01.03.2018

Pärnu eelarve keskendub inimeste toimetulekule

Pärnu linnavolikogu võttis täna vastu Pärnu 2018. aasta eelarve, mille prioriteetideks on haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgatõus, elukeskkonna parandamine ja Euroopa Liidu toetuste kasutamine. 

Linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on ühinemise läbi teinud uue omavalitsuse eelarve koostamisel keskendatud igapäevakulude ja investeerimisvõimekuse vahel tasakaalu leidmisele. "Soovime, et uuel omavalitsusel säilib ühinemislepingus kokku lepitud tingimustel investeerimisvõimekus, samas katame elanikkonna vajadustest lähtuvad linna majanduskulud.

Eelarve arvestab nende eesmärkidega: suurenevad paljude linna allasutuste palgad, katame kavandatud avalike teenuste kulud, põhitegevuse tulem on üksteist protsenti. Koalitsioonileppes on ülesanded jaotatud nelja aasta peale, kinnitan, et ka huvitegevuse õpetajate palgatõusu plaanist ei ole me loobunud," rääkis Kosenkranius.

Pärnu linna 2018. aasta põhitegevuse tuludeks on planeeritud 69,8 ja kuludeks 62,1 miljonit eurot. Linn investeerib tänavu 14,4 miljonit eurot, netovõlakoormus langeb 34,31 protsendile. Rahanduse abilinnapea Meelis Kuke sõnade kohaselt on uue omavalitsuse finantsvaldkonna töötajad koostanud kindlustunde eelarve. "See tagab Pärnu linna üleselt igapäevaelu arengu, ühinemislepingu täitmise ja investeerimissuutlikkuse. Otsides jätkuvalt lahendusi ja langemata populismi saab selle baasilt tagada järgnevateks aastateks nii stabiilsuse kui ambitsioonikuse nutikate lahenduste rakendamiseks," kõneles Kukk.

Töötasu tõstmisel eelistati tänavu lasteaiaõpetajaid, hariduse tugispetsialiste, hooldajaid ja raamatukoguhoidjaid. Lasteaiaõpetajate palk tõuseb vähemalt 978, hariduse tugispetsialistide palk 1150, raamatukoguhoidjate palk 840 ja hooldekodu hooldajate palk 650 euroni kuus. Lasteaiaõpetajate töötasu sõltub haridustasemest, magistrikraadiga õpetaja palga alammääraks on 1092 eurot. Lasteaiaõpetajate palgatõusu toetas ligi 67 protsendi ulatuses riik, ülejäänu tasutakse linnakassast.

Abilinnapea Marko Šorini sõnul üritab linnavalitsus haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate tööd vääriliselt tasustada, samas on omavalitsuse võimalused riigiga võrreldes piiratumad. Näiteks on muusikakooli palgafondi kasv üksnes 3,2 protsenti. "Linnavalitsus tõstis muusikakooli õpetajate palga alammäära 2016. aastal 17,2 ja 2017. aastal 14,7 protsenti. See oli võrreldes teiste palgagruppidega kõige suurem tõus. Paraku ei ole sellist töötasu tõusu võimalik tagada igal aastal," selgitas Šorin. Šorin kinnitas, et linnavalitsuse jaoks on laste huviharidus üks prioriteetidest, kuid linna rahakott ei luba igal aastal tõsta hariduse palku sellises ulatuses nagu õpetajad soovivad. "Kindlasti jätkame ka järgmistel aastatel õpetajate töötasu tõstmisega," lausus ta.

Lisaks töötasu tõstmisele on eelarves raha Raja tänava lasteaia ja ujula ehitamiseks, Mai ja kesklinna tänavavalgustuse uuendamiseks, Tammsaare kooli renoveerimiseks ning teisteks elukeskkonna parandamiseks vajalikeks ettevõtmisteks. Paikuse osavalla suurimaks investeeringuks on Rukkilille tööstusküla arendamine, Audru osavallas vee- ja kanalisatsiooniprojektidega alustamine ja Tõstamaa osavallas teeremondid.

Paikuse, Audru ja Tõstamaa vallaga ühinenud Pärnu linn tõstis laste sünnitoetuse 500 ja esimesse klassi mineva lapse toetuse 100 euroni. Sellest aastast makstakse kõigile laienenud Pärnu elanikele ka 250 euro suurust matusetoetust.

Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsoja sõnul on tänavusel eelarvel kaks peamist eesmärki. Esiteks uue suure Pärnu sisemise ühtsuse ja usalduse loomine, teiseks linna töötajate, seekord ennekõike hariduse ja sotsiaaltöö valdkonnas, palgavaesuse vähendamine. "Meile on tähtis, et tulevikku suunatud investeeringud saaks tehtud just nii nagu ühinemisel kokku lepiti, et avalike teenuste ja soodustuste tase ühtlustuks ja paraneks ning seeläbi usaldus uue ja suurema omavalitsuse vastu kestaks ja kasvaks," kõneles Metsoja.


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee