brackmann
Pärnu linnapead


Oscar Alexander Brackmann
(1841-1927)
Linnapea aastatel 1879-1915, 1918

Oscar Brackmann oli eesrindliku maailmanägemisega baltisaksa omavalitsustegelane. Ta pani aluse Pärnu parkide ja puiesteede plaanipärasele arendamisele, esimesena Vene impeeriumis võeti Pärnus plahvatusohtliku gaasivalgustuse asemel tarvitusele elektrivalgustus. Oscar Brackmann hoolitses järjekindalt linna sanitaarse olukorra ja vee puhtuse parandamise eest: Pärnu varustati süvapuurkaevude võrguga ning 1900. a asuti kesklinna rajama kanalisatsioonisüsteemi. Tema initsiatiivil osteti 1898. aastal eravaldajalt supelasutus ning asuti seda moderniseerima. O. Brackmann suri Pärnus 10. veebruaril 1927. a ning ta maeti Alevi kalmistule. Tema kodutänav nimetati ümber Brackmanni tänavaks.



Jaan Leesment
(1870-1941)
Linnapea aastatel 1917-1918

Aastatel 1905-1916 oli Jaan Leesment Pärnu Linnavolikogu liige ja 1917. a sai temast esimene eesti rahvusest linnapea Pärnus, olles enne seda asendanud ka linnapea Brackmanni kui viimane küüditati Siberisse aastal 1915. Jaan Leesment oli paljude Eesti kultuuri- ja majandusseltside ning -ühingute asutajaliige, osaledes ka nende juhtimises. Ta kuulus Endla seltsi juhatusse ja osutas seltsile olulist abi teatrimaja ehitamise käigus. Samuti osales ta Pärnu Kirjanduse seltsi tegevuses. Jaan Leesment suri 8. jaanuaril 1941 ning ta maeti Pärnu Alevi kalmistule.


Hugo Kuusner
(1887-1942)
Linnapea aastatel 1918-1919

Kiievi Ülikoolis õigusteadust õppinud Hugo Kuusner töötas advokaadina Riias ja seejärel Pärnus. Võttis aktiivselt osa rahvuslikust liikumisest ja poliitilisest võitlusest Eesti iseseivuse eest. Samuti osales innukalt eestlaste ja sakslaste vahelises võimuvõitluses omavalitsuse ümber. 1930ndate keskpaiku loobus Hugo Kuusner poliitikast, samuti advokaadipraksisest ning pühendus aiandusele. 1941. a ta arreteeriti, perekond küüditati Siberisse. Hugo Kuusneri hukkumise kohaks ja ajaks on märgitud Tavda 23.03.1942. a.


Jaan Timusk
(1886-1957)
Linnapea aastatel 1920-1921

Jaan Timusk sündis Kallastel Kokora küla kõrtsmiku pojana. Pärast õigusteaduskonna lõpetamist töötas ta Pärnus rahukohtunikuna. 1918.a. sündmuste ajal oli Jaan Timusk Pärnu abilinnapea, võttis osa Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ja selle poliitiliselt tähtsa sündmuse ettevalmistamisest. Ta oli ka üks nendest, kes kirjutasid alla iseseisvuse kuulutamise aktile. Peale linnapea kohustest vabastamist aastal 1921 töötas ta taas rahukohtunikuna Pärnus. Jaan Timusk oli üks vähesesi omavalitsustegelasi, kes pääses suurematest repressioonidest nii 1940. a saksa okupatsioni päevil kui ka pärast sõda. Jaan Timusk suri 19. septembril 1957. a ja on maetud Pärnu Alevi kalmistule.


Hendrik Soo
(1879-1939)
Linnapea aastatel 1921-1924 ja 1936-1939

Pärnumaalt Voltvetilt pärit Hendrik Soo töötas 1916. aastani Pärnus eraadvokaadina. Esimese maailmasõja järel oli ta Pärnu miilitsaülem. 1918-1920 oli Hendrik Soo Pärnu linnanõunik, ning valiti kahel korral Pärnu linnapeaks. Hendrik Soo jätkas teisel linnapea-perioodil eelkäija Oskar Kase tegevuse edasiarendamist kaasaegseks puhkelinnaks. Hendrik Soo suri paar tundi pärast valimiseelset organiseerimiskoosolekut oma kodus infarkti tagajärjel, ning maeti Pärnus Alevi kalmistule.


Oskar Kask
(1898-1942)
Linnapea aastatel 1924-1936

Pärnus sündinud Oskar Kask sai juristidiplomi Tartu Ülikoolist. Seejärel töötas lühikest aega Pärnus vandeadvokaadi abina, misjärel valiti linnapeaks aastal 1924 ja Riigikogu liikmeks aastal 1926. Linnapeana töötas Oskar Kask 1936. aastani, mil riigivanem määras ta sotsiaalministriks. Oskar Kask viis linnapeana läbi mitmeid linna arengule olulisi üritusi: tema algatusel asuti Pärnu kuurordi taastamisele ja edasiarendamisele esinduslikuks supellinnaks. Ta oli eestvedajaks Pärnu-Eidapere raudtee ja Pärnu jõgedele ajakohaste sildade ehitamisel, hoolitses linna heakorra ja haljastuse eest, kandis hoolt sotsiaalküsimuste ning hariduselu probleemide lahendamise eest. Oskar Kask lasti maha Sverdlovskis 13. aprillil 1942.


Priit Suve
(1901-1942)
Linnapea aastatel 1939-1940

Pärnumaalt Uulu vallast pärit Priit Suve (Friedrich Zube) lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1929. aastal, ning tegutses seejärel vannutatud advokaadi abina Pärnus. Ta oli aktiivne osaleja nii ühiskondlikus tegevuses kui poliitilises elus. Oli Pärnumaa saadikuna Eesti Rahvukogu I koja liige, ning võttis osa Eesti uue põhiseaduse väljatöötamisest. 1934. aastast alates võttis Priit Suve aktiivselt osa linna omavalitsuse tegevusest: ta valiti linnavolikogu liikmeks, 1936 a. linnanõunikuks ning pärast linnapea Hendrik Soo surma 1939. a septembris Pärnu linnapeaks. Priit Suve hukkus 20. aprillil 1942 Sosva vangilaagris. 


28.07.1940 vabastati ametist viimane sõjaeelne linnavalitsus. Linnapea kohusetäitjaks määrati töölisvanem Robert Terase.
Täitevkomitee esimehed kuni Saksa okupatsioonivägede saabumiseni 1941. aasta juulis olid Vladimir Saar ja Jaak Nessler.


Arthur Peetre (1907-1989)
Linnapea aastatel 1941-1942

Kuramaalt pärit Arthur Peetre (Peterson) elas nooruspõlves koos vanematega nii Riias, Tartus kui Orjolis Venemaal. 1925. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, ning peale kaitseväe suurtükiväe spetsialistide komandos alul aja-, hiljem üleajateenistuse läbimist asus Pärnusse tööle vandeadvokaadina. Siin abiellus ta esimese eesti rahvusest linnapea Jaan Leesmendi tütre Lindaga. Arthur Peetre oli linnapeaks saksa okupatsiooni ajal. Arthur Peetre põgenes sügisel 1944 koos perekonnaga Rootsi. Arthur Peetre suri 1989. aastal Lundis.


Voldemar Ernesaks
(1903-1989)
Linnapea aastatel 1942-1944

Tallinnas kaupmehe perekonnas sündinud Voldemar Ernesaks siirdus pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist tööle pangandusse, olles kümme aastat ametis ka Tallinna Krediitpanga Pärnu osakonna juhatajana. Ta oli aktiivne seltskonnategelane, Pärnu Tenniseklubi esimees, Reservohvitseride Koondise juhatuse liige jne. Pärast Arthur Peetre taandumist Pärnu linnapea postilt, astus asemele Voldemar Ernesaks, kes oli sellel kohal kuni põgenemiseni Saksamaale 1944. a. septembris. Koos perega siirdus Voldemar Ernesaks hiljem Kanadasse, kus muuhulgas sai temast üks Toronto Eesti Ühispanga asutajaid. Voldemar Ernesaks suri oma 87ndal eluaastal Torontos.


Nõukogude periood 1944-1989
Linna juhtimine allus Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomiteele. Selle esimehed läbi aastate:
1944-1946 Jaak Nessler
1946-1953 Villem Lombak
1953-1957 Eduard Mettus
1857-1959 Elmar Hallmägi
1959-1962 Vladimir Makarov
1962-1965 Valter Hallmägi
1965-1974 Vladimir Makarov
1974-1982 Henn Lõmps
1982-1987 Mihhail Trofimov
1987-1989 Valeri Dejev

Omavalitsuse taastamine aastal 1989
5. jaanuaril 1990. a toimus Pärnu Linna RSN Täitevkomitee istung, kus tollane täitevkomitee esimees Valeri Dejev andis võimu üle uuele linnapeale, ning 19. jaanuaril nimetati täitevkomitee ümber linnavalitsuseks.


Jaak Saarniit (sünd 1952)
Linnapea aastatel 1989-1992

Pärnus sündinud Jaak Saarniit lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1974. aastal ja suunati tööle Pärnu Toitlustustrusti. Peale komsomolitööd Pärnus, Moskvas ja Tallinnas, oli ta mitmetel vastutavatel ametikohtadel EKP kesk- ja linnakomiteedes Tallinnas. 1989. a 27. detsembri otsusega nimetas Pärnu Linna volikogu Jaak Saarniidu Pärnu linnapeaks. 1992. aastal astus Jaak Saarniit linnapea kohalt tagasi, ning on seejärel tegutsena ettevõtluses, olnud Tallinna aselinnapea ja Eesti Suurettevõtete assotsiatsiooni tegevjuhina.


Rein Kask
(sünd 1947)
Linnapea aastatel 1992-1995

Pärnus sündinud Rein Kask lõpetas Tallinna Polütehnilise instituudi mehhanikainsenerina, ning asus seejärel tööle kodulinna masinatehasesse insenerina. 1977. aastal edutati ta Pärnu Kalakombinaadi peainseneriks, kus põhitöö kõrvalt võttis osa mitmesuguste ühiskondlike organisatsioonide tegevusest. Alates 1983. aastast valiti Rein Kask Pärnu Linna RSN Täitevkomitee liikmeks ja esimehe asetäitjaks. 1990. a. jaanuaris nimetati Rein Kask Pärnu uue linnavalitsuse kommunaalnõunikuks, 1991. a. märtsis abilinnapeaks. Pärast Jaak Saarniidu tagasiastumist valiti Rein Kask 23. aprillil 1992. aastal Pärnu linnapeaks. Pärast siirdumist Riigikogusse 1995. aastal, lõppesid tema volitused linnapeana. Hiljem on Rein Kask tegevuses olnud ettevõtlusega.


Väino Linde
(sünd 1959)
Linnapea aastatel 1995-1996

Tallinnas sündinud, kuid Pärnus põhihariduse omandanud Väino Linde asus peale Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist esmalt tööle Tallinna Lenini raj. prokuratuuri, ning aastast 1985 Pärnu rajooni abiprokurörina. 1993. aastast praktiseeris Väino Linde vandeadvokaadina, ning aastatel 1994-1995 töötas linnasekretärina. Peale Rein Kase lahkumist riigikokku valiti Väino Linde 1995. a. märtsis Pärnu linnapeaks. Väino Linde oli linnapea kuni korraliste valimisteni 1996. a. oktoobris. Seejärel töötas ta advokaadibüroo HETA Pärnu osakonna juhatajana. 1999. aastal valiti Väino Linde Reformierakonna nimekirjas Riigikokku, ning sama aasta oktoobrist sai temast ka Pärnu linnavolikogu uue koosseisu palgata esimees.


Vello Järvesalu
(sünd 1953)
Linnapea aastatel 1996-1999

Pärnumaalt Tali vallast pärit Vello Järvesalu on Eesti Põllumajanduse Akadeemias omandanud ökonomisti hariduse, ning seejärel töötanud esialgu peamiselt tehnilistel aladel. Aastast 1988 asus ta tööle trükikoja Pärnutrükk direktorina, ning hiljem sai temast AS Trükk juhatuse esimees. Alates 1989ndast aastast Pärnu linnavolikogusse kuulunud Vello Järvesalu valiti 1996. a. valimiste järel Pärnu linnapeaks. Tema valitsusajal ehitati TÜ Pärnu Kolledži hoone ja jalakäijate sild üle Sauga jõe. Alustati uue raamatukogu ehitamist Vallikääru kõrvale, kutsuti ellu David Oistrahhi festival. Oma volituste täisperioodi lõppemiseni 1999ndal aastal linnapea ametipostil olnud Vello Järvesalu on hiljem olnud tegevuses ettevõtluses, ning valitud Pärnu linnavolikogu liikmeks.


Andres Sooniste
(sünd 1966)
Linnapea aastatel 1999-2000

Pärnus sündinud Andres Sooniste töötas vastavalt oma Eesti Põllumajandusülikoolis omandatud maakorralduse eriharidusele aastaid Pärnu Linnavalitsuse ametnikuna - alul maa-ameti juhataja asetäitjana, hiljem ka Väino Linde meeskonnas abilinnapeana arengu, planeerimise ja maareformi küsimustes. Seejärel siirdus Andres Sooniste tööle Eesti Kindlustuse Pärnu esinduse juhiks. 1999. a. oktoobris valiti Andres Sooniste Isamaaliidu nimekirjast suure häälteenamusega linnavolikokku ning 1. novembril sai temast linnapea. Tema juhitud linnavalitsus alustas ulatuslikku linna juhtimise reformimist. Ligi veerand ametnikkonnast koondati. Esimesi samme astuti ka Pärnu koolivõrgu ümberkorraldamiseks. Aasta pärast ametinimetamist umbusaldusavalduse tõttu tagasi astunud Andres Sooniste jäi edasi linnavolikogu liikmeks.


Einar Kelder
(1948-2014)
Linnapea aastatel 2000-2002

Eesti Põllumajanduse Akadeemia insner-tehnikuna lõpetanud Einar Kelder töötas Pärnus erinevatel ametikohtadel alates 1972. aastast. Reformierakonna liikmena valiti eraettevõtjana tegutsenud Einar Kelder 1999. a sügisel linnavolikokku ja seejärel abilinnapeaks. Pärnu linnapeaks valiti Einar Kelder 2000. a oktoobris. Tema juhitud linnavalitsuse tegutsemisajal asuti ehitama Pärnu Kontserdimaja ja uut raamatukoguhoonet. Valmis uus purskkaev Rüütli platsil. Pärnu randa tunnustati sinilipuga. Peale linnapea ametikohustuste lõppemist 2002. a novembris jätkas Einar Kelder jätkanud tegevust eraettevõtluses. Oktoobris 2013 valiti Einar Kelder Pärnu Linnavolikogu 8. koosseisu aseesimeheks.


Väino Hallikmägi
(sünd 1953)
Linnapea aastatel 2002-2005

1980ndal aastal Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna lõpetanud Väino Hallikmägi töövaldkond puudutas aastaid eelkõige teedeehitust. Viimaseks ametiks enne linnapea kohale asumist oli sillaehitusettevõtte AS Via Pont juhtimine. Reformierakonna nimekirjas Pärnu linna volikokku pääsenuna valiti ta 2002 aastal Pärnu linnapeaks. Ametiaja peamiste kordaminekute hulka tuleb lugeda uue haiglahoone valmimist, ka tööde käimalükkamist kesklinnakoolide võimla ja niidupargi kallasraja ehitusel. Umbusaldusavalduse tõttu lõpetati tema volitused 2005. aasta kevadel, ning Väino Hallikmägi siirdus tagasi volikogu liikmeks, ning määrati revisjonikomisjoni esimeheks.


Ahti Kõo
(sünd 1952)
Linnapea 28. aprill 2005 kuni 1. november 2005

1975. aastal Tartu Üllikooli juristina lõpetanud Ahti Kõo on töötanud prokurörina ja vandeadvokaadina. Aaastatel 1990 kuni 1992 oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. Viimaseks ametiks enne linnapea kohale asumist oli omanimelise advokaadibüroo juhtimine ning vandeadvokaadina töötamine. Ahti Kõo on olnud Pärnu linnavolikogu aseesimees aastatel 1993-1996 ning 1999-2002. Res Publica nimekirjas Pärnu linnavolikokku pääsenuna valiti ta erakorralisel istungil 28. aprillil 2005 Pärnu linnapeaks. Lühikese ametiaja tõttu saab kordaminekutena rääkida pigem uutest algatustest. Ahti Kõo juhtimisel moodustunud uus Res Publica ja Keskerakonna koalitsioon seadis endale eesmärgiks linna juhtimisel saavutada suurem avatus ning parem suhtlemine linnakodanikega. Selle eesmärgi suunas ka liiguti, asudes regulaarselt korraldama kohtumisi elanikega linnaosades. Aktiivselt tegutseti mitmete seni seiskunud ettevõtmiste edasiarendamisega. Nii saavutati seni pikalt vindunud vaidlustes kokkulepe Kalevi staadioni omandi kuuluvuses. Püüti võtta suund linnaruumi planeerimise korraldamiseks läbimõeldumalt ja inimkesksemalt. Intensiivselt alustati kruusakattega tänavate pindamist, Rüütli tänava rekonstrueerimist ja rannapromenaadi ehitust. Pärast linnapea volituste lõppemist valiti Ahti Kõo Pärnu Linnavolikogu esimeheks.


Mart Viisitamm
(sünd 1980)
Linnapea 1. november 2005 kuni 19. november 2009

Keskhariduse omandas aastatel 1987-1998 Tallinna Väike-Õismäe Keskkoolis. Pärast keskkooli lõpetamist jätkusid õpingud Õigusinstituudis, mille Viisitamm lõpetas 2002. aastal rahvusvahelise õiguse bakalaureusena. Keskerakonna ja selle noortekoguga liitus Mart Viisitamm 19. jaanuaril 1999. Aastal 2002 nimetati Mart Viisitamm Keskerakonna Noortekogu välissekretäriks ja volikogu esimeheks. 28. aprillist 1. novembrini 2005 oli Viisitamm Pärnu abilinnapea, alates 1. novembrist 2005 Pärnu linnapea. Linna juhtimist alustati koalitsioonileppe alusel, mis haaras neli osapoolt: Keskerakond, Res Publica, Isamaaliit ja Rahvaliit, linnavalitsuse koosseisu kuulusid linnapea kõrval viis abilinnapead. Volitusteperioodi ajal koalitsioon selles kooseisus lagunes, linnavalitsusse jäi alles kolm abilinnapead, sh üks nendest esindas uut partnerit - Reformi-erakonda. M. Viisitamme juhitud linnavalitsuse silmapaistvamateks tegemisteks olid linnavalitsuse osakondade ümberkolimine Suur-Sepa tänavale, Papiniidu liiklussõlme väljaehitamine, Rannapromenaadi valmimine, Pärnu Keskraamatukogu ehituse lõpetamine, sotsiaalmajade ja spordihalli ehitamine.


Toomas Kivimägi
(sünd 1963)
Linnapea 19. november 2009 kuni 16. aprill 2015

Toomas Kivimägi on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1986. aastal juristi erialal kiitusega (cum laude). Aastatel 1993-2009 töötas ta Pärnu maavanemana. Selle tööperioodi tähtsamateks kordaminekuteks peab ta Tartu Ülikooli Pärnu kolledži loomist ja Pärnu uue haigla valmimist. 2009. aasta Pärnu linnavolikogu valimisteks moodustas Toomas Kivimägi omanimelise valimisliidu, mis võitis nii 2009. kui ka 2013. aasta valimised Pärnus. Toomas Kivimägi valiti teist korda Pärnu linnapeaks 7. novembril 2013. Ta ei kuulu ühtegi erakonda. Aastate 2009-2013 olulisemateks saavutusteks on Pärnu linna võlakoormuse vähendamine, linna finantsstabiilsuse tagamine, Pärnu Vallikääru rekonstrueerimine, Ehitajate tee ja Liivi tee valmimine, suuremahulised vee- ja kanalisatsiooniprojektid ning koos sellega kaasnenud ulatuslikud linnatänavate korrastamised, Pärnu Haigla uute korpuste valmimine, ülimenukas kultuurielu (sh lahkunud kultuurisündmuste tagasitulek), uued lasteaiakohad jpm. Uue perioodi suurimateks väljakutseteks on lasteaiakohtade järjekorra kaotamine, linnaelanike ja linna sissetulekute suurenemine, Loode-Pärnu tööstusküla käivitamine, Kalevi staadioni korrastamine, koolide ja lasteaedade kapitaalremont, Jaansoni raja ehituse lõpetamine, Rail Balticu peatuse kindlustamine Pärnus, erakapitali eestvedamisel kino rajamine Pärnusse ja Mudaravila rekonstrueerimine jpm. Toomas Kivimägi on CPMR Poliitilise Büroo liige, Pärnu muuseumi ja SA teater Endla liige; Pärnu Rotary Klubi ja Valgeranna Golfiklubi liige. Toomas Kivimägi on autasustatud Eesti Vabariigi Presidendi poolt antud Punase Risti II klassi teenetemärgi ja Valgetähe III klassi teenetemärgiga, Norra Kuningriigi Suurohvitseri II klassi ordeni, EVEA kuldmärgi jt autasudega.


Romek Kosenkranius
(sünd 1969)
Linnapea alates 16. aprill 2015