yhinenudov Tõstamaa Audru Pärnu Paikuse Omavalitsus Pärnu linn

 


1. novembril 2017 ühinesid Audru vald, Paikuse vald, Pärnu linn ja Tõstamaa vald ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn

Omavalitsusse kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassare alev ning 49 küla. 

Üleminekuperiood
Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil hakatakse välja kujundama uut valitsemis- ja haldamiskorraldust. Muudatused viiakse sisse aegamööda. 

nool2 2017. aasta lõpuni jäävad senised vallavalitsused edasi tegutsema ning toiminguid teha, abi ja nõu küsida saab harjumuspärastest kohtadest
nool2 Üleminekuperioodil jäävad alles ka senised omavalitsuste veebilehed, info muutub ja koondub jooksvalt



Uus omavalitsus - sümboolika

Omavalitsuse sümboolikana võetakse kasutusele Pärnu linna sümboolika. 

Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp, Pärnu linna püstlipp ja Pärnu linna logo.

Pärnu vapp, lipp ja püstlipp
Pärnu linna põhimäärus
Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

Pärnu linna põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi,  lippu ja püstlippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu Linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi, lipu kujutise või püstlipu kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või linnavalitsus[at]lv.parnu.ee.

Pärnu logo
Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
Pärnu logo kasutamise juhend
- Logofailid .pdf (vektoris avatav) ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Pärnu logo, suvepealinna logo on vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt, välja arvatud kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt. Pärnu logo, suvepealinna logo kasutamisel tuleb järgida logo kasutamise korra nõudeid

Pärnu linna tunnuslause
Pärnu linna tunnuslause (Pärnu Linnavolikogu 16.06.2016 otsus nr 18)
Pärnu linna tunnuslaused on: „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“ ja „Pärnu – JUST SEE!“.
Tunnuslauseid kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.


Pärnu linnas asub 3 arheoloogiamälestist:
1. Asulakoht nr 11792 (Sauga jõgi - Vana-Sauga - Jannseni - Tallinna mnt - Oja - Kaevu - Pärnu ja Sauga jõgi)
2. Asulakoht nr 11793 (Vallikraav - Õhtu põik - Akadeemia - Rüütli - Ringi - Riia mnt - Kalda)
3. Asulakoht nr 11791 (Vana-Pärnu kalmistu - Ranna - Soo - Merekalda - Pärnu ja Sauga jõgi)

Pärnu linna arheoloogilised kaitsealad on määratud Pärnu linna üldplaneeringuga, mille piirid on kantud arhitektuursete tingimuste plaanile. Plaanil märgitu tingmärgid on leitavad maakasutuse legendist.
- Pärnu linna üldplaneering
- Maakasutuse legend


Pärnu linnas korraldab arheoloogiamälestistel muinsuskaitset ning nõustab arheoloogiaalastes küsimustes Muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakond
Akadeemia 2, 80011 Pärnu (Pärnu Maavalitsus, kab 103)
Nele Rent
Pärnumaa vaneminspektor
443 1046, 5669 3459
nele.rent[at]muinas.ee
Vastuvõtt: E 9.00-12.00, K 13.00-16.00
http://www.muinas.ee

- Maamaksuseadus
- Maamaksumäärad Pärnu linnas
- Maamaksumäärade kehtestamine (Pärnu Linnavolikogu 15.10.2015 määrus nr 28)
- Pärnu linna maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa 


Maamaksuvabastuse tingimused
- kuni 1500 m2 suuruse elamu- või maatulundusmaa omanik maamaksust vabastatud, kui maaga samal aadressil on rahvastikuregistris ka tema elukoht
- maksuvaba on kuni 1500 m2 suurune elamumaa või maatulundusmaa
- maksusoodustust saab kinnistusraamatusse märgitud maatüki omanik
- omaniku elukoht peab rahvastikuregistris olema kinnistuga samal aadressil

Maksuvabastuse saamiseks avaldust esitama ei pea, maksuvabastus arvutatakse kohaliku omavalitsuse poolt riiklikes registrites olevate andmete alusel. Maamaksu arvutamisel lähtutakse registrite andmetest maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.

Lisainformatsioon:
Maamaksu küsimused:
Annika Kullerkan
plaanide registri spetsialist
 444 8369
annika.kullerkan[at]lv.parnu.ee

Elukohaandmed:
Marina Rohtmäe
rahvastikuregistri spetsialist
444 8206
marina.rohtmae[at]lv.parnu.ee

Endla Õunap
rahvastikuregistri spetsialist
444 8207
endla.ounap[at]lv.parnu.ee


KKK

Kuidas arvutatakse maamaksuvabastust, kui kinnistul on mitu sihtotstarvet?
Maamaksust on vabastatud ainult elamumaa sihtotstarbega maa. Kui katastriüksuse sihtotstarbeks on näiteks osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis on omanik maamaksu tasumisest vabastatud ainult talle kuuluva elamumaa osa eest, ärimaa osa eest tuleb jätkuvalt maamaksu tasuda. Kui varasemalt on maatükile määratud ka ärimaa sihtotstarve, kuid kinnistul ei toimu enam äritegevust, tuleks kinnistu sihtotstarvet muuta. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kuidas arvutatakse maamaksu kaasomandis oleva maatüki eest?
Kui maatükk on kaasomandis, siis arvutatakse iga kaasomaniku kohta maamaksu proportsionaalselt tema omandi suurusele.

Kuidas jaguneb maamaksuvabastus, kui kinnistul on mitu omanikku?
Mitme kaasomaniku korral ei suurene maamaksust vabastatav osa, see jaguneb omanike vahel proportsionaalselt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusega. Piirang ei kehti korteriomandite puhul. Maksuvabastus rakendub maatüki kinnistusraamatusse kantud omanikule. Kui tegu on abikaasade ühisomandiga, kuid kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud vaid üks neist, saab maksuvabastust kasutada vaid juhul, kui kinnistusraamatus omanikuna märgitud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht asub samal aadressil.

Kui mul on mitu kinnistut, siis millise maatüki osas mul on õigus maksuvabastusele?
Maksuvabastuse võib elamumaa omanik saada ainult ühe, kodualuse maatüki osas, määravaks on rahvastikuregistris elukohaks märgitud aadress. Kui üks kinnisasi koosneb mitmest katastriüksusest, võiks kaaluda maatükkide liitmist.

Pärnu Raekoda

Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist

1813. aastal kaupmees P.  R. Harder suri ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks. Peale Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones.

Raad asus majja 1839. aastal ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks.

1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis.

Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. 

Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). 

Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvas saalis toimuvad linnavolikogu istungid.  

Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed.

Raekoja hoones tegutsevad Pärnu Linnagalerii, Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Külastuskeskus.

- Teede ja tänavate sulgemise eeskiri
- Teede ja tänavate sulgemise maks
Teede ja tänavate sulgemise taotlus

Teede ja tänavate sulgemise eeskiri sätestab demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste (edaspidi üritused) korraldamiseks ning ehitus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu linna territooriumil asuvate üldkasutatavate teede, tänavate, väljakute, parkide ja puhkealade või nende osa sulgemise korra.

Sulgeja on kohustatud omama maa-ala sulgemiseks sulgemisluba ja tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu.

Maa-ala sulgemise taotlemine
Sulgeja esitab sulgemisloa taotlemiseks majandusosakonnale sulgemise avalduse:
1) vähemalt 14 päeva enne maa-ala sulgemist
2) vähemalt 20 päeva enne maa-ala sulgemist maksusoodustuse saamiseks avalikest huvidest lähtuvate tööde puhul
3) vähemalt 35 päeva enne maa-ala sulgemist, kui maa-ala sulgemine tingib ühistranspordi liiniveo ümberkorraldamise
4) järgmise tööpäeva jooksul, kui avariitöödest tingitud maa-ala sulgemisest on möödunud 24 tundi

Sulgeja esitab avaldusele lisaks:
1) suletava maa-ala asendiskeemi
2) tööde teostamise või ürituste läbiviimise ajagraafiku
3) liikluse ümberkorraldamisel liikluskorralduse projekti
4) andmed liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku kohta (nimi, aadress, telefon, faks ja elektronposti andmed)
5) tööde puhul kirjaliku tõenduse rahaliste ja muude vahendite olemasolu kohta tööde tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks
6) tööde projekti või tööde või ürituse kirjelduse
7) ühistranspordi liiniveo ümbersõiduskeemi paberkandjal mõõtkavas 1:500
8) eeskirja § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkulepe

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Jäätmete sortimise eesmärgiks on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Meeles tuleb pidada, et taaskasutuseks sobivad ainult puhtad pakendijäätmed, vajadusel tuleb pakendeid enne pakendikotti panemist pesta ning kokku pressida.

- Jäätmete sortimine, juhendid (Keskkonnaministeerium)
- Jäätmete sorteerimise juhendid (Ragn-Sells)
- Jäätmete sorteerimise juhend (bioneer.ee)
- Mida teha jäätmetega? (bioneer.ee)
- Ohutu kütmine ja jäätmete sorteerimine (Keskkonnaministeerium)
Pakendikoti täitmise juhend (TVO)

Jäätmekogumiskohad Pärnus
Pakendijäätmete kogumiskohad Pärnus (seisuga 02.02.2017)

Pärnu linnas tegeleb pakendite kogumisega kolm tootjavastutusorganisatsiooni:
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO)

Liigiti kogutud jäätmeid võetakse Pärnu elanikelt vastu Paikre Sorteerimisjaamas (Raba 39) 
Pakendikotiteenust saab tellida Ragn Sells-st ja TVO-st

Eraldi tuleks koguda:
- paber ja papp
- pakendid
- biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed
- ohtlikud jäätmed
- probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud
- suurjäätmed
- põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid
- ehitus- ja lammutusjäätmed
- metallid
- tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed

Lisaks linnatänavatel, haljasaladel, parklates ja korrusmajade juures paiknevatele avalikele pakendite kogumiskonteineritele on võimalik kasutada ka pakendikotiteenust.


Pakendikonteinerid
ETO ja TVO kogumissüsteem koosneb kahest erinevast konteinerist, millest üks on mõeldud klaaspakendite (plast-, kile-, kartong- ja metallpakend) kogumiseks ja teine ülejäänud segapakendi kogumiseks. EPR konteineritesse võib panna segamini nii klaaspakendeid kui ka metall-, plast-, kartong- ja kilepakendeid.

Vanapaberi ja papp/paber-pakendi konteinerisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber;
- ümbrikud, ilma kaaneta raamatud;
- pappkastid ja karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid;

Segapakendi konteinerisse sobivad:
Plastpakend:
- jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid
- kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid
- plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid
Metallpakend:
- toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid
- konservpakendid
- joogikartong
- kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid

Klaasikonteinerisse sobivad:
- värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid

Pakendikonteinerisse ei sobi järgmised pakendid või tooted:
- ohtlike jäätmete pakendid, näiteks aerosoolpudelid, kodukeemia-, liimi-, värvi- ja lahusti pakendid
- kummist tooted, mänguasjad, vahtplast
- akna- ja lehtklaas, valgustuspirnid
- kasutatud pabernõud ja papptopsid, jäätise- ja kommipaberid, toiduga määrdunud pakkepaber


Pakendikott

Pakendikoti teenus on mõeldud pakendijäätmete kogumiseks eramajapidamistes. Pakendikoti teenust kasutades saavad eramajade elanikud kokku hoida prügiveokuludelt. Pakendikoti teenus on tasuta. Pakendikoti teenus sisaldab kahte erivärvi kilekotti - kollast ja rohelist.

kollasesse pakendikotti võib panna:
- erinevad pakendijäätmed (va klaastaarat)
- alumiiniumist ja plekist purgid ja konservikarbid
- plastmassist pudeled ja topsid
- kartongist mahla- ning veinipakke (tetrapakke), kilekotte jms

rohelisse pakendikotti võib panna:
- klaastaara (pudelid ja purgid)Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädalapäeval iga 28 päeva tagant. Vajadusel ka harvem. Pakendikoti äraveost loobumiseks tuleb jäätmekäitlejat teavitada vähemalt kaks päeva ette. Täis pakendikotid jätta nähtavale kohale, näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel kogumispäeval viib kogumisauto need ära. Täis kilekottide asemele jäetakse alati uued tühjad kilekotid.



Abiks sorteerimisel (bioneer.ee juhend)
- Tagatisrahaga pakend (ehk pandipakend) vii tagasi pakendi tagastuspunkti. Ainult nii saad pakendi eest tagatisraha tagasi. Tagatisraha summad on üldised kõikidele pakenditele ning alates 1. veebruarist 2015 on summaks 10 senti.
- Segapakend vii segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna. Pakendid saab ära anda tasuta. Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid. Kui sa ei tea, kus asub lähim pakendikonteiner, uuri seda oma linna- või vallavalitsusest. Konteinerite asukohad saab teada ka taaskasutusorganisatsioonide kodulehtedelt: Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus, Tootjavastutusorganisatsioon.
- Vanapaber ja -papp pane vanapaberi ja -papi konteinerisse. Teatud elamutüüpide korral (näiteks korterelamu juures) võib omavalitsus nõuda vanapaberikonteineri olemasolu. Üldjuhul saab vanapaberit ja –pappi ära anda tasuta või oluliselt odavamalt kui segaolmejäätmeid.
- Biolagunevad jäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias. Korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) korral võib omavalitsus nõuda biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu.
- Aia- ja haljastusjäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias või vii jäätmejaama.
- Ohtlikud jäätmed vii ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Vanad ravimid saab viia ka apteeki.
- Ehitus- ja lammutusjäätmed on soovitav koguda eraldi: puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Ehitus- ja lammutusjäätmete segu üleandmisel tuleb jäätmekäitlejale maksta.
- Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed vii poodi, kust kavatsed osta uue toote. Pood peab vana seadme vastu võtma, kui ostad samast poest uue sarnase seadme. Kui ei ole kavatsust uut seadet osta, tuleb vanad seadmed viia lähemasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid vastu võetakse. Juppideks lammutamata seadmeid saab ära anda tasuta. Kui seade ei ole tervik, siis võidakse küsida puuduva osa materjali eest raha küsida.
- Romusõidukid vii sama automarki müüvasse kauplusesse või autolammutustöökotta (romulasse). Romusid saab ära anda tasuta, romulad võivad romu vastuvõtmisel maksta ka väikese summa. Nõua lammutustõendit! Ainult ARK-ile lammutustõendi esitamisel kustutatakse auto registrist.
- Patareid ja akud vii tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse. Sul ei ole kohustust uut patareid või akut osta. Poodides on spetsiaalsed konteinerid patareide ja akude kogumiseks.Vanarehvid vii vanarehvide kogumispunkti.
- Vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Juhul, kui tegemist on aastatega kogunenud suurema rehvikogusega (näiteks veoauto koorem rehve), tuleks eelnevalt ühendust võtta mõne tootjaga (andmed leiab probleemtooteregistrist), et uurida, kuhu võib suurema koguse viia.




Biolagunevad jäätmed - kõik jäätmed, mida on võimalik kas aeroobselt või anaeroobselt lagundada, Need on toidu- ja köögijäätmed, aia-ja haljastusjäätmed., uu lehed, oksad, muru ja niitmisjäägid, immutamata ja värvimata puit, saepuru ja puukoor, kalmistujäätmed. Biolagunevad jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete konteinerisse, need tuleb koguda eraldi ning suunata kompostimisele.

Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete äraveoks tuleb toimida järgnevalt:
- kogu kokku puulehed, muru, umbrohi, peened oksad jmt.
- pakenda need biolagunevast materjalist kotti (täidetud kott ei tohi kaaluda üle 20 kg, kuna raskem kott võib tõstmisel puruneda ning autojuhil on keeruline üle 20kg-seid kotte meetri kõrgusele visata)

Jäätmete äravedu
Teata Ragn-Sells'ile, et soovid biolagunevate jäätmete vedu tellida. Tellimisel teata:
- aadress, kust jäätmeid soovid ära anda
- kliendi tuvastamiseks lepingu number (selle saab arvelt)
- äraantavate kottide arv
- kottide asukoht (kas on aias või tänava ääres). Soovitav on panna kotid veopäeval jäätmeveokile võimalikult ligipääsetavasse kohta.

Pärast tellimuse esitamist teatab RagnSells päeva, millal vedu toimub.
NB! Biolagunevast materjalist kottidesse pakendatud aia- ja haljastusjäätmed viiakse ära tasuta. Tavalisse prügikotti pakitud aia- ja haljastusjäätmed viiakse ära tasu eest (1.48 eurot kott)

AS Ragn-Sells Pärnu teenindusbüroo
Seljametsa küla, Paikuse vald
Üle-eestiline infotelefon: 1515
parnu[at]ragnsells.ee
http://www.ragnsells.ee

Biolagunevad kotid ja konteinereid:
- Pärnu Haldusteenuste kontorist (Suur-Sepa 16) saab osta biolagunevaid kilekotte, tel 443 3877; 5300 0550, info[at]haldusteenused.ee 
- Pakendikeskusest (Pae 1) saab osta biolagunevaid kilekotte, tel 442 0054, 509 4633, e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
- Ragn-Sells'st saab tellida biojäätmete konteinerit e-postil info[at]ragnsells.ee, telefonil 15155 või täites vormi veebilehel

Aias tekkinud bioalgunevad jäätmed on võimalik ka ise OÜ Paikre prügila kompostimisplatsile viia. Puuoksi, võsa ja muid puidujäätmeid võetakse vastu aastaringselt vastu.

OÜ Paikre prügila
Põlendmaa, Paikuse vald
445 5760
info[at]paikre.ee
http://www.paikre.ee


Ohtlikud jäätmed: toksilised või keskkonnaohtlikud ained ja materjalid, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu nii inimesele kui keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on näiteks vanad ravimid, patareid, värvid, kemikaalid, õlifiltrid, akud, luminestsentslambid ja elavhõbedaga kraadiklaasid ja asbest. 
Ohtlikud jäätmed tuleb eraldi koguda ja vältida muude jäätmete hulka sattumist. Märksõnad, mis nimetatud jäätmeliigiga seonduvad on tuleohtlik, plahvatusohtlik, ärritav, mürgine.

Ohtlike jäätmete ning vanade kodumasinate tasuta vastuvõtt
Pärnu Linnavalitsus korraldab koostöös OÜ-ga Paikre ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist.

Pärnu linna elanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid ja vanu kodumasinaid tasuta vastu:
- Paikre Sorteerimisjaamas (Raba 39)
- Paikre Prügilas (Põlendmaa, Paikuse vald)

Tasuta saab ära anda:
- kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, päevavalguslambid, elavhõbedaga termomeetrid, vanad ravimid, kasutatud õlid ja õlifiltrid, värvi-, laki-, liimi-, lahustijäägid, olmekeemia jäägid, ohtlike ainetega määrdunud pakendid jne)
- vanad kodumasinad (külmkapid, pesumasinad, televiisorid, elektripliidid, arvutid, telefonid, tolmuimejad, föönid, röstrid, mikserid jne)

Tasuta vastuvõetavad elektroonikaseadmed peavad olema olnud kodumajapidamises kasutusel ning ei tohi sisaldada muid jäätmeid ega olla muul moel saastunud. Üleantavad seadmed peavad olema terved, st ilma suuremate väliste purustusteta, sisaldama olulisi osi näiteks trafot, kineskoopi, emaplaati. Samuti ei tohi seadmed olla osadeks lammutatud.

Ohtlike jäätmete vastuvõtueeskiri, piirkogused ja hinnakiri (OÜ Paikre)


Pärnu Sadam

Kaubasadama tee 2, 80030 Pärnu
447 1700
sadam[at]parnusadam.eu
http://www.parnusadam.eu

Regulaarliinid Pärnust Kihnu
Liinil teenindab OÜ Kihnu Veeteed
Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Info ja broneerimine 527 2974; 443 1069 (tööpäeviti 9.00-17.00)
http://www.veeteed.com

Pärnu Jahtklubi
Lootsi 6, 80012 Pärnu
447 1750
info[at]jahtklubi.ee
http://www.jahtklubi.ee

Reisirongiliiklust korraldab Eesti Liinirongid AS (ELRON)

- Rongide sõiduplaanid


Pärnu linna rongijaam asub Papiniidus, Liivi tee ääres.
Rongijaama saab bussiga nr 3, bussipeatus "Raudteejaam" asub K-Rauta ja Espaki kaupluste taga.
Liin nr 3 marsruut algab Tallinna mnt-lt ning lõpp-peatus on Tammiste RTJ. Liini sõidugraafikud on peatustes ning peatus.ee ja gobus.ee.


Kaevetööde eeskiri
Kaevetööde taastamistööde tagatisraha suuruse arvestamise alused ja tagatisraha määrad

Kaeveloa taotlemine
Kaevetööde teostamiseks peab esitama hiljemalt 5 päeva enne kaevetöö algust majandusosakonnale kaeveloa taotluse
- kaeveloa taotlus .pdf ;  .rtf
- kaeveloa tagatisraha arvestuse vorm .pdf ;  .rtf

Kaeveloa taotlusele lisatakse:
1) tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek;
2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan;
3) tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba;
4) üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri;
5) majandusosakonna spetsialisti poolt määratud vajalikud kooskõlastused;
6) tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering;
7) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek;
8) üldkasutataval alal kaevamise korral vähemalt 2 ülevaatlikku fotot paberkandjal või digitaalsel kandjal plaanitavast kaevekohast.

Kaeveloa väljastamise otsustab majandusosakond 5 tööpäeva jooksul arvates kaevaeloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Parkimistasu soodusmäärad (kehtivad soodustuse õigusega nimetatud isikule väljastatud parkimisloa alusel):
1) 3 kuud - 32 eurot
Õigus nimetatud soodusmäärale on füüsilisel isikul mootorsõiduki parkimiseks, kui isik on liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikuna või sõiduki vastutava kasutajana ja isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linn
2) 12 kuud - 4 eurot
Õigus nimetatud soodusmäärale on füüsilisel isikul ühe B-kategooria mootorsõiduki parkimiseks elukohajärgsel tänaval või sellele lähimal tänava osal, kui isik on liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikuna või sõiduki vastutava kasutajana või kasutajana ja isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel avaliku tasulise parkimisala piires.

Parkimistasu maksmisest on vabastatud:
1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava mootorsõiduki juht.
2) Alarmsõiduki ja jälitussõiduki juht, kes on nimetatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" §-s 1 ja 14.
3) M1 kategooria sõiduauto juht, mille veoajamit veab ainult ja alaliselt elektrimootor.
4) Nelja ja enama kuni 19 aastase lapse lapsevanem, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linn ja kes on kantud liiklusregistrisse sõiduki omaniku või vastutava kasutajana või kasutajana.

Parkimistasu vabastust tõendab mootorsõiduki juhile väljastatud vastav parkimisluba.
Parkimistasu vabastust tõendav parkimisluba ja peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust. Liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart peab olema paigaldatud mootorsõiduki esi- või tagaklaasile

Pärnu Linnavalitsus võib otsustada tasuta parkimisloa andmise:
1) Pärnu linnas asuvate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja hallatavate asutuste valduses olevate mootorsõidukite parkimiseks vastava asutuse asukohajärgsel või sellele lähima tänava osal;
2) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

Kesklinna piirkond

Tööpäeviti 18.00-08.00

puhkepäeviti

Turu piirkond (Karja tn ja Vana turu ümbrus)

Tööpäeviti 14.00-08.00

puhkepäeviti

Ranna piirkond

01. september - 31. mai

01.  juuni - 31. august  18.00-10.00

Tammsaare puiestee täies ulatuses

 

 

Kesklinna silla juures Kalda tn parkla

 

 

Lai tn 10 (Port Arturi eraparkla)

   

Kui parkimise algusaeg on fikseeritud parkimiskellal või kirjalikul teatel, siis on parkimise alguses tasuta: 
- 1 tund Kesklinna piirkonnas
- 3 tundi teater "Endla" esises parklas
- 30 min Ranna piirkonnas ja soodusparklas

Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit.

 

Pärnu linna avalikul parkimisalal tasulise parkimisala, parkimistasu määrad, parkimistasu soodustused ja vabastused ning viivistasu määr on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 16 Parkimistasu kehtestamine 

NB! Kord ei reguleeri parkimist eraparklates.

Avalikul parkimisalal kontrollib parkimist Pärnu Haldusteenused.

Tasulise parkimise piirkonnad ja hinnad
Tasuta parkimine
- Soodustused, vabastused
- Viivistasu ja viivistasu otsuse vaidlustamine




Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord
- Liikluskeelualasse sissesõiduloa taotlus .pdf ; .rtf

Eriveo tingimused
- Eriveoloa taotlus eesti ; inglise

Liikluspiirang on kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld. Liikluspiirangu piirkonnad tähistatakse liikluseeskirja kohaselt. Liikluspiirangud avalikustatakse Maanteeameti liiklusinfo veebirakendusel Tarktee

Liikluspiiranguga alad Pärnus
- Pärnu elamupiirkonna tänavatel on teede kaitseks kehtestatud sissesõidukeeld veokitele, sissesõidulube väljastatakse erandkorras.
- Rannapiirkonna sissesõidu keelualale võimaldatakse juurdepääs erandkorras vastavate lubadega
- Piirangutega aladel asuvatesse hoovidesse sissesõiduks väljastatakse luba põhjendatud taotluse alusel

- Rüütli tänaval on võimalik kaupa laadida ajavahemikel 6.00-11.00
- Sissesõit Rüütli tänavale toimub suveperioodil Hospidali ja Nikolai tänavate kaudu, Kuninga tänava poolt.
- Väljaspool nimetatud ajavahemikke on võimalik kaupa laadida kõrvalasuvatelt tänavatelt
- Äärmisel vajadusel väljastatakse kirjaliku taotluse alusel väljaspool nimetatud ajavahemikke Rüütli tänavale sõiduks ühekordne sissesõiduluba

Liikluskeelualasse sissesõiduks loa taotlemine
Keelualasse sissesõiduks (laadimistöödeks, spetsiaalsõidukile tööülesande täitmiseks, asutuse, ettevõtte, ehitus- või remondiobjekti teenindamiseks vms loa saamiseks tuleb Pärnu linnavalitsusele esitada taotlus. 


Eriveos
Pärnu linnas suur- ja/või raskeveose loa saamiseks tuleb esitada Pärnu liinnavalitsusele taotlus. 
Eriluba saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast kõigi kooskõlastustega esitatud taotluse saabumist ning eritasu ja menetlustasu maksmist.

Riigiteedel sõitmiseks annab eriloa Maanteeamet, selleks tuleb esitada taotlus Maanteeameti e-teeninduses
Lisainformatsioon suur- ja raskeveoste kohta on kättesaadav Maanteameti veebilehel


Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlused palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee





- Supelranna kasutamise ja hooldamise kord
- Rannaalade kaart
- Koerte suplusalade kaart

Pärnu rannas kestab suplushooaeg 1. juunist kuni 31. augustini

Pärnu keskrand
Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on ca 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänava pikendusest kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on 200 m kaugusel veepiirilt 1,5 m.

Keskrannas on ka surfaritele eraldatud ala, mis asub rannapromenaadi lõpus, Tervise Paradiisi juurest Raeküla suunas.
Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. 

Vetelpääste
2014-2018 suplushooajal pakub Pärnu keskrannas vetelpääste teenust AS G4S Eesti. Jälgitava ala ulatus on Side tänava pikendusest kuni naiste ranna piirini, kokku üks kilomeeter. Turvalisuse paremaks tagamiseks on randa paigutatud kaks vetelpääste torni. 

Randa valvatakse: 
- 1.-14. juuni 11.00-18.00
- 15. juuni kuni 31. august 10.00-20.00
Infotelefon: 1911

Ranna korrashoid
Pärnu randade korrashoiu eest vastutab perioodil 01.04.2017 kuni 31.03.2021 OÜ Kesklinna Pargid.
Töödejuhataja kontakt: 525 6256

Vaata ka: 27.04.17 Pärnu rand on taas Sinilipu vääriline


Vana-Pärnu rand
Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk ja valdavalt rohukattega. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast.

Vana-Pärnu rannas on lubatud viibida koertega. Supluskohas on keelatud sõita mootorsõidukitega, välja arvatud pääste- ja hooldustöödeks. Purjelauda kasutades ei tohi häirida ja ohustada teiste supluskohta kasutavate isikute elu, tervist ja vara. Supluskohas on 1 riietumiskabiin, 1 kuivkäimla, 2 prügikasti ja 3 pinki. Supluskoha heakorra eest hoolitseb OÜ Kesklinna pargid. Vana-Pärnu supluskohale lisab atraktiivsust linnuvaatlustorn, mille 8,4 meetri kõrgusel asuvalt platvormilt on kaunis vaade kogu rannale.

Mai rand
Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on valdavalt rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast.

Supluskohas on lubatud koertega viibida ainult Mere tänava pikendusel asuvas Mai II rannaosas. Igas ranna osas on olemas riietumiskabiin, prügikast ja pink. Mai III randa viiva tee (Papiniidu ristmiku juurest algava rannatee) alguses on ka välikäimla. Supluskoha heakorra eest hoolitseb OÜ Kesklinna Pargid.

Raeküla rand
Raekülas asub kaks randa. Esimene asub Harju tänava pikendusel ja teine Hirve tänava pikendusel. Mõlema supluskoha kallas on liivane. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus. Koertega on lubatud viibida vaid Harju tänava rannas.

Mõlemas supluskohas on olemas riietumiskabiin, istepingid ja prügikastid. Hirve tänava rannas on ka välikäimla. Nagu kõigi eelnevate randade puhul, hoolitseb ka Raeküla rannas heakorra eest OÜ Kesklinna Pargid.

Kortermajade juures on sageli paberi- ja klaasikonteinerid, aga miks ei ole pakendikonteinerit?
Pakendikonteinerite asukohad on välja valitud omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide koostöös ning lähtudes pakendiseaduses toodud nõuetest. Kogumiskonteinerid paiknevad suuremate kaupluste ja elamupiirkondade juures ning paikades, kus on tagatud jäätmeveoki takistamatu juurdepääs. Kui kortermaja elanikud soovivad oma maja juurde pakendikonteinerit, siis on neil võimalik see tellida oma jäätmevedaja käest. (vt Avalike jäätmepunktide ja pakendikonteinerite asukohad)

Millist liiki prügile tagab linnavalitsus kastid ja äraveo?
Linnavalitsus ei taga ühelegi eramajale prügikaste ega nende äravedu. Linnavalitsus korraldab avalikku kogumisvõrgustikku kuuluvate pakendi- ja vanapaberikastide tühjendamist.

Kuidas käib prügi äraviimine? Kui on kaks eraldi kasti (nt segaprügi ja vanapaber), kas siis käib ikka üks auto ja kõik kallatakse kokku?
Erinevaid jäätmeliike kogutakse eraldi kogumisringide ajal. Auto võib olla sama, aga enne taaskasutatavate jäätmete kogumisringi auto tühjendatakse ja pestakse puhtaks. Juhul kui paberi- või pakendikonteineris on palju taaskasutamiseks mittesobilikku materjali, mis on rikkunud puhta materjali kasutuskõlblikkuse, siis tühjendatakse need segaprügi autosse ja viiakse prügilasse.

Mitu jäätmenõud peaks olema kortermajas elava tavakodaniku köögis (panditaara, muu pakend, paber, klaas, muud jäätmed)?
Koduses majapidamises tuleks jäätmed sorteerida minimaalselt järgmiselt: 1. ohtlikud jäätmed (patareid, vanad ravimid, õlid, lakid jne) 2. pandipakend (tagatisrahaga pakend) 3. pakendid (klaasist, plastist, metallist, kartongist pudelid/purgid) 4. vanapaber (ajalehed, ajakirjad, pakkparbid) 5. segaprügi. Kõigi jäätmeliikide jaoks ei ole vaja omada eraldi konteinerit, kuid oluline on märgitud jäätmed juba kodus üksteisest eraldada.

Kui mina sorteerin jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?
Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

Kes otsustab, kas prügi on nõuetele vastavalt sorteeritud, ning kes määrab trahvi?
Kliendipõhiselt otsustab autojuht, kui ta näeb, et segaprügi konteineris on suurel hulgal vanapaberit, puhast pakendit, ohtlikke jäätmeid või aiaprahti, siis on tal õigus jätta konteiner tühjendamata ning saata kliendile arve tühisõidu eest.

Miks peab prügi sorteerima kui prügilas pannakse kõik ikkagi ühte hunnikusse?
Jäätmete sorteerimine on vajalik, kuna see aitab säästa loodusressursse. Liigiti eraldi kogutud jäätmeid ei viida prügilasse, vaid toimetatakse erinevatesse ettevõtetesse taaskasutamiseks, kus neist tehakse uusi tooteid. Kui taaskasutatavad materjalid on segunenud muu prügiga, siis on need enamasti nii määrdunud, et nende taaskasutamine on liiga keeruline ja kulukas või hoopsiki võimatu. Seetõttu on oluline juba kodus jäätmeid liigiti koguda, et maksimaalsels koguses jäätmeid taaskasutada.

Mis sorteeritud prügist edasi saab?
Vanapaberi- ja pakendikonteinerisse kogutud jäätmed viiakse sorteerimisjaamadesse, kus neid sorteeritakse täiendavalt materjali- ja kvaliteedipõhiselt ning eraldatakse taaskasutamiseks sobimatu prügi. Seejärel jäätmed pressitakse ja pakitakse ning viiakse ümbertöötlemisele. Valdavalt toodetakse ajalehtedest soojustusmaterjali, plastmassist tehakse erinevaid tooted (plastalused, fliis) Vana klaastaara töödeldakse ümber Järvakandis ja osaliselt Lätis.

Mida tähendab puhas pakend ja pakendite pesemine?
Toidujääkidega pakendid nt piima ja jogurtipakid tuleb enne pakendikonteinerisse panekut vee all ära loputada, pesuvahendiga küürida pole vaja. Toidujäätmetega koos hakkavad pakendid kiiresti haisema ja roiskuma ning parasiite ligi meelitama. Paberpakendit pesta ei ole soovitav, kuna vettinud paber pole enam taaskasutuseks kõlbulik. Määrdunud või vettinud paberpakend tuleb visata segaprügi konteinerisse, samuti tuleb segaprügi konteinerisse panna muud liialt määrdunud või pooltäis pakendid, mille pesemine oleks keskkonnaseisukohast otstarbetu (vee- ja energiakulu ületavad saadava kasu).

Mida teha tuhaga?
Tuhk tuleb enne segaprügi konteinerisse panemist jahutada, kuna kuum tuhk võib põhjustada konteineris tuleohtu.

Kuhu visata tühjad kirjutusvahendid, printeritindikassetid?
Kasutatud kirjutusvahendid (pastakad, vildikad jne) tuleb panna segaprügi kasti. Printeritindikassettid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulka ning need tuleb viia vastavasse kogumispunkti, kas nende toodete müügipunkti või Sorteerimisjaama aadressil Raba 39.

Kuidas peaks oma pakendid kogumispunktidesse viima inimene, kellel pole isiklikku autot?
Avalikud pakendi- ja vanapeberikonteinerid paiknevad linnas halvemal juhul kodust 500 meetri kaugusel ning nendesse oma jäätmete viimine peaks olema jõukohane igaühele.

Kas ja kust on võimalik tellida nn pakendikotti taaskasutatavate jäätmete äraveoks?
Pakendikoti teenust pakub Pärnu linnas AS Ragn-Sells. Pakendikoti teenus on tasuta, kuid juhul kui pakendikott on veo päeval jäänud jäätmeveokile ligipäästeavasse kohta panemata ja pole eelnevalt teatatud, et antul päeval pakendikoti vedu ei soovita, siis tuleb tasuda tühisõidu tasu.

Kui kilekotid tuleb panna pakendikonteinerisse, kas siis ei tohi segaprügi panna konteinerisse koos kilekotiga?
Tohib ja peabki, sest lahtiselt konteinerisse pandud prügi hakkab haisema ning meelitab ligi närilisi. Pealegi ei tohi määrdunud pakendeid (antud juhul prügikotti) panna pakendikonteinerisse.

Miks peab pakendid kokku pressima?
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.

Heakord ja heakorraeeskiri
Lumekoristustööde meelespea (Tehnilise Järelelevalve Amet)

Jääohutus (Päästeamet)
Kuidas käituda pakase ja tuisu korral (Päästeamet)
Kuidas kaitsta vee- ja kanalisatsioonitorusid külmumise eest
 (Eesti Vee-Ettevõtete Liit )

Krundiomaniku kohustused:

- kinnistuomanikul on kohustus hooldada krundiga vahetult piirnevaid kõnniteid, teha talvisel ajal lume- ning libedustõrjet
- libeduse tõrjeks on soovitatav kasutada liiva või kuni 6mm läbimõõduga graniitsõelmeid
- lumi ja jääpurikad tuleb katustelt eemaldada


Lumekoristusteenuse pakkujad:

OÜ Pärnu Haldusteenused
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
443 3877
info[at]haldusteenused.ee
http://www.haldusteenused.ee

Riegler Grupp OÜ
Kuninga 24, 80010 Pärnu
443 3280; 5662 0598
info[at]riegler.ee
http://koristaja.ee/

Katusetark OÜ
Nurme 5, 80033 Pärnu
442 5225
info[at]katusetark.ee
http://www.katusetark.ee

Nordflex OÜ
Karusselli 7, 80015 Pärnu
5803 3568
nordflex.oy[at]gmail.com

 

- Puu raiumiseks loa andmise kord
Raieloa taotluse vormi ja raieloa vormi kinnitamine
- Raieloa taotlus .pdf ; .rtf

Puu raiumiseks annab loa ning määrab raietööde tingimused Pärnu linnavalitsuse majandusosakond esitatud taotluse alusel.

Tuuleheite ja tormimurru korral ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule luba ei vormistata. Nimetatud asjaolude puhul tuleb teatada majandusosakonnale maha kukkunud või ohtlike puude arv, liigid, diameetrid ja täpne asukoht esimesel võimalusel.

Taotlus peab sisaldama:
1) taotleja andmeid (nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress jms);
2) põhjendust puu raiumiseks;
3) informatsiooni selle kohta, et taotlejal on õigus taotlust esitada (vt määruse prg 4);
4) puu äranäitamist asendiplaanil või joonist puu asukoha selgitamiseks või puu asukoha täpset kirjeldust;
5) kinnitust selle kohta, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse puu raiumise järel heakord.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Meelespea:
- Kui puu, mida soovitakse raiuda, kasvab kinnistul, mis on kaasomandis, peab taotlusele olema lisatud kõigi kaasomanike nõusolek.
- Kui kinnistu majandamiseks on loodud korteriühistu, elamuühistu või korterihoonestusõiguse omanike mittetulundusühistu, peab taotlusele lisama vastava mittetulundusühistu pädeva organi nõusoleku.
.- Kui puu kasvab kaitstaval loodusobjektil või on kaitstav looduse üksikobjekt, on enne loa taotlemist vaja saada nõusolek puu raiumiseks kaitstava loodusobjekti valitsejalt.
- Kui puu kasvab kinnismälestisel või muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis, on enne loa taotlemist vaja saada luba puu raiumiseks Muinsuskaitseametilt.
- Kui puu kasvab vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatud veekaitsevööndis, on enne loa taotlemist vaja saada nõusolek Pärnumaa Keskkonnateenistuselt.

Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu
524 6705
parnu[ät]varjupaik.ee
http://parnu.varjupaik.ee

Avatud:
Külastamiseks ja loomade loovutamiseks: T-R 12-17 ja L-P 12-14.
Loomade vastuvõtmiseks: E-R 09-17 ja L-P 09-14.

Väljaspool tööaega jätke palun oma teade automaatvastajale. Kodututest koertest ja kassidest võib teatada telefonil 524 6705

- Avaldus hauaplatsi saamiseks .pdf ; .rtf
-
Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimise taotlu.pdf ; .rtf
Hauaplatsi kasutamise lepingu tingimused
Hauaplatsi kasutamise lepingu näidis

Kalmistule on võimalik eraldada kuni nelja hauakohaga hauaplats surnu kirstus või tuhaurnis matmiseks. Olemasolevaid hauaplatse eraldi hauakohtadeks ei jagata. Pärnu linnas asuvatele kalmistutele kirstus matmiseks uusi hauaplatse ei eraldata. Kirstus matmiseks eraldatakse hauaplatse ainult peale matmiseks.

Hauaplats eraldatakse:
1) isikule surnu matmiseks, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Pärnu linn;
2) füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Pärnu linn;
3) isikule Pärnu linna ees erilisi teeneid omanud surnu matmiseks;
4) Pärnu linna ees erilisi teeneid omavale isikule.

Kui matuse korraldamiseks puudub hauaplats, siis täidetakse avaldus uue hauaplatsi saamiseks Uulu kalmistule, mille andmed saab Uulu kalmistuvahilt. Uus hauaplats eraldatakse rahvastikuregistris Pärnu linnas registreeritud isiku matuse korraldamiseks.

Hauaplatsi taotlemine
Hauaplatsi eraldamiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalik avaldus, milles on märgitud:
1) avalduse esitaja isiku- ja kontaktandmed;
2) hauaplats, mille eraldamist soovitakse;
3) hauaplatsi eraldamisel surnu matmiseks peab avaldusele olema lisatud ka surmatõend või surnult sündinu puhul arstlik surmateatis.

Hauaplatsi kasutusleping
Kõik isikud, kelle kasutuses on Pärnu linna kalmistutel hauaplatsid, on kohustatud alates 01.01.2012 kolme aasta jooksul esitama vormikohase taotluse hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks. Lepingusse märgitakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi andmed ja hauaplatsi iseloomulikud tunnused. Hauaplatsi kasutajaks loetakse omakseid, kes on korraldanud esimese matuse, selle puudumisel aga isik, kes hauaplatsi reaalselt kasutab. Lepingu sõlminud isik vastutab hauaplatsi kasutamise eest ning tal on õigus saada ise maetud sellele hauaplatsile.

Taotlus hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele.
Kasutuslepingu taotluse blankette on võimalik saada Pärnu linnavalitsuse infolauast (Suur-Sepa 16) ja kalmistuvahtidelt. Kalmistuvahtidelt saab ka taotluse täitmisel abi ja selgitusi.

Kalmistuandmete kontrolliks ja täienduseks palume hauaplatsi taotlus täitatrükitähtedega ja sinna märkida kõik hauaplatsile maetute nimed ja daatumid. Taotlusele on kasulik lisada ka teisi täiendavaid dokumendikoopiaid, mis annavad lisainformatsiooni ja kiirendavad avalduse menetlust.

NB! Hauaplatside kasutuslepingu menetlemine võib võtta aega kuni aasta

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlused palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu 
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee