Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


14.10.2016

Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse korraldatud ärihommikusöögil Pärnu linnapea ja maavanemaga kohtunud majandus- ja taristuministri Kristen Michali sõnul kaalub riik lisaks Via Baltica laiendamisele investeeringu tegemist Pärnu lennujaama renoveerimisse, investeeringu suurus ning mahud selguvad pärast vajaduste ja võimaluste täpset välja selgitamist.

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on lennujaam piirkonna majanduse arenguks sama tähtis nagu korras maantee ja raudtee. “Jätkusuutlikuks arenguks vajab Pärnu kindlasti kolme ühendust ehk maismaa-, õhu- ja raudteetransporti, ent täna on meil praegu puudu olevast lennuühendusest kõige rohkem võita,” ütles Kosenkranius. “Samuti on positiivne, et riik tuleb meile appi ka Via Baltica remontimisel.”

Ministri sõnul on lähiajal mitmeid teedeprojekte Pärnu suunal ees ning ollakse valmis investeerima ka teistesse ühendustesse. “Meil oli europrojektides üks võimalik variant Lelle-Pärnu raudtee rekonstrueerida. Kui Pärnu piirkonna juhtidel ja ettevõtjatel on tahtmine kasutada vahendeid hoopis lennujaama investeeringuteks või Pärnu maantee laiendamiseks, siis oleme kindlasti valmis seda kaaluma ja meetmeid üle vaatama. Järgmise sammuna vaatamegi üle kõigi osapoolte reaalsed võimalused panustamiseks, täpsustame investeeringu suuruse ning siis saame koos teha konkreetsed otsused,” sõnas majandusminister Kristen Michal.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Lauri Luuri sõnul on ka kiire raudtee Pärnumaa pikaajalistes plaanides olulisel kohal. “Ootame pikisilmi Rail Balticu tulemist, sest raudteeühendusest nii Tallinna kui ka Euroopaga saab Pärnu ainult võita,” ütles Luur. “Kuna Rail Balticut tuleb veel mitu aastat oodata, on täna lisaks lennujaama renoveerimisele arukas korda teha Via Baltica. Näeme, et reaalselt töötav lennujaam aitab vähendada Pärnu sesoonsust ja tugevdada konkurentsivõimet globaalselt turismiturul.”

“Kui vaadata pikemat perspektiivi, tahame olla parimate ühendustega piirkond Eestis. Meile on olulised nii Via Baltica, Rail Baltica, sadamad kui ka lennujaam. Kui rääkida maantee remondist ja ohutuse suurendamisest, siis esimeses etapis võiks riigi toetuse abiga kaasajastada ohtliku Via Baltica Pärnu-Uulu lõigu,” ütles Pärnu maavanem Kalev Kaljuste. “Investeeringuid vajavaid Via Baltica lõike on Pärnumaal veelgi: näiteks võiks lähema viie aasta jooksul ehitada maantee neljarealiseks kuni Pärnu-Jaagupini. Pärnusse võiks välja areneda logistikakeskus, millest saaksid otsest kasu nii maakond kui ka Eesti riik.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaanitavad järgnevate aastate suurimad Pärnu suunalised teedeprojektid on:
Ääsmäe-Kernu möödasõidurajad 2016-2017, maksumusega 15 miljonit eurot
Kernu ümbersõit 2018-2019, maksumusega 10 miljonit eurot
Nurme õgvendus 2016-2018, maksumusega 5,2 miljonit eurot
Pärnu-Rakvere-Sõmeru suunal on samuti mitmeid investeeringuid tehtud ja tulemas kogumaksumusega 13 miljonit eurot.

Lisainfo:
Romek Kosenkranius
Pärnu linnapea
444 8212
romek.kosenkranius[at]lv.parnu.ee

Lauri Luur
Pärnumaa Omavalitsuste Liit
juhatuse esimees
523 7966
lauri[at]pol.parnumaa.ee

Kalev Kaljuste
Pärnu maavanem
513 7439
kalev.kaljuste[at]parnu.maavalitsus.ee


pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 877 

01.10.2018
» Pärnu linnas: 40 772
» Audru osavallas 5 892 (sh Audru alevikus 1 465 ja Lavassare alevis 455)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 3 054)
» Tõstamaa osavallas 1 258 (sh Tõstamaa alevikus 467)

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.