Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


PRESSITEADE
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
27.03.2017

Süütame üheskoos noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” tule ja ehime Eestimaad EV100 alguse puhul

XII noorte laulu- ja tantsupeoks valmistujad tähistavad pühapäeval, 16. aprillil Eesti Vabariik 100 programmi ETV eetris kontserdiga “Teel laulu- ja tantsupeole”, mille järel süüdatakse südametuledest ka XII noorte laulu- ja tantsupeo tuli Kurgjal. XII noortepeo korraldajad kutsuvad kõiki sel päeval süütama oma kodupaigas lõkkeid, küünlaid või tõrvikuid, et olla osa XII noortepeo tule süütamisest, ja tähistada Eesti Vabariik 100 sünnipäevapeo algust.

XII noortepeo “Mina jään” juhid Heli Jürgenson ja Margus Toomla kutsuvad 16. aprillil kell 19.00 kõiki inimesi, kogukondi, perekondi ja sõpruskondi süütama oma kodupaigas oma südametulest väiksemaid ja suuremaid lõkkeid, küünlaid või tõrvikuid.

“Kunagi varem ei ole noorte laulu- ja tantsupeo tuld nii suurelt süüdatud,” selgitas Heli Jürgenson. “Sündmuse teeb veelgi erilisemaks see, et tule süütamisega, mida loodetavasti paljud eestimaalased ka oma kodupaigas teevad, saab alguse ka ajalooline Eesti Vabariik 100 programm,” lisas Jürgenson.

16. aprillil möödub sada aastat Eestimaa ja Liivimaa ühendamisest. XII noorte laulu- ja tantsupeoni jääb siis aga juba vähem kui sada päeva. “Me loodame väga, et 16. aprillil koos EV100 programmi algusega süüdatud tulesid kanname me kõik oma südameis kuni juuni lõpus ja juuli alguses toimuva noortepeoni," ütles peadirigent Heli Jürgenson. “Kui üldlaulu- ja tantuspidude puhul mäletame suurejoonelisi tuleteekondi Tartust Tallinna, siis noortepidude eel tuleteekonna traditsiooni ei ole, sest noortepeod saidki 1962. aastal alguse Tallinnast.”

ANNA OMA TULEST TEADA!
Palun anna meile teada oma tuletegemise plaanidest – kogume kõik tulesädemed Eesti kaardile kokku, et julgustada ka kõiki teisi meiega liituma, kes veel meie üleskutsest osa pole saanud! 

Registreerimisleht

Oma tulesüütamise paluvad korraldajad jäädvustada ka foto või videona sotsiaalmeediasse ja lisada teemaviide #minajään. Parimad fotod jõuavad õhtul teleekraanile, mil kontserdist ning laulu- ja tantsupeo tulesüütamisest teeb otseülekande ka ETV.

XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla “juured”. XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga.

XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil 30. juunist – 2. juulini.



syytan tule.jpg

Lisainfo:
Sten Weidebaum
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht
523 6239
sten[at]laulupidu.ee
http://2017.laulupidu.ee/
Facebook


 

pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 877 

01.10.2018
» Pärnu linnas: 40 772
» Audru osavallas 5 892 (sh Audru alevikus 1 465 ja Lavassare alevis 455)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 3 054)
» Tõstamaa osavallas 1 258 (sh Tõstamaa alevikus 467)

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.