yhinenudov Tõstamaa Audru Pärnu Paikuse Omavalitsus Pärnu linn

 


1. novembril 2017 ühinesid Audru vald, Paikuse vald, Pärnu linn ja Tõstamaa vald ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn

Omavalitsusse kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassare alev ning 49 küla. 

Üleminekuperiood
Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil hakatakse välja kujundama uut valitsemis- ja haldamiskorraldust. Muudatused viiakse sisse aegamööda. 

nool2 2017. aasta lõpuni jäävad senised vallavalitsused edasi tegutsema ning toiminguid teha, abi ja nõu küsida saab harjumuspärastest kohtadest
nool2 Üleminekuperioodil jäävad alles ka senised omavalitsuste veebilehed, info muutub ja koondub jooksvalt



Uus omavalitsus - sümboolika

Omavalitsuse sümboolikana võetakse kasutusele Pärnu linna sümboolika. 

Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp, Pärnu linna püstlipp ja Pärnu linna logo.

Pärnu vapp, lipp ja püstlipp
Pärnu linna põhimäärus
Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

Pärnu linna põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi,  lippu ja püstlippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu Linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi, lipu kujutise või püstlipu kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või linnavalitsus[at]lv.parnu.ee.

Pärnu logo
Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
Pärnu logo kasutamise juhend
- Logofailid .pdf (vektoris avatav) ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Pärnu logo, suvepealinna logo on vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt, välja arvatud kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt. Pärnu logo, suvepealinna logo kasutamisel tuleb järgida logo kasutamise korra nõudeid

Pärnu linna tunnuslause
Pärnu linna tunnuslause (Pärnu Linnavolikogu 16.06.2016 otsus nr 18)
Pärnu linna tunnuslaused on: „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“ ja „Pärnu – JUST SEE!“.
Tunnuslauseid kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.


- Kalmistuseadus
- Kalmistute register HAUDI
- Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri

- Hauaplatsi taotlemine ja kasutamine
Muinsuskaitsealustel kalmistutel hauaplatside hooldusjuhend
Hauaplatsid millele ei toimu pealematmist

Pärnu linna omandis või valduses olevad kalmistud on Alevi kalmistu, Metsakalmistu, Vana kalmistu, Vana-Pärnu kalmistu ja Tahkuranna vallas asuv Uulu kalmistu.
Alevi kalmistu, Vana kalmistu ja Vana-Pärnu kalmistu on muinsuskaitsealused kultuurimälestised, mille haldamisel ja kasutamisel tuleb arvestada lisaks eeskirjas sätestatule muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.


Alevi kalmistu
Riia mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5373 2334
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri

Pärnu Metsakalmistu
Videviku 6, Pärnu
Kalmistuvaht: 5334 0425
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri

Vana-Pärnu kalmistu
Haapsalu mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5373 2334
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri

Pärnu Vana kalmistu
Riia mnt, Pärnu
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register
- Asukohakaart

Uulu kalmistu
Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa 
Kalmistuvaht: 514 0262; 446 0731
- Asukohakaart
- Hooldamata hauaplatside nimekiri


Kalmude hooldustööd ja korrashoid

Pärnu Haldusteenused OÜ
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
443 3877; 5300 0550
info[at]haldusteenused
www.haldusteenused.ee

Pärnu linna elanikke teenindab AS Pärnu Vesi:
Vingi 13, 80010 Pärnu
Kliendiinfo 445 5660
24h avariiinfo 445 5650
vesi[at]pvesi.ee
http://www.parnuvesi.ee

Avariitelefon 445 5650 (24h)
avarii[at]pvesi.ee


Teenuste hinnakiri
Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026
Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskiri
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

- Jäätmehoolduseeskiri (JHE) 
Jäätmehoolduseeskiri (JHE) (jõustub uue jäätmeveo hankelepingu jõustumisel)
Pärnu linna jäätmekava 2014-2018 (kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2014 määrusega nr 30). Jäätmekava on „Pärnu linna arengukava aastani 2025“ osa (lisa nr 3)

Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmetekitaja, kes on kohustatud:
1) tagama tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja hoiustamise § 7 lg 1 p 1);
2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib ületäitumise ja haisu tekke § 7 lg 1 p 2);
3) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud kohta § 7 lg 1 p 3);
4) omama vanapaberi kogumiseks eraldi konteinerit 8 või enama korteriga majas § 7 lg 1 p 5);
5) koguma eraldi vähemalt ohtlikud jäätmed, samuti vanapaberi ja pakendijäätmed ning biolagunevad aja- ja haljastusjäätmed § 7 lg 2);




Hoove korrastavate korterelamute toetamise kord
- Toetusetaotlus
 - Aruanne (uus vorm välja töötamisel)

Toetus on mõeldud korterelamute hoovide heakorrastamiseks ning seda võivad taotleda Pärnu linnas tegutsevad korteriühistud, elamu- või hooneühistud või vähemalt kaheksa korteriga korterelamud.

Toetust saab taotleda:
1) mängu- või spordiväljaku rajamiseks või parendamiseks
2) jalakäijate ala, sealhulgas haljas- või puhkeala rajamiseks või parendamiseks
3) hooviinventari paigaldamiseks või korrastamiseks

Toetust antakse taotlejale kuni 40% töö kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui:
1) 2000 eurot ühe taotleja kohta või
2) 4000 eurot ühe üle 50 korteriomandiga taotleja kohta või
3) 4000 eurot ühistaotluse korral

Taotlemine
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele vormikohane avaldus.
Taotlusi 2017. aastal toetuse saamiseks saab esitada kuni 31. maini.

Taotlusele tuleb lisada: 
1) korteriomanike üldkoosoleku või põhikirjast tulenevate volituste alusel juhatuse protokolli koopia, mis sisaldab otsust hoovi heakorrastamiseks vajaliku töö teostamise kohta
2) ühistaotluse esitamisel kinnitus nõusoleku kohta ühistaotluse esitamiseks
3) kinnistu plaan kavandatava töö asukoha skeemiga ning kavandatava töö kirjeldus
4) fotod kavandatava töö asukohast enne tööde algust
5) kavandatava töö eelarve
6) vajaduse korral asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks

Toetuse eraldamine ja väljamaksmine
Toetuse eraldamise otsustab linnavalitsus. Toetuse saajaga sõlmitakse toetuse sihipärase kasutamise leping.  

Tähtajad:
- kavandatav töö tuleb ellu viia hiljemalt toetuse saamise aasta 1. detsembriks
- teostatud tööde kohta tuleb esitada aruanne hiljemalt 3. detsembriks
- toetus makstakse toetuse saajale välja hiljemalt ühe kuu jooksul alates nõuetekohase aruande esitamisest.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus/aruanne palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

- Heakorraeeskiri

Heakorra tagamiseks on vajalik:

1) muru või heina niitmine selliselt, et muru või heina kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm;
2) heki pügamine;
3) puudelt ja/või põõsastelt langenud lehtede riisumine ning kõrvaldamine;
4) prahi koristamine;
5) krundil paikneva hoone üldkasutatava territooriumiga vahetult piirneva katuse ja/või räästa külge kogunenud varisemisohtliku lume ja/või jää eemaldamine;
6) talvisel ajal kõnnitee puhastamine lumest ja libeduse tõrjumine;
7) kõnniteedel liikumist takistavate ja liikluskorraldusvahendite nähtavust piiravate puude ja/või põõsaste okste lõikamine;
8) tänava nimesiltide heakorra ja nähtavuse tagamine;

Täpsemalt saab heakorranõuete kohta lugeda Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 määrusest nr 3 "Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine".

Pärnu linna poolt hooldatava üldkasutatava territooriumi heakorda ning määruses nimetatud kõnniteede talvist teehooldust korraldab Pärnu linnavalitsuse majandusosakond.

Pärnu linna omandis olevate objektide haldamise ja hooldamisega tegeleb Pärnu Haldusteenused. Lisaks osutatatakse ka erinevat liiki haldus- ja heakorrateenuseid ka linnakodanikele – alates hauaplatside korrashoiust kuni majakatustel tehtavate lumetõrje töödeni.


Pärnu ajalugu

«Siin jõesuus on inimesed elanud juba 11 000 aastat. AD 1251 pühitseti Saare-Lääne piiskopkonna Pärnu toomkirik ja esimene linn jõe paremal kaldal oli rajatud. Tosin aastat hiljem see rüüstati ja kodanikud asutasid jõe vasakule kaldale ordulinna Uus-Pärnu. 14. sajandiil kujunes sellest Hansalinn, 16. sajandil administratiivkeskus. 17. sajandil ülikoolilinn, 18. sajandil taas kaupmeeste linn, 19. sajandil kuurortlinn ja 20. sajandil Eesti suvepealinn.»

Nii seisab kirjas Rüütli platsile Pärnu 750. aastapäevaks püstitatud kellatornil.

Vana-Pärnu linna asutas AD 1251 koos katedraali ja toomkooliga Saare-Lääne piiskop Henricus. Kui paganatest leedulased selle 1263. a rüüstasid, viisid kodanikud linna jőe teisele kaldale, rüütliordu poolt kaitstud territooriumile. Sellest ajast pärinev reliikvia- vana linna rüüstamisel tulekahjus säilinud altaririst oli palverännakute objektina keskajal tulutoov ja ehib siiani Pärnu vappi.

Linnakiriku kleeruse ärivaist osutab, et jőesuhu laoplatsi rajanud esmaasukadki olid kaupmehed. Kaubapaatide jőeretk Novgorodini algab siit ja laevatee teine ots oli sageli Visbys, Lüübekis vői Breemenis.

AD 1318 linnaőiguse saanud Uus-Pärnu kuulus Hansa liitu ja kaubandus oli pőhiliseks sissetulekuallikaks, kőige jőukamad kodanikud vőisid pärit olla mujalt: näiteks vanimad nimeliselt teadaolevad raehärradki, Gotschalk ülesvoolu asuvast Paidest ja Thidemann Breemenist. Käsitöölised ja kőrtsmikud olid linna teenindavaks elanikkonnaks.

Edukalt seisti Uus-Pärnu asutamisel AD 1265 Saksa ordu poolt antud kalastamisprivileegi kaitsel. Seda pidi arvestama ka Rootsi kuninglik kindralkuberner ja keelama Pärnu ülikooli akadeemilisel perel iseseisva kalapüügi. Püügiluba taotleti elamisraha säästmiseks, sest Uppsalas ja mujalgi oli see loomulik. Sődaderohkel uusajal oli linlane vähem kokkuhoidlik- uhked rőivad, hollandi savipiibud, rohked austrikarbid ja veinipudelid olid levinumad arheoloogilised leiud sellest ajast.

Barokse ideaalskeemi kohaselt ja mitmekordseks laiendatud tuhande elanikuga kindluslinn muutus 17. sajandi lőpus internatsionaalseks. Siia asusid elama 700 palgasődurit ja majanduslikku madalseisu jäänud Tartust ka 100-liikmeline akadeemi-line pere.

1710. aastast Vene kindluslinnaks muutumisega ei kadunud Euroopa-identiteet. Hangiti otseselt vähest tulu andvaid, kuid välissuhteid kindlustavaid aukonsu-li patente. 1762 sai Pärnu suure kompanii juht Jacob Jacke jun. Rootsi konsulaaragendiks siin, tema pärijad koos kaubamajaga "Hans Diedrich Schmidt" ja teistega esindasid 19. sajandil juba 9 riigi huve Pärnus.

1764 oskasid linna 20-liikmelise kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibivale keisrinnale Katariina II veenvalt esitada jőesuu süvendamise ja muuli ehitamise vajaduse. Sadama pőhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport Portugali ja hiljem Inglismaale.

Sajandi lőpul tuli kiiresti ümber orienteeruda töötlevale tööstusele ja 1900. a. lasti käiku Euroopa suurimaid tselluloosivabrikuid "Waldhof", linaseemnetest hakati pressima őli. I Maailmasőjas hävis tööstus ja kadus 19. sajandil vähemusse jäänud sakslaste juhtiv roll linnas.

1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, mida loetakse ka Pärnu kui kuurordi alguseks. Kuni II Maailmasőjani oli Pärnu Eesti tähtsaima kuurort-linnana väga populaarseks puhke- ja suvituslinnaks Skandinaavia-maadest pärit suvitajatele. Kahe sőja vahelisel perioodil ehitati mitmed tänaseni samas rakenduses olevad taastusraviasutused ja hotellid.

Tähtsaimad neist on "Mudaravila", kus kasutatakse ravimiseks heade raviomadustega muda, ja "Rannahotell", kus asus enne II Maailmasőda ja asub ka nüüd Eesti Vabariigi Presidendi sviit.Eesti Vabariigi ajal kujunes Pärnust demokraatlik linn, vanad privileegid tühistati. 1940. aastal nőukogude anneksiooniga kaotati omavalitsus ja linna kinnisvarad. Purustused II Maailmasőja ajal olid suured, hiljem rikkus nőukogude tööstus ökoloogilise tasakaalu. Eesti Vabariigi taastamisega pääses uuesti valla pärnakate takistatud teotahe. Taastati linna heakord. Viie aastaga tekkis Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz. Äri ja heakord on olnud pärnakate südameasjaks läbi sajandite.

Pärnu Spordikool
Riia mnt 129, 80010 Pärnu 
449 9665
spordi.kool[at]mail.ee
http://sk.parnu.ee

Pärnu Rannastaadion
Ranna pst 2, 80012 Pärnu
525 3005
rannastaadion.parnu[at]gmail.com
http://rannastaadion.weebly.com/
Facebook

Pärnu spordihall
Riia mnt 129, 80010 Pärnu
449 9660
info[at]parnusport.ee
http://parnusport.ee

Muud sportimisvõimalused
Rohkem sportimisvõimalusi ja Pärnus tegutsevaid spordiklubisid saab otsida/vaadata Eesti Spordiregistris. 
Pärnu Spordiliit - liikmed
Pärnumaa spordiklubid ja -koolid
-
 Otsing (võimalik otsida asukoha, spordiala jne järgi)

Raekoja hoone saalide kasutamine ürituste korraldamiseks

Raekoja saalide kasutusse andmise kord ja tasumäärad
- Taotlus ruumide kasutamiseks

Pärnu Raekoja hoones (Nikolai 3 ja Uus 4) asuvaid ruume on võimalik kasutada erinevate ürituste korraldamiseks ja läbiviimiseks, nt:
- kontserdid, etendused ja muud kultuuriüritused;
- vastuvõtud, seminarid, koosolekud, infopäevad, esindusüritused;
- etendusasutuste, professionaalsetele muusikakollektiivide jt proovid.

Ruumide kasutamise tasumäärad

Nikolai 3 asuvas hoones paiknev saal (raekoja saal) ning raekoja hoovil asuv katusega ala

1.

kultuuriürituste korraldamine *

kuni 4 tundi 90 €

lisatund 30 €

2.

proovide läbiviimine ilma sellele järgneva kontserdi või etenduseta *

kuni 2 tundi 20 €

lisatund 15 €

3.

vastuvõttude, seminaride, koosolekute, infopäevade, esindusürituste jms läbiviimine

kuni 2 tundi 80 €

lisatund 30 €

Uus 4 asuvas hoones paiknev saal

 

 

4.

kultuuriürituste korraldamine 

 kuni 2 tundi 60 €

 lisatund 50 €

* Punkt 1 tasumäärad ei sisalda raekoja saalis asuva kontsertklaveri häälestamist professionaalse klaverihäälestaja poolt
* Punktis 1 ja 2 toodud tasumäärad kehtivad asutustele ja kollektiivele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kontsertide, etenduste ja muude kultuuriürituste korraldamine


Garderoobiteenuse tasumäärad
(hind ühe teenindaja kohta)

töö- ja puhkepäevadel

kuni 4 tundi 20 €

lisatund 10 €

riiklikul pühal

kuni 4 tundi 30 €

lisatund 10 €

NB! Hinnad ei sisalda käibemaksu

Tasumäärasid ei rakendata järgnevatele üritustele:
- Pärnu Linnavolikogu istungid
- Pärnu Linnavolikogu komisjonide ja fraktsioonide koosolekud
- Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavad üritused
- heategevusüritused

Ruumide kasutamise taotlemine
Saalide kasutusse andmist ja kasutuslepingute sõlmimist korraldab Pärnu Linnaorkestri direktor, kellele tuleb esitada taotlus saalide kasutamiseks:
Nikolai 3, 80010 Pärnu
info[at]plo.ee

Avalike ürituste korraldamise kord
Ülemäärase müra ja valgusefektide lubamine müügikohtade hooajalistel laiendustel
- Avalike ürituste korraldamise taotlus

Avalik üritus - kontsert, etendus, tantsuõhtu, spordivõistlus, näitus, filmivõte, laat, reklaamiüritus, rongkäik (v.a avaliku koosoleku seaduses sätestatud rongkäigud), ilutulestik ja muud sellised üritused, mis kannavad esteetilist ja kunstilist eesmärki ning toimuvad Pärnu linna haldusterritooriumil vabas õhus. Avalikku üritust võib korraldada teovõimeline füüsiline isik, juriidiline isik, juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus Avalike ürituste korraldamise korra alusel väljastatud loa olemasolul.

Avalik koosolek - inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avaliku koosoleku korraldamist reguleerib korrakaitseseadus. Koosoleku korraldamisest peab teavitama kohalikku prefektuuri. Vaata lisaks: Avaliku koosoleku registreerimine

Ürituse korraldamiseks loa taotlemine
Avaliku ürituse korraldamine eeldab nõusoleku saamist Avalike ürituste lubade väljastamise komisjonilt (AÜLVK), mis tuleb kokku kolmapäeviti.
Loa saamiseks esitab avaliku ürituse korraldaja haridus- ja kultuuriosakonnale avalike ürituste korraldamise taotluse. Esitatud taotlusega broneeritakse ürituse toimumise paik.

Nõutavad lisadokumendid:
- ürituse toimumise asukoha skeem koos vajaliku atribuutika paigaldamise plaaniga
- ürituse kirjeldus ja ajakava
- kinnistu omaniku või maa-ala omaniku nõusolek kinnistu või maa-ala kasutamiseks
- territooriumi heakorra tagamise kava (garantiikiri või lepingu koopia koristusfirmaga), sealhulgas prügikastide arvu ja tualettruumide kasutamise võimaluse äranäitamisega
- liikluse ja sõidukite parkimise korraldamise skeem, kui liiklus on vaja ümber korraldada
- turvalisuse tagamise (vajadusel meditsiinilise teenindamise) plaan

Taotluse esitamise tähtajad
- avaliku ürituse (planeeritud vähem kui 1000 külastajat või/ ja kestab vähem kui ööpäev) - hiljemalt 14 päeva enne ürituse toimumist
- avaliku suurürituse (planeeritud 1000 või enam külastajat/osavõtjat või/ ja kestab kaks või enam päeva) - hiljemalt 2 kuud enne ürituse toimumist

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

LIsainfo: haridus- ja kultuuriosakond - 444 8240, linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Aasta meessportlane (23a ja vanemad)
2016 - Tanel Kangert (jalgratas, maanteesõit)
2015 - Endri Vinter (ujumine)
2013 - Allar Raja (sõudmine)
2012 - Karl-Hannes Tagu (jääpurjetamine)
2011 - Allar Raja (sõudmine)
2010 - Allar Raja (sõudmine)
2009 - Allar Raja (sõudmine)
2008 - Jüri Jaanson (sõudmine)
2008 - Tõnu Endrekson (sõudmine)
2007 - Allar Raja (sõudmine)

Aasta naissportlane (23a ja vanemad)
2016 - Anastasia Markovkina (jalgpall)
2015 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2013 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2012 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2011 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2010 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2009 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2008 - Moonika Aava (odavise)
2007 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)

Aasta juunior (19-22a)
2016 - Joosep Karlson (aerutamine)
2015 - Johanna Saareke (motokross)
2015 - Joosep Karlson (aerutamine)
2012 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2011 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2011 - Jüri Juurikas (aerutamine)
2009 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2009 - Jaan Akermann (jääpurjetamine)
2008 - Rauno Talisoo (sõudmine)
2008 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)

Aasta noorsportlane (18a ja nooremad)
2016 - Anette Baum (aerutamine) 
2016 - Keith Luur (purjetamine) 
2013 - Laura-Maria Oja (kergejõustik)
2013 - Joosep Karlson (aerutamine)
2012 - Andra-Laura Meeksa (sõudmine)
2012 - Geir Suursild (sõudmine)
2011 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2011 - Tamur Talviku (motosport)
2010 - Laura-Maria Oja (kergejõustik)
2010 - Joosep Laos (sõudmine)
2009 - Eleriin Haas (kergejõustik)
2009 - Timmo Jeret (jalgrattasport)
2008 - Andra Joost (sõudmine)
2008 - Sabir Mustafajev (aerutamine)
2007 - Kaisa Pajusalu (sõudmine)
2007 - Jaan Akermann (jääpurjetamine)

Aasta veteran (35a ja vanemad)
2016 - Arthur Tikkerbär (ujumine) 
2016 - Ulvi Lutoškin (sõudmine) 
2015 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2011 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2009 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2008 - Ulvi Lutoškin (sõudmine)
2007 - Juhan Paalo (sõudmine)
2007 - Rita Maier (sõudmine)

Aasta invasportlane
2016 - Vaiko Vare (kergejõustik) 
2015 - Ilvi Vare (orienteerumine)
2011 - Veiko Vare (orienteerumine)
2008 - Vaiko Vare (orienteerumine)
2007 - Ilvi Vare (orienteerumine)

Aasta invaklubi
2009 - Pärnu kurtide spordiselts EERO

Aasta tehnikasportlane
2016 - Kevin Saar (motosport) 
2015 - Kevin Saar (motokross)
2011 - Ott Joala (veemoto) ja Egon Kaur (autoralli)
2009 - Egon Kaur (rallisõitja)
2007 - Maksim Vaino (motorsport-ringrada)

Aasta noor tehnikasportlane
2009 - Karl Saat (krossisõitja)

Aasta võistkond
2016 - Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä (sõudmine, paarisaeruline neljapaat) 
2015 - Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo, Allar Raja (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)
2012 - Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)
2011 - Andrei Jämsä, Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)
2010 - Marjaliisa Umb, Eliise Umb (purjetamine, 470 klassis)
2009 - Allar Raja, Kaspar Taimsoo (sõudmine, paarisaeruline kahepaat)
2008 - Andrei Jämsä, Allar Raja, Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson (sõudmine, paarisaeruline neljapaat)

Aasta täiskasvanute võistkond
2013 - Pärnu Jalgpalliklubi naiskond
2007 - Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson (sõudmine, paarisaeruline kahepaat)

Aasta noorte võistkond
2015 - (Johann Poolak, Marko Laius (A kl. poiste paarisaerukahene (PA2x)
2013 - Korvpalliklubi Pärnu võistkond

Aasta juunioride võistkond
2011 - Geir Suursild, Karl Koppel (sõudmine)
2007 - Andrus Sabiin, Nikita Lunin, Jaan Laos, Alvar Räägel, Rauno Talisoo, Sten Villmann, Artur Maier ja Martin Absalon (sõudmine, kaheksapaat)

Aasta pallimänguvõistkond
2016 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond
2015 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond
2012 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond
2011 - Pärnu Jalgpalliklubi naiskond
2010 - Pärnu Jalgpalliklubi naiskond
2009 - Pärnu võrkpalliklubi meeskond

Aasta noorte pallimänguvõistkond
2015 - A kl poiste korvpallimänguvõistkond

Aasta treener
2016 - Matti Killing (sõudmine)
2015 - Matti Killing (sõudmine)
2013 - Matti Killing (sõudmine)
2013 - Jüri Saar (jalgpall)
2012 - Matti Killing (sõudmine)
2011 - Matti Killing (sõudmine)
2010 - Matti Killing (sõudmine)
2009 - Matti Killing (sõudmine)

Aasta noortetreener
2016 - Toomas Jasmin (võrkpall)
2015 - Tiina Hodakov (aerutamine)
2015 - Toomas Jasmin
2013 - Tiina Hodakov (aerutamine)
2013 - Eva Kuningas (kergejõustik)
2013 - Raini Lelle (sõudmine)

2008
- Tatjana Jaanson
- Matti Killing
- Mihkel Leppik
- Reet Palm
- Ulvi Lutoškin
- Roman Lutoškin
- Ando Palginõmm
- Johannes Noormägi
- Mait Käbin
- Andrei Ojamets
- Jüri Saar
- Indrek Ruut

Edukad treenerid
2007
- Ulvi Lutoškin
- Matti Killing
- Mihkel Leppik
- Tatjana Jaanson
- Helju Sutt
- Askold Vaino
- Johannes Noormägi
- Mait Käbin
- Reet Palm
- Mati Hool
- Tõnis Vare

Noorsootöö seadus
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded

Noorte projektlaager – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva.

Loa taotlemine projektlaagri korraldamiseks
- Tegevusloa taotlus esitatakse Pärnu linnavalitsusele Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu vähemalt kaks kuud enne projektlaagri tegevuse alustamist. 
- Projektlaagri tegevusluba on tähtajaline ja kehtib kuni 60 päeva.

Projektlaagri tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
- kvalifikatsiooninõuetele vastavate projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata
- tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele
- projektlaagri pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht
- projektlaagri eesmärk ja päevakava.


Lisainfo: 
Noorsoonõunik Reine Tapp, 444 8255, reine.tapp[at]lv.parnu.ee 
Huvi- ja alushariduse spetsialist Kadri Rebane, 444 8257, kadri.rebaneat[at]lv.parnu.ee 

Linnakantselei

444 8220

kantselei[at]lv.parnu.ee 

- -  asjaajamis- ja haldusteenistus

444 8220

asjaajamine[at]lv.parnu.ee

- -  infotehnoloogiateenistus

444 8220

it[at]lv.parnu.ee

Haridus- ja kultuuriosakond

444 8250; 444 8240

hko[at]lv.parnu.ee

Majandusosakond

444 8300

majandus[at]lv.parnu.ee

- -  korrakaitseteenistus

444 8380

korrakaitse[at]lv.parnu.ee

Planeerimisosakond

444 8330

planeerimine[at]lv.parnu.ee

- -  arenguteenistus

444 8330

areng[at]lv.parnu.ee

- -  ehitusjärelevalveteenistus

444 8330

ejv[at]lv.parnu.ee

Sotsiaalosakond

444 8120

sotsiaal[at]lv.parnu.ee

- lastekaitseteenistus

444 8124

lastekaitse[at]lv.parnu.ee

Avalike suhete teenistus

444 8210

press[at]lv.parnu.ee

Finantsjuhtimisteenistus

444 8282

finants[at]lv.parnu.ee

Raamatupidamise teenistus

444 8283

raamatupidamine[at]lv.parnu.ee

Sisekontrolör

444 8267

kristi.soontalu[at]lv.parnu.ee

Pärnu linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8200
linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00
Riigipühale eelneval tööpäeval: E-N 8.00-14.00, R 8.00-13.00

Infotelefon 15505
15505[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00 (töövälisel ajal automaatvastaja)

Asukohakaart

Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Linnavalitsuse õigusaktidega saab tutvuda dokumendiregistris.
Määrused on kättesaadavad ka Riigi Teatajas (valige menüüst Täpne otsing - KOV terviktekstid - rippmenüüst Pärnu Linnavalitsus või Pärnu Linnavolikogu).

Allpool on teemade kaupa välja toodud enimvajaminevad korrad ja eeskirjad.

Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
tel 444 8200
faks 444 8201
e-post: linnavalitsus[at]lv.parnu.ee
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Linnavolikogu 444 8100 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Linnavalitsus 444 8210 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Haridus- ja kultuuriosakond 444 8212 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Osakonnad

Haridus- ja kultuuriosakond

444 8250; 444 8240

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kantselei 444 8220 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Majandusosakond 444 8300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Planeerimisosakond 444 8330 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Sotsiaalosakond 444 8120 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Teenistused

Arenguteenistus 444 8330 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Asjaajamis- ja haldusteenistus 444 8220 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Avalike suhete teenistus 444 8210 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Ehitusjärelevalveteenistus 444 8330 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Finantsjuhtimisteenistus 444 8282 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Infotehnoloogiateenistus 444 8220 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Korrakaitseteenistus 444 8380 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Raamatupidaise teenistus 444 8283 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Sisekontrolör 444 8267 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.