Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


02.04.2018

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond palub kinnisasja omanikel, kelle enne 2015. aasta 1. juulit algatatud detailplaneering on lõpule viimata, oma kavatsustest planeerimisosakonnale hiljemalt 16. maiks teada anda.

2015. aasta juulikuust kehtima hakanud planeerimisseadus ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus kirjutab ette, et pooleliolevate, enne 2015. aasta 1. juulit algatatud detailplaneeringute menetlus tuleb viia lõpuni hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks. Laienenud Pärnu linnas on selliseid pooleliolevaid planeeringuid üle 300, sealhulgas Pärnu linnas 191, endise Paikuse valla territooriumil 57, endise Audru valla territooriumil 92 ja endise Tõstamaa valla territooriumil 12.

„Põhjuseid, miks nimetatud planeeringud ei ole kehtestamiseni jõudnud, on erinevaid. Kas siis naabrite vastuseis planeeringulahendusele, majanduslik mittetasuvus või lihtsalt huvi puudumine,“ selgitas planeerimisosakonna arhitekt Kadri Karjus.

Detailplaneeringu menetluse võib lõpetada, kui seaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus või koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti võib kinnisasja omanik esitada taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks, kui detailplaneeringu koostamise eesmärk on koostamise käigus koostamise käigus oluliselt muutunud või huvitatud isikul puudub raha detailplaneeringu menetluse jätkamiseks.

„Toon mõned näited. Kui on algatatud detailplaneering, et jagada oma elamukrunt kaheks, siis teatud juhtudel saab praeguse seaduse kohaselt kinnistut jagada ka maakorraldusliku toiminguga ja selleks planeeringut vaja ei ole. Uuele krundile elamu ehitusõiguse saamiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused,“ rääkis Karjus.

Karjuse sõnul algatati eelmisel kümnendil buumiajal palju planeeringuid uute elamualade väljaarendamiseks, aga praegu on see oma aktuaalsuse kaotanud.

Täpsema informatsiooni saamiseks tuleks pöörduda Pärnu linnavalitsuse planeeringuspetsialistide poole, kes oskavad iga konkreetse planeeringu kohta täpsemalt rääkida.

Kõigil kinnisasja omanikel, kes teavad, et nad on mingil ajal algatanud detailplaneeringu ja soovivad poolelioleva detailplaneeringu koostamise lõpetada, tuleb sellest Pärnu linnavalitsusele teada anda. Juhul, kui soovitakse planeeringu menetlemist lõpuni viia, tuleb ka sellest teavitada.

Pärnu linna kodulehel detailplaneeringute menüü all on pooleliolevatest detailplaneeringutest tehtud nimekiri. Sealt saab aadressi järgi üle kontrollida, kas selles kohas on pooleliolev planeering.

Kirjalik taotlus detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks või jätkamiseks tuleb esitada hiljemalt 16. maiks linnavalitsuse planeerimisosakonnale aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või e-postil linnavalitsus[at]parnu.ee.

Vaata lisaks: detailplaneeringud

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 877 

01.10.2018
» Pärnu linnas: 40 772
» Audru osavallas 5 892 (sh Audru alevikus 1 465 ja Lavassare alevis 455)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 3 054)
» Tõstamaa osavallas 1 258 (sh Tõstamaa alevikus 467)

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.