Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


LVA Jelgava COALäti Vabariik
http://www.jelgava.lv/

Suhted Pärnuga 1957. aastast.

Jelgava asub Läti Vabariigi keskosas, 41 kilomeetri kaugusel pealinnast Riiast. Linn on asutatud Lielupe jõe kaldale. Linn on merepinnast vaid 3,5 meetrit kõrgemal, mis tähendab, et suurvee ajal on üleujutused linnas sagedased. Linn on oma nimegi saanud madala asukoha tõttu: Jelgava on tulnud liivikeelsest sõnast jelgab, mille tähendus on madal koht/ala.

Jelgava on ajalooliselt tähtis linn, seda teatakse kui kunagist Kuramaa hertsogiriigi pealinna. Pikka aega oli Jelgava oluline kaubandus- ja majanduskeskus. Teise Maailmasõja käigus kandis linn suuri kahjusid, ligikaudu 90% linnast hävis ning ka linna elanikkond vähenes märgatavalt.

Tänapäeval on Jelgavas domineeriv nõukogude aegne arhitektuur. Õnneks on linnas säilinud Jelgava loss, mis on silmapaistva Itaalia arhitekt Franchesco Bartolomeo Rastrelli töö ning koopia Talvepaleest. Tänaseks on lossis Läti Põllumajandusülikool. Kunagi toodeti Jelgavas RAF- mikrobusse, kahjuks on see tehas juba paar aastat kinni.

Jelgavast on pärit ansambli Brainstrom laulja Renārs Kaupers. Brainstormi laul My Star hullutas paar aastat tagasi paljusid noori fänne. Eurovisioonilt tõi see lugu 2000. aastal Lätile kolmanda koha.

Pärnu ja Jelgava suhted said alguse juba 1957. aastal. Kõige tihedamaks saab nimetada koostööd kultuuri alal. Toimunud on Pärnu - Jelgava - Šiauliai kunstnike ühisnäitused, skulptorid on osa võtnud Jelgava kuulsast jääskulptuuride festivalist. Jelgavat, Šiauliaid ja Pärnut ühendab märksõna B3. See kombinatsioon tähistab rahvusvahelist kolme linna vahelist kunstinäitust, mis igal aastal toimub erinevas linnas. Pärnu poolelt koordineerib B3 kunstinäitust Alar Raudoja.

Lisaks aktiivsele kultuurialasele koostööle suheldakse omavahel ka hariduse alal. Jelgava Linnavolikogu erinevad komisjonid on külastanud Pärnut ning tutvunud siinsete linnajuhtimist puudutavate küsimustega.

pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 877 

01.10.2018
» Pärnu linnas: 40 772
» Audru osavallas 5 892 (sh Audru alevikus 1 465 ja Lavassare alevis 455)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 3 054)
» Tõstamaa osavallas 1 258 (sh Tõstamaa alevikus 467)

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.