastal kõige põhja­poolsemast külast, Viruna asundusest ja on tänaseks kogu valla läbi uurinud. Sel aastal jõudis ta oma töödega valla lõunatippu välja, kuni meri vastu tuli ja uuris Kavaru, Kõpu, Lembra ja Peerni külade lugu. Kogu seda tööd on Vaike Hang teinud oma igapäevase leivateenimise kõrvalt, sest ametilt on ta teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni teadussekretär ning ka sellel ametipostil olnud väga edukas - 1998. aastal pälvis Eerik Kumari nimelise looduskaitse­preemia.

Harvet Toots

Allikas: Tõstamaa Tuuled, veebruar 2000.a.