Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


01.11.2018

Suvekülaliste seas läbi viidud uuring näitas, et enamasti tullakse Pärnusse vähemalt neljandat korda, pea kolmveerand vastanutest soovitab kindlasti Pärnusse tulla ka sõbral või heal tuttaval.

„Meid muidugi rõõmustab, et siia tahetakse tagasi tulla,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik. „Pärnut iseloomustavad märksõnad on puhkus ja rand, spaa ja perega koos veedetud kvaliteetne aeg, tihe kultuuriprogramm ja meeldiv roheline keskkond. Loomulikult peab Pärnu iga-aastaselt pingutama, et nii korduvkülastajad kui Pärnu võimaluste uued avastajad oleksid pakutavaga rahul. Selleks tellimegi regulaarselt küsitlusi, et teada saada, mida võiksime veel paremini teha.“

Eile tutvustas Pärnu linnavalitsus turismiettevõtjatele OÜ Eesti Uuringukeskus läbi viidud uuringut „Pärnu suveturism 2018“. Suvekülaliste eelistuste ja hoiakute teadasaamiseks küsitleti juunist augustini 500 inimest, kellest 60% olid Eesti ja 40% välisriikide elanikud. Siseturistidest ligi pooled olid Harjumaalt, väliskülalistest üle poole Soomest.

Uuringust selgus, et siseturistidest oli Pärnut vähemalt neli korda külastanud 90% ja välisturistidest üle 60%. Välisturistide Eestisse reisimise sagedust vaadates ilmnes, et Eestit külastades on valdavalt tagasi tuldud ka Pärnusse. Pärnu esmakülastajaid oli eestimaalaste seas vaid kaks protsenti, välisturistide seas 12%.

Pärnusse tuleku eesmärgiks oli kõige sagedamini puhkus rannas. Kolmandik külastas linna seoses pere, tuttavate või sugulastega seotud tegevustega, veidi üle neljandiku tahtis osaleda mõnel konkreetsel üritusel, enam kui viiendik soovis puhata spaas või sanatooriumis. Välismaalased külastasid Pärnut eestimaalastest sagedamini ranna või spaa, siseturistid pere, sugulaste ja tuttavatega seotud tegevuste ning ürituste tõttu.

Nende seas, kes olid Pärnusse tulnud mõne ürituse külastamiseks, olid kõige populaarsemad Augustiunetus (27%), hansapäevad (25%) ja Weekend Festival (20%). Välisturistid eelistasid Weekend Festivali (42% mõnele üritusele tulnutest), Augustiunetust (33%) ja hansapäevi (14%), eestimaalased hansapäevi (28%), Augustiunetust (24%) ja Weekend Festivali (13%).

Kolmveerand vastanutest saabus linna isikluku sõiduvahendiga ja veidi alla viiendiku bussiga. Rongi, rendiautot või muud transporti kasutati marginaalselt. Olulist erinevust sise- ja välisturistide transpordivahendites ei olnud.
Kõige enam infot Pärnu linna kohta said nii eesti- kui välismaalased sotsiaalmeediast, mille tõi infokanalina välja üle 60% infot otsinutest. Reisiportaalidest said sagedamini infot väliskülastajad (22%), Pärnu linna kodulehelt ja internetist (vastavalt 13 ja 7%) siseturistid. Sõprade ja tuttavate kaudu olid infot saanut veidi alla kümnendiku sise- ja välisturistidest, vähemal määral mainisid mõlemad infoallikatena brošüüre.

Uurides info kättesaadavust, ilmnes, et suur osa vastanutest ei osanud seisukohta võtta, sest nad polnud üritanud infot leida. Näiteks teenindus- ja kaubandusettevõtete kohta ei olnud infot otsinud kaks kolmandikku ning kultuuri- ja spordisündmuste kohta 62% vastanutest. Lastele suunatud tegevuste info vastu polnud huvi tundnud 42%, kultuuri, ajaloo ja vaatamisväärsuste info vastu 38%, linnabusside info vastu 31%, söögikohtade info vastu 27%, tervisespordi võimaluste vastu 19%, majutusvõimaluste vastu 17% ning parkimiskorralduse vastu kümnendik vastanutest.

Üldiselt hinnati aga info kättesaadavust kõrgelt. Enim oldi rahul teabega majutusvõimaluste, teenindus- ja kaubandusettevõtete ning aktiivsete tegevuste kohta, enim rahulolematust põhjustas info linnabusside (19%), parkimiskorralduse (18%) ja lastele suunatud tegevuste (13%) kohta.

Uuringus osalenutest ööbis Pärnus vähemalt ühe öö ligi 80%. Siseturistidest oli mitmepäevakülastajaid kolm neljandikku, välisturistidest 94%. Samuti oli väliskülastajate Pärnus viibitud ööde arv siseturistidega võrreldes suurem.
Mitmepäevakülastajad ööbisid kõige sagedamini majutusasutustes (53%) ja sugulaste või tuttavate juures (29%). Esimest võimalust kasutasid oluliselt sagedamini välis-, teist siseturistid. Eestimaalaste seas oli enam levinud ööbimine oma suvilas või suvekodus.

Külaliskorterites ööbijad eelistasid seda suurema ruumikuse (parim variant näiteks kolme lapsega reisides) ja soodsama hinna tõttu. Kõige sagedamini oldi valmis majutusele kulutama kuni 50 eurot päevas inimese kohta. Välisturistid kulutasid siseturistidest sagedamini majutusele ka 50-100 eurot päevas inimese kohta (välisturistidest 21%, eestimaalastest 12%), samas oli siseturistide seas enam majutusele üle 100 euro päevas inimese kohta kulutanuid (eestimaalastest 5%, väliskülalistest 1%).

Kõige sagedamini külastati Pärnut koos kaaslase (36%) või perega (35%). 14% tuli aega veetma koos sõpradega, veidi üle kümnendiku üksinda. Olulist erinevust reisikaaslaste osas sise- ja välisturistide vahel polnud.
Perega reisijatest kolm neljandikku oli tulnud alaealiste lastega. 35 protsendil oli kaasas üks, 52 protsendil kaks ja 13 protsendil kolm last. Siseturistid külastasid Pärnut sagedamini koos alaealiste lastega kui välisturistid, kaasas olnud laste arvus olulisi erinevusi ei olnud.

Enamike Pärnuga seotud aspektidega jäid külastajad rahule. Kõige enam meeldisid neile rand ja meri, lastega seotud tegevused ja aktiivsed tegevused, kõige vähem oldi rahul kultuuriprogrammi, turvalisuse ning puhtuse ja korraga. Välis- ja siseturistid hindasid kultuuriprogrammi ja turvalisust erinevalt: kui enamik eestimaalastest jäi nendega rahule, siis enamik välismaalastest mitte.

Uuringust ei selgu, mis väliskülaliste rahulolematust põhjustas. „Võib-olla info vähene kättesaadavus, võõrkeeltes on erinevad kultuurisündmused raskemini leitavad,“ lausus linnavalitsuse turismiarenduse spetsialist Ave Lääne.
Vastanutest 99,6% kavatseb tulevikus Pärnusse tagasi tulla. 74% soovitaks Pärnut kindlasti külastada ka sõbral või heal tuttaval, 23% jäi neutraalseks ja 3% ei soovitaks.

» Uuringuraport 
» Vaata ka: Küsitlused, uuringud, analüüsid


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee

pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 877 

01.10.2018
» Pärnu linnas: 40 772
» Audru osavallas 5 892 (sh Audru alevikus 1 465 ja Lavassare alevis 455)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 3 054)
» Tõstamaa osavallas 1 258 (sh Tõstamaa alevikus 467)

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.