Erinevalt ülejäänud Eestist tähistatakse Pärnu linnas vabariigi aastapäeva 24. veebruari asemel päev varem, 23. veebruaril. Selleks on ka omad ajaloolised põhjused - just nimelt Pärnus loeti 23. veebruaril 1918 ajaloolise Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifest. Siin toimus 24. veebruaril 1918 ka esimene sõjaväeparaad.

Iseseisvusmanifesti koostamine
Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu – esimese vabadel valimistel moodustatud Eesti Maapäeva eestseisus – koostas 21. veebruaril 1918 Tallinnas Eesti iseseisvaks riigiks kuulutamise manifesti.

Vanemate Nõukogu poolt 19. veebruaril moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee pidi korraldama selle väljakuulutamise ja ajutise valitsuse moodustamise. Hoolimata rahvaste enesemääramise õiguse vormilisest tunnustamisest enamuse sõdivate riikide poolt, ei õnnestunud manifesti samal päeval avalikult ette lugeda Haapsalus, kus paiknes 1. Eesti jalaväepolk. Sinna marssisid sisse Saksa väed. Tallinnas polnud võimalik manifesti välja kuulutada enamlike madruste ja soldatite ülemvõimu tõttu. Saksa keisririik tahtis rahvaste enesemääramisõigust kasutada baltisakslaste kaudu, Venemaal võimu haaranud internatsionalistid-enamlased jälitasid aga rahvuslasi kõikjal.

Eesti võim Pärnus ja Pärnumaal
Pärnu oli sel ajal üks väheseid paiku, kus 1917. aastal moodustatud rahvusväe-osad olukorra kontrolli alla said ja algas Eesti riigi loomine. 2. Eesti jalaväepolgu III (Pärnu) pataljoni ülem Feliks-Johannes Tannebaum (hilj. Tanner) võttis 22. veebruaril 1918 üle võimu Pärnus ja Pärnumaal. Saksa armee eest põgenevate enamlaste järel ja Vene armee üksuste vahel korda luues asutati ajutine korrakaitse komitee ja pandi ametisse maakonna miilitsaülem. Kell 6 õhtul kutsuti Endla teatrimajja kokku rahvakoosolek, millel kiideti heaks vabariigi väljakuulutamise kava.

Iseseisvuse väljakuulutamine
Mitmele poole väljakuulutamiseks laiali saadetud iseseisvus-manifesti kaks eksemplari tõi 23. veebruari pärastlõunal Pärnusse Jaan Soop, Eestimaa autonoomse kubermanguvalitsuse ehk Maavalitsuse asjadevalitseja. Manifesti paljundamise tellis veel samal päeval Eesti Maarahva Liidu Pärnu osakonna juhataja August Jürman (hilj. Jürima) ning trükkida võttis selle Maria Jürvetson (hilj. Jürimäe), kes hoidis käigus oma mehe, 1. Eesti jalaväepolgus sõjaväeametnikuna teeninud Aleksander Jürvetsoni trükikoda Hospidali tänaval.

Esimesed trükitekstid hommikuks valminud 20 000 eksemplarist jõudsid tänavatele umbes samal ajal manifesti avaliku ettelugemisega. Kogunevale rahvale jagasid rinda kinnitamiseks sini-must-valgeid lindikesi 12 tütarlastekooli lõpuklasside õpilast. Välja kuulutatud ajal, kell kaheksa õhtul, luges Eesti Maapäeva saadik Hugo Kuusner tõrvikute valgel Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifesti. Pärnu pataljoni orkestri saatel laulis kogunenud rahvas "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ja pataljoni koondrood tulistas 40 vintpüssist mitu kogupauku.

Esimene sõjaväeparaad 24. veebruaril 1918
Kell 11.30 toimus Pärnu pataljoni nelja roodu ja komandode rivistus Endla teatrimaja taga asunud marsiväljakul, kust algas paraad mööda Rüütli tänavat raekojani. Sini-must-valgete lintidega tähistatud Eesti sõdureid saatis lisaks koolidele ja eesti seltsidele ka suur rahvahulk.

Endla lipumasti heisati rahvuslipp ja raekojas koostati "Akt Eesti Demokraatlise Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23.(10.) veebruaril 1918 a. kell 8 õhtul". Sellele andsid allkirjad linnapea kohusetäitja J. Timusk, maakonnavalitsuse abiesimees J. Hansen, Pärnu linna poolt valitud Eesti Maapäeva saadik H. Kuusner, Pärnu pataljoni ülem staabikapten Tannebaum, maakonna miilitsaülem N. Talts, nelja erakonna, kooliõpetajate liidu ja viie seltsi esindajad.

Samal päeval asus Tallinnas päevakäske välja andma Eestimaa Päästmise Komitee. Moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Tallinnas ja Paides asuti samuti trükkima iseseisvusmanifeste ja neid levitama. Viljandis luges Pärnus trükitud manifesti ette linnapea Gustav Talts.

Esimene riigipüha
Pealinnas oli 25. veebruar kuulutatud puhkepäevaks ja kõikjal loeti ette Iseseisvusmanifesti, seda tegi Reaalkooli trepilt ka Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts. 25. veebruari esimestel tundidel jõudsid Saksa väed Valgast raudteed pidi Pärnusse ja keskpäeval Tallinna. Sel päeval alanud okupatsiooni tõttu ei ole hiljem 25. veebruari pühana tähistatud.

1918. aasta novembris, kui Saksa okupatsioon lõppes, meenu-tati iseseisvuse algusena 28. (15.) novembrit 1917, kui Eesti Maapäev ennast "Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks" tunnistas, samuti jaanuaris 1918 ajakirjanduse kaudu levitatud nõupidamise otsust, millega Maapäeva juhatus, Vanemate Kogu,

Maavalitsus ja erakondade esindused tunnistasid vajadust kuulutada Eestimaa erapooletuks iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. K. Pätsi juhitud Ajutine Valitsus otsustas 12. veebruaril 1919. aastal, et vabariigi "väljakuulutamise päeva" hakatakse tähistama 24. veebruaril.

Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud sündmuste kronoloogia Pärnus
Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud kohad Pärnus

Tekstid: Aldur Vunk / Pärnu Muuseum; Hilja Treuberg / Pärnu Linnakodaniku Maja
Fotod: Pärnu Muuseum, Pärnu Linnakodaniku Maja, erakogud

Manifest Eestimaa rahvastele
endla

Endla teatri rõdult luges 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Eesti Maapäeva saadik Hugo Kuusner tõrvikute valgel ette iseseisvusmanifesti.

59eeec4723
Esimene sõjaväeparaad 24. veebruaril 1918

trykipress
Trükipress

tydrukud
Rahvale jagasid rinda kinnitamiseks sini-must-valgeid lindikesi 12 tütarlastekooli lõpuklasside õpilast.