yhinenudov Tõstamaa Audru Pärnu Paikuse Omavalitsus Pärnu linn

 


1. novembril 2017 ühinesid Audru vald, Paikuse vald, Pärnu linn ja Tõstamaa vald ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn

Omavalitsusse kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassare alev ning 49 küla. 

Üleminekuperiood
Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil hakatakse välja kujundama uut valitsemis- ja haldamiskorraldust. Muudatused viiakse sisse aegamööda. 

nool2 2017. aasta lõpuni jäävad senised vallavalitsused edasi tegutsema ning toiminguid teha, abi ja nõu küsida saab harjumuspärastest kohtadest
nool2 Üleminekuperioodil jäävad alles ka senised omavalitsuste veebilehed, info muutub ja koondub jooksvalt



Uus omavalitsus - sümboolika

Omavalitsuse sümboolikana võetakse kasutusele Pärnu linna sümboolika. 

Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp, Pärnu linna püstlipp ja Pärnu linna logo.

Pärnu vapp, lipp ja püstlipp
Pärnu linna põhimäärus
Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

Pärnu linna põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi,  lippu ja püstlippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu Linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi, lipu kujutise või püstlipu kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või linnavalitsus[at]lv.parnu.ee.

Pärnu logo
Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
Pärnu logo kasutamise juhend
- Logofailid .pdf (vektoris avatav) ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Pärnu logo, suvepealinna logo on vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt, välja arvatud kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt. Pärnu logo, suvepealinna logo kasutamisel tuleb järgida logo kasutamise korra nõudeid

Pärnu linna tunnuslause
Pärnu linna tunnuslause (Pärnu Linnavolikogu 16.06.2016 otsus nr 18)
Pärnu linna tunnuslaused on: „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“ ja „Pärnu – JUST SEE!“.
Tunnuslauseid kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.


7.-9. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Mis aastal asutati Pärnu Muusikakool? Vastus: 15. jaanuaril 1945
2. Mis aastal loodi Pärnu Linnaorkester? Vastus: 1994

3. Ise ta oma laule kellelegi ei pakkunud ja temaga koos mänginud pillimehed kinnitavad, et sõjaeelsed orkestrid tema palu ei esitanud - ka need mitte, kus ta ise mängis. Seega tuleb kummutada müüt kaunist Eesti Vabariigist, kus raadios kõlasid tema laulud. Tema laulud jõudsid raadiosse alles pärast tema varajast surma 1949. aasta vana-aasta õhtul. Kes on see helilooja, kes on tuntud ka kui Pärnu Kuursaalis menukas pillimees? 
Vastus: Raimond Valgre

4. Ta sündis Pärnus 10. märtsil 1923. aastal. Esimeseks aadressiks oli tal Ilvese tänav 7. Pika loometee jooksul on ta kirjutanud üle 270 muusikapala ja estraadilaulu, mitmeid mälestusteraamatuid ja juhtinud aastakümneid Eesti Raadios muusikasaateid. Raadiosaatejuhina on tuntud ka tema poeg. Tema abikaasa on pianist Heljo Sepp. Millisest Pärnust pärit heliloojast on jutt? 
Vastus: Valter Ojakäär

5. „See on ikka vist küll issanda nuhtlus ja mu pattude palk, et ma siin kõrval olen ja poolte päevade viisi seda Pulga-poiste pasunapläristamist pean kuulama,” ütles Merimetsa naabermaja perenaine 30. aastate algul. See 3. juunil 1923 aastal Pärnus Merimetsa tänava kalurimajas sündinud legendaarne muusik on lõpetanud 1963. aastal Tallinna Konservatooriumi, on kutselise puhkpilliorkestri „Pärnu” ellukutsuja, 1958. aastal taaselustatud „Endla” koori dirigent, sadade pärnakate muusikaõpetaja ja tuntud Pärnu meestrio juhendaja. Kellest on jutt? 
Vastus: Herbert Pulk

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja. 
Vastus: 1.„Sõit pilvelaeval”. 2. Valter Ojakäär. 3. Liisi Koikson


Supeluse tänava teemalised küsimused
1. Supeluse 8 kinnistul asub kolm hoonet. Kõige Karusselli tänava poolsem hoone on üks Supeluse tänava piirkonna vanimaid - arhailine nö vanabalti hoonetüüpi poolkelp-katusega hoone. Kas selle hoone juures seistes räägiti ka a) seelik-, b) kleit- või c) mantelkorstnast? 
Vastus: c) mantelkorstnast. Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist). Mantelkorsten oli iseloomulik keskajale - seda leidus mõisates, jõukamates linnamajades. 19. sajandi alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama, praeguseks on enamik neist välja lõhutud või ruumid põhjalikult ümber ehitatud.

2. Millist nimekandis Supeluse tänav nõukogude perioodil?
Vastus: Nõukogude tänav, Supeluse 12 majas 1917-1918 asunud Sõjalis-revolutsioonilise Komitee järgi.

3. Miks nimetatakse tänast Roosi tänava pikendust ka ka Kartoffelplatziks? (tänase Aia ja Supeluse tänavate vaheline Roosi tänava osa)
Vastus: Auli ja Kajaka tänavatest moodustuva Morskoje piirkonna (ka slobodaa) piklikel kruntidel kasvatati juurvilju, mida Kartoffelplatzil müüdi. Juurviljaturg andis kohale Kartoffelplatzi nime.

4. Roosi tänav 18 majas on kunagi elanud Jules Treboux - prantslane, kes aretas 20. sajandi alguses maitsva õunasordi. Nimeta vähemalt üks viis, kuidas seda õunasorti kutsutakse.
Vastus: Lambanina, Pärnu tuviõun, trebuu. Ellen Niit on 1975. aastal ka Pärnu tuviõunale luuletuse pühendanud „Trebuu, Pärnu tuviõun“.

5. Millise arhitektuuristiili üks ilmekamaid näiteid Pärnus on Supeluse 21 suurejooneline suvitusvilla? Vastus: Heimatstiili

6. Mudaravila fassaadile on paigutatud Voldemar Vadi bareljeef. Kas härra Vadi kannab sellel bareljeefil prille?
Vastus: Härra Vadi, arst ja balneoloog, kes suviti Mudaravilas töötas ja Supeluse 8 kinnistul asunud suvevõõrastele ettenähtud majas elas, ei kanna talle pühendatud bareljeefil prille.


Omavalitsust puudutavad küsimused
1. Mis aastal asus ametisse praegune linnavalitsus? a) 2011, b) 2013, c) 1965. Vastus b) 2013
2. Mitu liiget on Pärnu Linnavolikogul? Vastus: 33


Pärnu Postimehe küsimused
Eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Postimees iselaadi kassist. Mõnelgi pärnakal on olnud Karusselli tänava kandis kokkupuuteid omapärase kassiga, kes enamasti ei pea paljuks linlastega juttu teha. Mis on kassi nimi?
Vastus: Triibu


10.-12. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Kes oli Pärnu Muusikakooli esimene direktor? Vastus: Peeter Laja
2. Mis aastal ehitati Eliisabeti kirikusse esimene orel? Vastus: 1845. aastal

3. „Kui koduümbruses veel paljajalu paterdasin, ei olnud tänavatel minu jaoks mingit tähendust, see oli mulle võõras maailm. Laia jõe taha jääva tundmatu linna, kuhu ema meid, lapsi, vaid harva viis, avastasin alles aastatega. Esialgu piirdus kodulinn üksnes Ülejõega.“ Helilooja lõpetas Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal 1956. aastal. Suurvormidest võib nimetada ooperi „Kuningal on külm”, muusikali „Suveöö ilmsi”, opereti „Maskeraad Ungrus”, ligi 270 estraadilaulu hulgas on tuntuimad „Rannakolhoosis” ja „Sõit pilvelaeval”. Tema koostatud ülevaateraamat „Popmuusikast” ilmus 1978. aastal, kuid on aegumatu teatmeteos ka tänapäeval. Millisest heliloojast on jutt?
Vastus: Valter Ojakäär

4. „Noore Eesti Vabariigi 9. eluaastal algas tulevase helilooja elus uus etapp. Algkool seljataga, tuli otsustada, mis saab edasi. Pole teada, kui palju sai poiss ise otsustada, kui palju oli valikus vanemate sundi. Ta ei läinud tavalisse keskkooli vaid Riigi Ühistehnikagümnaasiumi Tallinnas. Lõputunnistusel asendas laulmise ja võimlemise hinnet kriips.” Kes on see tehnilise eriharidusega Eesti tuntud helilooja, kes kirjutas Pärnus, aadressil Kerese tänav 7, kauni meloodiaga laulu, milles räägitakse võrdselt nii muinasloost kui muusikast?
Vastus: Raimond Valgre

5. Kes oli see legendaarne Peterburi Konservatooriumi haridusega Pärnu dirigent, kes Vabadussõja päevil juhtis Kuperjanovi pataljoni orkestrit, oli nii „Vanemuise” kui „Endla” teatri muusikajuht ja Riigi Ringhäälingu orkestri juht, eelkõige tuntud kui Pärnu suvemuusika traditsiooni rajaja.
Vastus: Voldemar Tago

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja.
Vastus: 1. „Oma laulu ei leia ma üles”. 2. Valter Ojakäär. 3. „Metsatöll”


Supeluse tänavat puudutavad küsimused
1. Supeluse tänav ristub Esplanaadi tänavaga. Mida tähendab sõna esplanaad?
Vastus: Esplanaad on sõjaline termin ja tähendab tühja (ilma puudeta/ ehitisteta) maa-ala, mis jääb kindlustussüsteemi kõige välimisest muldvallist väljapoole, võimaldades lähenevat vaenlast aegsasti märgata.

2. Mis aastast arvati Pärnu välja keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast? Kuidas on see sündmus seotu Supeluse tänava ajalooga?
Vastus: Pärnu arvati keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast välja aastal 1834. Alates sellest hetkest ei olnud enam esplanaadi kui kindlustussüsteemi ühte olulist osa enam vaja ja alustati rannapiirkonna hoonestamisega, sh Supeluse tänava äärsete ehitiste rajamist.

3. Kas Nikolai 27 aadressil asuv funktsionalistlikus stiilis villa on projekteerinud: a) Aleksander Nürnberg, b) Olev Siinmaa või c) Märt Merivälja
Vastus: Nikolai 27 funtsionalistlik villa on projekteeritud c) Märt Merivälja poolt. Maja on ehitatud 1930. aastate lõpus ja kuulus riidekaupmees Johan Andreksonile.

4. Kuidas on omavahel seotud Supeluse 8 kinnistul asunud kolme maja kunagine omanik Johann Lasn ja tänaseks hävinud Endla teatrimaja?
Vastus: Johann Lasn seisis Endla teatri rõdul oma hea sõbra Hugo Kuusneri kõrval, kui 23. veebruaril 1918. aastal loeti ette „Manifest Eestimaa rahvastele“.

5. Mis asus Supeluse 21 suurejoonelises heimatstiilis villas nõukogude perioodil?
Vastus: Sanatoorium. Hoone esimesel korrusel tegutses söökla ja teisel olid kabinetid raviprotseduuride tarbeks.

6. Mitmest sambast moodustub Bööckenhofi suvemõisa (või Bööcke maja, Supeluse 25) klassitsismile iseloomulik sammaskäik?
Vastus: Bööckenhofi suvemõisa sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast. Infoks: ka Mudaravila sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast.


Omavalitsust puudutavad küsimused:
1. Millised poliitilised jõud moodustasid praeguse koalitsiooni pärast 2013. aasta valimisi?
Vastus: Reformierakond, IRL ja Toomas Kivimägi valimisliit

3. Millised valimised toimuvad 2016. aastal: a) kohalike omavalitsuste volikogude valimised, b) Vabariigi Presidendi valimised, c) Euroopa Parlamendi valimised
Vastus b) Vabariigi Presidendi valimised


Pärnu Postimehe küsimused
Reedel jõudis Pärnusse linna jõulupuu. Mis on selle küla nimi, kust seekord jõulupuu toodi?
Vastus: Vaskrääma

7.- 9 klass
O. A. Brackmann
1. Milline Pärnu tänav kandis kunagi Oscar Alexander Brackmanni nime? 
VASTUS : Ringi tänav

2. Millal osteti eraettevõtjate poolt rajatud supelasutus linnale ja võeti suvituselu korraldamine linnavalitsuse kätte? Kas see oli aastal 1879, 1889 või 1899? Kriipsuta alla õige aastaarv. 
VASTUS: 1889

3. Kuidas on Pärnu praegune bussijaama hoone seotud O. A. Brackmanni isikuga? 
VASTUS: Brackmann elas selles majas

4. 1896. aastal avati esimene Pärnust välisilma suunduv raudteeliin. Mis oli selle liini lõppjaam – kas Tallinn, Tartu, Valga või Riia?
VASTUS: See oli Pärnu – Valga raudteeliin

5. Aastal 1900 alustas tootmist linna suurim tööstusettevõte - Waldhofi vabrik. Milleks vabriku toodangut kasutati? 
VASTUS: Tselluloosi tarvitati paberi ja papi valmistamiseks


Olev Siinmaa

6. Millises riigis õppis Olev Siinmaa arhitektiks? Kas Eestis, Venemaal või Saksamaal?
VASTUS: Saksamaal

7. Mis aastal sai Olev Siinmaa pärnu linnaarhitektiks? Kas 1921., 1925. või 1927. aastal? 
VASTUS: 1925. aastal

8. Nimeta vähemalt kolm hoonet Pärnu ranna-alalt, mille projekteerimisega on Olev Siinmaa tegelenud? 
VASTUS: Pärnu Mudaravila, Pärnu Rannahotell, Rannakohvik, (laste mänguplatsi varjualune rannas)

9. Mis arhitektuuristiili pildil kujutatud hoone esindab? 
VASTUS: funktsionalism

10. Millega on Olev Siinmaa paljusid riigi esindusruume Kadrioru, Toompea ja Oru lossides ilmestanud? 
VASTUS: rahvusliku mööbliga

11. Olev Siinmaa on Pärnusse projekteerinud mitmeid valgeid villasid. Nimeta kahe kõige tuntuma valge eramaja aadressid. )
VASTUS: Lõuna 2a Pärnu ja Rüütli 1a Pärnu

12. Miks lahkus Olev Siinmaa Eestist 1944. aastal? 
VASTUS: Ta põgenes Nõukogude vägede eest, suure põgenemise käigus


Tööstuslinn Pärnu 20. sajandil
13. Waldhofi tehase telliseid kasutati ühe esindusliku hoone ehitamiseks Pärnu linnas. Mis maja see on? 
VASTUS: Rannahotell.

14. Mille poolest oli 1914 aastal tegevust alustanud CIBUS eriline võrreldes teiste pagaritööstustega? 
VASTUS: Seal olid töötajatele duširuumid., mis oli tolle aja kohta väga uuenduslik ettevõtmine.

15. Kus asus Pulsi õllevabrik ja kus Bliebernichti õllevabrik. Nimeta tänavad praeguste nimedega. 
VASTUS: Puls - Pühavaimu tn. ja Bliebernicht – Suure- Jõe tänav



10.- 12. klass
O. A. Brackmann
1. Kus oli Pärnu talvesadam?
VASTUS: Eelnevalt süvendatud Vallikäärus

2. Miks eraldati linlastele Pärnu ranna-alal ehituskrunte tasuta?
VASTUS: Et ergutada kohalikke ehitama kasutule liivasele ranna-alale pansionaate supelvõõraste majutamiseks

3. Miks asendati Pärnu tänavatel gaasivalgustus elektrivalgusega? 
VASTUS: Gaasivalgustid olid plahvatusohtlikud ning nendega tegelemine oli ka tülikas

4. 20. sajandi alguses jagati Pärnu ametlik supelrand neljaks liivavallidega eraldatud alaks. Kellele need olid mõeldud? 
VASTUS: Need olid mõeldud eraldi meestele, naistele, perekondadele ja koeraomanikele

5. Kellelt võttis O. A .Brackmann 1879. aastal linnapea ameti üle?
VASTUS: Ei saanud kelleltki üle võtta, kuna enne teda oli linna haldusorganiks raad ja selle eesotsas bürgermeister. Brackmann oli esimene linnapea.


Olev Siinmaa

6. Kellena töötas Olev Siinmaa 1920ndate aastate alguses? 
VASTUS: eduka tislerina

7. Kui vana oli Olev Siinmaa kui ta arhitektina tööle hakkas? Kas: 25, 31, 40, 54?
VASTUS: 40

8. Kui kaua oli Olev Siinmaa Pärnu linnaarhitekt? Kas: 19 a, 24 a, 15 a? 
VASTUS: 19 aastat (1925-1944)

9. Olev Siinmaa on projekteerinud Pärnu Rannakohviku hoone. Nimeta hooneosa või detail, mis teeb selle eriliseks, see detail on seotud päevitamisega? 
VASTUS: Seenrõdu - selle pealmine osa oli noortele tähtis päevitamise koht ning alumine osa pakkus vanematele inimestele varju liigse päikese eest

10. Olev Siinmaa on loonud palju funktsionalistlikus stiilis hooneid. Vaata pilti ja nimeta vähemalt kolm funktsionalismile omast tunnust. 
VASTUS: geomeetria, kaunistuste puudumine, lame katus, valge värv, suured aknad

11. Nimeta vähemalt kolm riigi esindushoonet kuhu Olev Siinmaa mööblit on kavandanud? 
VASTUS: Kadrioru loss, Oru loss, presidendi kantselei hoone, Toompea loss, (Pärnu Raekoja saal)

12. Mis väikevormi joonisega on tegemist? VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt
VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt


Tööstuslinn Pärnu 20. sajandi algul
13.Vana haigla asub Sillutise tänaval. Tegelikult võiks tal olla hoopis teine nimi. Milline? 
VASTUS: Plaastri tänav. Sillutise tänava endine nimi oli Pflasterstasse (Plaastri tn 19. saj) . Tõenäoliselt sai ta Sillutise nime tõlke apsu tõttu. Kopfsteinpflaster- see on munakivi tee ehk sillutatud tee. Selgituseks: Sada aastat tagasi oli Vene impeeriumi Eesti ja Liivi kubermangudes kolm kohalikku keelt. Tänavanimedki olid kolmes keeles ja vastupidi nõukogude -aegsele tavale, need tõlgiti: Savi tänav – Lehmstrasse – улица Глиняная

14.1905 aasta revolutsioon algas Pärnus Waldhofi tööliste streigiga. Streik kestis 22-26.jaanuar ja osa võttis üle 2000 töölise. Nõuti 8 tunnist tööpäeva , palgakõrgendust, töölisi toorelt kohtlevate meistrite vallandamist, trahvide kaotamist. Küsimus: 1905 ehitati Pärnusse Waldhofi tööliste streigi tõttu uued hooned. Ka tänasel päeval on need olemas. Mis majad need on ja kus need asuvad? 
VASTUS: Waldhofi tehase üks direktoritest nõudis, et linnas peab olema alaliselt kaks roodu sõdureid. Kiiresti ehitati kasarmud Tammsaare (Promenaadi) ja Riia mnt nurgale.

15. Herbert Hahn sündis Pärnus 5. mail 1890. aastal Pärnu linnaaednik Carl Wilhelm Hahni viienda lapsena. Mille poolest on Herbert Hahn kuulus? 
VASTUS: Herbert Hahn on üheks esimestest õpetajatest, kes aitas Rudolf Steineril ideid ellu rakendada 1919. aastal Waldorf-Astoria sigaretivabriku tööliste lastele rajatud koolis Stuttgartis Uhlandshöhel. Sealt siis ka nimi Waldorf kool.

parnu.ee päises kasutatud fotod

Jaak Nilsonmuul Jaak Nilson 2

Toomas Olev
ryytlipanoraam Toomas Olev ov 2
Indrek AijaINDREK AIJA.little houses
Haide Rannakivi
Haide Rannakivi
Kaisa Saar
kaisa saar p2rnu p2ev
Pärnu linnavalitsus
1tk10x15m hilja 30

Konkursile laekus 24 äriideed, millest konkursikomisjon valis välja 17, mille autorid said võimaluse osa võtta koolitustest ja töötubadest.

Konkursi „Ettevõtlik pärnakas“ viienda hooaja võitsid Mirko Metsaoru ja Tamar Nassar kasvuhoone automaatikaga „Taimevalvur“.
Taimevalvur aitab muuta ka koduse kasvuhoone kastmise täiesti automaatseks.

Teise koha sai Martin Kroot – Kroot Lighti disainvalgustid. Valgustid on valmistatud enamjaolt taaskasutatavatest materjalidest. Kolmanda koha sai Kaire Miiter – Magrada looduskosmeetika ja käsitööseebid

Konkursi võitja saab idee elluviimiseks 3000 eurot. Auhind antakse äriplaani elluviijale juhul, kui plaan realiseeritakse Pärnumaal ühe aasta jooksul peale konkursi lõppu.

Edasipääsenud ideed:
1. Disainvalgustid
2. Magrada – käsitöö seebid
3. Hoiuhoov- laste hoid õues
4. BrasQ turvaelemendid – auto välisdetailide kaitseelemendid
5. Restoran – lougne
6. Disaindiivan lauad ja mööbel
7. Komposterpeenar taimede kasvatamiseks
8. Yggdrasil käsitöö maiustused
9. Restoran
10. Taimede kasvatamise automatiseerimise seadmed
11. Tesselfloor disainpõranda
12. Carameller - Eestimaiste maiustuste ja meenete butiik
13. Lõosilma karavaniparkla
14. Kodune Leivakohvik
15. „Mahe“ nõudepesutabletid
16. FaFi- Farm Finder – talunikult tarbijale platvorm
17. CAKE ZERO – kondiitritooted ja toidukarbid

Toetajad
toetajad 5hooaeg


Konkursile laekus 22 äriideed. Ideed hõlmasid erinevaid valdkondi, tootmisest teenuste osutamiseni. Konkursikomisjon valis laekunud ideede hulgast välja 16, mille autorid pääsesid edasi koolituste vooru.

Konkursi „Ettevõtlik pärnakas“ neljanda hooaja võitis Martti Müüripeal ideega "Mängumaa MiniFarm".
Mängumaa Minifarm idee on ehitada teemapark, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad koos ühiselt aega veeta, mängides minifarmi pidamist puldiga mudelautode, - põllutöömasinate, mudeltraktorite ja veoautodega. Kaugjuhitavate põlluharimistehnika ja veoautodega mängides arenevad laste teadmised põllumajandusest, loomakasvatusest ja liikluskultuurist.

Teise koha vääriliseks hindas komisjon "Projektijuhtimise tarkvara" idee, mille autor oli Ert Soasepp.
Kolmanda koha sai Teele Karro ja Birgit Petersoni idee "Kunst & Elamus".

Edasipääsenud ideed:
1. Surfikool
2. Aedviljavormide tootmine
3. Arhiveerimisteenus
4. Mängumaa MiniFarm
5. Jääjookide pakkumine
6. Ekstreempark
7. Uue silla veekeskus
8. Maal ja vein
9. Kelnerite baaskoolitus
10. Disain kampsunid
11. Backpackers hostel
12. Co-working space
13. Pärnu suveniirid
14. Hotell Pärnu vanglas
15. Ökotaristu
16. Projektijuhtimise tarkvara

Toetajad
EVP toetajad 4hooaeg

Konkursile laekus 25 äriideed. Ideed olid väga erinevatest valdkondadest ning hõlmasid nii tootmist kui teenuste osutamist. Konkursi komisjon valis laekunud ideede hulgast välja 18, mille autorid pääsesid edasi koolituste vooru. Koolituste käigus arendatati ideedest välja äriplaanid. Finaali jõudis neis 11.

Konkursi „Ettevõtlik pärnakas“ kolmanda hooaja võitsid Ivar Maidla ning Rauno Oja, kes tegelevad maakeldrite tootmisega.
Teise koha vääriliseks hindas komisjon kergkaalulise maastikusõiduki idee.

Edasipääsenud ideed:
1. Kergkaaluline neljarattaline maastikusõiduki tootmine
2. Paadilaenutus Pärnu kesklinnas
3. Airsoft klubi rajamine
4. Autokino rajamine Pärnu
5. Randa hoiukappide paigaldamine
6. Teatrietendused, kus kasutatakse elektroonikaga varustatud üleelusuuruses kostüüme
7. Mahlatehase rajamine
8. Mahekohviku rajamine
9. Tantsuriiete ja varustuse tootmine
10. Koduperenaiste internetipoe avamine
11. Ravimteede pakendamine
12. Treitöökoja avamine
13. Mängukonsoolide ühendamine spordiga
14. Viltimistehnikal käistöö esemeta tootmine
15. Ostlemise äpp
16. UV kiirguse mõõtja
17. Kelnerite täiendkoolitused
18. Moodul keldrite tootmine

Toetajad
EVP toetajad 3hooaeg


Teeme koostööd – kes võtab vastutuse?
1.-2. novembril 2016
Pärnus, Strand SPA & Konverentsihotellis (A. H. Tammsaare puiestee 35)

Hoolekande aastakonverents 2016 sai teoks Pärnu Linnavalitsuse, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži koostöös. Hoolekande aastakonverents on pika ajalooga iga-aastane traditsioon, mille eesmärgiks on hoolekande valdkonna oluliste teemade käsitlemine, probleemidele tähelepanu juhtimine ja valdkonna inimeste kokku toomine. Varasematel aastatel on konverents toimunud peamiselt vaheldumisi Tallinnas ja Tartus, 2016. aastal sai osalejate tagasiside põhjal konverentsi toimumiskohaks Pärnu.

Aastakonverents annab võimaluse hoolekande valdkonna töötajatele üle vabariigi kokku saada ning omandada uusi teadmisi ja viia ennast kurssi päevakajaliste teemadega läbi oma ala tunnustatud ekspertide ettekannete ja arutelude. Konverentsi sihtgrupiks on sotsiaalvaldkonna töötajad üle vabariigi, sh kohalike omavalitsuste teenistujad, hoolekandeasutuste töötajad, mittetulundusorganisatsioonide liikmed, sotsiaaltöö üliõpilased ning teised hoolekande valdkonnaga seotud isikud. 

Sotsiaaltöös on koostöö erinevate spetsialistide ja organisatsioonide vahel tulemuse saavutamiseks esmatähtis, kuid nii mõnigi kord kipub koostööd tehes kaduma selge fookus, kes vastutab ja mille eest? 

Seekordne konverents keskendus järgmistele teemadele:
- sotsiaaltöötaja isiksus koostöös ja vastutamas;
- põlvkondade vaheline koostöö;
- rahvusvaheline koostöö lastekaitses;
- sotsiaaltöö rahvusvahelise kaitse saajate e pagulaste vastuvõtmisel;
- koostöö hoolekande ja psühhiaatria valdkonnas;
- vastutus lastekaitsetöös;
- meeskonnatöö organisatsioonis.

Konverentsi kaks peaettekannet ja neile järgnevad paneel-arutelud keskendusid märksõnadele „koostöö meediaga“ ja „vastutus meeskonnas“.
Konverentsist toimus ka otseülekanne, et tagada teemakohaste ettekannete jälgimise võimalus ka neile, kes kohapeale tulla ei saa.

Konverentsil esitatud ettekanded ja videod:
Milline näeb välja edukas meeskond? Raimo Ülavere
Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero
Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo
Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali
Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli
Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi
Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg
Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas
Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots

Sotsiaalne teavituskampaania Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.
Videoklipid:
Inimene on Inimene 
Eksperimendid
Elu peale kampaaniat "Inimene on Inimene"

Konverentsi ülekande järelvaatamine
2. päeva ülekanne
- 1. päeva ülekandest tehniliste viperuste tõttu salvestust kahjuks ei ole.

Lisainfo: Aika Kaukver, 444 8122, aika.kaukver[at]lv.parnu.ee


AJAKAVA

Teisipäev, 1. november
09.00–10.00 registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Avamine – moderaator Urmas Vaino
10.10–10.20 Tervitus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknalt
10.20–10.30 Tervitus Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuselt
10.30–10.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.“
10.35–11.20 „Milline näeb välja edukas meeskond?“ Raimo Ülavere, koolitaja
11.20–11.25 Videoklipp „Inimene on inimene. Eakas ületab teed.“
11.25–11.55 Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero, NLP treener, psühholoog
11.55–12.00 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud laps.“
12.00–12.30 Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht

12.30–13.30 lõuna

13.30–13.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Naine Hijabiga.“
13.35–14.05 Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik
14.05–14.10 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud naine.“
14.10–14.40 Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli, SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja

14.40–15.15 kohvipaus

15.15–15.20 Videoklipp „Inimene on inimene. Laps suitsetab.“ 
15.20–15.50 Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi, Õiguskantsleri nõunik
15.50–15.55 Videoklipp „Inimene on inimene. Karguga noormees.“ 
15.55–16.40 Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg, psühholoog, kirjanik
16.40–16.45 Videoklipp „Inimene on inimene. Kokkuvõte“
16.45–17.00 Esimese päeva kokkuvõte – moderaator


Kolmapäev, 2. november
09.15–10.00 Registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Päeva avamine – moderaator
10.10–10.50 Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas, ajakirjanik, ERR toimetaja ja saatejuht
10.50–11.30 Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots, psühholoog, nõustaja, õppejõud

11.30–11.50 kohvipaus

11.50–12.50 paneelarutelud (toimuvad paralleelselt):

Koostöö meediaga
Arutelu juht Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Osalejad: Mihkel Kärmas – ajakirjanik, toimetaja ja saatejuht, Rait Kuuse – Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, Valter Parve – TÜ Pärnu Kolledži õppejõud

Vastutus meeskonnas
Arutelu juht Sirlis Sõmer-Kull, Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja
Osalejad: Tõnu Ots – psühholoog, nõustaja, õppejõud, Mart Reimann – Reimann Retked matkajuht, koolitaja, Kaja Rebane – Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekande spetsialist

12.50–13.00 seljasirutuspaus

13.00–13.20 paneelarutelude kokkuvõte – arutelude juhid
13.20–13.40 vaba mikrofon
13.40–13.50 teise päeva kokkuvõte, lõpetamine – moderaator
14.00 lõuna


Peakorraldaja Pärnu Linnavalitsus, läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

hoolekande aastakonverents logod

Äriidede konkursile laekus 21 äriideed, mille esitajad osalesid koolitustel. Koolituste tulemusena valmisid äriplaanid, finaali pääses neist 12.

Teise hooaja võitja oli Ergo Sartakov, kes toodab iPad süviskarpe. 
Teise koha vääriliseks hindas žürii Haide Rannakivi idee, milleks on mobiilne retrofoto salong. Kolmandale kohale jäi Vaino Kolberg, kelle idee seisnes savist toodete valmistamises ning müügis.

Toetajad
EVP toetajad 2hooaeg



Infotelefon 15505

15505[at]lv.parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00
Töövälisel ajal automaatvastaja

Infotelefonile on oodatud linnaruumi puudutavad tähelepanekud, mis hõlmavad teede korrashoidu, heakorda, liikluskorraldust, tänavavalgustust, prügimajandust ning muud, mis silma on jäänud ning mis vajaks korrastamist või parandamist. 

NB! Kõnehind sõltub kõnepaketist. Olenevalt operaatorist võib lühinumbrile helistades kõnehinnale lisanduda eritariif.

Esimese hooaja võitjaks osutus ettevõtlik TTÜ tootmistehnika tudeng Artur Maier, kes sai oma äriplaani teostamiseks 3000 euro suuruse preemia.

Esimene koht:
Artur Maier – OÜ AMC Bicycles. Ettevõtte teenuseks on vanade jalgrataste taastamine, kordategemine ja nende ümberehitus lähtuvalt kliendi soovidest. Samuti plaanib Artur hakata ehitama tellija eelistuse põhjal jalgrattaid nö nullist.

Teine koht:
Marten Palu – OÜ Black, Brownie, and the Blondes tantsukool, mis alustas tegevust Pärnus 2011. sügisel. Koolis saab õppida erinevaid tänavatantsustiile; ettevõte osutab ka meelelahutusteenust.

Kolmas koht:
Villu Puusepp ja Ivari Niinemäe – OÜ AR Solutions. Loodav ettevõte plaanib hakata tootma ja välja rentima puutetundlikke infotulpasid, mis sisaldaksid nii piirkonda puudutavat olulist informatsiooni (bussigraafikud, vaatamisväärsused jmt), võimaldaksid teostada broneeringuid, osta pileteid, pakette jmt.

Projekti algatajaks on Pärnu Linnavalitsus ning partneriteks Swedbank ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Projekti rahastatakse (läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Lisaks toetas projekti Pärnu Maavalitsus (läbi Maakondliku Arendustegevuse programmi).
- Ettevõtlik pärnakas 2011/2012


Toetajad
EVP toetajad 1hooaeg

23. oktoober 2017
- Seatrade Cruise Global messi külastus märts 2018 ja kruiisitrükise ettevalmistus ja tootmine. Reiser OÜ. 4018 eurot
- Välisturule suunatud sihtturundus läbi internetilehe kaasajastamise ja väliskonsultandi kaasamise. VILLA MEDICA OÜ. 4998 eurot

31. juuli 2017
- Veebipoe ja lehe loomine, turuanalüüs. Unicorn Tipi OÜ. 1379 eurot
- Baltikumi eriala messidel osalemine eksponendina. Skamet OÜ. 4375 eurot
- Teamshield.com. PVK Trading OÜ. 2500 eurot
- Turundusvideo tootmine. Alise Technic OÜ. 1225 eurot

17. aprill 2017
- OÜ brändi juurutamine ja toodete esitlemine läbi professionaalse meedia- ja turundusteenuse pakkuja. OÜ Magrada. 2520,00 eurot
- Center Of Excellence For Infection And Control (COEIPAC) projekt - Buffalo NY, USA. Nautilite OÜ. 5000,00 eurot


17. oktoober 2016
- Välismessil osalemine. Aknakoda AS 4419,79 eurot
- Müügi käivitamine veebikeskkonnas Design Tree OÜ 2994,60 eurot
- Laste jooga õpetajate kursus J.R Tantsustuudio 1070,00 eurot
- Tutvumine kaablipargi kontseptsiooniga sihtkohaturunduse kontekstis OÜ Kolevant 2000,00 eurot
- Programmeerimise seadme paigaldus ja väljaõpe Levandi Vision OÜ 1441,30 eurot
- Magrada OÜ toodete pildistamine Magrada OÜ 1003,00 eurot
- Intertraffic messi külastus Hiinas, Shanghais 4.-6. mail 2017 Safelight OÜ 1981,00 eurot
- Baltikumi eriala messidel osalemine eksponendina. Skamet OÜ 3498,24 eurot

16. august 2016
- Euroopa suurima messi SPOGA-GAFA The Garden Trade fair 04-06.09.2016 külastus Kölnis AS GreenCoal 444,20 eurot
- Magrada OÜ visuaalse identiteedi ja veebipoe loomine Magrada OÜ 3990 eurot

26. oktoober 2015
* Aknakoda OÜ - välismessidel osalemiseks 2 956,80 eurot
* Etem Pärnu OÜ - le toote- ja teenusearendusprojektiks 4 025 eurot
* OSHINO Electronics Estonia OÜ - täiendkoolituse tarbeks 3 300 eurot
* Traypro OÜ - koolituspraktikal osalemiseks 2 600 eurot

13. aprill 2015
* Adrem Pärnu AS - Adrem Pärnu välismessi külastused 2015. 2 489,06 eurot
* Alise Technic OÜ - Alise Technic OÜ tööalased täiendkoolitused 2015. 3430 eurot
* Castorwood OÜ - Eksperdi kaasamine arendus- ja välisturundus tegevusteks ning välispartnerite leidmiseks. 5 000 eurot
* OSHINO Electronics Estonia OÜ - Kvaliteedijuhtimisüsteemi arendamine ja sertifitseerimine ISO/TS 16949 kohaselt. 1 680 eurot
* Scrinium Systems OÜ - Tehnologia 2015 messi külastus Helsinkis eesmärgiga laiendada kliendibaasi. 2 104,20 eurot
* Venteco Systems OÜ - Venteco seadme prototüübi tootearendus ja tootmiseelne ettevalmistus/testimine. 4 700 eurot

oktoober 2014
* EastPole OÜ - Turundustegevuseks Rootsis toimuvate messidel. 4 228,70 eurot

4. august 2014
* Riverbank Studio OÜ- Ekspordi arendamine Rootsi, Norra turul. 5 000,00 eurot
* Scrinium Systems OÜ - Inseneride koolitus. 2 553,00 eurot
* Tanwize OÜ - Tootearendus. 4 000,00 eurot
* OÜ Vecta Desing - MADE expo messil osalemine. 5 000,00 eurot

14. aprill 2014
* East Pole OÜ - Välisturgudel turundustegevus. 2 969,40 eurot
* Traypro OÜ - Lõuna-Korea tehase külastus. 3 000 eurot
* Venteco Systems OÜ - Ventilatsioonisüsteemi kaugjuhtimise väljaarendamine. 2 700 eurot

14. 0ktoober 2013
* GreenCoal AS - Kompressorjaama jääksoojuse taaskastutamine. 5 000 eurot
* Skamet OÜ - Saunakerise standardi taotlemine. 3 210 eurot
* Cerbos OÜ - Milano 2014 küttesüsteemide messil osalemine. 1 705,90 eurot
* Glain OÜ - ISEkids ekspordi laiendamine. 2 100 eurot
* Web Expert OÜ - Praktika- ja töökohtade loomine Pärnusse. 3 903,37 eurot

27. mai 2013
* East Pole OÜ - Messil Paddle Expo 2013 osalemine. 1 462 eurot
* Aluwin OÜ - Tegevuse laiendamine Rootsi – Norra. 4 000 eurot
* Skamet OÜ - Baltikumi erialamessidel osalemine. 2 987 eurot
* Etem Pärnu OÜ - Seadmepargi uuendamine. 2 906,73 eurot
* AS L. A. Medical - Eksportturule suunatud turundustegevus. 2 100 eurot
* Plastotec Pärnu OÜ - Survevaluosakonna tootmisvõimsuse tõstmine. 5 000 eurot

28. mai 2012
* OÜ Traypro - Ettevõtte töötajate koolitamine ja konsultandi. 3 000 eurot
* Aknakoda OÜ - PVC-akende eksport Põhjamaadesse. 4 856 eurot
* OÜ Idegran Invest - Osavõtt välismessilt Pure London Fashion Trade Fair. 2 500 eurot
* B2H OÜ - Messi NAB Show 2013 külastus. 3 423,70 eurot

7. november 2017
1. MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus “ Vaade sajandite tagusesse ellu ja liikumine tänapäevasel viisil toimetulekuraskustes noortele” 490 eurot
2. MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Eesti Vabariik 100“ 740 eurot
3. MTÜ Ärkamine „Advendiaja tähistamine“ 500 eurot

8. august 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
1. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Liikmesühingute koolitamine” 500 eurot
2. MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi „SilverWheels maailmameistrivõistlustele 3“ 714 eurot
3. MTÜ Pärnumaa Invaühing „Liikumine on tervis“ 300 eurot
4. MTÜ Maarjakodu „Käsitöö õpitoad intellektipuudega täiskasvanutele“ 600 eurot

8. mai 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
1. MTÜ Teotahe „Vähenenud toimetulekuvõimega perede teadlikkuse tõstmine ja sotsiaalsete oskuste praktiline arendamine“ 500 eurot
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur „Turvaliselt suureks“ 350 eurot
3. MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liit „Tänupidu lasterikaste perede emadele“ 100 eurot
4. MTÜ Pärnumaa lastevanemate ja noorte koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi II“ 800 eurot
5. MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval“ 300 eurot
6. MTÜ Pärnumaa Invaühing „Taas Käsmu“ 400 eurot
7. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine ” 1000 eurot
8. MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Diabeedi haigete toetus“ 500 eurot
9. MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Koos tervemaks ja tugevamaks“ 500 eurot
10. MTÜ Pärnumaa Vähiühing ”Tervise heaks” 300 eurot
11. MTÜ Pärnumaa Kurtide Ühing „Pärnumaa Kurtide Ühingu Pantomiimitrupi osalemine Balti Kurtide Kultuurifestivalil 17. juuni 2017“ 100 eurot
12. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Eesti Rahva Muuseumi külastuspäev Tartus“ 390 eurot
13. MTÜ Pärnu Maakonna Kutsehaigete Ühing “Kutsehaigete 2017 aasta koolitusprogramm” 600 eurot
14. MTÜ Pärnu Toimetulekukooli Toetajate Ühing „Toimetulekukooli suvepäevad“ 580 eurot


6. veebruar 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele: 
1. MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi „Ratastooliga võistlema“ 668 eurot
2. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Pärnu Pimedate Ühingu lauluansambli Rannapiigad tegevuse jätkamine“ 263 eurot

Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevale mittetulundusühingule tegevustoetust:
1. Gratia Domini 2470 eurot.

3. jaanuar 2017
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
1. MTÜ Sotsiaalne Kaasatus 1110 eurot
2. MTÜ Pesapuu 1060 eurot
3. MTÜ Elulust 1010 eurot
4. MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1010 eurot
5. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 5570 eurot
6. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 3800 eurot
7. MTÜ Maarjakodu 7060 eurot
8. MTÜ Hingerahu 2030 eurot
9. EELK Pärnu Diakooniakeskus 5950 eurot
10. MTÜ Vanem Vend Vanem Õde 1780 eurot
11. MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liit 3070 eurot
12. MTÜ Ärkamine 4750 eurot
13. MTÜ Selts Raeküla 700eurot


31. oktoober 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektile:
- MTÜ Ärkamine sotsiaalprojektile “Advendiaja tähistamine” 500 eurot

16. august 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele alljärgnevalt:
- MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi “Silver Wheels maailmameistrivõistlustele 2” 675 eurot
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda „Koostöö ja eestvedamine“ 705 eurot

2. mai 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
* MTÜ Pärnumaa lastevanemate ja noorte koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi“ 700 eurot
* Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur „Abikäsi“ 200 eurot
* MTÜ Teotahe „Vähenenud toimetulekuvõimega perede ja puudega lastega perede sotsiaalsete oskuste arendamise linnalaager“ 935 eurot
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda „Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine“ 1000 eurot
* MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Ühiselt tervemad, tublimad targemad“ 400 eurot
* MTÜ Pärnumaa Invaühing „Käsmu perelaagrisse“ 300 eurot
* MTÜ Pärnumaa Invaühing ”Liikumine on tervis“ 100 eurot
* MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Ühistegemiste kaudu tõstame vaegkuuljate enesekindlust“ 450 eurot
* MTÜ Pärnu maakonna Kutsehaigete Ühing „Ma tulen ka teiega...“ 854 eurot
* MTÜ Pärnumaa Vähiühing „Tervise heaks“ 300 eurot
* MTÜ Pärnu Invateater „OOP“ „Näiteringid puuetega inimestele“ 770 eurot
* MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Esinemisrõõm-Andmisrõõm“ 400 eurot
* MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval“ 300 eurot
* MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Pärnu Pensionäride liidu 25 tegusat aastat“ 500 eurot

18. veebruar 2016
Eraldati toetust sotsiaalhoolekandealase suunitlusega projektidele:
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja projekt “Puuetega inimeste kultuurifestival- mess 2016” 800 eurot
* MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi projekt „SilverWheels maailmameistrivõistlustele“ 900 eurot
* MTÜ Maarjakodu projekt „Vaimupuudega inimeste iseseisvuse toetamise õppelaager“ 1618 eurot

18. jaanuar 2016
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
* MTÜ Ärkamine 4750 eurot
* MTÜ Pärnu Diakooniakeskus 5444 eurot
* MTÜ EÜ Elulust 1050 eurot
* MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1050 eurot
* MTÜ Vanem Vend Vanem Õde Pärnu 5490 eurot
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 5570 eurot
* MTÜ Pärnu Parkinsoni Haiguse Selts 270 eurot
* MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 3580 eurot
* MTÜ Maarjakodu 5700 eurot
* MTÜ Hingerahu 2093 eurot

Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp, Pärnu linna püstlipp ja Pärnu linna logo.

Pärnu vapp, lipp ja püstlipp
Pärnu linna põhimäärus
Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

Pärnu linna põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi,  lippu ja püstlippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu Linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi, lipu kujutise või püstlipu kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või linnavalitsus[at]lv.parnu.ee.

Pärnu logo
Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
Pärnu logo kasutamise juhend
- Logofailid .pdf (vektoris avatav) ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Pärnu logo, suvepealinna logo on vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt, välja arvatud kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt. Pärnu logo, suvepealinna logo kasutamisel tuleb järgida logo kasutamise korra nõudeid

Pärnu linna tunnuslause
Pärnu linna tunnuslause (Pärnu Linnavolikogu 16.06.2016 otsus nr 18)
Pärnu linna tunnuslaused on: „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“ ja „Pärnu – JUST SEE!“.
Tunnuslauseid kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.


Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tasub ravikindlustuseta isik oma uuringute ja ravikulud ise. Vältimatu abi ravikulud kaetakse riigieelarvest.

Pärnu linn katab haigekassas kindlustamata, sotsiaalselt abivajavate elanike haigusuuringute ja ravi kulud linna eelarvest. Linna eelarvest tasutakse ägedate ja muude haigestumiste uuringuteks ning raviks vajaminevad kulud. garantiikirja alusel. Garantiikirja väljastab linnaarst. 

Vältimatu abi korral võib ravikindlustuseta patsient otse pöörduda raviasutuse poole abi saamiseks ja need tema vältimatu abi osutamise kulud tasutakse raviasutusele Sotsiaalministeeriumi poolt. Selleks linna garantiikirja ei ole tarvis.
Koos piirkonna sotsiaaltöötajaga selgitab linnaarst välja isiku sotsiaalse olukorra, vajaduse linna poolt ravikulude tasumiseks ning väljastab garantiikirja. Garantiikiri kehtib ühe haigusjuhu korral.

Hambaravi eest linnaeelarvest ei tasuta. Haiglaravi eest tasumise garanteerimine (väljaarvatud vältimatu abi) kooskõlastatakse raviarstiga eraldi, sõltuvalt haigusest ja eeldatava ravi pikkusest.

Inimene peab olema Pärnu linna elanik. Kui inimene tegelikult ei ela oma registrijärgses elukohas, vaid elab alaliselt Pärnus, siis peab ta esmalt registreerima oma elukoha Pärnus ja alles seejärel on võimalik selle inimese eest linnaeelarvest ravikulusid tasuda.

Pärnu elanikuks registreerimiseks tuleb pöörduda Pärnu Linnavalitsuse rahvastikuregistri spetsialisti poole:
Suur-Sepa 16, kab 104
444 8207; 444 8206
Vastuvõtt: E, T, K, R 9.00-12.00; 13.30-16.00


EBAVÕRDSUS TERVISES (Health inequalities)
Üldmõiste, mida kasutatakse erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel üksikisikute ja gruppide tervisesaavutustes. 

EBAÕIGLUS TERVISES (Health inequity)   
Mõistega tähistatakse sellist ebavõrdsust tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnest õiglusetuse vormist. 

ELUKVALITEET (Quality of life)
Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 

ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) (Lifestyle - lifestyles conducive to health)
Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga.

ESMATASANDI TERVISHOID (Primary health care)
Olulise tähtsusega tervishoiu valdkond, mis tehakse kättesaadavaks selles ulatuses, mida riik ja ühiskond võivad endale lubada ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritavad. Olemuselt esmatasandi arstiabist ulatuslikum.

KESKKONNATERVIS (Environmental health)
On valdkond, k. a. elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

KESKMINE EELDATAV ELUIGA (Life expectancy)
Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks. (0 aasta vanuses ? eeldatav eluiga sünnimomendil ? life expectancy at birth).

KONTSEPTSIOON (Conception)
Käsitus ehk vaadete süsteem.

RAHVASTIKU TERVIS (Population health) On osa rahvastiku kvaliteedi näitajatest, koondmõiste, mis hõlmab kogu rahvastiku tervislikku seisundit statistiliste ja demograafiliste näitajate järgi. 

RAHVATERVIS (Public health)
Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervise interventsioonivormide kaudu. 

RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (Healthy public policy)
Tähendab  sotsiaalselt ja füüsiliselt tervist toetava keskkonna loomist, et võimaldada inimestel elada tervislikku elu ning teha tervislikud valikud neile võimalikuks või lihtsamaks. Poliitikat peab läbima arusaamine vastutusest tervise eest.  

RISKIFAKTOR (Risk factor)
Sotsiaalne, majanduslik või bioloogiline staatus, käitumised või keskkonnad, mis on seoses  või põhjustavad spetsiifilistele haigustele kasvavat vastuvõtlikkust, põdurust või vigastusi.

RISKIKÄITUMINE (Risk behaviuor)
Eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda kasvav vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

SIDUSRÜHMAD (Stakeholders) 
Inimesed või organisatsioonid, keda programmi/projekti protsess või lõpptulemus otseselt või kaudselt mõjutab.

SOTSIAALNE KAPITAL (Social capital)
Ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astme näitaja, mis on tihedalt seotud elanikkonna või sellesse kuuluva inimrühma tervisega. Seda luuakse inimestevahelises suhtluses, sotsiaalsete võrgustike loomise, normide, vastastikuse usalduse ja toetusega. 

SOTSIAALNE TÕRJUTUS (Social exclusion)
Mõiste kuulub tervise sotsiaalsete determinantide hulka ja on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD (Social networks)
Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST (Social responsibility for health)
Kajastub otsusetegijate tegevuses nii avalikus kui ka erasektoris, püüdlemaks poliitika ja praktika poole, mis edendab ja kaitseb tervist.

STRATEEGIA (Strategy)
Kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.

SÄÄSTEV ARENG (Sustainable development)
Säästvat ehk jätkusuutlikku arengut on defineeritud kui arengut, mis rahuldab oleviku vajadusi, säilitades  tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada ka nende ette kerkivaid nõudmisi.       

TERVENA ELATUD ELUIGA (Healthy life years / healthy life expectancy) - mingis vanuses keskmiselt tervena (hea või täie tervise juures) elada jäävate aastate arv tervise enesehinnangu ja elutabeli järgi. Samasse gruppi kuulub ka n.ö puuete või piirangutevaba eluiga (disability free life expectancy) e. puuete või piiranguteta elada jäävate aastate arv.

TERVIS (Health)
WHO defineerib tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit ning mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISE ARENDUS   (Health development) 
Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva ja progressiivse parandamise protsess (Jakarta Deklaratsioon kirjeldab tervisedendust kui tervise arenduse olulist elementi).

TERVISEDENDUS (Health promotion)
WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (Termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. a. dokumendis, mis on tuntud Ottawa Harta nime all.); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused). 

TERVISE DETERMINANDID (Determinants of health)
Rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või elanikkonna terviseseisundi.

TERVISEKAITSE (Health protection)
Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. 

TERVISEKASVATUS (Health education)
Sisaldab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, kaasates mõningaid kommunikatsiooni vorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISKÄITUMINE (Health behaviour)
Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISEMÕJU ANALÜÜS (Health impact assessment)
Meetodite ja/või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldavad hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

TERVISEPOLIITIKA (Health policy)
Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

TERVISESEISUND (Health status)
Indiviidi või elanikkonna tervise kirjeldus ja/või mõõtmine mingil kindlal ajahetkel, vastandudes samastavatele standarditele, viidates tavaliselt tervise indikaatoritele.

TERVISESEKTOR (Health sector)
Hõlmab organiseeritud avalikke ja eraterviseteenistusi (s. h. tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiu osakondade ja ministeeriumide poliitikat ja tegevust, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioone ja ühiskondlikke gruppe ning kutsealaseid assotsiatsioone.

TERVISE TULEMUSED (Health outcomes)
Üksikisiku, inimgrupi või rahvastiku terviseseisundis toimuv muutus, mida võib omistada planeeritud sekkumisele või sekkumiste seeriale, vaatamata sellele, kas taoline sekkumine oli  planeeritud tervise seisundit muutva tegevusena.

TERVISE ÕIGLUSPÄRASUS (Equity in health) 
Õigluspärasus tähendab erapooletust; tervises tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.

TERVIS KÕIGILE (Health for All)
Inimkonna teadmised tervisest, mis võimaldavad neil elada sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu.

TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD (Supportive enviroments for health)
Keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate asjaolude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises; hõlmab inimeste elukeskkonda, nende kodu, kus nad töötavad ja mängivad ning ka inimeste ligipääsu tervise ressurssidele ja nende võimestamisele.

VAESUS (Poverty)
Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest; jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

VÕIMESTAMA, VÕIMESTUMA (Empowerment for health)
Inimese sisemine kontrollitaju oma elu üle, milles on teadmised ja usk oma kompetentsusse ja toimimise tõhususse; selle puudumine avaldub inimese märgatavas jõuetuses midagi korda saata, ta on tõrjutud ja tal avaldub õpitud abituse sündroom.

VÕRGUSTIK (Network)
Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt.

VALDKONNA ARENGUKAVA (Field development plan)
Kajastab ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu ministeeriumi koostöös.

2010. aastal on koostatud Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustava hoiaku ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. 

Pärnu linn on 2002. aastal asutatud Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku (ETLV) asutajaliige. 

Pärnu linn on osalenud Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku III ja IV faasi tegevustes. Selles osalemine on andnud linnale kogemusi mitmetes arenguga seotud valdkondades ja loonud võimaluse saada teistelt Euroopa linnadelt nende teadmisi ja kogemusi. Pärnu linn jätkas tegevust ka Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku V faasis 2009-2013.

Järgides WHO põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi. 

Eesmärgid
Lähtudes linna tasakaalustatud arengu mudelist, seatakse inimarengus, sotsiaalse sidususe arengus, majandusarengus ning keskkonna säästlikus kasutuses ja arenduses vastavad üldeesmärgid, mis täpsustavad linna arenguvisiooni ning mille poole püüdlemine tagab arengu tasakaalustatuse.

Valdkondlikud eesmärgid on linna arengukava kontekstis vahendid linna tasakaalustatud arengu tagamisel. Linna arengu üldeesmärgid saavutatakse valdkondlike eesmärkide saavutamiseks tehtud tegevustega.

Inimarengu üldeesmärgid
1. Linna ettevõtluses, avalikus ja mittetulundussektoris hõivatud elanike hea tervis ja suur töövõime.
2. Elanike tugev sotsiaalne kompetents ning suurenenud tegutsemisvõime ja -tahe.
3. Elanike keskkonna- ja miljööteadlikkus.

Sotsiaalse sidususe arengu üldeesmärgid
4. Linnaelanike aktiivne osalus seltsingutes (avalik-õiguslikud, era-, mittetulundusorganisatsioonid), mis tagab inimressursi parima rakenduse linna majandusarengus.
5. Linnavalitsuse, valitsusasutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute efektiivne koostöö linna miljööväärtuse, keskkonna ja infrastruktuuride arendamisel.
6. Pärnu Linnavalitsuse, avalik-õiguslike asutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute eesmärgipärane osalus riiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes ressursside (teadmised ja oskused, finantsinvesteeringud) kaasamiseks linna inimarengu, majandusarengu ja keskkonna säästliku kasutamise heaks.

Majandusarengu üldeesmärgid
7. Uued tasuvad töökohad ja elanikele töö nende parimatele võimetele vastavalt.
8. Majandusareng era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös.
9. Majandus on parimas kooskõlas linna asendieelduste, keskkonna ja infrastruktuuridega (optimaalne ressursipaigutus).

Keskkonna säästva kasutuse ja arenduse üldeesmärgid
10. Keskkond, mis ei ohusta linna elanike ega külaliste tervist.
11. Keskkonna säästvale kasutusele tuginev linna kõrge miljööväärtus elu- ja külastuskohana.
12. Optimaalsed ja keskkonnasõbralikud infrastruktuurid, mis tagavad parimal viisil inimarengu, majandusarengu ja sotsiaalse sidususe arengu potentsiaali rakendumise.


Linnaarst dr Ada Kraak
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, kab 109 
444 8123
ada.kraak[at]lv.parnu.ee

Vastuvõtt: neljapäeviti kell 15.00-17.00 
Vajalik eelnev registreerimine telefonil 444 8120.

Linnaarst annab nõu tervishoidu ja linna tervishoiukorraldust puudu-tavate küsimuste ning vastava seadusandluse osas.