 |
|
|
|
|
linnavalitsus |
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Istungite Ülevaated |
|
|
10.06.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. juuni 2013 istungist
| 10.06.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. juuni 2013 istungist | X |
|
|
1.Pärnu Linnavalitsuse 24. jaanuari 2011 korralduse nr 33 "Koolilõuna toidupäeva arvestusliku maksumuse kinnitamise ja toetuse kasutamise aruande esitamise kord" muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 24. jaanuari 2011 korralduse nr 33 “Koolilõuna toidupäeva arvestusliku maksumuse kinnitamise ja toetuse kasutamise aruande esitamise kord” punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
“1. Kinnitada Pärnu linna üldhariduskoolide õpilaste koolilõuna toidupäeva arvestuslik maksumus alates 01. septembrist 2013 alljärgnevalt:
1.1 1.- 9. klasside õpilastele 1,00 eurot;
1.2 toimetulekukooli õpilastele 0,90 eurot.”
Eelnevalt olid summad vastavalt 1. 9. klassi õpilastele 0,95 € ja toimetulekukooli õpilastele 0,88 €.
2. Ametist vabastamine
Linnavalituse korraldusega vabastatakse Karin Veissmann Pärnu Muusikakooli direktori ametikohalt seoses töölepingu korralise ülesütlemisega alates 21. augustist 2013.
3. Nõusoleku andmine
Anti nõusolek lapsendamiseks.
4. Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist haridus- ja kultuuriosakonnale 420 eurot rahvusvahelise noorte puhkpilliorkestri Wersalinka harjutuslaagris osalevate Pärnu puhkpilliõpilaste osavõtu toetamiseks.
5. Linnavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras (Uus tn 3)
Anti otsustuskorras alates 29. juulist 2013 kuni 20. augustini 2013 MTÜ Arenduskeskus PRO Magister (registrikood 80217185) tasuta kasutusse Pärnu linnas, Uus tn 3 asuv hoone üldpinnaga 618,8m2 .
6. Linnavara valdusesse andmine (Pärnu Vanalinna Põhikool)
Anti alates 26. juunist 2013 Pärnu Vanalinna Põhikooli (registrikood 75000265) valdusesse Pärnu linnas Rüütli tn 21//23//25 asuva hoone I korrusel paiknevad ruumid üldpinnaga 73,7m2 .
7. Nõusoleku andmine üleehitamiseks üle kinnisasja piiri ja reaalservituudi seadmiseks
Anti nõusolek elamu Merekalda tänav 3 katuseräästa ehitamiseks üle kinnisasja piiri Merekalda tänava kohale.
8. Pärnu Linnavalitsuse korraldus, Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Linnavalitsuse korraldusega kehtestati Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneering.
9. Pärnu Linnavolikogu määrus "Pärnu linna 2013. aasta teise lisaeelarve kinnitamine"
Tutvustati II lugemisele minevat Pärnu Linnavolikogu määrust "Pärnu linna 2013. aasta teise lisaeelarve kinnitamine".
10. Pärnu Linnavolikogu määrus "Jäätmehoolduseeskiri" II lugemine
Suunati järgmisele volikogu istungile teisele lugemisele Pärnu Linnavolikogu määruse "Jäätmehoolduseeskiri" eelnõu.
11. Pärnu Linnavolikogu määrus "Pärnu Linnavolikogu 17. mai 2012 määruse nr 13 „Pärnu linna põhimäärus“ muutmine" (I lugemine).
Suunati järgmisele volikogu istungile I lugemisele Pärnu Linnavolikogu määruse eelnõu "Pärnu Linnavolikogu 17. mai 2012 määruse nr 13 „Pärnu linna põhimäärus“ muutmine .
12. Pärnu Linnavolikogu otsus "Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks".
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks".
13. Pärnu Linnavolikogu otsus "Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks"
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks".
14. Pärnu Linnavolikogu otsus "Volituste andmine"
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Volituste andmine".
15. Pärnu Linnavolikogu otsus "Nõusoleku andmine halduslepingu muutmiseks"
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Nõusoleku andmine halduslepingu muutmiseks".
16. Pärnu Linnavolikogu otsus „Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu „Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“.
17. Pärnu Linnavolikogu otsus „ Pärlimõisa tee ja Kõrtsi tn vahelise maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine“
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu „Pärlimõisa tee ja Kõrtsi tn vahelise maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine“.
18. Pärnu Linnavolikogu otsus „Papli tn 11 // 13 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu „Papli tn 11 // 13 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 10.06.13
|
2952 |
|
|
03.06.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 3. juuni 2013 istungist
| 03.06.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 3. juuni 2013 istungist | X |
|
|
1. Pärnu Linnavalitsuse määrus "Pärnu Linnavalitsuse teenistujate värbamise ja valiku kord"
Võeti vastu linnavalitsuse määrus, millega kinnitati „Pärnu Linnavalitsuse teenistujate värbamise ja valiku kord“.
2. Volituste andmine
Võeti vastu korraldus, millega volitatakse kuni 29.05.2018 a sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimanit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tehinguid ja toiminguid.
3. Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist haridus- ja kultuuriosakonnale 450 eurot MTÜ Pärnu Motoclub poolt korraldatava rahvusvahelise motokrossiürituse „Pärnu Kuningas 2013“ toetuseks.
4. Riigihanke “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse IT-tehnika ostmine koos paigalduse ja seadistamisega” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine
Kvalifitseeriti riigihanke „Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse IT-tehnika ostmine koos paigalduse ja seadistamisega” (registreerimisnumber 142167) hankemenetlusel riigihangete seaduse § 39 lõigete 1 ja 6 alusel järgmised pakkujad, kuna pakkujate majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
1.1 Overall Eesti AS (registrikood 11009406);
1.2 AS Datel (registrikood 10324057).
Tunnistati riigihanke „Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse IT-tehnika ostmine koos paigalduse ja seadistamisega” (registreerimisnumber 142167) hankemenetlusel vastavaks riigihangete seaduse § 47 lõike 1 alusel järgmiste pakkujate esitatud pakkumused kui hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele vastavad pakkumused:
2.1 Overall Eesti AS (registrikood 11009406);
2.2 AS Datel (registrikood 10324057).
Tunnistati riigihanke „Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse IT-tehnika ostmine koos paigalduse ja seadistamisega” (registreerimisnumber 142167) hankemenetlusel edukaks riigihangete seaduse § 50 lõigete 1 ja 3 alusel
3.1 osa 1 osas - pakkuja AS Datel (registrikood 10324057) pakkumus maksumusega 65 752,80 (kuuskümmend viis tuhat seitsesada viiskümmend kaks koma kaheksakümmend) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus.
3.2 osa 2 osas - pakkuja Overall Eesti AS (registrikood 11009406) pakkumus maksumusega 7 425.60 (seitse tuhat nelisada kakskümmend viis koma kuuskümmend) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus
5. Pärnu Linnavalitsuse 27.04.2009 korralduse nr 237 ja 20.05.2013 korralduse nr 226 muutmine
Võeti vastu korraldus, muuta Pärnu Linnavalitsuse 27.04.2009 korralduse nr 237 “Lai tänav T 3 ja T4 reaalservituudi seadmine Lai tn 11 kinnistu kasuks“ alljärgnevalt:
1.1. täiendada korraldust punktiga 1.2.3 sõnastuses:
„1.2.3. tehnorajatised vastavalt AS Triger tööle nr 12-0671 „Parkimismaja Lai 7, Pärnu. Madalpinge kaitsetorude plaan, põhiprojekt“ (edaspidi tehnorajatiste projekt);
Muudeti punkti 2.1 järgmiselt:
„2.1. ehitama omal kulul vähemalt viiekümne kolme kohalise parkla koos peale- ja mahasõiduteedega, tänavavalgustuse ja sademevetekanalisatsiooniga, teenindusalaga, paigaldama liikluskorraldusvahendid ja tegema teemärgistuse ja ehitama tehnorajatised. (edaspidi kõik koos parkla) ehitusprojekti, tehnorajatiste projekti ja ehituslubade alusel. Tehtud kulutusi teeniva kinnisasja omanik ei hüvita;“ ;
Muudeti punkti 2.7:
„2.7. teostama servituudialal hooldus-, remont- ja rekonstrueerimistöid ja tehnorajatiste korrashoiu (edaspidi remonttööd) omal kulul teeniva kinnisasja omanikuga kokkulepitud tähtpäevaks. Kui valitseva kinnisasja omanik ei lõpeta kokkulepitud tähtpäevaks remonttöid, on teeniva kinnisasja omanik õigustatud tegema remonttööd valitseva kinnisasja omaniku kulul;“.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 13.05.2013 korraldust nr 226 „Nõusoleku andmine Lai tänav T2 ja T3 tehnovõrgu ehitamiseks ja koormamiseks isikliku kasutusõigusega OÜ Albertus kasuks“ alljärgnevalt:
2.1. asendada korralduse lisaks olev asendiplaan käesolevale korraldusele lisatud asendiplaaniga;
2.2. muuta punkti 2.1.1 teine lause ja sõnastada:
„2.1.1. Servituudiala suurus kinnistul Lai tänav T2 on 250 m2 (100 m x 2,5 m) ja Lai tänav T3 50 m2 (20 m x 2,5 m);
2.3. muuta punkt 2.3.1 ja sõnastada:
„2.3.1. isikliku kasutusõiguse aastatasu on 281,60 eurot (kakssada kaheksakümmend üks eurot ja 60 senti), millest Lai tänav T2 servituuditasu suurus on 153,60 eurot ja Lai tänav T3 servituuditasu suurus on 128 eurot). Arvestuse aluseks on 50% tänavaala maamaksustamishinnast, milleks on 2,56 eurot ühe isikliku kasutusõiguse ala ruutmeetri eest (hinnatsoon H0 625002 ja H0625006)“.
6. Linnavara võõrandamine
Võeti vastu linnavalitsuse korraldus korraldada kirjalik enampakkumine järgmiste kinnisasjade võõrandamiseks:
1.1 korteriomand asukohaga Pärnu linn, Rüütli tn 51 (kinnistusregistriosa nr 1858905), mis moodustab 2382/7833 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 62510:093:0990 (katastriüksuse sihtotstarve 95% ärimaa, 5% elamumaa, pindala 721m2) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr M4 üldpinnaga 238,2m2:
- enampakkumise alghind – 95 000 (üheksakümmend viis tuhat) eurot,
- tagatisraha – 9 500 (üheksa tuhat viissada) eurot;
1.2 kinnistu asukohaga Pärnu linn, Sadama tn 3 (kinnistusregistriosa nr 1832805, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 426m2):
- enampakkumise alghind – 100 000 (ükssada tuhat) eurot,
- tagatisraha – 10 000 (kümme tuhat) eurot.
7. Jüri tn 13 üksikelamu ehitusluba
Otsustati väljastada ehitusluba Pärnus Jüri tn 13 (katastritunnus 62501:020:4070) kinnistule üksikelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse rajamisega.
8. Pärnu Linnavolikogu otsus "OÜ Pärnu Haldusteenused lõpetamine"
Suunati järgmisele volikogu istungile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu „OÜ Pärnu Haldusteenused lõpetamine“.
9. Pärnu Linnavolikogu otsus „Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2014-2018“
Tutvustati ja paluti täiendusi ja parandusi volikogu otsuse eelnõule „Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2014-2018“
10. Pärnu Linnavolikogu otsus „Pärnu linna arengukava aastani 2025 muutmise heakskiitmine ja avalikustamisele suunamine“
Tutvustati ja paluti täiendusi ja parandusi volikogu otsuse eelnõule „Pärnu linna arengukava aastani 2025 muutmise heakskiitmine ja avalikustamisele suunamine“
11. Riigihanke korraldamine
Võeti vastu korraldus, millega otsustati korraldada Eakate Avahoolduskeskusele väikebussi ostmine avatud hankemenetlusega riigihange “Pärnu Eakate Avahoolduskeskusele väikebussi ostmine“. Riigihanke eest vastutavaks isikuks ja riigihankekomisjoni liikmeks määrati sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist Katrin Tsuiman.
Ühtlasi tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 20. mai 2013 korraldus nr 236 „Riigihanke korraldamine“.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 03.06.13
|
2946 |
|
|
31.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. mai 2013 istungist
| 31.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. mai 2013 istungist | X |
|
|
1. Volituste andmine
Võeti vastu korraldus, millega volitati Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (registrikood 10788733) viima läbi projekti „Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks“ elluviimiseks vajalikke riigihankeid, sealhulgas projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked. Eeltoodud hangetes täidab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kõiki riigihangete läbiviimisega seotud riigihangete seadusest tulenevaid kohustusi ning teostab hankemenetlusega seotud toimingud, sealhulgas kinnitab riigihanke komisjoni koosseisu, valib hankemenetluse liigi, võtab vastu kõiki riigihanke menetlusega seonduvaid otsuseid, kinnitab ja muudab hankedokumente, esindab hankijat hankemenetlusega seotud vaidlustustes, teostab toiminguid Riiklikus riigihangete registris ning sõlmib hankelepingud Pärnu linna nimel.
2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 09.aprilli 2013 otsuse nr 3-5/417 “Reklaamiloa väljastamine” peale esitatud vaide lahendamine
Võeti vastu korraldus, millega rahuldati RF MAAK OÜ vaie täielikult ning tunnistati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 09. aprilli 2013 otsus nr 3-5/417 „Reklaamiloa väljastamine“ punkt 1.6. kehtetuks.
3. Pärnu Linnavolikogu otsus "Pärnu linna 2012. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine"
Suunati järgmisele volikogu istungile linnavolikogu otsuse eelnõu "Pärnu linna 2012. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine".
4. Pärnu Linnavolikogu otsus "Volikogu liikmete arvu ning valimisringkondade arvu, piiride ja mandaatide arvu määramine"
Suunati järgmisele volikogu istungile linnavolikogu otsuse eelnõu "Volikogu liikmete arvu ning valimisringkondade arvu, piiride ja mandaatide arvu määramine".
5. Pärnu Linnavolikogu otsus "Pärnu linna valimiskomisjoni moodustamine"
Suunati järgmisele volikogu istungile linnavolikogu otsuse eelnõu" Volikogu liikmete arvu ning valimisringkondade arvu, piiride ja mandaatide arvu määramine".
6. Aukirja andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse aukiri Garri Suugile kohusetundliku ja tulemusliku töö eest Pärnu linna veemajanduse arendamisel ja AS Pärnu Vesi juhtimisel.
Anu Juurma-Saks
Pärnu Linnavalitsus
telefon 444 226; 555 40 667
e-post anu.juurma-saks@lv.parnu.ee
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 31.05.13
|
2942 |
|
|
| 27.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. mai istungist
|
|
20.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 20. mai 2013 istungist
| 20.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 20. mai 2013 istungist | X |
|
|
Riia mnt 177a autopesula I ehitusluba
Otsustati väljastada ehitusluba Pärnus Riia mnt 177a (katastritunnus 62513:176:0880) kinnistule iseteenindav autopesula I püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, kaugkütte, elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamisega.
Pärnu Linnavalitsuse 19. märtsi 2012 määruse nr 7 "Pärnu linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord" muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 19. märtsi 2012 määruse nr 7 „Pärnu linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ paragrahv 14 lõiget 1. Nimetatud paragrahv puudutab lapse lasteaeda tulekut. Eelnev sõnastus:
(1) Lapse esmakordsel lasteaeda tulekul esitab vanem arstitõendi ja informeerib kirjalikult lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.
Uus sõnastus:
(1) Lapse esmakordsel lasteaeda tulekul informeerib vanem lasteaia direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust
Muutus on tingitud muudatusest üleriigilises õigusaktis. Arstitõendi esitamise nõue on tervisekaitse eeskirjast välja võetud.
Koolieelsete lasteasutuste ajutine sulgemine
Seoses laste ja töötajate puhkustega anti luba koolieelsete lasteasutuste ajutiseks sulgemiseks alljärgnevalt:
1. Pärnu Kadri Tänava Lasteaed 15.juuli - 16. august 2013
2. Pärnu Kesklinna Lasteaed 01. juuli – 31. juuli 2013
3. Pärnu Liblika Tänava Lasteaed 15.juuni - 15.juuli 2013
4. Pärnu Lasteaed Mai 25. juuli - 25. august 2013
5. Pärnu Männipargi Lasteaed 01. juuli – 31. juuli 2013
6. Pärnu Lasteaed Pillerpall 22. juuli - 19. august 2013
7. Pärnu Lasteaed Päikesejänku 17. juuni – 19. juuli 2013
8. Pärnu Lasteaed Pöialpoiss 25. juuni - 24. juuli 2013
9. Pärnu Raeküla Lasteaed 01. juuli – 31. juuli 2013
10. Pärnu Lasteaed Trall 15. juuni – 14. juuli 2013
11. Pärnu Ülejõe Lasteaed 15. juuli - 14. august 2013
Riigihanke „Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse laboriseadmete ostmine koos paigalduse ja seadistamisega” pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks tunnistamine ja pakkumuse tagasilükkamine
Kvalifitseeriti riigihanke “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse laboriseadmete ostmine koos paigalduse ja seadistamisega” (registreerimisnumber 142645) hankemenetlusel riigihangete seaduse § 39 lõigete 1 ja 6 alusel ELKE Sensor OÜ (registrikood 10180032), kuna pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
Tunnistati riigihanke „Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse laboriseadmete ostmine koos paigalduse ja seadistamisega” (registreerimisnumber 142645) hankemenetlusel vastavaks riigihangete seaduse § 47 lõike 1 alusel ELKE Sensor OÜ (registrikood 10180032) esitatud pakkumus kui hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele vastav pakkumus.
Otsustati tagasi lükata riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ELKE Sensor OÜ (registrikood 10180032) pakkumus, kuna pakkumuse maksumus ületab taotluseelarve järgset riigihanke eeldatavat maksumust.
Riigihanke korraldamine
Võeti vastu korraldus Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse õppehoonesse laboriseadmete ostmiseks koos paigalduse ja seadistamisega avatud hankemenetlusega riigihange “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse laboriseadmete ostmine koos paigalduse ja seadistamisega“ korraldamiseks.
Määrati riigihankekomisjoni liikmeks haridus- ja kultuuriosakonna kutse- ja huvihariduse peaspetsialist Tõnu Lapp.
Riigihanke eest vastutavateks isikuteks määrati haridus- ja kultuuriosakonna kutse- ja huvihariduse peaspetsialist Tõnu Lapp ja Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja direktori asetäitja/projektijuht Merle Einola.
Riigihanke korraldamine
Võeti vastu korraldus Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse õppehoonesse õppevahendite ja sisustuse ostmiseks koos paigalduse ja seadistamisega avatud hankemenetlusega riigihange “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse õppevahendite ja sisustuse ostmine koos paigalduse ja seadistamisega“ korraldamiseks.
Määrati riigihankekomisjoni liikmeks haridus- ja kultuuriosakonna kutse- ja huvihariduse peaspetsialist Tõnu Lapp.
Määrati riigihanke eest vastutavaks isikuks Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja direktori asetäitja/projektijuht Merle Einola.
Riigihanke korraldamine
Võeti vastu korraldus korraldada Eakate Avahoolduskeskusele väikebussi kapitalirendile võtmiseks avatud hankemenetlusega riigihange “Pärnu Eakate Avahoolduskeskusele väikebussi kapitalirendile võtmine“ tähtajaga 4 aastat.
Määrati riigihanke eest vastutavaks isikuks ja riigihankekomisjoni liikmeks sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist Katrin Tsuiman.
Riiklike peretoetuste maksmine
Otsustati jätkata peretoetuste maksmist isikule vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale Riiklike Peretoetuste seadusele.
Riigihanke “Väikebusside kasutusrendile võtmine” pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine
Kvalifitseeriti riigihanke „Väikebusside kasutusrendile võtmine” (registreerimisnumber 142246) hankemenetlusel riigihangete seaduse § 39 lõigete 1 ja 6 alusel pakkuja RentEst OÜ (registrikood 10180032), kuna pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
Tunnistati riigihanke „Väikebusside kasutusrendile võtmine” (registreerimisnumber 142246) hankemenetlusel vastavaks riigihangete seaduse § 47 lõike 1 alusel pakkuja RentEst OÜ (registrikood 10180032) esitatud pakkumus kui hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele vastav pakkumus.
Tunnistati riigihanke „Väikebusside kasutusrendile võtmine” (registreerimisnumber 142246) hankemenetlusel edukaks riigihangete seaduse § 50 lõigete 1 ja 3 alusel osa 3 osas pakkuja RentEst OÜ (registrikood 10180032) pakkumus maksumusega 29 609.28 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada üheksa koma kakskümmend kaheksa) eurot ilma käibemaksuta kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus.
Väikebuss läheb Pärnu Linnaorkestri käsutusse.
Riigihanke korraldamine
Võeti vastu korraldus Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone rekonstrueerimise projekteerimistööde tellimiseks avatud hankemenetlusega riigihange „Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine“ korraldamiseks.
Määrati riigihanke eest vastutavateks isikuteks majandusosakonna ehituse peaspetsialist Ago Raudsepp ja Pärnu Ühisgümnaasiumi projektijuht Reelika Mitrovski.
Määrati riigihankekomisjoni liikmeks majandusosakonna ehituse peaspetsialist Ago Raudsepp.
Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja uue pakkumise korraldamine
Tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2013 korralduse nr 178 “Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel” alusel Pärnus Tallinna mnt 2 asuvas hoones paiknevate äriruumide üldpinnaga 60,0m2 (hoone plaanil ruumid nr 115 – 119, 335 - 337) kasutusse andmiseks 14. mail 2013 korraldatud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine üürimääraga 450 eurot kuus, mille esitas OÜ Notes Group (registrikood 11344292).
Osalejate puudumise tõttu tunnistati nurjunuks Pärnu Linnavalitsuse 17. detsembri 2012 korralduse nr 551 alusel Pärnus Kuninga tn 26 asuvas hoones paiknevate 40,1m2 üldpinnaga äriruumide kasutusse andmiseks 14. mail 2013 läbi viidud eelläbirääkimistega pakkumine ja Pärnu Linnavalitsuse 17. detsembri 2012 korralduse nr 554 alusel Pärnus Akadeemia tn 1 asuvas hoones paikneva 18,2m2 üldpinnaga äriruumi kasutusse andmiseks 14. mail 2013 läbi viidud kirjalik enampakkumine.
Nõusoleku andmine tehnorajatise ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks Fortum Eesti AS kasuks
Anti nõusolek Fortum Eesti AS-ile (äriregistri registrikood 12114252, Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn, postiaadress Suur-Jõe 52, 80010 Pärnu) tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevatele kinnisasjadele.
Nõusoleku andmine tehnorajatise ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks.
Anti nõusolek Elektrilevi OÜ-le (äriregistri registrikood 11050857, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn, postiaadress Energia 4, 80042 Pärnu) tehnorajatiste ehitamiseks Pärnu linna omandis olevale kinnisasjale Hospidali tänav T4 (kinnistusraamatu registriosa nr 2753305, katastritunnus 62510:097:0003, pindala 2176 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, edaspidi kinnisasi) ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks (isikliku kasutusõigusala suurus 34 m2).
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (Lembitu 1a)
Anti alates 01. juulist 2013 kuni 05. augustini 2013 Tartu Ülikooli Ametiühingu (registrikood 80109870) kasutusse Pärnu linnas Lembitu tn 1a asuva hoone ruumid.
Tasuta parkimislubade andmine
Otsustati anda Pärnu Keskraamatukogule tasuta parkimisload tähtajaga üks aasta parkimiseks Akadeemia tn 3 kinnisasjal mootorsõidukitele registreerimisnumbriga 868AOV, 578AYB, 258MGU, 481BFX, 061ANL ja 106BAB ning neli (4) parkimisluba ilma registreerimisnumbrita.
Tasuta parkimislubade andmine
Pärnu Haldusteenused (registrikood 10340352) väljastada Pärnu Linnavalitsuse kantseleile Pärnu linna tasulisel parkimisalal parkimiseks kakskümmend kuus (26) tasuta ilma registreerimisnumbrita parkimisluba tähtajaga üks aasta.
Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist Pärnu Vene Gümnaasiumile 2500 eurot helitehnika uuendamiseks.
Pärnu Linnavalitsuse 28.02.2013 korralduse nr 106 “Suur-Veski tn 6b kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine ja koha-aadressi andmine” muutmine
Otsustati muuta Pärnu Linnavalitsuse 28. veebruari 2013 korralduse nr 106 “Suur-Veski tn 6b kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine ja koha-aadressi andmine” punkti 2.
Jaani tn 24 koha-aadressi muutmine ja hoonete koha-aadresside määramine
Otsustati muuta Pärnu linnas Jaani tn 24 (62502:019:1540, kinnistu registriosa nr 1198105) asuva maaüksuse koha-aadress paralleelaadressiks järgmiselt. Senine koha-aadress Jaani tn 24 on edaspidi Jaani tn 24 //24a
Koha-aadresside määramine ja nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks (Savi tn 38a, 38b, 38c, Vana-Savi tn 2b)
Otsustati määrata moodustavatele katastriüksustele koha-aadressid, sihtotstarbed ja pindalad järgmiselt:
1.1 Pärnu linn, Savi tn 38a, sihtotstarve 75% tootmismaa (003; T), 25% ärimaa (002;Ä), pindala 13189 m²;
1.2 Pärnu linn, Savi tn 38b, sihtotstarve 75% tootmismaa (003; T), 25% ärimaa (002;Ä), pindala 12558 m²;
1.3 Pärnu linn, Savi tn 38c, sihtotstarve 75% tootmismaa (003; T), 25% ärimaa (002;Ä), pindala 10961 m²;
1.4 Pärnu linn, Vana-Savi tn 2b, sihtotstarve 75% tootmismaa (003; T), 25% ärimaa (002;Ä), pindala 17460 m²;
Loode-Pärnu tööstusküla tänavate tee-ehitusluba
Võeti vastu korraldus anda välja tee-ehitusluba Pärnus Tallinna mnt, Savi tänav T3 (katastritunnus 62503:071:0010), Pärlimõisa tee T5 (katastritunnus 62503:077:0018), Pärlimõisa tee T4 (katastritunnus 62503:077:0017), Pärlimõisa tee T3 (katastritunnus 62503:077:0050), Sauna tänav T2 (katastritunnus 62503:077:0033), Sauna tänav T1 (katastritunnus 62503:065:0010), Kõrtsi tänav (katastritunnus 62503:077:0040), Rehepapi tänav T1 (katastritunnus 62502:076:0088), Pärlimõis tee 16 (katastritunnus 62503:077:0025) maaüksustele Loode-Pärnu tööstusküla I etapi tänavate (sõidutee, kõnnitee, mahasõidud, truubid, äärekivid) ehitamiseks.
Kirsi tn 46B korterelamu ehitusluba
Anti luba väljastada ehitusluba Pärnus Kirsi tn 46B (katastritunnus 62507:061:0006) kinnistule korterelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektrivarustuse, sidevarustuse ja kaugkütte rajamisega.
Kirsi tn 46A korterelamu ehitusluba
Anti luba väljastada ehitusluba Pärnus Kirsi tn 46A (katastritunnus 62507:061:0005) kinnistule korterelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektrivarustuse, sidevarustuse ja kaugkütte rajamisega.
Kirsi tn 46 korterelamu ehitusluba
Anti luba väljastada ehitusluba Pärnus Kirsi tn 46 (katastritunnus 62507:061:0004) kinnistule korterelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektrivarustuse, sidevarustuse ja kaugkütte rajamisega.
Ringi tn 14a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Otsustati algatada Ringi tn 14a kinnistu detailplaneeringu koostamine.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on rajada krundile sportitegevust toetav kaasaegse arhitektuurilahendusega äri- ja olmehoone, kuhu nähakse ette ruumid spordivarustuse kauplusele, kohvikule ja majutuse võimaldamiseks. Tennisebaasi arendamise eesmärgil määrata kindlaks krundile kavandatav ehitusõigus ja linnaehituslikud ning arhitektuursed tingimused.
Vana-Rääma tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Otsustati algatada Vana-Rääma tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamine.
Pärnu Linnavalitsuse korraldus, Raba tn 18 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
Otsustati võtta vastu Raba tn 18 kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus, Oja tn, Niidu tn, Rohu tn ja Pikanõmme tee vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine
Suunati järgmisele volikogu istungile Oja tn, Niidu tn, Rohu tn ja Pikanõmme tee vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine.
Riigihanke „Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi raja ehitamine” (reg.number 139716) hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
Tunnistati kehtetuks avatud hankemenetlusega riigihanke „Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi raja ehitamine“ (registreerimisnumber 139716) hankemenetlus.
Riigihanke korraldamine
Võeti vastu korraldusi korraldada Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi raja ehitamiseks avatud hankemenetlusega riigihange „Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi raja ehitamine”.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 20.05.13
|
2928 |
|
|
09.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 8. mai istungist
| 09.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 8. mai istungist | X |
|
|
Linnavalitsuse istungil otsustati suunata Pärnu Linnavolikogu 16. mai 2013 toimuvale istungile alljärgnevad eelnõud:
1. Pärnu Linnavolikogu määrus "Pärnu linna 2013. aasta esimene lisaeelarve" (II lugemine)
2. Pärnu Linnavolikogu otsus „Pärnu Haldusteenused asutamine“
3. Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu Haldusteenused põhimäärus“
4. Pärnu Linnavolikogu määrus "Pärnu linna 2013. aasta teine lisaeelarve" (I lugemine)
5. Pärnu Linnavolikogu otsus „OÜ Pärnu Haldusteenused lõpetamine“
Eelnõudega saab tutvuda dokumendiregistris Pärnu Linnavolikogu 16.05.2013 istungi päevakord
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 09.05.13
|
2913 |
|
|
| 06.05.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 6. mai istungist
|
|
| 29.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. aprilli istungist
|
|
| 22.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 22. aprilli istungist
|
|
15.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli istungist
| 15.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli istungist | X |
|
|
b>Aukirja andmine Lauluseltsile Endla
Otsusatati anda Pärnu Linnavalitsuse aukiri 135 aastasele Lauluseltsile Endla Pärnu linna kultuurielu rikastamise ja olulise panuse eest koorimuusika elavdamisel.
Eakate Avahoolduskeskuse hoolekogu koosseisu kinnitamine
Kinnitati Pärnu linna hallatava asutuse Eakate Avahoolduskeskuse hoolekogu:
Esimees- Jaan Krinal, Lääne Maksu- ja Tolliameti peaspetsialist, aseesimees- Maire Miglai, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse liige, liikmed- Hele Teor, Eakate Avahoolduskeskuse hooldustöötaja, Peeter Kaelep, Eakate Avahoolduskeskuse klientide esindaja, Ketri Kupper, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialist ning Hiie Juhkam, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna avahooldusspetsialist
Tammiste hooldekodu hoolekogu koosseisu kinnitamine
Kinnitati kolmeks aastaks Pärnu linna hallatava hoolekandeasutuse Tammiste Hooldekodu hoolekogu: esimees- Arne Tikerpe, SA Pärnu Haigla tehnikaosakonna juhataja, aseesimees- Maarika Puusild, Tammiste Hooldekodu velsker, liikmed- Ketri Kupper, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialist ning Meinhard Märtson, Tammiste hooldekodu klientide esindaja.
Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel
Majandusosakond korraldab äriruumide kasutusse andmise kirjalikul enampakkumisel ning kasutusse antakse Pärnus Tallinna mnt 2 asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga 60m2. Enampakkumise alghind on 450 eurot kuus, enampakkumise tagatisraha 450 eurot. Üürilepingu tähtaeg 5 aastat, lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud.
Enampakkumise nurjunuks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsuse 28.02.2013 korraldusega nr 104 “Enampakkumise „ Linnavara reklaamikandjate paigaldamiseks kasutusse andmine avaliku kirjaliku enampakkumise korras“ tulemuste kinnitamine“ tunnistati parimaks pakkujaks Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 22 alusel linnavara reklaamikandjate paigaldamiseks kasutusse andmiseks korraldatud enampakkumisel OÜ Protec Trading (registrikood 10871167). Ettevõte saatis Pärnu linnale 02.04.2013 e-kirja, milles teatas, et ei soovi kasutada oma õigusi ning ei sõlmi linnavara kasutuslepingut.
Tunnistati Pärnu Linn
avalitsuse 21. jaanuar 2013 korralduse nr 22 „Linnavara reklaamikandjate paigaldamiseks kasutusse andmine avaliku kirjaliku enampakkumise korras“ alusel korraldatud maa-alade reklaamkandjate paigaldamiseks kasutusse andmine kirjaliku enampakkumise korras nurjunuks.
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 „Projekteerimis-
tingimuste väljastamine“ peale esitatud vaide lahendamine
Jäeti rahuldamata Oja tn 41c kinnistu omaniku esitatud vaie Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ tühistamiseks
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 15.04.13
|
2892 |
|
|
11.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. aprilli istungist
| 11.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. aprilli istungist | X |
|
|
Öörahu aja ajutine muutmine
Arvestades Pärnu linnas toimuvaid suviseid meelelahutusüritusi, mille kestvus võib ulatuda üle südaöö, kehtestati öörahu ajutised muudatused perioodil 01. mai kuni 31. august 2013 järgmiselt:
- 11. mail 2013 on öörahu alates kella 00.00 kuni 07.00 (Ilutulestik Port Artur 2 katusel);
- 7. juulil 2013 on öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00 (Aloha suvehooaja avamine );
- 28. juulil 2013 on öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00( Monster Music Festival 2013) ;
- 11. augustil 2013 on öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00 (Augustiunetus. Kaunite kunstide öö).
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna 2013. aasta eelarve esimene lisaeelarve“ (I lugemine)
Lisaeelarve koosseisus täpsustatakse põhitegevuse tulusid ja kulusid, investeerimistegevuse sissetulekuid ja väljaminekuid ning likviidsete varade muutust. Finantseerimistegevuses muudatusi ei ole. Eelarves kajastatakse reservfondist linnavalitsuse poolt tehtud eraldised struktuuriüksuste ja põhitegevuste kaupa. Põhitegevuse reservfondi jääk pärast esimese lisaeelarve kinnitamist on 141,31 tuhat eurot.
Esimese lisaeelarvega suurendatakse põhitegevuse tulusid 508,29 tuhat eurot ning kokku on tuludeks 40 618,06 tuhat eurot. Suureneb kaupade ja teenuste müügilt saadav tulu, sealhulgas sotsiaalasutuste majandustegevusest 20,19 tuhat eurot (Lastekülas riigi poolt ostetava asenduskoduteenuse tasumäärade suurenemise tõttu 20,0 tuhat eurot, Tammiste Hooldekodus jaanuaris erakorraliselt osutatud invataksoteenuse osutamisest 0,14 tuhat eurot, Õppenõustamiskeskuse nõustamisteenuse tasu 0,05 tuhat eurot) ning spordi- ja puhkeasutustest saadav tulu 3,60 tuhat eurot (Loodus- ja Tehnikamaja projektitulu). Üüri- ja renditulu suureneb Pärnu Lasteküla ruumide renditulu arvel 8,75 tuhat eurot. Hoonestusõiguse tasu suurenemist planeeritakse 8,70 tuhat eurot (Loode-Pärnu tööstusküla kinnistustest).
Saadavad sihtotstarbelised toetused suurenevad 180,28 tuhat eurot. Mittesihtotstarbeliste tuludena suureneb riigieelarve tasandusfondi eraldis (võrreldes põhieelarves kinnitatuga) 488,13 tuhat eurot, tasandusfondi koosseisus olev toetusfondi eraldis toimetulekutoetuseks väheneb 83,96 tuhat eurot, sotsiaalvaldkonna toetused suurenevad 55,89 tuhande euro võrra, haridusvaldkonna toetus väheneb 226,92 tuhat eurot ning eraldatakse toetus maamaksu vabastusega seotud kuludeks 30,64 tuhat eurot. Toetusfondi vahendid on suunatud kuludesse, kuhu toetuse andja (riik) seda ette on näinud. Lisaks on lisaeelarves mittesihtotstarbelise toetusena ära toodud 0,09 tuhande euro suurune annetus Lastekülale.
Muude tegevuskulude all kajastatakse saadud kindlustushüvitis 0,13 tuhat eurot.
Põhitegevuse kulusid suurendatakse 876,07 tuhat eurot, kokku on kuludeks 36 714,72 tuhat eurot. Sihtotstarbeliste toetustega seotud kulusid kajastatakse eelarves kogumahus 388,09 tuhat eurot, sealhulgas 2012. aastast ületulevad kulud. Kaupade ja teenuste müügitulude arvel suurenevad kulud 32,54 tuhateurot. Lisaks on toimunud sisemised ümberpaigutused struktuuriüksuste haldusvaldkondade piires.
Pärast esimese lisaeelarve kinnitamist kujuneb eelarve põhitegevuse tulemiks 3903,34 tuhat eurot. Investeerimistegevuse eelarve suureneb 88,44 tuhande euro võrra. Lisaeelarve kinnitamise tulemusena planeeritavat põhitegevuse tulemit 3903,34 tuhat eurot kasutatakse 830,39 tuhande euro ulatuses investeerimistegevuseks. Pikaajaliste kohustuste vähendamiseks kasutatakse põhitegevuse tulemit 3072,95 tuhat eurot ja likviidsete varade jääki 1279,47 tuhat eurot. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutus vähendab 2013. aasta eelarveaasta jooksul likviidseid varasid 65,02 tuhat eurot. Likviidsete varade jääk 2012. aasta lõpus oli 2877,31 tuhat eurot, vähenemist eelarveaasta jooksul kokku planeeritakse 1653,03 tuhat eurot, linna rahaliste vahendite planeeritav jääk eelarveaasta lõpuks on 1224,28 tuhat eurot.
Investeerimistegevuses plaanitakse suurenemist 88,44 tuhat eurot. Põhivara müügi suurenemine summas 472,99 tuhat eurot on arvestuslik, kattes investeerimistegevuse nõuete ja kohustuste muutust. Varade soetamine ja renoveerimine suureneb kokku 503,48 tuhat eurot. Likviidsed varad on varade soetamisel rahaliseks katteallikaks summas 436,33 tuhat eurot. Riigieelarve toetusfond hariduse investeeringuteks suurenes 8,67 tuhande euro võrra, teedehoiu toetuse arvel tehtavad investeeringud suurenesid 29,62 tuhat eurot, reservfondi eraldise arvel 3,93 tuhat eurot (Tammsaare lasteaed), investeerimistegevusega seotud nõuete (Rääma 19c) arvel 12,9 tuhat eurot ning 6,03 tuhat eurot projekti Urbancows raames tehtavad investeeringud. Peale selle kavandatakse 6,0 tuhande euro suurune ümberpaigutus põhitegevuse kuludest varade renoveerimiseks (EV väljakuulutamise ausamba remont).
Saadavad investeeringutoetused suurenevad 76,16 tuhat eurot. Antav sihtfinantseerimine suureneb 134,11 tuhat eurot, sealhulgas EAÜK Pärnu Issanda Muutmise Kirikule katuse remondi toetamiseks 20,0 tuhat eurot ja Pärnu Keskkonnahariduskeskuse ehitamiseks Pärnumaa Omavalitsuste Liidule 114,11 tuhat eurot.
Suunati volikokku esimesele lugemisele Pärnu linna 2013. aasta eelarve esimene lisaeelarve.
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruse nr 49 “Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine“ muutmine
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruses nr 49 “Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine“ soovitakse tehakse muudatused ning sõnastada
§ 3 lõiget 2 ja 3:
(2) Ilma tsentraalse soojaveevarustuseta eluruumi tarbevee soojendamisele kulunud kütte (elektri, gaasi, puude vm) maksumuseks arvestatakse kuni 8 eurot iga pereliikme kohta kuus.
(3) Ilma tsentraal- ja individuaalkütteta eluruumi kütmisel elektriküttega võetakse küttekuluna arvesse kütteperioodil (01. septembrist kuni 30. maini) tarbitud elektrienergia kulu kuni 3 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus.
§ 4 täiendatakse lõikega 3:
(3) Vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumusena võetakse arvesse üürileandja poolt kinnitatud arvestuslik kulu, kui olemasolev süsteem ei võimalda tarbimist objektiivselt mõõta (mitme leibkonna poolt ühiselt kasutatavad ruumid, ühiselamud jms)
§ 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Elektrienergia maksumusena võetakse üheliikmelisel perel arvesse kuni 40 eurot kuus. Alates teisest pereliikmest lisandub iga pereliikme kohta kuni 30 eurot kuus
(2) Elektrienergia maksumusena võetakse arvesse üürileandja poolt kinnitatud arvestuslik kulu, kui olemasolev süsteem ei võimalda tarbimist objektiivselt mõõta (mitme leibkonna poolt ühiselt kasutatavad ruumid, ühiselamud jms)
Suunati volikokku muudatuste ja täienduste tegemiseks Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määrus nr 49 “Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine“.
Pärnu Linnavolikogu 21. veebruari 2013 otsuse nr 12 „Vastus ettepanekule“ peale esitatud vaide lahendamine
Linnavalitsus saatis volikogule otsustamiseks ettepaneku jätta rahuldamata KÜ Sadama 4 ärimaja poolt 21. märtsil 2013 esitatud vaie Pärnu Linnavolikogu 21. veebruari 2013 otsuse nr 12 „Vastus ettepanekule“ kehtetuks tunnistamiseks.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Linnavara võõrandamine otsustuskorras“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse võõrandada otsustuskorras hinnaga 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot (ei sisalda käibemaksu) osaühingule Tomiteam (registrikood 11524870) 3645m2 suurune osa Audru vallas Pappsaare külas Nurme tee 13 asuvast kinnistust (registriosa nr 2480806, katastritunnus 15904:003:0793, pindala 6534m2).
Võõrandamise eritingimused:
Audru Vallavolikogu 10.01.2013 otsusega nr 3 algatatud Papsaare külas Nurme tee 13 ja 13a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine; võõrandatakse Nurme tee 13 asuva kinnistu osa, mis vastavalt kehtestatud detailplaneeringule liidetakse Nurme tee 13a asuvale kinnistule; keskkonnaministeeriumilt kinnistu võõrandamiseks nõusoleku saamine; lepingu sõlmimisega kaasneva notaritasu ja riigilõivu tasub ostja.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 11.04.13
|
2888 |
|
|
| 08.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 8. aprilli istungist
|
|
| 01.04.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 1. aprilli istungist
|
|
| 25.03.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 25. märtsi istungist
|
|
18.03.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 18. märtsi istungist
| 18.03.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 18. märtsi istungist | X |
|
|
Pärnu linna kultuurielu tegevuskava 2014-2016 koostamiseks töörühma moodustamine
Moodustati Pärnu linna kultuurielu tegevuskava 2013-2016 koostamiseks töörühm koosseisus:
Töörühma juht: Ela Tomson - Pärnu Linnavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja
Töörühma liikmed:
Silja Kikerpill - Pärnu linnavolikogu liige
Jüri Lebedev - Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees
Peeter Prisk - Pärnu linnavolikogu liige
Meeli Pärna - WAF Tantsukooli juhataja
Andrus Kallastu - MTÜ Pärnu Ooperiselts, kunstiline juht
Andrus Haugas - Pärnu Linnavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna juhataja
Alar Raudoja - Pärnu Linnagalerii juhataja
Vaiko Edur - SA Uue Kunsti Muuseum, juhatuse liige
Kristel Kallau - Pärnu Kunstikooli direktor
Ain Roost - SA Teater Endla direktor
Viivika Orula - MTÜ Pro Magister juhatuse liige, rahvusvahelise teatrifestivali Monomaffia korraldaja
Toomas Voll - MTÜ Culture, koorijuht, muusikaõpetaja
Tõiv Tiits - Pärnu Linnaorkestri direktor
Jüri-Ruut Kangur - Pärnu Muusikafestivali / Järvi Akadeemia korraldaja
Helen Erastus - MTÜ Pärnu Kontserdibüroo juhatuse liige
Ülle Jantson - MTÜ Loovus-Looduskoda Rannarada juhatuse liige, pärimusmuusikapäevade ja jazzkontsertide korraldaja
Karin Veissmann - Pärnu Muusikakooli direktor, koorijuht
Krista Visas - Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht
Erki Melts - MTÜ Pärnu Kaasaegse Tantsu Ühing, tantsuõpetaja
Galina Ivanova - MTÜ Pärnu Rahvusvähemuste Liit Raduga, tegevjuht
Mart Tõnismäe - MTÜ Hansa Kultuurikoda, Pärnu hansapäevade korraldaja
Hille Hinsberg - MTÜ Kastan Taskus juhatuse liige, tänavafestivali Augustiunetus korraldaja
Alli Põrk - Pärnu Linnavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna rahvakultuuri peaspetsialist
Rita Mändla - MTÜ Rahvatantsuansambel Kajakas kunstiline juht
Elmar Trink - Pärnu Muuseumi projektijuht, MTÜ Suupilliklubi Piccolo tegevjuht
Üllar Kallau - MTÜ Pärnu Kunstiklubi tegevjuht, Pärnu Bluesipäevade korraldaja
Uudo Laane - Nooruse Maja direktor
Liivi Kaasik - Raeküla Vanakoolikeskuse juhataja
Hillar Talvik - linnavolikogu liige, Ingerisoomlaste Kultuurikeskuse juhataja
Kadri Rebane - tekstiilikunstnik, MTÜ Maarja-Magdaleena Gild esindaja
Silvi Kanošina - Vana-Pärnu Kultuurikeskuse juhataja
Aime Oitsalu - MTÜ Pärnu Aianduse ja Mesinduse Selts juhatuse liige
Grete Kukk - Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse linnaarengu vanemspetsialist
Volituste andmine
Volitati kuni 07.05.2013 sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimanit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise isiku nimel toiminguid pangas, mis on vajalikud tema hooldusteenuse eest tasumiseks.
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist haridus- ja kultuuriosakonnale 2000 eurot Pärnu Võrkpalliklubi premeerimiseks võrkpalli Schenker liigas saavutatud II koha eest.
Kaasomandis oleva vara võõrandamine otsustuskorras
Võõrandati koos kaasomanikega Pärnus Lina tn 25 asuva kinnistu (registriosa nr 2080505) 15/25 kaasomandist hinnaga 13 400 (kolmteist tuhat nelisada) eurot kinnistu 5/25 kaasomandi omanikule ja kinnistu 5/25 kaasomandi osa omanikule.
Linnavara võõrandamine otsustuskorras
Tammiste Hooldekodu kasutab alates 02.01.2013 lisaks olemasolevale vanemale väikebussile Ford Transit 100L Kombi, mille ehitusaasta on 1995, ka riigihanke korras hangitud uut väikebussi Ford Transit.
Hooldekodu vajadusi rahuldab täielikult riigihanke korras saadud sõiduk, mistõttu on vanema sõiduki kasutamise koormus varasemast oluliselt väiksem. Samas on seoses sagedase remondivajadusega vanema sõiduki ülalpidamiskulud suuremad.
Kuna hooldekodu territoorium on suur, siis kasutatakse selle korrashoiu töödel, s.h. teede talihooldusel, traktorit. Kasutatav traktor on vana ja halvas seisus, mistõttu vajab hooldekodu territooriumi korrashoiu tagamiseks uut traktorit. Väikebussi müügist saadavat tulu sooviks hooldekodu kasutada töökõlbliku traktori soetamiseks.
Tammiste Hooldekodu poole on pöördunud isik sooviga osta hooldekodule kuuluv buss Ford Transit 100L Kombi hinnaga 1400 eurot. Kuna kasutatud sõidukite müügipakkumine on küllaltki suur ning enampakkumise korraldamine on seotud täiendavate kulutustega ei ole garanteeritud suurema tulu saamine läbi avaliku enampakkumise korraldamise.
Võõrandati isikule hinnaga 1400 (üks tuhat nelisada) eurot (hind sisaldab käibemaksu) väikebuss Ford Transit 100L Kombi (registreerimismärk 232TBS, ehitusaasta 1995, tehasetähis WFOHXXGBVHST65942).
Linnavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras
Anti otsustuskorras MTÜ Pärnu Spordiselts “Kalev” (registrikood 80083879) tasuta kasutusse tähtajaga 01.04.2013 kuni 31.03.2015 kinnistu Kuuse tn 6 (Pärnu Kalevi Staadioni harjutusväljak) jalgpalli treeningute ja võistluste läbiviimiseks.
Kasutusse saaja korraldab omal kulul kinnistu Kuuse tn 6 asuva väljaku, sh muru nõuetekohase regulaarse hoolduse vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu poolt kehtestatud nõuetele, kasutusse saaja tagab väljaku tasuta kasutamise teiste Pärnu jalgpalliklubide poolt kooskõlastatult haridus- ja kultuuriosakonnaga, kasutusse saaja paigaldab väljakule kogu vajaliku inventari omal kulul, kasutusse saaja hooldab kinnistut Kuuse tn 6 ümbritsevat puhastusala vastavalt Pärnu linnas kehtivatele heakorraeeskirjadele.
Nõustuti Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna valduses oleva alljärgneva linnavara kõlbmatuks tunnistamisega:
Vara nimetus
Linnavara reg.nr, soetamise aeg, soetusmaksumus eurodes, jääkväärtus eurodes 28.02.2013
1. Koopiamasin REX ROTARY AFICIO
9512
5.11.2003
2714,97
0
2. Marmiit HOTSET
9008
25.09.2001
1932,24
0
3. Nõudepesumasin ATA
9014
25.09.2001
3019,19
0
4. Nõude sorteerimise liin
8987
28.09.2001
2723,91
0
5. Mai III kilbipiirkond
10013
31.12.2005
3353,25
0
6. Laiu kilbipiirkond
9998
31.12.2005
2862,16
0
Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks
Anti nõusolek Elektrilevi OÜle tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linnale kuuluvale kinnisasjadele:
- Karikakra tänav T1 (kinnistusraamatu reg. osa nr. 2748605, katastritunnus 62504:060:0068, pindala 5712 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 43 m2);
- Lai tn 26 (kinnistusraamatu reg. osa nr. 313005, katastritunnus 62510:131:9611, pindala 11557 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 31 m2;
- Lai tänav T4 (kinnistusraamatu reg. osa nr. 2693405, katastritunnus 62510:131:0007, pindala 9621 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 240 m2).
Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks AS Pärnu Vesi kasuks
Anti nõusolek ASile Pärnu Vesi tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevale kinnistule Luule tänav T1 (kinnistusraamatu registriosa nr 2244705, katastritunnus 62513:167:0010, pindala 2604 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 1478,2 m2) ja kinnistut koormava hoonestusõiguse (kinnistusraamatu registriosa nr 2813305) koormamiseks isikliku kasutusõigusega.
Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine
Pikendati Oja tn 41c kinnistu omaniku poolt esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Haapsalu mnt 41 kinnistule (katastritunnus 62510:010:3270) kaupluse püstitamiseks ja hoonet teenindavate rajatiste (veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, elektrivarustus, sidevarustus, juurdepääsuteed, kõnniteed, parklad) rajamiseks.
Luha tn 38 ja Luha tn 38a katastriüksuste sihtotstarvete määramine
Määrati piiride muutmise tulemusel uutele katastriüksustele sihtotstarbed järgmiselt:
- Luha tn 38 (katastritunnus 62501:023:1850; kinnistu registriosa nr 20466-20468) - sihtotstarve 100% elamumaa (001; E);
- Luha tn 38a (katastritunnus 62501:023:1290; kinnistu registriosa nr 145605) - sihtotstarve 100% elamumaa (001; E).
Kuldse Kodu tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
OÜ Metavara esitas 12.02.2013 (Ehitajate tee 3) Kuldse Kodu tn 3 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse. Taotleja sooviks on ehitada kinnistule parkimiskorruste, äripindade ja elamispindadega mitmekorruseline hoone, määrata kindlaks krundi ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused.
Maakasutuse sihtotstarveteks soovitakse planeerida korruselamumaad ja ärimaad.
Kinnistu suurusega 2938 m², asub Pärnus Räämal KEKi elamukvartalis. Kinnistu on hoonestamata. KEKi elamud ja tööstuskompleks on võetud Kultuurimälestiste Riiklikus Registris arvele ning hoonete mälestiseks tunnistamise menetlus on pooleli. Uue koostatava linna üldplaneeringuga on plaanis kavandada nendele piirkondadele miljööala.
Ruumilise planeerimise komisjon arutles töökoosolekul krundile kavandatava võimaliku ehitusõiguse üle. Sobiv oleks kinnistule rajada kas ühekordne või tunduvalt kõrgem hoone, mis eristuks just kõrguslikult naabruses asuvast hoonestusest, soovitav on aegu tagasi kvartalisse kavandatud planeeringulahenduse elluviimine Kuldse Kodu tn 3 kinnistu osas.
Katastrijärgne maakasutussihtotstarve Kuldse Kodu tn 3 kinnistul on 100% ärimaa. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Kuldse Kodu tn 3 krundi maakasutuse sihtotstarbeks määratud väikeelamumaa juhtfunktsioon (juhtotstarve).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates Kuldse Kodu tn 3 krundi uueks maakasutuseks korruselamumaa (EK) ja ärimaa (Ä) juhtotstarbe.
Algatati Kuldse Kodu tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamine.
Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb analüüsida kavandatava hoone kõrguslikku ja mahulist sobivust olemasoleva hoonestuse vahele. Analüüsida vaadeldavust erinevatelt olulistelt vaatesuundadelt (Ehitajate teelt ja kvartalisisestelt tänavatelt).
Kuldse Kodu 3 kinnistule kavandatava mahu kaudu siduda kahe hoonetiiva (Kuldse Kodu 1 ja 5) koridorisüsteem nii, et tekib tervikhoone nagu see algselt kavandati. Samuti näha ette väljapääs lasteaia suunal.
Sadama tn 15 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
AS TRK Viiking esitas 21.02.2013 Sadama tn 15 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse. Alal asuvad AS Taastusravikeskuse Viiking hooned. Taotleja soovib ettevõtte konkurentsivõime säilitamise eesmärgil suurendada krundil hoonestusala, et laiendada vesiravi ja SPA teenuste osa. Taastusravikeskuse siseõue soovitakse rajada veekeskus ja saunakompleks (~1000 m²). Teise korruse tasandile soovitakse rajada klaasgalerii (~312 m²) ning katuseaed (~460 m²). Eesmärk määrata krundile uus ehitusõigus ja arhitektuursed ning linnaehituslikud tingimused.
Hoonestatud kinnistu, suurusega 7195 m², asub kesklinnas Pärnu jõe ja Vallikääru vahelisel alal, vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala villade alal, reg nr 27007 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32).
Alal kehtib Pärnu Linnavalitsuse 09.03.2009 korraldusega nr 135 kehtestatud Sadama tn 15 kinnistu detailplaneering.
Ala on perspektiivikas elamuehituse ja puhkuseteeninduse piirkonnana. Seda tingib Pärnu kesklinna vahetu lähedus ühelt poolt ja rannapiirkonna lähedus teiselt poolt. Planeeringuala naabruses paiknevad lisaks AS Taastusravikeskuse Viiking hoonetele veel Pärnu Vallikääru puhkeala ja Pärnu Jahtklubi koos kaldapealse jahisadama promenaadiga. Kvartalis asub ka kahe- ja ühekorruselisi viilkatustega korterelamuid.
Katastrijärgne maakasutussihtotstarve Sadama tn 15 kinnistul on 100% ärimaa (Ä). Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Sadama tn 15 krundi maakasutuse sihtotstarbeks määratud samuti ärimaa juhtfunktsioon (juhtotstarve), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Planeeringu koostamiseks muinsuskaitsealal on nõutavad muinsuskaitselised eritingimused.
Algatati Sadama tn 15 kinnistu detailplaneeringu koostamine.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on rajada Taastusravikeskuse Viiking siseõue veekeskus ja saunakompleks eesmärgiga laiendada vesiravi ja SPA teenuste osa, võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ja linnaehituslike ning arhitektuursete tingimuste määramine.
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
OÜ V-Butiik kasutab kaupluseruume Rüütli tn 32 asuvas hoones alates 01. oktoobrist 2009.
Üürniku tegevus sobib kasutusse antud ruumidesse ning üürnik on täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi igati korrektselt. Üürileping lõpeb 31. mail 2013 ning üürnik on esitanud taotluse uue lepingu sõlmimiseks, kusjuures üürnik soovib sõlmida tähtajalist üürilepingut kümneks aastaks.
Üürisuhete jätkamiseks sobiva üürnikuga on põhjendatud äriruumide kasutusse andmine otsustuskorras.
Anti alates 01.06.2013 kuni 31.05.2023 otsustuskorras OÜ V-Butiik (registrikood 11676657) kasutusse Pärnu linnas Rüütli tn 32 asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga 109,6m2.
Üürimäär on 1 471 eurot kuus (ei sisalda käibemaksu) ning lepingu eseme kasutamise sihtotstarve – kaupluseruumid.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 18.03.13
|
2861 |
|
|
| 12.03.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 11. märtsi istungist
|
|
| 01.03.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. veebruari istungist
|
|
| 25.02.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 25. veebruari istungist
|
|
| 19.02.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 18. veebruari istungist
|
|
| 11.02.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 11. veebruari istungist
|
|
| 04.02.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 4. veebruari istungist
|
|
| 28.01.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. jaanuari istungist
|
|
| 21.01.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 21. jaanuari istungist
|
|
| 16.01.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 14. jaanuari istungist
|
|
| 10.01.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 9. jaanuari istungist
|
|
| 07.01.13 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 7. jaanuari istungist
|
|
28.12.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. detsembri istungist
| 28.12.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. detsembri istungist | X |
|
|
Sihtasutuse Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus nõukogu liikme volituste pikendamine
Pikendati kahe aasta võrra abilinnapea Romek Kosenkraniuse volitusi sihtasutuse Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus nõukogu liikmena.
Tasulise teenuse hinnakirja kehtestamine
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldab valla- või linnavalitsus puuetega isikutele invatransporti. Linnavalitsuse poolt 20.11.2012 a väljakuulutatud lihtsustatud korras teenuse tellimise hankele „Invatransporditeenuse osutamine“ ei esitatud ühtegi pakkumist. 19.12.2012 kuulutati välja uus, muudetud tingimustega lihtsustatud korras teenuse tellimise hange, millega soovitakse osta invatransporditeenust ajavahemikul 01.02.2013- 31.12.2015 a. Et tagada ka jaanuarikuus erivajadustega inimestele invatransporditeenus, on vajalik kehtestada vastav hinnakiri.
Kehtestati 01.-31.01.2013 a Eakate Avahoolduskeskuse ja Tammiste hooldekodu poolt Pärnu linnas osutatava invatransporditeenuse hind iga sõidukilomeetri eest 0,15 eurot ning iga sõidu eest 0,40 eurot sõidualustus tasu.
Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks
Elektrilevi OÜ taotleb isikliku kasutusõiguse seadmist elektrimaakaabelliinide ehitamiseks, olemasolevate ümberpaigaldamiseks ja kaitsmiseks kinnisasjadele Parmu tänav T3, Kaubasadama tee ja Raeküla mets P1 seoses Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimisega.
Anti nõusolek Elektrilevi OÜle tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevatele kinnisasjadele Parmu tänav T3 (katastritunnus 62503:071:0014, pindala 3079 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 49 m2), Kaubasadama tee (kinnistusregistriosa nr 2950806, katastritunnus 15904:003:1162, pindala 13113 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 110 m2), Raeküla mets P1 (kinnistusraamatu registriosa nr 6249405, katastritunnus 62509:038:0003, pindala 32126 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, isikliku kasutusõigusala suurus 393 m2).
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist majandusosakonnale 9720 eurot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele projekti „Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks“ käigus Vallikääru park P2 varikatuse ehitamiseks saadud toetuse vabatahtlikuks tagastamiseks, 190 eurot Pühavaimu 8 asuva kinnistu geodeetilise alusplaani tellimiseks ning 54 170 eurot teede ja tänavate talihoolduseks.
Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine ja haldusakti täitmise peatamata jätmine
Jäeti rahuldamata isiku poolt esitatud taotlus 16. novembri 2012 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener ettekirjutus-hoiatuse täitmise peatamise nõudes.
Pikendati 19. detsembril 2012 esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
Pärnu Linnavalitsuse 28. veebruari 2011 korralduse nr 88 “Ruumilise planeerimise komisjoni moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 28. veebruari 2011 korralduse nr 88 “Ruumilise planeerimise komisjoni moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” punkti 1, millega arvati komisjonist välja planeerimisosakonna arhitekt Merilin Rosenberg ning nimetati komisjoni liikmeks sama osakonna arhitekt Kristjan Kullerkan.
Hobuse tn 21 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Algatati Hobuse tn 21 kinnistu detailplaneeringu koostamine, mille ülesandeks on krundi jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks pereelamute rajamise eesmärgil, selgitada välja võimalikud ehitusmahud ning määrata linnaehituslikud ja arhitektuursed tingimused.
Ringi tn 33 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Pärnu linn on teinud ettepaneku Ringi tn 33 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks ülesandega määrata krundile ehitusõigus ja linnaehituslikud ning arhitektuursed tingimused, samuti sooviga muuta krundi kasutamise sihtotstarvet. Eesmärk on krundile rajada nii elamu- kui ärifunktsiooniga hoone. Planeeringualal olev hoonestus on üldiselt amortiseerunud. Ala on perspektiivikas elamuehituse ja puhkuseteeninduse piirkonnana. Planeeringuala naabruses paiknevad AS Taastusravikeskuse Viiking hooned ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppehoone, rajatud on 45 kohaline parkla, kõnniteed ja haljastus.
Algatati Ringi tn 33 kinnistu detailplaneeringu koostamine.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 28.12.12
|
2773 |
|
|
| 17.12.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 17. detsembri istungist
|
|
10.12.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. detsembri istungist
| 10.12.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. detsembri istungist | X |
|
|
Esindaja nimetamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogusse
Nimetati Pärnu Linnavalitsuse esindajana Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogusse linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Andrus Haugas.
Volituste andmine
Volitati kuni 31.12.2013 sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti Kristi Jeegerit linnavalitsuse esindajana sooritama vanemliku hoolitsuseta alaealise nimel tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos.
Riigihanke korraldamine
Otsustati korraldada Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi raja ehitamiseks avatud hankemenetlusega riigihange „Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi raja ehitamine”.
Eluruumide üürile andmine
Anti tasu eest üürile tähtajaga viis aastat 16 eluruumi Männi 15a elamus.
Nõusoleku andmine tehnorajatise ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks Fortum Eesti AS-i kasuks
Anti nõusolek Fortum Eesti AS-ile (äriregistri registrikood 12114252, Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn, postiaadress Suur-Jõe 52, 80010 Pärnu) tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevale kinnisasjale Savi tänav (kinnistusraamatu registriosa nr 2742505, katastritunnus 62505:048:0004, pindala 130596 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 72 m2 .
Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks
Anti nõusolek Elektrilevi OÜ-le (äriregistri registrikood 11050857, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn, postiaadress Energia 4, 80042 Pärnu) tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevatele kinnisasjadele:
- Männi tänav T1 (kinnistusraamatu reg. osa nr. 2659005, katastritunnus 62507:058:0003, pindala 6861 m2, maakasutuse sihtotstarve– 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 606 m2);
- Niidu tänav T4 (kinnistusraamatu reg. osa nr. 2713405, katastritunnus 62506:052:0002, pindala 9975 m2, maakasutuse sihtotstarve– 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 681 m2);
- Pärnu jõgi L8 (kinnistusraamatu reg. osa nr. 2811205, katastritunnus 62520:001:0012, pindala 305 m2, maakasutuse sihtotstarve– 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 305 m2).
Koha-aadresside ja sihtotstarvete määramine
Määrati Lina tn 6 (katastritunnus 62506:029:2060; kinnistu registriosa nr 1244505, 1244605, 2735105) asuva kinnistu jagamisel uutele moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid, ehituskrundi numbrid ning sihtotstarbed:
koha-aadress ehituskrundi number sihtotstarve
- Lina tn 6 1002 elamumaa (001; E) – 100%
- Mäe tn 6a 1038 elamumaa (001; E) – 100%
Pärnu Linnavolikogu ostus „Linnavara otsustuskorras võõrandamine Eesti Vabariigile“
Seoses Pärnu ümbersõidu Läänepoolse ühendustee Eesti Vabariigile ja Pärnu linnale kuuluvate erinevate kinnistute (Lennuvälja tee T1-T10 ) maakorralduslike toimingute läbiviimiseks, mille tulemusena moodustatakse üks Eesti Vabariigi omandisse jääv Lennuvälja tee kinnistu, suunatakse volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse võõrandada tasuta Eesti Vabariigile (Maanteeameti kaudu) kinnistud:
- Lennuvälja tee T3 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2795005, katastritunnus 62503:071:0004, pindala 220 m2, sihtotstarve- transpordimaa, linnavara registri nr 10931, maksumus 140.80 eurot;
- Lennuvälja tee T4 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2795105, katastritunnus 62503:071:0005, pindala 3840 m2, sihtotstarve- transpordimaa , linnavara registri nr 10932, maksumus 2457.60 eurot;
- Lennuvälja tee T5 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2796605, katastritunnus 62503:077:0014, pindala 185 m 2 , sihtotstarve- transpordimaa, linnavara registri nr 10946, maksumus 118.40 eurot;
- Lennuvälja tee T6 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2792505, katastritunnus 62502:078:0004, pindala 1277m 2 , sihtotstarve- transpordimaa, linnavara registri nr 10906, maksumus 817,28 eurot;
- Lennuvälja tee T7 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2785005, katastritunnus 62502:076:0032, pindala 2578 m 2 , sihtotstarve- transpordimaa, linnavara registri nr 10864, maksumus 1649.92 eurot ;
- Lennuvälja tee T8 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2792605, katastritunnus 62502:078:0005, pindala 14 733 m 2 , sihtotstarve- transpordimaa, linnavara registri nr 10907, maksumus 9429,12 eurot;
- Lenuvälja tee T9 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2785105, katastritunnus 62502:076:0033, pindala 2890 m 2 , sihtotstarve- transpordimaa, linnavara registri nr 10865, maksumus 1849.60 eurot;
- Lennuvälja tee T10 ( kinnistusraamatu registriosa nr 2796705, katastritunnus 62503:077:0015, pindala 1939 m 2 , sihtotstarve- transpordimaa, linnavara registri nr 10947, maksumus 1240.96 eurot.
Pärnu Linnavolikogu otsus “Linnavara võõrandamine otsustuskorras“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse võõrandada otsustuskorras ostuhinnaga 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot isikule Pärnus Rüütli tn 16 asuvas hoones paikneva korteriomandi mitteeluruumi nr M 12 (kinnistusregistriosa nr 2124805, katastritunnus 62510:104:004, pindala 964m2, sihtotstarve ärimaa 65% ja elamumaa 35%) jagamisel moodustatav korteriomand mitteeluruum nr M 14 üldpinnaga 48,2m2.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Osalemine projektis “Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks”.
Perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 alusel kehtestati regionaalministri 28. septembri 2012 määrusega nr 7 „Meetme „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ tingimused“. Meetme „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ eesmärgiks on tagada maakondades gümnaasiumiõpilastele võrdselt kõrge õppe kvaliteet ja valikuvõimalused ning üle riigi koolivõrgu efektiivne korraldus õppehoonete kaasajastamise ja senisest optimaalsema kasutuselevõtu teel.
Tulenevalt meetme tingimustest on Pärnu linnal võimalik esitada taotlus, mis hõlmab kulutusi ühe eraldiseisva gümnaasiumi asutamiseks ning kuni 20% projekti eelarvest kulutusi selle koolihoone renoveerimiseks ja vajaliku sisustuse soetamiseks, mille töö korraldatakse samuti seoses eraldiseisva gümnaasiumi asutamisega ümber ja kus hakkab edaspidi toimima põhikool.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse osaleda projektis “Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks”.
Projekti elluviimiseks on vajalikud Pärnu Koidula Gümnaasiumi hoone aadressil Metsa 21, Pärnu projekteerimine, renoveerimine, omanikujärelevalve tellimine, sisustamine ja arvutite soetamine ning hoone aadressil Mai 3, Pärnu projekteerimine, renoveerimine ja sisustuse soetamine ulatuses, mis on seotud Pärnu Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamisega põhikooliks.
Pärnu Linnavalitsust soovib linnavolikogult volitust võtta varalisi kohustusi seoses projekti omafinantseeringuga kokku 1068 820 (üks miljon kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada kakskümmend) eurot Pärnu linnaeelarvest aastatel 2013-2015.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 10.12.12
|
2757 |
|
|
| 03.12.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 3. detsembri istungist
|
|
27.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. novembri istungist
| 27.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. novembri istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 27. novembri 2012 istungi ülevaade
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus A.H.Tammsaare pst 22b (katastritunnus 62512:033:0018) kinnistule korterelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektrivarustuse, sidevarustuse ja soojusvarustuse rajamisega.
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimanit (Tsuiman) Pärnu Linnavalitsuse esindajana allkirjastama ja esitama kohtule piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tsiviilasjas asja lõpetamisega seotud kompromisslepingut.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 27.11.12
|
2748 |
|
|
26.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 26. novembri istungist
| 26.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 26. novembri istungist | X |
|
|
AS Taastusravikeskus Estonia nõukogu liikme nimetamine
Nõukogu liikme Jüri Lebedevi volituste lõppemisega seoses nimetati AS Taastusravikeskus Estonia nõukogu uueks liikmeks Irina Talviste.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Jätkati riiklike peretoetuste maksmist isiku eest isiku enda nimele.
Pärnu Linnavalitsuse 28. novembri 2011 korralduse nr 423 „Huvikoolide põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärade ja õppetasude maksmise soodustuse kinnitamine“ muutmine
Täiendati Pärnu Linnavalitsuse 28. novembri 2011 korraldust nr 423 „Huvikoolide põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärade ja õppetasude maksmise soodustuse kinnitamine“ punktiga 11 sõnastuses:
„11. 2013/2014. õppeaastal on Pärnu linna munitsipaalhuvikoolide põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärade määramise aluseks 2011. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär 278.02 eurot.“
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist majandusosakonnale 5320 eurot Väike-Kuke 8a asuva lasteaiahoone tuleohutusega seotud lisatööde teostamiseks (investeerimistegevus) ning planeerimisosakonnale 5340 eurot Pärnu jõe kallasraja (jalg- ja jalgrattatee) lõigus Junga 23 projekti ostmiseks ning lõigus Suure-Jõe 52 ja 52C ning Lao 5 muudatuste teostamiseks (investeerimistegevus).
Koolieelsete lasteasutuste hoolekogude koosseisude kinnitamine
Kinnitati Kadri Tänava Lasteaia, Lasteaia Kelluke, Kesklinna Lasteaia, Liblika Tänava Lasteaia, Mai Lasteaia, Männipargi Lasteaia, Lasteaia Pillerpall, Lasteaia Päikesejänku, Lasteaia Pöialpoiss, Raeküla Lasteaia, Tammsaare Lasteaia, Lasteaed Trall ning Ülejõe Lasteaia hoolekogud.
Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2012 korralduse nr 434 “Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine” muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 08. oktoobri 2012 korralduse nr 434 “Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine” p 1:
“ 1. Muuta Õhtu põik 3 katastriüksuse (katastritunnus 62510:121:0090; kinnistu registriosa nr 2104105) senist sihtotstarvet (100% ärimaa) ning määrata uueks katastriüksuse sihtotstarbeks 60% elamumaa (001; E), 40% ärimaa (002; Ä).”
Mihkli tn 18 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Algatati Mihkli tn 18 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundi jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks pereelamute rajamise eesmärgil, selgitada välja võimalikud ehitusmahud ning määrata linnaehituslikud ja arhitektuursed tingimused.
Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine
6. novembri linnavarakomisjoni istungil oli päevakorrapunktina kõne all OÜ Lehe edasine tegevus Akadeemia tn 5 äriruumides. Ettevõttel oli raskus üüri tasumisega ning linn otsustas üürilepingu osaühinguga lõpetada. Linnavarakomisjonis kuulati ära ettevõtte esindaja seisukohad ning anti osaühingule võla tasumiseks aega 16. novembrini. Samuti oli linnavalitsus nõus lepingut jätkama, seades sisse erinevad üürimäärad- kevad-suviseks ning sügis-talviseks perioodiks.
Ettevõtte ei likvideerinud võlga etteantud tähtajaks, mistõttu linnavalitsus otsustas üürilepingu osaühinguga Lehe lõpetada. Linnal oli sõlmitud osaühinguga tähtajatu leping.
Otsustati korraldada eelläbirääkimistega pakkumine Pärnus Akadeemia tn 5 asuvas hoones paiknevate äriruumide üldpinnaga 267,9m2 kasutusse andmiseks.
Üürilepingu tähtaeg on viis aastat.
Riigihanke korraldamine
Korraldatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi hoone rekonstrueerimise projekteerimistööde tellimiseks avatud hankemenetlusega riigihange „Pärnu Koidula Gümnaasiumi hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine“.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 03. jaanuari 2012 korraldusega nr 6 algatati Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistu jagamiseks kavandatava tankla osas ja võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine, kruntidele ehitusõiguse ja linnaehituslike ning arhitektuursete tingimuste määramine. Planeeringuga lahendatakse kruntidele juurdepääsud ja esitatakse piirkonna liikluskorralduslik lahendus.
Detailplaneeringu ala suurus on 50 283m2, mis asub Pärnu Räämal Ehitajate tee, Niidu ja Arukase tänavate vahelisel alal.
Planeeringuala hõlmab kolme kinnistut: Niidu tn 9 pindalaga 41335m2 (geodeetilise mõõdistuse järgi, maakatastri andmetel 41341m2), Niidu tn 9a pindalaga 64m2 ja Niidu tn 11 pindalaga 8878m2.
Planeeringualal puudub hoonestus, väljaarvatud idapiiril olev katlamaja koos küttepunkriga, mis annab kõrvalolevale Niidu tn 11a tootmishoonele tehnoloogilist sooja.
Planeeringuala külgneb vahetult Niidu tänavaga ja Kibuvitsa tänavaga, mis on planeeritud Ehitajate tee kõrval kulgeva kogujatänavana. Lõunast külgneb ala Ehitajate tee ja väljaehitamata Kibuvitsa tänava koridoriga, läänest Niidu tänavaga, idas ja põhjas Ecobirch AS tootmisterritooriumiga.
Piirkonnas kehtib Niidu tn 9 ja 11 kinnistute detailplaneering (Pärnu Linnavalitsuse korraldus 21.02.2005 nr 88). Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on nii Niidu tn 9 kui ka Niidu tn 11 krundi maakasutuse sihtotstarbeks määratud 80% tootmishoonete maa/20% ärimaa ja Niidu tn 9a krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud 100% tootmishoonete maa.
Kuni tänaseni ei ole detailplaneeringut ellu viidud kuna on puudunud huvi antud kinnistute kasutuselevõtu kohta. Arvestades nende kinnistute asukohta on arendaja sõnul piirkonnas huvitatus konteinerkatlamaja, tankla, autopesula ja muud suuremat mahtu vajavate jae- ja hulgikaubanduse ning laopindade järgi.
Pärnu linna üldplaneering näeb alale ette tootmismaa (T) / ärimaa (Ä) juhtotstarvet (juhtfunktsiooni). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates Niidu tn 9 ja 11 kruntide tootmismaa / ärimaa (T/Ä) juhtfunktsiooni ärimaa juhtotstarbeks (Ä).
Niidu tn 9 kinnistust eraldatud 996 m2 suurusel soojusenergia tootmise maakasutusega krundil säilib tootmismaa juhtotstarve (T).
Planeeringulahendus.
Detailplaneering teeb ettepaneku jagada Niidu tn 9 kinnistu kolmeks krundiks. Pärast jagamist kujuneb Niidu tn 9 krundi uueks suuruseks 34 333 m2 (Pos 2). Krundile on lubatud ehitada neli hoonet krundile suurima lubatud ehitisealuse pinnaga kokku 17000 m2 suurima lubatud hoonete kõrgusega 15 m arvestatuna hooneid ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest. Ärihoonetele lubatud suurim maapealsete korruste arv on 4 korrust ja lubatud on ehitada üks maa-alune korrus. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse kaubandus- ja teenindushoone maa (BT) ning laohoone maa (TL), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% ärimaa (Ä).
Teise moodustatava 996 m2 suuruse krundi (Pos 4) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse soojusenergia tootmise maa (OS), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% tootmismaa (T). Krundile on lubatud ehitada ühe maapealse korrusega üks hoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 300 m2 suurima lubatud kõrgusega 15 m arvestatuna hooneid ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest.
Kolmanda moodustatava 6006 m2 suuruse krundi (Pos 3) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse tankla maa (LB), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% ärimaa (Ä). Krundile on lubatud ehitada ühe maapealse korrusega kaks hoonet krundile lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 500 m2 suurima lubatud kõrgusega 15 m arvestatuna hooneid ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest.
Niidu tn 11 ja 9a kinnistute piire detailplaneeringuga ei muudeta.
Planeeringuga nähakse ette 8878 m2 suurusega Niidu tn 11 kinnistule (Pos 1) rajada kaks ärihoonet krundile lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 4000 m2, lubatud suurim maapealsete korruste arv on 2 korrust ja lubatud on ehitada üks maa-alune korrus. Hoonete lubatud suurim kõrgus hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 15 m.
Krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse kaubandus- ja teenindushoone maa (BT) ning laohoone maa (TL), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% ärimaa (Ä).
64 m2 suurusega Niidu tn 9a krundi (Pos 5) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse elektrienergia jaotamise ehitiste maa (OE), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% tootmismaa (T). Tegemist on alajaama krundiga, kuhu on lubatud suurim ehitisealune pind 30 m2, ehitise lubatud suurim kõrgus hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 5 m.
Niidu tn 11 kinnistul ja krundil Pos 2 on lubatud hulgiladude, mitmesuguste suuregabariidiliste kaupade jaotusbaaside ning nende müügiga seotud äriline tegevus. Planeeritud hoonestus peab olema piirkonda sobiv ja toetama kruntidele planeeritud tegevust.
Olulisemad arhitektuursed tingimused (katusekalded, sidumiskõrgused jne) on kajastatud „Põhijoonisel“ esitatud vastavasisulises tabelis.
Ärikrundid on planeeritud 23…24% krundi pindalast haljastada, kusjuures 60% haljastusest peab olema kõrghaljastus. Haljastuse konkreetne lahendus antakse ehitusprojektide mahus.
Juurdepääsud kruntidele on planeeritud Niidu tänavalt, Arukase tänavalt ja Kibuvitsa tänavalt. Auto- ja jalgrattaparklad, autodele keskmiselt 1 parkimiskoht 150m2 brutopinna kohta ja üks jalgratta parkimiskoht 6-12 töötaja kohta, projekteeritakse ehitusprojektide mahus oma kinnistu hoonestusaladel võttes aluseks standardi EVS 843:2003 ning parkimiskohtade tegeliku vajaduse vastavalt kasutusviisile ja hoonestusele.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Käesolev planeeringuala on osa OÜ VN Niidu Kinnisvarale kuuluvast üle 49 ha suurusest alast Ehitajate tee Niidu tänava ja Kase tänava piirkonna vahel. Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on selle ala maakasutuse juhtfunktsioon tootmismaa, lisafunktsiooniks ärimaa. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on kogu ala jagatud väiksemateks tootmismaa kruntideks. Niidu tänavaga ja Kase tänavaga piirnevatel 12 väiksematel kruntidel on kõrvalfunktsiooniks 20% ärimaa. Kuuel suuremal krundil on ainult 100% tootmismaa juhtfunktsioon. Tootmistegevuse juurde käib alati ka turundus – müük, ost. Kehtivas detailplaneeringus on ärimaa kõrvalfunktsioon ära jagatud kogu VN Niidu Kinnisvara arengupiirkonna väiksemate tootmiskruntide vahel. Selline lahendus on osutunud ebaõnnestunuks. Soovitakse arendada puhtalt tootmiskrunte ning ka suuremaid ärikrunte, kus arendada kaubandust, teenindust, laomajandust. Käesoleval planeeringualal on selline tegevus igati sobiv. Planeeringuala vahetus läheduses on välja ehitatud Niidu tänava ja Ehitajate tee valgusfooridega reguleeritav ristmik. Ehitajate teed läbib kogu Tallinna ja Riia linnade vaheline liiklusvoog. Niidu tänav on Pärnu olulise tootmispiirkonna telgtänavaks. Kaubanduse, teeninduse ja laomajanduse arenduse puhul on oluline lihtne ja nähtav juurdepääs autotranspordile. Planeeringu lahendus võimaldab paremini ära kasutada planeeringuala logistilist potentsiaali.
Alternatiivina, käesoleva planeeringu lahendusele, tootmistegevuse arendamisele, seab planeeringuala asukoht olulisi piiranguid. Planeeringualale on lähedal Oja, Niidu, Liblika tänavate elamupiirkond. Samuti on lähedal, vahetule üle Ehitajate tee üldplaneeringuga ettenähtud korrus- ja väikeelamute arenduspiirkond Oja tn., Ehitajate tee ning Ristiku tee ja Niidu tänavate vaheline kvartal. Nii lähedale elamualale tootmisettevõtete rajamine ei ole soovitav.
Planeeringuala on lähtuvalt väga heale logistilisele asukohale sobiv suuremahulise kaubandustegevuse arendamiseks. Siia sobivad hulgilaod, mitmesuguste suuremagabariidiliste kaupade jaotusbaasid ning müük. Võimalik on lähipiirkonnas arendatava tootmise, turunduse ja laomajanduse osa koondamine planeeringualasse. Võimalik on ka tehnokülade laadse ala arendamine.
Üheks tegevuseks planeeringualas on Via Baltika liiklusega seonduva teeninduse arendamine lisaks planeeritud kütusetanklale.
Planeeringu lahendusega tagatakse ettevõtluse arendamiseks kruntide kasutamise parem võimalus.
Planeeritud tootmistegevus ei oma olulist keskkonnamõju. Tootmishoonete projekteerimisel ja kasutamisel tuleb tagada, et tootmistegevus ei põhjustaks ülenormatiivset müra, vee ja õhu saastamist ning et jäätmed käideldakse nõuetekohaselt.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Haapsalu mnt 78 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 13. juuni 2011 korraldusega nr 219 algatati Haapsalu mnt 78 kinnistu detailplaneering ülesandega krundi jagamiseks elamumaa sihtotstarbega kruntideks pereelamute rajamise eesmärgil ja neile ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramiseks.
Detailplaneeringu ala paikneb Vana-Pärnu elamupiirkonnas, üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas ja hõlmab hoonestatud 2557 m2 suurust elamumaa sihtotstarbega Haapsalu mnt 78 kinnistut, millel paiknevad üksikelamu ja kuur. Planeeritav ala külgneb põhjast Haapsalu maanteega ning idast Peetri tänavaga. Lõunast Peetri tn 7, Peetri tn 7a ja Mõrra tn 2-ga ning läänest Haapsalu mnt 80 kinnistuga. Planeeritav kinnistu paikneb piirkonnas, kus on varem väljaehitatud infrastruktuuriga elurajoon.
Ajaloolise kontaktvööndi moodustavad elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistud. Tegemist on puitasumiga, kus 1-korruselised viilkatustega hooned paiknevad tänava ääres suure tagaaiaga kruntidel. Hooned on valdavalt puitkonstruktsioonis ja aedasid varjavad tänava poolt kõrged plankaiad. Planeeritava ala põhjapoolsel küljel asub Haapsalu maantee, mis on üks osa Pärnu-Lihula tugimaanteest. Haapsalu mnt 78 krundi piiril asub bussiootepaviljon bussitaskuga.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on Haapsalu mnt 78 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE) ja planeeringuga ei ole kavas seda muuta.
Linnaruumi jätkuvast arengust ja tihendamisest lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks Haapsalu mnt 78 väikeelamumaa juhtotstarbega krundi jagamine ja planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks pereelamumaa kasutusega kruntideks ning ehitustegevuse vallas kavandatavatele hoonetele linnaehituslike tingimuste ja arhitektuurinõuete seadmine. Elamureservina on üheks võimaluseks üldplaneeringuga ette nähtud just hoonestuse tihendamist olemasolevates elamupiirkondades, kus krundi suurused seda võimaldavad.
Vastavalt planeeringuala piirkonna ajaloolisele arhitektuur-ehituslikule keskkonnale, võimaldab väljakujunenud kruntide struktuur nii suuremaid kui väiksemaid krunte. Suure tagaaiaga ja tänavajoonele ehitatud elamuga kruntide struktuur on ajaloo käigus osaliselt lõhutud väiksemateks kruntideks. Tänapäeva kaasaegsetes tingimustes ei olegi suur krunt jätkusuutlik ega ökonoomne ning linna tihendamine on aktuaalne.
Planeering annab võimaluse moodustada olemasoleva Haapsalu mnt 78 kinnistu jagamise teel kaks uut pereelamumaa sihtotstarbega krunti: pos 1 suurusega 787 m² ja pos 2 suurusega 1770 m². Krunt pos 1 on baaskrunt, kuhu jäävad olemasolevad hooned ning pos nr 2 on moodustatav krunt, mis on hetkel hoonestamata kuid planeeringuga on ette nähtud üks eluhoone ja kolm abihoonet. Olemasoleva kinnistu jagamisel on järgitud Pärnu linna üldplaneeringu soovitust, väikeelamumaa krunte alla 600 m² mitte kavandada.
787 m2 suurusega krundile võib püstitada kolm hoonet krundile lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 236 m2 (üksikelamu ja 2 abihoonet sh kuni 20 m² hoone, mille ehitusalune pind arvestatakse krundile lubatud ehitusaluse pinna sisse). Eluhoone suurim lubatud kõrgus on 8 m (mõõdetuna planeeritud maapinnast hoone sokli äärest tänavalt, milleks on absoluutkõrgus +3.50) ja abihoonele on suurim lubatud kõrgus 7 m.
1770 m2 suurusega krundile võib püstitada 4 hoonet krundile lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 354 m2 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet sh kuni 20 m² hooned, mille ehitusalused pinnad arvestatakse krundile lubatud ehitusaluse pinna sisse). Eluhoone suurim lubatud kõrgus on 8 m (mõõdetuna planeeritud maapinnast hoone sokli äärest, milleks on absoluutkõrgus +3.40) ja abihoonetel suurim lubatud kõrgus on 7 m.
Planeeringuala kruntide kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% pereelamumaa (EP), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% väikeelamumaa (EE).
Kuna piirkonna ehituslaad on lahtine - elamud paiknevad reeglina tänava ääres, abihooned krundi sisemuses, siis on käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud kohustuslik eluhoone ehitusjoon Haapsalu mnt äärsel krundi piiril. Tüüpiline piirkonna elamu on viilkatusega puitkonstruktsioonis hoone. Detailplaneeringuga seatav ehitusõigus järgib olemasolevat ümbruskonna hoonestuse stiili ja näeb ette olemasolevate elamutega proportsionaalsete viilkatustega ja puit välisviimistlusega hooned.
Olemasolevas keskkonnas on säilinud tänavapoolsed läbipaistvad lippaiad, raamitud võrguga piirded või hekk. Kruntide Haapsalu mnt ja Peetri tänava poolsele piirile on ette nähtud lippaed, naaberkinnistute vaheline aed võib olla võrkaed. Piirde kõrgus maksimaalselt 1,6 meetrit.
Krundi detailsemad linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu seletuskirjas linnaehituslike ja arhitektuursete nõuete tabelis, mida tuleb käsitleda koos põhijoonisega.
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Olemasolevate hoonetega väiksema krundi pos 1 juurdepääs on ja jääb Peetri tänavalt.
Pos nr 2 krundi juurdepääs hakkab olema Haapsalu maanteelt bussiootepaviljoni Haapsalu mnt 80 kinnistu poolselt küljelt. Parkimine korraldatakse oma kruntide piires.
Planeeringualal säilitatakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust.
Planeering näeb ette istutada kinnistule täiendavalt puid vastavalt põhijoonisel näidatud asukohtadesse. Haljastuse rajamise osakaal on pos nr 1 krundil 65% ja pos nr 2 krundil 69 % kruntide pinnast. Kruntidesisesed teed ja platsid ja uushaljastus lahendatakse hoonete ehitusprojektide mahus.
Haapsalu mnt 78 detailplaneering ei esita ettepanekut kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni ulatuslikuks muutmiseks põhilahenduse osas ja ei näe ette kehtiva üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb teatav piirkonna hoonestuse tihenemine. Sellest tulenevalt ei saa lugeda piirkonda sobiva ja üldist tihenemise kulgu järgiva detailplaneeringu elluviimist olulise negatiivse mõjuga teguriks kogukonnale.
Planeeringulahenduse elluviimine ei riiva oluliselt ühegi lähinaabri ega kogukonna õigusi seaduste, määruste ja normatiivide mõistes. Planeeritava kinnistu omaniku õigustatud ootus oma kinnistut arendada on vähemalt samaväärses proportsionaalses suhtes kogukonna õigusega täisväärtuslikule elukeskkonnale.
Lähtuvalt sellest kujundab Haapsalu mnt 78 kinnistu detailplaneering normaalse tihedusega elukeskkonna, mis on tasakaalus piirkonnas juba väljakujunenud hoonestusega.
Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamispindade tekkimiseks sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud piirkonnas. Planeering ei sea kitsendusi naaberkinnistutele ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Haapsalu mnt 78 kinnistu detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 26.11.12
|
2747 |
|
|
| 19.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 19. novembri istungist
|
|
12.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 12. novembri istungist
| 12.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 12. novembri istungist | X |
|
|
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti Kaja Maasood Pärnu Linnavalitsuse esindajana tegema alaealise vastsündinud lapse sünni registreerimiseks vajalikke toiminguid.
Pärnu Linnavalitsuse 09.09.2008 korralduse nr 601 muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalituse 09. septembri 2008 korralduse nr 601 “Konkursi välja kuulutamine” punkti 3 ja sõnastati see järgmiselt:
“3. Tunnustusauhinna “Kaunis kodu” saajate väljaselgitamiseks moodustada konkursi komisjon koosseisus:
esimees: Romek Kosenkranius - abilinnapea
liikmed:
Piret Unn - majandusosakonna linnaaednik
Arvo Kase - majandusosakonna heakorraspetsialist
Janno Poopuu - planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse linnakunstnik
Kristi Kesamaa - MTÜ Selts “Raeküla” koolitusspetsialist
Riigihanke „Pärnu linna liikluskorraldusvahendite hooldus 01.01.2013 kuni 31.12.2016” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsus korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke „Pärnu linna liikluskorraldusvahendite hooldus 01.01.2013 kuni 31.12.2016“ (registreerimisnumber 137590), millele esitas tähtaegselt pakkumuse kolm ettevõtet:
- AS Signaal (registrikood 10422802);
- AS Teede REV-2 (registrikood 11402434);
- ühispakkujad AS TREF Nord (registrikood 10217746) ja OÜ Kiirwarren KL (registrikood (11169541).
Kõik pakkumused kvalifitseeriti ning tunnistati hankemenetlusel vastavaks.
Tunnistati riigihanke „Pärnu linna liikluskorraldusvahendite hooldus 01.01.2013 kuni 31.12.2016” hankemenetlusel edukaks riigihangete seaduse alusel AS Teede REV-2 pakkumus kogumaksumusega 461 952.- (nelisada kuuskümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend kaks) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus.
Riigihanke „Pärnu linna valgusfooride hooldus 01.01.2013 kuni 31.12.2016” pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsus korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke „Pärnu linna valgusfooride hooldus 01.01.2013 kuni 31.12.2016” (registreerimisnumber 137615), millele esitas tähtaegselt pakkumuse IB Foor OÜ (registrikood 10046196).
Kvalifitseeriti, tunnistati hankemenetlusel vastavaks ning edukaks IB Foor OÜ pakkumus kogumaksumusega 390 960.- (kolmsada üheksakümmend tuhat üheksasada kuuskümmend) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus.
Eluruumide üürile andmine
Anti tasu eest üürile tähtajaga 1 (üks) aasta tuba üldpinnaga 19,7 m2 eluruumist asukohaga Pärnu linnas Liiva tn. 8D krt.8; eluruum üldpinnaga 33,3 m2 asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt.39; eluruum üldpinnaga 13,1 m2 asukohaga Pärnu linnas Lai tn.17 krt.63; tuba üldpinnaga 19,25 m2 eluruumist asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt.38.
Anti tasu eest üürile tähtajaga 5 (viis) aastat eluruum asukohaga Pärnu linnas Lai tn.26 krt. 4/1 üldpinnaga 44,7 m2 .
Tasuta parkimislubade andmine
Anti Pärnu Linnaorkestrile tähtajaga üks aasta kaks tasuta parkimisluba mootorsõidukite parkimiseks Pärnu linnas Nikolai tänava parklas (Nikolai ja Malmö tänava nurk), Uus tänaval
(lõigus Vee kuni Nikolai tänav) ja Nikolai tänaval (lõigus Uus kuni Pikk tänav); kolm tasuta parkimisluba sõidukite parkimiseks Keskväljaku parklas (teater Endla ees).
Tasuta parkimisloa andmine
Anti Tööinspektsiooni Lääne inspektsioonile tasuta parkimisluba tähtajaga üks aasta ühele mootorsõidukile parkimiseks Vee tänaval ning Keskväljaku parklas (teater Endla ees).
Konkursi „Ettevõtlik pärnakas 2012/2013“ väljakuulutamine
Kuulutati välja konkurss “Ettevõtlik pärnakas 2012/2013” ning kinnitati selle tingimused.
Moodustati konkursi komisjon:
Romek Kosenkranius Pärnu abilinnapea (esimees)
Anneli Lepp Pärnu Linnavalitsus, arenguteenistuse juhataja
Riina Redlich Pärnu Maavalitsus, regionaalarengu peaspetsialist
Lenno Põder Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, ettevõtluskonsultant
Egon Jekabson Swedbank AS, Lääne-Eesti regiooni direktor
Lehar Kütt Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse ettevõtlusdivisjoni juht
Andrei Korobeinik Andrei Invest OÜ juhatuse liige
Ivari Niinemäe InConsulting OÜ, juhatuse liige
AS Ühinenud Ajakirjad esindaja
Lea Kalda Sirje Tammiste konsultatsioonibüroo OÜ, personaliotsingu projektijuht
Villu Voogel Ruukki Products OÜ, müügidirektor
Marika Laidna Scanfil OÜ, finantsdirektor
AS Tootsi Turvas esindaja
Kasutusloa väljastamine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
Hõbe tn 6 katastriüksuse kinnistatud sihtotstarve kinnistusraamatu järgi on elamumaa 90% ja ärimaa 10%. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on vaadeldava maa-ala sihtotstarbeks väikeelamumaa 100% ja kehtiv detailplaneering kinnistule puudub. Üldplaneeringuga on lubatud väikeelamumaale kuni 25% ulatuses kõrvalfunktsiooniks ärimaa. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. Otstarbekas on kinnistul paikneva hoone kasutamise otstarbe muutmisega sama haldusaktiga viia Hõbe tn 6 katastriüksuse sihtotstarbed vastavusse ehitise kasutamise otstarvetega.
Väljastati kasutusluba Pärnus Hõbe tn 6 kinnistul paikneva elamu kasutamise otstarbe muutmiseks. Kasutusloale kanda ehitise kasutamise otstarveteks (11101) Üksikelamu ja (12644) Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium).
Muudeti Hõbe tn 6 katastriüksuse senist maakasutuse sihtotstarvet elamumaa (001; E) 90 % ja ärimaa (002; Ä) 10 % ning määrati uuteks sihtotstarveteks elamumaa (001; E) 80 % ja ärimaa (002; Ä) 20 %.
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
Muudeti Riia mnt 69 katastriüksuse (katastritunnus 62511:065:0420; kinnistu registriosa nr 2098505-2098805) senist sihtotstarvet (50% elamumaa; 50% ärimaa) ning määrati uueks katastriüksuse sihtotstarbeks 90% elamumaa (001; E), 10% ärimaa (002; Ä).
Moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressi, pindala ja maakasutuse sihtotstarbe määramine
Määrati uutele moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid, pindalad ja maakasutuse sihtotstarbed järgmiselt:
- Sauga jõe kallasrada L1, pindala 394 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L2, pindala 2574 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L3, pindala 734 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L4, pindala 2244 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L5, pindala 925 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L6, pindala 1978 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L11, pindala 1904 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L12, pindala 4248 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L13, pindala 438 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L17, pindala 2148 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Sauga jõe kallasrada L18, pindala 416 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm).
Lennuki tn 11a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 11. augusti 2008 korraldusega nr 547 algatati Lennuki tn 11a kinnistu detailplaneering ülesandega jagada kinnistu kaheks krundiks pereelamute ehitamise eesmärgil.
Pärnu Linnavalitsuse 27. septembri 2012 korraldusega nr 423 võeti vastu detailplaneering ja suunati avalikule väljapanekule.
Planeeritav ala asub Pärnu linnas Raekülas ning hõlmab 1782m2 suurusega Lennuki tn 11a kinnistut Riia mnt ja Merimetsa tänava vahelises elamupiirkonnas. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.
Krundil asuvad viilkatusega elamu ja kõrvalhooned pärinevad möödunud sajandi esimesest poolest. Lähiümbruses on kõik suured krundid jagatud vähemalt kaheks ning lisaks Lennuki ja Haraka tänavate perimetraalsele hoonestusele on kvartali sisemusse tekkinud veel paar rida hooneid. Tihendatud on ka tänavateäärset hoonestust. Kontaktvööndiks on suureulatuslik analoogse täisehitusega Raeküla elamupiirkond.
Lähimad ühiskondlikud hooned on kauplused Riia mnt ääres, lasteaed Järva tänaval ja koolimaja Riia mnt ja Paide mnt ristmiku vahetus läheduses.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Planeeringulahendus.
Planeeringulahendus näeb ette jagamise teel moodustada kaks 922m2 (Pos 2) ja 861m2 (Pos 1) suurustega elamumaa krunti.
Olemasolevate hoonetega 922 m2 suurusele elamumaa krundile on lubatud rajada kolm hoonet, eluhoone ja kuni kaks kõrvalhoonet hoonete ehitusaluse pinnaga kuni 277m2. Elamule on lubatud üks maapealne põhikorrus ja katusekorrus, kõrvalhoonetele on lubatud üks maapealne korrus.
Planeeritavale 861 m2 suurusele elamumaa krundile on lubatud ehitada üks eluhoone ja üks kõrvalhoone lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 258m2 . Lubatud on üks maa-alune ja kaks maa pealset korrust, kõrvalhoonele üks maapealne korrus.
Elamute lubatud suurim kõrgus hooneid ümbritsevast olemasolevast maapinnast +4.90abs on 8m ja kõrvalhoonete puhul on 6m.
Vastavalt Pärnu linna kehtivale üldplaneeringule on planeeritavate elamumaa kruntide täisehitusprotsent 30% kruntide pindalast.
Lisaks põhihoonetele võib kruntide hoonestusalas püstitada kaks kuni 20m2 hoonet või rajatist, kuid nad peavad mahtuma krundi lubatud ehitusaluse pinna sisse. Vastavalt kehtivale ehitusseadusele tuleb enne väikeehitise püstitamist esitada Pärnu Linnavalitsusele vormikohane taotlus.
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks 100% pereelamumaa (EP), mis vastab Pärnu linna üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile väikeelamumaa (EE).
Hoonete välisviimistlus peab jälgima piirkonna iseloomulikke lahendusi: puitaknad, puitvooder, krohv, tellisvooder. Olemasoleva elamu puhul peab katusekalle säilitama omaaegsete Raeküla tänavate miljöölisuse.
Planeeringuga ei muudeta piirkonnas välja kujunenud üldisi liikluskorralduse põhimõtteid. Parkimine lahendatakse oma kruntide piires.
Planeeritud krundipiiridele tuleb rajada hekid, mida saab dubleerida kergete kuni 1,5m kõrguste võrkpiiretega. Lennuki tänava äärne piire näha ette puidust
Kehtestati Lennuki tn 11a kinnistu detailplaneering.
Protokolli märgitav otsus
OÜ Paikre osanikuõiguste teostajale ülesande andmine
Pärnu Linnavolikogu 20. aprilli 2006 määruse nr 19 “Pärnu linna poolt äriühingus osalemise kord” § 5 lõike 5 alusel ja arvestades OÜ Paikre põhikirja punkti 39 ning asjaolu, et OÜ Paikre nõukogu senine liige Peeter Saunpere on esitanud nõukogust tagasiastumise avalduse.
Romek Kosenkraniusel, kui Pärnu linna osanikuõiguste teostajal OÜs Paikre, teha OÜ Paikre osanike koosolekul ettepanek valida uueks nõukogu liikmeks Väino Hallikmägi.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 12.11.12
|
2732 |
|
|
| 05.11.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 5. novembri istungist
|
|
29.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. oktoobri istungust
| 29.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. oktoobri istungust | X |
|
|
Pärnu linna 2012. aasta kunsti aastapreemia määramine
Määrati Pärnu linna 2012. aasta kunsti aastapreemia summas 750,00 eurot Mari Kartaule (Kartau) Pärnu kunstielu rikastamise eest kunstnikuna, kuraatorina ja kunstikriitikuna aastal 2012.
Pärnu Keskraamatukogu direktori ametisse kinnitamine
Kinnitati Pärnu Keskraamatukogu direktori ametikohale Heinike Sinijärv alates 1. novembrist 2012.
Tervist edendava projekti toetamine
Eraldati MTÜ Zonta International Pärnu Klubile 640 (kuussada nelikümmend) eurot projekti “Tervis algab täna – olla terve ja õnnelik” toetuseks.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Jätkatakse riiklike peretoetuste maksmist lapse eest tema enda nimele.
Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine ja haldusakti täitmise peatamata jätmine
Jäeti rahuldamata isiku poolt esitatud taotlus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 20. septembri 2012 otsuse nr 3-5/1367 „Ehitusloa väljastamine“ täitmise peatamise nõudes.
Pikendati vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Aisa tn 13 (katastritunnus 62512:026:0005) kinnistule korterelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse rajamisega.
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Hobuse tn 3 (katastritunnus 62502:007:0790) kinnistule kõrvalhoone püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse rajamisega.
Pärnu Linnavalitsuse 03. jaanuar 2012 korraldusega nr 5 algatati Lina tn 6 kinnistu detailplaneering ülesandega krundi jagamiseks elamumaa sihtotstarbega kruntideks pereelamute rajamise eesmärgil ja neile ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramiseks.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 2071 m2, mis asub Rääma linnaosas ja hõlmab hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega Lina tn 6 kinnistut, kus paikneb kahe korteriga 73 m2 ehitusaluse pinnaga korterelamu ja 30 m2 ehitusaluse pinnaga hoovimaja.
Planeeritav kinnistu paikneb piirkonnas, kus on varem väljaehitatud infrastruktuuriga elurajoon. Planeeritavat krunti ümbritsevad lähiümbruses ühepereelamutega erinevatel ajajärkudel hoonestatud kinnistud. Ümbruskaudsed elamud on valdavalt kahekordsed viilkatustega hooned. Elamute juurde on välja ehitatud abihooned. Planeeritava ala vahetus naabruses kagu küljel paikneb olemasolev Lina tänav ja edela küljel Mäe tänav.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on Lina tn 6 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE) ja planeeringuga ei ole kavas seda muuta.
Detailplaneeringuga määratakse kindlaks planeeringualale rakendatavad ehitusõigused nii elamu renoveerimiseks kui ka uute hoonete ehitamiseks, määratakse linnaehituslikud tingimused ja arhitektuursed nõuded, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Planeeringulahendus.
Planeering annab võimaluse moodustada olemasoleva Lina tn 6 kinnistu jagamise teel kaks elamumaa krunti suurustega 1033 m2 ja 1038 m2.
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks 100% pereelamumaa (PE). Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga lubatakse kruntidele hoonete suurimaks lubatud ehitusaluseks pindalaks 260 m2, hoonete suurimaks lubatud kõrguseks on 8,0 m elumajal ja 5,5 m abihoonetel arvestatuna planeeritud maapinnast. 1038 m2 suurusele pereelamumaa krundile tohib rajada ühe elumaja ja kaks abihoonet. 1033 m2 suurusele pereelamumaa krundile tohib rajada kaks elumaja ja kaks abihoonet. Lina 6 detailplaneering ei muuda Pärnu linna üldplaneeringut olulisel määral seetõttu, et planeeringuga kujundatav ruumiline situatsioon sobib olemasoleva hoonestustihedusega ning planeeringulahendus võimaldab krunti hiljem jagada nii, et tekib kaks normaalsuuruses krunti. Sarnase tihedusega paiknevad ka üle tee asuvad Põhja tn 2 ja Lina 4a kinnistutel asuvad hooned. Lähtuvalt sellest kujundab Lina tn 6 kinnistu detailplaneering normaalse tihedusega elukeskkonna, mis on tasakaalus juba väljakujunenud hoonestusega.
Planeeringulahendus tagab normaalse kruntide kasutuse ja annab vajadusel võimaluse läbi viia maakorralduslikke toiminguid. Lina tn 6 kinnistu detailplaneering ei esita ettepanekut kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni ulatuslikuks muutmiseks põhilahenduse osas ja ei näe ette kehtiva üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist. Lisaks eelöeldule ei esita Lina tn 6 kinnistu detailplaneering põhilahenduse muutmisena muud kohaliku omavalitsuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Kavandades krundile kaks elamut ei ole tegemist Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse olulise ega ulatusliku muutmisega planeerimisseaduse § 9 lg 7 punktide 1-3 tähenduses.
Planeeritavate kinnistute valdav hoonestus paikneb Mäe tänava poolsel küljel. Seetõttu langevad planeeritavate elamute varjud olulistel kellaaegadel enda kruntide põhja ja kirde külgedele.
Vastavalt planeeringuala piirkonnas välja kujunenud pereelamute arhitektuursele suunale, on planeeringualale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega kald- ja viilkatusega hooneid. Lina tänava ääres paiknev olemasolev mansardkatusega hoonet on lubatud renoveerida algupärast arhitektuurset joont ja materjale kasutades.
Planeering näeb ette istutada kinnistule täiendavalt puid vastavalt liiklus-, haljastus- ja heakorrastuse joonisel näidatud asukohtadesse. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast peab moodustama 30%.
Olemasolevat liikluskorraldust käesoleva planeeringuga ei muudeta, kruntidele juurdepääsud on kavandatud Lina ja Mäe tänavalt. Kinnistute omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires.
Keskkonna säästva arengu seisukohalt on oluline uute elamukruntide rajamine tiheasustusaladele, kus on juba varem rajatud teenindusettevõtted, koolid, lasteasutused, kaubandus, kultuuriasutused. Oluline on piirkonnas ühistranspordi ja töökohtade olemasolu. Tiheasustuses kulub vähem kütuse- ja ajaressurssi elupaigast töökohta või kooli jõudmiseks, mis on säästva keskkonna arengu seisukohalt oluline jälgida.
Detailplaneeringu lahendus arvestab ümbritseva hoonestuslaadi ja hoonestustihedusega. Planeeringuga kavandatu ei kahjusta kuidagi naaberkruntide kasutamise võimalusi.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Kehtestati Lina tn 6 kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „AS Taastusravikeskus Estonia põhikirja muutmine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 21. aprilli 2011 otsusega nr 17 kinnitatud AS Taastusravikeskus Estonia põhikirja punkti 11.12 ja sõnastada see ümber järgmiselt:
„11.12 Juhatusel on üks kuni kolm liiget, kelle volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.“
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 29.10.12
|
2721 |
|
|
22.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 22. oktoobri istungist
| 22.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 22. oktoobri istungist | X |
|
|
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialist Eda Mirki (Mirk) Pärnu Linnavalitsuse esindajana esindama kriminaalasjas.
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist haridus- ja kultuuriosakonnale Pärnu Mulkide Seltsi Pärnus toimuvate kultuuripäevade korraldamise toetuseks 200 eurot.
Tasuta parkimislubade andmine
Otsustati anda ASle Pärnu Vesi tema valduses olevate kahe mootorsõiduki parkimiseks tähtajaga üks aasta tasuta parkimisload Vingi tänaval Vingi tn 13 piirneval alal parkimiseks ning Laial tänaval Vingi tn 13 piirneval alal parkimiseks kolmele mootorsõidukile.
Pärnu Linnavalitsuse 27. septembri 2010 korralduse nr 464 „Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras“ muutmine
Riigi Tarbijakaitseameti bürooruum paikneb Suur-Sepa tn 16 asuvas hoones alates 2010. aasta 22. oktoobrist. Praeguseks on bürooruum üürnikule kitsaks jäänud ning soovitakse kasutusse veel üht ruumi.
Muudeti korralduse punkti 1 ja sõnastati see ümber alljärgnevalt:
„1. Anda kuni 21.oktoobrini 2015 otsustuskorras Riigi Tarbijakaitseameti kasutusse Pärnu linnas Suur - Sepa tn 16 asuvas hoones paiknevad bürooruumid üldpinnaga 27,4m2 koos ruumis paikneva büroosisustusega (hoones ruumid nr 203, 212).“
Muudeti korralduse punkti 2.2 ja sõnastati see ümber alljärgnevalt:
„2.2 üürimäär 290 (kakssada üheksakümmend) eurot kuus (ei sisalda käibemaksu);“
Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
Tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna poolt Pärnu linnas Rüütli tn 16 asuvas hoones paikneva 95,3m2 üldpinnaga äriruumide kasutusse andmiseks 09.10.2012 Pärnu Linnavalitsuse 17.09.2012 korralduse nr 408 alusel läbi viidud kirjalik enampakkumine.
Anti otsustuskorras FIE Leili Morkunene kasutusse Pärnus Rüütli tn 16 asuvas hoones paiknevate äriruumide üldpinnaga 95,3 m2.
Üürimäär on 600 eurot kuus (ei sisalda käibemaksu) ning üürilepingu tähtaeg viis aastat.
Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2012 korralduse nr 430 muutmine
Elektrilevi OÜ taotles isikliku kasutusõiguse seadmist 0,4 kV ja 10 kV elektrimaakaabelliinide ja kaablikappide ehitamiseks sealhulgas katastriüksusele Lennuvälja tee T1 ja Uus-Sauga tänav T2. Vastav nõusolek anti Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2012 korraldusega nr 430. Kuna Lennuvälja tee T1 katastriüksus ei kuulu Pärnu Linnale ja Uus-Sauga tänav T2 andmetes on ebatäpsus, tuleb Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2012 korraldust nr 430 muuta.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2012 korraldust 430 „Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks“ punkti 1.3 ja sõnastati see alljärgnevalt: „1.3 Uus-Sauga tänav T2 (kinnistusraamatu reg. osa nr.2784905, katastritunnus 62502:076:0031, pindala 9668 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 720 m2, lisa 3);“;
täiendati korralduse punkti 1.4 lausega:
„(edaspidi punktides 1.1-1.4 kinnisasjadel asuvad kasutusõigusalad koos kasutusõigusala I, kogusuurusega 2064 m2);
tunnistati kehtetuks korralduse punkt 1.5;
muudeti korralduse punkti 4 ja sõnastati see alljärgnevalt:
„4. Tasu isikliku kasutusõiguse eest:
4.1 isikliku kasutusõiguse aastatasu suuruseks isikliku kasutusõiguse seadmisel on:
4.1.1 Servituudialal I 103,20 EUR (ükssada kolm eurot ja 20 senti), sealhulgas:
4.1.1.1 Mõisavahet tn 2 – 1,65 EUR;
4.1.1.2 Uus-Sauga tänav T3 – 36,3 EUR;
4.1.1.3 Uus-Sauga tänav T2 – 36,0 EUR;
4.1.1.4 Uus-Sauga tänav T1- 29,25 EUR.“;
Koha-aadresside ja sihtotstarvete määramine
Määrati kinnistute ümberkruntimisel uutele moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid, ehituskrundi numbrid ning sihtotstarbed järgmiselt:
koha-aadress ehituskrundi number sihtotstarve
- Raua tänav T1 992 transpordimaa (007; L) – 100%
- Raua tn 13 970 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 2 1281 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 4 1282 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 6 766 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 8 1283 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 10 860 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 1 1295 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 3 1300 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 5 859 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tänav T1 1309 transpordimaa (007; L) – 100%
- Kroomi tänav T2 1310 transpordimaa (007; L) – 100%
- Nikli tänav T3 1353 transpordimaa (007; L) – 100%
- Nikli tänav T4 1354 transpordimaa (007; L) – 100%
- Nikli tänav T5 1355 transpordimaa (007; L) – 100%
- Nikli tänav T6 1356 transpordimaa (007; L) – 100%
- Nikli tänav T7 1357 transpordimaa (007; L) – 100%
- Nikli tn 2 1302 elamumaa (001; E) – 100%
- Nikli tn 4 1301 elamumaa (001; E) – 100%
- Nikli tn 6 1291 elamumaa (001; E) – 100%
- Nikli tn 8 1292 elamumaa (001; E) – 100%
- Nikli tn 10 861 elamumaa (001; E) – 100%
- Räni tänav 1315 transpordimaa (007; L) – 100%
- Räni tn 1 1298 elamumaa (001; E) – 100%
- Räni tn 3 1299 elamumaa (001; E) – 100%
- Räni tn 5 1294 elamumaa (001; E) – 100%
- Räni tn 7 1293 elamumaa (001; E) – 100%
- Räni tn 2 1296 elamumaa (001; E) – 100%
- Räni tn 4 767 elamumaa (001; E) – 100%
- Rääma oja L21 1313 üldkasutatav maa (017; Üm) – 100%
- Kulla tn 4 1297 elamumaa (001; E) – 100%
- Kulla tn 6 35 elamumaa (001; E) – 100%
- Kulla tn 8 36 elamumaa (001; E) – 100%
- Kulla tn 10 37 elamumaa (001; E) – 100%
- Rääma oja L24 1352 üldkasutatav maa (017; Üm) – 100%
Määrati Kulla tn 22 (katastritunnus 62503:074:0390, kinnistu registriosa nr 447305) ja Lõo tn 12 (katastritunnus 62503:074:6800, kinnistu registriosa nr 611805) asuvate kinnistute ümberkruntimisel uutele moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid, ehituskrundi numbrid ning sihtotstarbed järgmiselt:
koha-aadress ehituskrundi number sihtotstarve
- Kroomi tn 14 1285 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 16 1286 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 18 1287 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 9 1304 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 11 1305 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tn 13 1306 elamumaa (001; E) – 100%
- Kroomi tänav T3 1311 transpordimaa (007; L) – 100%
- Kroomi tänav T4 1312 transpordimaa (007; L) – 100%
- Lõo tn 12 680 elamumaa (001; E) – 100%
- Lõo tn 12a 1303 elamumaa (001; E) – 100%
Pärnu Linnavalitsuse 14.11.2011 korralduse nr 409 “Tamme tänaval moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressi ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine” muutmine
Pärnu Linnavalitsuse 14.11.2011 korraldusega nr 409 “Tamme tänaval moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressi ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine” anti Tamme tänaval kuuele moodustatavale katastriüksusele koha-aadressid ja määrati ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Teenindusmaa määramisel lähtuti Tamme tänava äärde jäävate olemasolevate katastriüksuste piiridest. Moodustatava Tamme tänav T1 katastriüksuse piiride määramisel ei arvestatud aga asjaoluga, et 14.06.2011 esitas Tamme tn 54 omanik Pärnu Linnavalitsusele avalduse maa juurdeerastamiseks Tamme tn 54 ja Tamme tänava vahel, mistõttu kattub viimane lõik Pärnu Linnavalitsuse 14.11.2011 korralduses nr 409 määratud Tamme tänav T1 teenindusmaa piiridega.
Muudeti ja sõnastati Pärnu Linnavalitsuse 14. novembri 2011 korralduse nr 409 “Tamme tänaval moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressi ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine” punkti 1.1 järgmiselt:
“1.1 Tamme tänav T1- ehituskrundi nr 2119m pindala 2462 m², sh rajatiste alune pind 1440 m², sihtotstarve transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind 3150 eurot ”
Muudeti punkti 2 ja asendati lisa 5 uue katastriüksuse plaaniga.
Ringi tn 10 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Barensholm OÜ esitas 29.05.2012 Ringi tn 10 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse sooviga ehitada olemasolevale ärihoonele peale 4 korrus ja võtta hoone kasutusele korterelamuna. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja soovib muuta krundi kasutamise sihtotstarvet.
Kvartalis asuvad valdavalt kahe korruselised viilkatustega korterelamud. Detailplaneeringu arendaja peab piirkonda aktiivsest äritsoonist eemalasuvaks ning antud asukohas ärimaja otstarvet mitte toimivaks.
Arvestades kvartalis juba olemasolevaid mahtusid on ruumilise planeerimise komisjon asunud seisukohale, et Ringi tn 10 hoone oma mahult on juba praegu liiga suur ja seda 4 korruse rajamisega võimendada ei ole mõistlik, küll on aktsepteeritav korterite ehitamine olemasolevas hoone mahus.
Kinnistu, suurusega 915 m², asub Pärnu kesklinnas, vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala villade alal, reg nr 27007 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32).
Piirkonnas kehtib Pärnu Linnavolikogu otsusega 17.12.1998 nr 74 kehtestatud Ringi tn 8, 10, Võimlemise tn 6, Hospidali tn 20, 22 kruntide/kinnistute detailplaneering.
Katastrijärgne maakasutussihtotstarve Ringi tn 10 kinnistul on 100% ärimaa. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Ringi tn 10 krundi maakasutuse sihtotstarbeks määratud ärimaa juhtfunktsioon (juhtotstarve).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates Ringi tn 10 krundi uueks maakasutuseks korruselamumaa juhtotstarbe (EK), kõrvalfunktsiooniks võib vajadusel olla ärimaa (Ä).
Algatati Ringi tn 10 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundil asuva olemasoleva ärihoone rekonstrueerimine piirkonda sobivaks korterelamuks, võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ning ehitusõiguse, linnaehituslike ja arhitektuursete tingimuste määramine. Eesmärgiks on üldplaneeringuga määratud ärimaa juhtfunktsiooni muutmine korruselamumaa juhtotstarbeks.
Pärnu Sauga-Jõekalda tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Samaaria Eesti Misjon MTÜ esitas 02.10.2012 Sauga-Jõekalda tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse sooviga ehitada krundile kõrvalhoone – puukuur.
Kinnistu suurusega 2093 m² asub Pärnus Ülejõel, Sauga jõe kaldal Siimu silla vahetus läheduses. Sauga-Jõekalda tn 1 kinnistu jääb arheoloogiamälestise nr 11792 alale.
Krundile on ehitisregistri andmetel ehitatud 4 ehitist: turvakodu, kelder, kuur ja ladu kogu ehitisaluse pinnaga 564,3 m² (täisehitus 27%). Soovitakse ehitada juurde veel kõrvalhoone-puukuur.
Piirkonnas kehtib Pärnu Linnavolikogu otsusega 19.08.2004 nr 107 kehtestatud Sauga-Jõekalda tn 1 kinnistu detailplaneering, millega on krundile määratud 3 hoonestusala, ehitusaluseks pinnaks 628 m² (täisehitus 30%).
Ruumilise planeerimise komisjonis arutleti krundil kehtiva ehitusõiguse elluviimise üle olukorras, kus krundi omanik on alustanud hoone ehitamist selleks mitte ettenähtud kohta. Leiti, et enne uue detailplaneeringu koostamise algatamist tuleks krundi omanikul kasutada ära juba hetkel kehtiv ehitusõigus ja vajadusel mõni olemasolev abihoone ümber ehitada või selle asemele uus rajada.
Detailplaneeringu arendaja ei soovi kehtiva planeeringu kohase lahenduse elluviimist, kuna kehtiva detailplaneeringuga määratud hoonestusalad ei sobi.
Katastrijärgne maakasutussihtotstarve Sauga-Jõekalda tn 1 kinnistul on 100% ühiskondlike ehitiste maa (Üh). Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Sauga-Jõekalda tn 1 krundi maakasutuse sihtotstarbeks määratud ühiskondlike hoonete maa juhtfunktsioon (juhtotstarve), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Sauga-Jõekalda tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundil asuvale turvakodule kõrvalhoone-puukuuri rajamine, võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ning ehitusõiguse, linnaehituslike ja arhitektuursete tingimuste määramine.
Riigihanke korraldamine
Otsustati korraldada Pärnu linna ühistranspordi sõidupiletite trükkimiseks tähtajaga kuni 31. detsember 2016 avatud hankemenetlusega riigihange „Pärnu linna ühistranspordi sõidupiletite trükkimine“.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Katastriüksuse moodustamine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse luba moodustada minimaalsuurusest väiksema pindalaga, 2m² suurune, katastriüksus asukohaga P. Kerese tn 17y.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 22.10.12
|
2717 |
|
|
16.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. oktoobri istungist
| 16.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. oktoobri istungist | X |
|
|
Volituste andmine
Volitada kuni 05.10.2017 sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimanit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos, seoses isikut tõendavate dokumentide taotlemisega, s.h vastu võtma isikut tõendava dokumendi; isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliametis. Samuti tegevusi ja toiminguid kõigis isiku igapäevaeluks vajalikes asjaajamistes.
Riiklike peretoetuste maksmise peatamine ja jätkamine
Alaealised asusid 29.09.2012 elama oma ema juurde ning 02.10.2012 kinnitas seda ka ema. Sellest tulenevalt otsustati peatada riiklike peretoetuste maksmine isale alaealiste eest ning jätkatakse riiklike peretoetuste maksmist emale.
Pärnu Toimetulekukooli direktori ametist vabastamine
Vabastati Riho Alliksoo Pärnu Toimetulekukooli direktori ametikohalt seoses töölepingu korralise ülesütlemisega 23. oktoobril 2012.
Pärnu Vene Gümnaasiumi direktori ametisse kinnitamine
Kinnitati Pärnu Vene Gümnaasiumi direktori ametikohale Riho Alliksoo alates 24. oktoobrist 2012.
Konkursi väljakuulutamine
Kuulutati välja avalik konkurss Pärnu Toimetulekukooli direktori 24. oktoobril 2012 vabaneva ametikoha täitmiseks.
Ehitusloa väljastamine
Tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 17. juuli 2008 korraldusega nr 509 väljastatud ehitusluba nr EL-2932 parkimismaja (ehitisregistri kood 120560499) püstitamiseks ning 25.02.2009 otsus ehitusloa nr EL-3158 parkimismaja juurdepääsu rajatise – rambi püstitamiseks.
Väljastati ehitusluba Pärnus Lai tn 7 (katastritunnus 62510:127:0009) ja Lai tänav T2 (katastritunnus 62510:127:0022) kinnistutele parkimismaja ehitamiseks.
Vana-Sauga tn 24a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
AS Kihnu Kala on esitanud 12. septembril 2012 Vana – Sauga tn 24a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Eesmärgiks on rajada krundile uus külmhoone sealhulgas külmutus- ja hoiukambrid ning täiendavad tootmisruumid tootmistegevuse laiendamiseks.
Taotluses soovitakse lisaks ärimaa juhtotstarbele kavandada krundile ka tootmismaa maakasutuse kõrvalsihtotstarvet.
Detailplaneeringu ala suurus on 2022 m2, mis asub Pärnu linna Ülejõe osas Sauga jõe ja Vana-Sauga tänava vahelisel alal. Piirkonnas kehtib Pärnu Linnavolikogu 16.01.2003 otsusega nr 2 kehtestatud Vana-Sauga ja Sauga jõe vahelise maa-alal asuva territooriumi detailplaneering. Kinnistute arendus on toimunud vastavalt kehtivale detailplaneeringule.
Vana-Sauga tn 24a kinnistu jääb ühtlasi ka Pärnu Linnavolikogu otsusega 20.04.2006 nr 54 algatatud Vana-Sauga sadamaala detailplaneeringu alale ning arheoloogiamälestise nr 11792 alale. Kinnistu asub Sauga jõe piiranguvööndis (200 m) ja Vana-Pärnu kalmistu sanitaarkaitsevööndis (100-300 m, hõlmab veekasutust).
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on ärimaa (Ä).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi kehtiva juhtfunktsiooni täpsustamine vastavalt muutunud majanduskeskkonnale.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades Vana – Sauga tn 24a krundile lisaks ärimaa juhtotstarbele ka tootmismaa juhtfunktsiooni.
Algatati Vana-Sauga tn 24a kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on uute tootmis- ja hoiuruumide kavandamine kalaga seotud tootmistegevuse laiendamiseks. Sellest tulenevalt selgitatakse välja krundile sobiv ehitusõigus sealhulgas krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalud, võimalikud ehitusmahud, linnaehituslikud ja arhitektuursed tingimused.
Nõusoleku andmine kinnistu Lai tänav T 2 koormamiseks reaalservituudiga kinnistu Lai tn 7 kasuks
Anti nõusolek kinnistu Lai tänav T2 (kinnistusregistriosa nr 2692905, katastritunnus 62510:127:0023, maakasutuse sihtotstarve transpordimaa, pindala 5682 m², edaspidi teeniv kinnisasi) koormamiseks reaalservituudiga kinnistu asukohaga Lai tn 7 (kinnistusregistriosa nr 2774305, katastritunnus 62510:127: 0009, pindala 2138 m2, sihtotstarve ärimaa) ja seda koormava hoonestusõiguse (kinnistusregistriosa nr 2516705, edaspidi mõlemad koos valitsev kinnisasi) kasuks tingimustel- reaalservituudi ala on suurusega 804 m2 ; reaalservituudi tähtaeg – kuni 03.08.2046( hoonestusõiguse lõpptähtaeg); reaalservituudi eest tasutakse ühekordse maksena 66 381,66 .(kuuskümmend kuus tuhat kolmsada kaheksakümmend üks euri ja 66 senti) hiljemalt 15.detsembriks 2012.
Riigihanke korraldamine
Otsustati korraldada Pärnu linna ametiasutustele ja ametiasutuste hallatavatele asutustele elektrienergia ostmiseks perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013 avatud hankemenetlusega riigihange „Elektrienergia ostmine“.
Vara otsustuskorras omandamine ja võõrandamine
Pärnu Linnavalitsuse 30.06.2003 korraldusega nr 767 “Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine” algatati Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering ning kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on tänavavõrgustiku korrastamine, mis seni on takistanud piirkonna arengut. Avalike tänavate ehitamiseks on vaja teha äralõiked olemasolevalt kinnistult või kinnistu omandada tervikuna. Kinnistute omanikud on andnud oma nõustumuse kinnistute jagamiseks ja vajalike maatükkide võõrandamiseks Pärnu linnale. Kinnistute suuruse vähenemine kompenseeritakse kinnistute omanikele vastavalt kokkulepitule rahas või teise maatüki vastuandmisega detailplaneeringu alal.
- kinnistu Parmu 4B (kinnistusregistriosa nr 38805, katastritunnus 62503:072:0030, pindala 1193 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 494 m2;
- kinnistu Terase 7 (kinnistusregistriosa nr 799705, katastritunnus 62503:072:7730, pindala 1769 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 202 m2;
- kinnistu Terase 9 (kinnistusregistriosa nr 799805, katastritunnus 62503:072:7740, pindala 1769 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 202 m2;
- kinnistu Kroomi 17 (kinnistusregistriosa nr 1848805, katastritunnus 62503:074:8590, pindala 1752 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 304 m2;
- kinnistu Kroomi 14 (kinnistusregistriosa nr 1434505, katastritunnus 62503:074:7660, pindala 1100 m2, sihtotstarve elamumaa);
- kinnistu Kroomi 18 (kinnistusregistriosa nr 1848905, katastritunnus 62503:074:8600, pindala 1668 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 168 m2;
- kinnistu Raua tn 1 (kinnistusregistriosa nr 33905, katastritunnus 62503:072:0280, pindala 5537 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 373 m2;
- kinnistu Lõo 14 (kinnistusregistriosa nr 610605, katastritunnus 62503:074:0300, pindala 4125 m2, sihtotstarve elamumaa, lisa 8) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 111 m2 müügihinnaga 150.00 (ükssada viiskümmend) krooni ruutmeetri eest;
- kinnistu Kulla 10 (kinnistusregistriosa nr 1848705, katastritunnus 62503:074:0510, pindala 1752 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu suurusega ca 381 m2 müügihinnaga 150.00 (ükssada viiskümmend) krooni ruutmeetri eest;
- kinnistu Kulla 12A (kinnistusregistriosa nr 101305, katastritunnus 62503:074:0380, pindala
6037 m2, sihtotstarve elamumaa)jagamisel moodustatavad kinnistud kogusuurusega ca 1417 m2;
- kinnistu Raua 3 (kinnistusregistriosa nr 345005, katastritunnus 62503:075:0330, pindala 4846 m2, sihtotstarve elamumaa) jagamisel moodustatav kinnistu ca 297 m2.
Nõusoleku andmine hoonestusõiguse lepingu muutmiseks, hoonestusõiguse võõrandamiseks ja hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga
Anti aktsiaseltsile Merko Ehitus Eesti nõusolek kinnistut Lai tn 7 koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks osaühingule Albertus (registrikood 10765034) tingimusel, et OÜ Albertus võtab üle kõik hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatud võlaõiguslikud kokkulepped. Anti nõusolek osaühingule Albertus hoonestusõiguse (kinnistusraamatu registriosa nr 2516705) koormamiseks hüpoteegiga summas kuni 5 000 000 (viis miljonit) eurot.
Pärnu Papiniidu tn 8 // 10, Energia tn 1 ja 5a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Algatati Papiniidu tn 8 // 10, Energia tn 1 ja 5a kinnistute detailplaneeringu koostamine ülesandega kavandada olemasolevale Kaubamajaka kaubanduskeskusele laiendus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist linnavalitsus vajalikuks ei pea. Küll aga on planeeringuprotsessi raames vajalik analüüsida keskuse laienemisega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku mõju.
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist majandusosakonnale 2800 eurot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt projekti „Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine“ läbiviimiseks saadud toetuse osaliseks tagastamiseks ja intressi tasumiseks.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 16.10.12
|
2711 |
|
|
| 11.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. oktoobri istungist
|
|
| 08.10.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 8. oktoobri istungist
|
|
| 27.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. septembri istungist
|
|
17.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 17. septembri istungist
| 17.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 17. septembri istungist | X |
|
|
Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õppekavavälise tegevuse hinnakirja kinnitamine
Muusika õppesuunaga Ülejõe Gümnaasium korraldab õppekavavälise tegevusena instrumendiõpet. Õpilastele on loodud võimalused õppida õppekavaväliselt klaverit, akordioni, plokkflööti ja kitarri. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt võib koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa, kulude katmine toimuda kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel. Kinnitati Ülejõe Gümnaasiumi õppekavavälise instrumendiõppe omaosaluseks 28 eurot kuus.
Pärnu Linnavalitsuse 12. september 2011 korralduse nr 298 „Pärnu linna muusika aastapreemia määramise žürii moodustamine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 12. septembri 2011 korralduse nr 298 „Pärnu linna muusika aastapreemia määramise žürii moodustamine“ punkti 1 ning arvati žürii liikmete hulgast välja Andrus Kallastu; žürii liikmeks arvati RE Eesti Kontsert Pärnu Kontserdimaja direktor Marika Pärk.
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist haridus ja kultuuriosakonnale 150 eurot 21.-22.09.2012 Poolas toimuvatel kurtide juunioride Euroopa meistrivõistlustel Eestit esindava Taavi Saare võistlustel osalemise toetuseks ning samale osakonnale 200 eurot 8.-11.11.2012 Türgis toimuval EDSO (European Deaf Sport Organisation) spordiseminaril Eesti Kurtide Spordiliitu esindava Eero Pevkuri osalemise toetuseks.
Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel
Korraldatakse linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel ning kasutusse antakse Rüütli tn 16 paikneva hoone äriruumid üldpinnaga 95,3 m2. Alghind - üürimäär on 745 eurot kuus, üürilepingu tähtaeg 5 aastat ning enampakkumise tagatisraha 500 eurot. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud.
Nõusoleku andmine üleehitamiseks üle kinnisasja piiri ja reaalservituudi seadmiseks
OÜ Impera Broker taotleb nõusolekut kinnisasjal Aisa 13 asuva hoone varikatuse ehitamiseks üle kinnisasja piiri Aisa tänava kohale ja Aisa tänava koormamiseks reaalservituudiga. Aisa tänav on kinnistamata, mistõttu saab anda nõusoleku üleehitamiseks ja eelnõusoleku reaalservituudi seadmiseks pärast Aisa tänava rajatise aluse maa kinnistamist Pärnu linna nimele.
Anti nõusolek Aisa tn 13 hoone varikatuse ehitamiseks üle kinnisasja piiri linnarajatise, Aisa tänav, kohale.
Anti nõusolek pärast Aisa tänava kinnistamist moodustatavale kinnistule, Aisa tn 13 kinnisasja (kinnistusregistriosa nr 148105, katastritunnus 62512:026:005, pindala 595 m², sihtotstarve elamumaa), kasuks reaalservituudi seadmiseks.
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus, Uus-Sauga tn 62 (katastritunnus 62502:078:0002) maaüksusele majapidamisabihoone - köögi püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse rajamisega.
Koha-aadresside ja sihtotstarvete määramine
Määrati Roheline tn 17 (katastritunnus 62507:010:2980; kinnistu registriosa nr 627105) ja Roheline tn 17a (katastritunnus 62507:010:1910; kinnistu registriosa nr 146205) asuvate kinnistute ümberkruntimisel uutele moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid, ehituskrundi numbrid ning sihtotstarbed järgmiselt:
koha-aadress ehituskrundi number sihtotstarve
Roheline tn 17 298 elamumaa (001; E) – 100%
Roheline tn 17a 1327 elamumaa (001; E) – 100%
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
Muudeti Betooni tn 2 katastriüksuse (katastritunnus 62504:062:0008; kinnistu registriosa nr 1945305) senist sihtotstarvet (100% ärimaa) ning määrati uueks katastriüksuse sihtotstarbeks 90% tootmismaa (003; T), 10% ärimaa (002; Ä).
Vaideotsus
Tunnistati kehtetuks 28. veebruari 2011 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 87 „Vaide rahuldamata jätmine“. Rahuldati Rüütli tn 34 ja 36 omaniku esindaja 02. veebruaril 2011 esitatud vaie ja tunnistati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 21. jaanuari 2011 ettekirjutus nr 9-13/5523-5 täielikult kehtetuks. Tehti Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
Arvamus Pärnu Linnavolikogu määruse „Pärnu Linnavolikogu 17. septembri 2009 määruse nr 36 „Volikogu õigusaktide eelnõude normitehnika nõuded“ muutmine“ eelnõule
Volikogu istungil esitab linnavalitsuse seisukoha linnasekretär Tiina Roht.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 17.09.12
|
2684 |
|
|
12.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 12. septembri istungist
| 12.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 12. septembri istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 12. septembri 2012 istungi ülevaade
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Betooni tn 2 (katastritunnus 62504:062:0008) kinnistule tootmishoone püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevarustuse ja platsi rajamisega.
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2017“
Pärnu linna eelarvestrateegia on dokument, mille abil planeeritakse linna arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finantsressursid. Linna eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on luua keskpikas perspektiivis jätkusuutlik eelarvepoliitika, mis omakorda toetab linna terviklikku ja tasakaalustatud arengut.
Linna strateegilistest eesmärkidest lähtudes on koostatud linna eelarve tulude prognoos ja määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute mahud ning linna laenustrateegia. Pikemas perspektiivis peaks linna eelarvestrateegiast saama linna arengukava osa, mida regulaarselt volikogu poolt täpsustatakse.
Käesolev eelarvestrateegia toetub oma ülesehituselt kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadusele. Esimeses osas antakse ülevaade Eesti ja Pärnu finantsmajanduslikust olukorrast. Teine osa käsitleb põhitegevuse tulusid ja kulusid, kusjuures põhitegevuse kulud on jaotatud nii majandusliku sisu alusel kui ka tegevusvaldkondade lõikes. Kolmandas osas kujundatakse linna investeerimispoliitika selliselt, et linn suudaks kaasata investeerimistegevuseks Euroopa Liidu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendeid. Neljandas osas kavandatakse lähiaastate finantseerimispoliitika nii, et Pärnu linna laenukoormus väheneks valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud määrani aastal 2013 ning samal ajal oleks tagatud arvete, maksude, intresside ja muude kohustuste tähtaegne tasumine. Viiendas osas antakse ülevaade Pärnu linnast sõltuvate üksuste majandusolukorrast ning Pärnu linna ja temast sõltuvate üksuste finantsdistsipliini kinnipidamisest iga aasta lõpu seisuga.
Pärnu linna rahaliste vahendite võimalikult tõhus kasutamine, omavalitsuse funktsioonide häireteta täitmine, investeerimis- ja arendustegevuse jätkumine, maksete tähtaegsus ning linnaeelarve stabiilse tulubaasi loomine eelseisvaks viieks aastaks on käesoleva dokumendi praktiline eesmärk.
Linnavalitsus suunas volikokku teisele lugemisele määruse eelnõu, millega soovib kinnitada Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2017.
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu Linnavalitsuse töökord“
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse kinnitada Pärnu Linnavalitsuse töökord. Määrusega sätestatakse linnavalitsuse töö kavandamise alused, täpsem töökord. Samuti komisjonide töö kord ning selle moodustamise ja tegevuse alused.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Pärnu linnas Lai tn 22 kinnisasja osale sundvalduse seadmine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu millega soovitakse seada sundvaldus Pärnu linna kasuks Lai tn 22 kinnisasjale (Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr 1798405, katastritunnus 62510:131:4340, pindala 10709, sihtotstarve – ärimaa; omanik Osaühing Kalda Majad, registrikood 10295060) 354 m2 suuruse kasutusala ulatuses jalgtee ning selle valgustuse rajamiseks ja edaspidiseks haldamiseks vastavalt projektile.
Samuti soovitakse kinnitada rajatava avalikult kasutatava tee asukoht Lai tn 22 kinnisasjal vastavalt projektile.
Pärnu Linnavolikogu 15.09.2011 määruse nr 16 „Pärnu linna arengukava aastani 2025” muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 15.09.2011 määrusega nr 16 kinnitatud Pärnu linna arengukava aastani 2025.
Soovitakse muuta peatükki 5 „Pärnu linna juhtimist ja arendustegevust kandvad väärtused“, peatükki 6 „Pärnu linna arengusuunad ja strateegilised eesmärgid aastani 2025“, peatükki 7 „Arengukava tegevuskava ja investeeringute kava“ , muuta lisa 2 „Tegevuskava 2013-2025“ koos lisadega „Investeeringute kava 2013-2016“ ja „Investeeringute kava 2017-2025“.
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruse nr 54 „Pärnu Toimetulekukooli põhimäärus“ muutmine
Pärnu Toimetulekooli põhimäärus on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määrusega nr 54. Pärnu Toimetulekukool on esitanud 28. augustil 2012 taotluse muudatuste tegemiseks põhimääruse paragrahvis 18, mis puudutab õpilaste õppetegevuses osalemist ja paragrahvis 20, mis puudutab õppekavavälise tegevuse mõiste täpsustamist, õppekavavälise tegevuse korraldamist ja õppekava läbimist toetavate õppekavaväliste teenuste loetelu täiendamist ja sõnastuse muutmist
Olulisemad muudatused.
Paragrahvi 18, mis reguleerib õppetegevuses osalemist, on täiendatud õpilastele transporditeenuse osutamise võimalusega. Et Toimetulekukooli õpilased saaksid õppetöös osaleda, on kool korraldanud neile tasuta transpordi kooli ja koolist koju. Kuna transporditeenuse osutamine on otseselt seotud õppetegevuses osalemisega, siis on see õppekavaväliste teenuste loetelust välja jäetud ja paragrahv 18 on täiendatud lõikega 4 sõnastuses: „Kool korraldab õpilaste transpordi kooli ja koolist koju kooli võimalusi ja vanema vajadusi arvestades.“
Paragrahvis 20 on täpsustatud õppekavavälise tegevuse mõistet, õppekavavälise tegevuse korraldamist ja õppekava läbimist toetavate õppekavaväliste teenuste loetelu. Õppekavaväline tegevus on huvitegevuse korraldamine ning õppekava läbimist toetavate õppekavaväliste teenuste osutamine. Õppekavaväline tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast. Kool osutab järgmiseid õppekava läbimist toetavaid õppekavaväliseid teenuseid:
1) päevahoiuteenus;
2) päevahoiuteenusega seotud õpilaste toitlustamise korraldamine;
3) füsioteraapiateenus.
Õppekava läbimist toetavate õppekavaväliste teenuste hinnakirja kehtestab linnavalitsus. Kuna kool ei osuta kõneravi, eripedagoogilist nõustamist ja tasulise teenusena õpilastransporti, on need kooli osutatavate õppekavaväliste teenuste loetelust välja jäetud
Kool osutab õppekavaväliseid teenuseid õpilastele vanema (seadusliku esindaja) avalduse alusel ja kooli võimalusi arvestades. Riiklikul ülalpidamisel asenduskoduteenusel või osalisel riiklikul ülalpidamisel vanema avalduse alusel olevatele õpilastele osutatakse õppekava läbimist toetavaid õppekavaväliseid teenuseid ainult õppepäevadel kuni 14.30ni. Ajaline piirang on kehtestatud seetõttu, et lõikes 5 toodud õpilastel puuduvad võimalused päevahoiuteenuse osutamiseks Toimetulekukoolis, samas sobivad tingimused on olemas Pärnu Lastekülas.
Paragrahvi 21 lõikes 2 on sätestatud õpilase õigused. Muudetakse paragrahvi 21 lõike 2 punkti 3 sõnastust, nähes ette, et õpilasel on õigus saada kooli võimalusi ja vanemate vajadusi arvestades õppekavaväliseid teenuseid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 8 kohaselt on õpilasel õigus kasutada päevahoiuteenust. Viidatud säte tunnistatakse kehtetuks, kuna päevahoiuteenuse puhul on tegemist õppekava läbimist toetava õppekavavälise teenusega ning õpilase õigus seda teenust saada on sätestatud § 21 lõike 2 punktis 3.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määrust nr 54 „Pärnu Toimetulekukooli põhimäärus“.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 12.09.12
|
2682 |
|
|
| 10.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. septembri istungist
|
|
03.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 3. septembri istungist
| 03.09.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 3. septembri istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 3. septembri 2012 istungi ülevaade
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
Anti käeoleva aasta 3. septembrist kuni 31. detsembrini otsustuskorras MTÜ Caritas Eesti (registrikood 80005460) kasutusse Pärnus Oja tn 97 asuvas Pärnu Lastekülas peremaja nr 6 ruumid üldpinnaga 84,2m².
Üürnik tasub lepingu eseme kasutamise eest igakuiselt üüri 100 eurot ja kõrvalkulude katteks 400 eurot; lepingu eseme kasutamise sihtotstarve – lapsehoiuteenuse pakkumine noortele vanematele, noorte vanemate nõustamine.
Noorte tervishoiutöötajate õppelaenu tagasimakse toetamine
Määrati õppelaenu tagasimakse põhiosa toetus 16 Pärnu linnas elavale noorele tervishoiutöötajale kogusummas 3822 eurot.
Koha-aadressi andmine ja nõusolek Roheline tn 19a maa riigi omandisse jätmiseks
Anti moodustatavale katastriüksusele koha-aadressiks Roheline tn 19a.
Nõustuti maa riigi omandisse jätmisega maatükil Pärnu linnas, Roheline tn 19a, sihtotstarve 100% elamumaa (001; E), pindala 865 m², maa maksustamishind 4970 eurot.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke korraldamiseks“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse luba Pärnu Linnavalitsusel võtta varalisi kohustusi seoses riigihanke korraldamisega Uus tn 4/Nikolai tn 3, Suur-Sepa tn 16, J.V.Jannseni tn 5, Kaevu tn 27, Metsa tn 14 ja Nikolai tn 8 kinnistute välikoristuse ja nimetatud kinnistutel asuvate hoonete sisekoristuse teenuse tellimiseks perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2015.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke korraldamiseks“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse luba võtta Pärnu Linnavalitsusel varalisi kohustusi riigihangete korraldamiseks Pärnu linna avaliku liiniveo bussipiletite trükkimise ning müügi korraldamiseks perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2016.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke korraldamiseks“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse luba Pärnu Linnavalitsusel võtta varalisi kohustusi seoses riigihanke korraldamisega elektrienergia ostmiseks Pärnu linna ametiasutustele ja ametiasutuste hallatavatele asutustele kuni kolmeks aastaks (01.01.2013 kuni 31.12.2015).
Pärnu Linnavolikogu otsus „Kohanime määramine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse määrata Kesklinna linnaosas Hommiku tn 2a kinnistul paiknevale linnaväljakule kohanimeks Friedrich Fromhold Martensi väljak.
Friedrich Fromhold von Martens (1845 Pärnu-1909 Valga) oli Eesti päritolu Venemaa keisririigi õigusteadlane, diplomaat, vahekohtunik ja ajaloolane, kes andis suure panuse tänapäevasesse rahvusvahelisse õigusse.
Friedrich Fromhold Martens nimetati 1901. aastal ka Pärnu linna aukodanikuks ning on ilmselt rahvusvaheliselt tuntuim Pärnus sündinud inimene.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 13. juuni 2011 korraldusega nr 221 algatati Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneering ülesandega kinnistu ümberkruntimiseks ja neile ehitusõiguse määramiseks. Eesmärgiks on kinnistu jagamine omanike vahel kolmeks krundiks.
Pärnu Linnavalitsuse 18. juuni 2012 korraldusega nr 306 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 3,3 ha, mis asub Pärnu Kesklinna linnaosas Papiniidu ettevõtluspiirkonnas ja hõlmab 31299m² suurusega Papiniidu tänav 5 kinnistut.
Antud piirkonda on koondunud oluline osa ehitusmaterjalide, mööbli-, autotarvete- jm kauplusi, hulgikaubandus- ja mitmesuguseid teenindusettevõtteid. Lähedal paiknevad bensiinijaam, peenelektroonika-tootmishoone, autopesula; planeeringuala vahetus läheduses paikneb ka üks väikeelamu. Elamufunktsioon on piirkonnas marginaalne, seda ei soosi piirkonna suur liiklusintensiivsus ega ümbritsevate äri- ja teenindusettevõtete kontsentratsioon.
Olemasolev Papiniidu tänav 5 krunt on hoonestatud aastatel 2007/2008 ehitatud 1–2-korruselise ärihoonega, 1–4-korruselise ärihoonega ja 2–8-korruselise äri- ja büroohoonega. Planeeringualale on juurdepääsud lõuna poolt Laki tänavalt ja põhja poolt Lao tänavalt.
Kinnistu olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 80% ärimaa ja 20% tootmishoonete maa.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on Papiniidu tn 5 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud ärimaa (Ä) ja tootmismaa (T), mida planeeringuga ei muudeta.
Üldplaneering näeb piirkonnas ette äri- ja kergtootmishoonete edasist arengut. Planeeringuala on maakasutuse intensiivsuse ja hoonestustiheduse mõistes realiseerunud, soovitatav on nii planeeringuala kui ka seda ümbritseva piirkonna haljastuse tihendamine ja korrastamine.
Alal kehtib Pärnu Linnavalitsuse 31. 07. 2006 korraldusega nr 676 kehtestatud Lao tn 4 ja Papiniidu tn 5 kinnistute detailplaneering, millega kavandatust on Papiniidu tn 5 kinnistu hoonestus ehitatud välja peaaegu täielikus mahus ning Lao tn 4 kinnistu on liidetud Papiniidu tn 5 kinnistuga.
Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide kasutamise sihtotstarbed on 80-100% ärimaa (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa - BT) ja 0‑20% tootmismaa (tootmishoone maa - TH), nende vahelt läbi kulgeva tänavakrundi sihtotstarve on 100% transpordimaa (tee ja tänava maa - LT). Tegemist ei ole Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse olulise ega ulatusliku muutmisega planeeritava ala juhtfunktsiooni osas planeerimisseaduse § 9 lg 7 punktide 1-3 tähenduses.
Planeeringulahendus.
Detailplaneering käsitleb juba väljakujunenud äri- ja büroohoonestuse piirkonnas paiknevat ühte krunti. Tegemist on kaasaegse selge joonega arhitektuuriga ja põhjalikult läbimõeldud ümbritseva ruumiga krundiga. Krundi hoonestus on hästi vaadeldav Papiniidu tänava ja Liivi tee suunalt ning eriti esinduslikult jõe poolt Papiniidu sillalt, ning on kogu Papiniidu piirkonna ärihoonestuse arhitektuurne aktsent. Haljastus on lahendatud minimaalses mahus parkimiskohtade vaheliste haljastusena ja hoonete ümbruses murupinnana.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada olemasolev 31 299m² suurune Papiniidu tn 5 kinnistu kolmeks: kaheks ärimaa juhtotstarbega krundiks suurustega 24 910m² (POS 1) ja 4409m² (POS 3) ja nende vahelt läbi kulgevaks 1976m² suurusega transpordimaa juhtotstarbega krundiks (POS 2).
Detailplaneering näeb ette uuele 24 910m2 pindalaga krundile kolme hoonet suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kokku 13 823m2. Hoonete lubatud suurim kõrgus on 15,0 m arvestatuna maapinna absoluutkõrgusest 7,27m. Hoonete lubatud maapealsete korruste arv on 1–4 korrust ja lubatud on üks maa-alune korrus. Krundile ulatub Pärnu jõe piiranguvöönd 100m ja samuti paikneb krunt tervikuna 300m maantee sanitaarkaitsevööndis.
Moodustatavale 4409m2 suurusele krundile võib ehitada ühe hoone suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 1200m2 . Hoonele lubatud maapealsete korruste arv on 2–8 korrust ja lubatud on üks maa-alune korrus. Hoone lubatud suurim kõrgus on 29,0 m arvestatuna maapinna absoluutkõrgusest 7,26m. Krunt jääb 300m maantee sanitaarkaitsevööndisse.
Kruntidele planeeritud maakasutuse sihtotstarbed on 80-100% ärimaa (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa BT), mis vastab Pärnu üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile ärimaa (Ä), võimalik vaste katastri sihtotstarbele on ärimaa ja 0‑20% tootmismaa (tootmishoone maa TH), mis vastab Pärnu üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile tootmismaa (T), võimalik vaste katastri sihtotstarbele on tootmismaa.
Äri- ja tootmismaa kruntide vahele moodustatakse 1976m² suurune krunt, mille planeeritud maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa (tee ja tänava maa LT)., mis vastab Pärnu üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile transpordimaa (L), võimalik vaste katastri sihtotstarbele on transpordimaa. Tee- ja tänava maa krunt jääb eraomandisse.
Äri- ja tootmismaakruntide parkimisvajadused lahendatakse oma kruntide piires. Sõidukite juurdepääs on nii Laki tänavalt kui ka Lao tänavalt. Väljakujunenud liikluskorraldust planeeringuga ei muudeta.
Kruntidel paiknev olemasolev haljastus säilitatakse ja võimalusel nähakse ette lisada parkimiskohtade vahelist kõrghaljastust.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Planeeringu lahendusega tagatakse ettevõtluse arendamiseks kruntide kasutamise parem võimalus.
Detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga ning avalikustatud. Avalikustamise ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Maavanema järelevalvet planeeringu üle ei teostatud.
Planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 03.09.12
|
2670 |
|
|
| 27.08.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. augusti istungist
|
|
| 13.08.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 13. augusti istungist
|
|
30.07.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. juuli istungist
| 30.07.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. juuli istungist | X |
|
|
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Jätkatakse riiklike peretoetuste maksmist isiku eest tema enda nimele.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Jätkatakse riiklike peretoetuste maksmist isiku eest tema enda nimele.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Jätkatakse riiklike peretoetuste maksmist isiku eest tema enda nimele.
Sotsiaalprojektide toetamine
Eraldati MTÜ EÜ Elulustile sotsiaalprojekti „Osalemine Memme-Taadi päevadel“ toetuseks 302 (kolmsada kaks) eurot ning MTÜ Pärnumaa Vähiühingule sotsiaalprojekti “Kuidas haigusega toime tulla” toetuseks 300 (kolmsada) eurot.
Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist majandusosakonnale Kadri tn 23 asuva hoone lasteaia soojussõlme ja soojusmõõdusõlme valmistamiseks ja paigaldamiseks 12 120 eurot ning Riia mnt 129 asuva Pärnu Spordihalli väikese saali taastamistöödeks 4020 eurot.
Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks
Anti nõusolek Elektrilevi OÜle (äriregistri registrikood 11050857, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn) tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevale kinnisasjale Männi tänav T2 (kinnistusraamatu reg. osa nr.2659105, katastritunnus 62506:027:0001, pindala 8801 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 13 m2).
Nõusoleku andmine tehnorajatise ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks Fortum Eesti AS kasuks
Anti nõusolek Fortum Eesti ASile (äriregistri registrikood 12114252, Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn, postiaadress Suur-Jõe 52, 80010 Pärnu) tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevale katastriüksustele pärast katastriüksuste kinnistusraamatusse kandmist:
- Roosi tänav T2 (katastritunnus 62510:019:0001, pindala 1354 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 150 m2);
- Supeluse tänav T2 (katastritunnus 62510:020:0002, pindala 3134 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 670 m2);
- Supeluse tänav T3 (katastritunnus 62510:039:0002, pindala 3303 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 398 m2).
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba ASile Ecobrich Pärnus Niidu tn 11a (katastritunnus 62517:050:0006) kinnistule puidukuivati püstitamiseks.
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Kooli tn 61a kinnistule üksikelamu püstitamiseks.
Kasutusloa väljastamine
Väljastati kasutusluba Pärnus Karja tn 89 kinnistul (katastritunnus 62511:051:0001) laiendatud elamu kasutusele võtmiseks.
Kasutuslubade väljastamine
Otsustati väljastada kasutusluba Pärnus Esplanaadi tn 8 kinnistul paikneva elamu ja kõrvalhoone kasutusele võtmiseks.
Koha-aadresside ja sihtotstarvete määramine
Muudeti katastriüksuste koha-aadressid järgmiselt:
senine koha-aadress uus koha-aadress katastritunnus
- Pilli tn 2 Pilli tn 6 62511:156:0010
- Pilli tn 4 Pilli tn 8 62511:156:0014
- Pilli tn 4a Pilli tn 8a 62511:156:0015
- Pilli tn 6 Vasakkalda kallasrada L5 62511:156:0013
Määrati Sillutise tn 6 (katastritunnus 62511:148:8570; kinnistu registriosa nr 1679105) asuva kinnistu detailplaneeringu järgsel jagamisel uutele moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed järgmiselt:
koha-aadress ehituskrundi number sihtotstarve
- Sillutise tn 4 2201 elamumaa (001; E) – 100%
- Sillutise tn 6 57 ärimaa (002; Ä) – 100%
- Suur-Jõe tn 29 2202 elamumaa (001; E) – 100%
- Suur-Jõe tn 29a 2203 elamumaa (001; E) – 100%
- Suur-Jõe tn 29b 2204 elamumaa (001; E) – 100%
- Suur-Jõe tn 29c 2205 tootmismaa (003; T) – 100%
- Pilli tn 2a 2206 üldkasutatav maa (0017; Üm) – 100%
- Pilli tn 2 2207 elamumaa (001; E) – 100%
- Pilli tn 4 2208 elamumaa (001; E) – 100%
- Pilli tänav T3 2209 transpordimaa (007; L) – 100%
Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine
Pikendati Advokaadibüroo Tamar poolt esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 30.07.12
|
2636 |
|
|
04.07.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. juuni istungist
| 04.07.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. juuni istungist | X |
|
|
1. Sotsiaaltoetuste määramise kord
Pärnu Linnavolikogu 14. juuni 2012 määruse nr 17 “Sotsiaaltoetuste kord” § 4 ja § 17 lõike 1 alusel kehtetstati Pärnu Linnavalituse määrusega „Sotsiaaltoetuste suurused ja nende määramise kord“, mis hakkab kehtima 5. juuli 2012.
2. Pärnu Lasteaia Pöialpoiss direktori ametisse kinnitamine
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 21 lõike 5, Pärnu Linnavalitsuse 28. mai 2012 korralduse nr 258 „Konkursi väljakuulutamine“ ja konkursikomisjoni 28. juuni 2012 protokollilise otsuse alusel kinniti Pärnu Lasteaed Pöialpoiss direktori ametikohale alates 03. septembrist 2012 Merike LILLEPÕLD.
3. Vladimir Klevtsovi ametist vabastamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõike 1 punkti 7, Töölepingu seaduse § 88 ja § 97 lõike 3 alusel ja arvestades V. Klevtsovile 26.06.2012 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldust vabastati Vladimir Klevtsov Pärnu Vene Gümnaasiumi direktori ametikohalt seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel alates 02. juulist 2012.
4. Kantselei 27.04.2012 otsuse nr 3-5/622 peale esitatud vaide läbivaatamine
Otsustati jätta rahuldamata isiku poolt esitatud vaie kantselei 27.04.2012 otsuse nr 3-5/622 kehtetuks tunnistamise nõudes.
5. Komisjonide koosseisude muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3 ja Pärnu Linnavolikogu 17. juuni 2010 määruse nr 23 “Pärnu Linnavalitsuse töökord” § 21 lõike 2 alusel
muudeti Pärnu Linnavalitsuse 22. oktoobri 2004 korraldust nr 1003 “Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni koosseisu kinnitamine” punkti 1 järgmiselt:
1.1 arvata komisjoni koosseisust välja Kaire Aamisepp;
1.2 kinnitada Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni liikmeks sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 05. mai 2003 korraldust nr 498 “Eluasemekomisjoni moodustamine, eluasemekomisjoni põhimääruse kinnitamine ja Pärnu Linnavalitsuse 15.11.1999 korraldust nr 2331 “Korterikomisjoni moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” kehtetuks tunnistamine” punkti 3 järgmiselt:
2.1 arvata komisjoni koosseisust välja Kaire Aamisepp;
2.2 kinnitada Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni liikmeks sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 25. jaanuari 2010 korraldust nr 61“Hasartmängu mängukohtade taotluste läbivaatamise komisjoni koosseisu kinnitamine” punkti 1 järgmiselt:
3.1 arvata komisjoni koosseisust välja Kaire Aamisepp;
3.2 kinnitada Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni liikmeks sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver.
Tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 06. mai 2005 korraldus nr 296 “Pärnu linna kriisikomisjoni koosseisu kinnitamine”.
6. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 23 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3 ning Pärnu Linnavalitsuse linnavara komisjoni 26. juuni 2012 otsuse (tööistungi 2-10.1/8/2012 protokoll punkt nr 1) alusel tunnistati Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 2007 otsuse nr 67 „Linnavara võõrandamine“ ja Pärnu Linnavalitsuse 28. mai 2012 korralduse nr 265 “Enampakkumise tingimuste muutmine ja uue enampakkumise korraldamine” alusel Pärnus A.H. Tammsaare pst 11 asuva kinnistu nr 378405 võõrandamiseks 26. juunil 2012 läbi viidud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine ostuhinnaga 510 000 (viissada kümme tuhat) eurot, mille esitas AS Tarriks (registrikood 10004068).
Tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 27. veebruari 2012 korralduse 107 “Enampakkumise korraldamine” ja Pärnu Linnavalitsuse 04. juuni 2012 korralduse nr 276 “Enampakkumiste nurjunuks tunnistamine ja uute enampakkumiste korraldamine” alusel Pärnus Mai tn 25 asuvas elamus paikneva korteri nr 61 (kinnistusregistriosa nr 935605) võõrandamiseks 26. juunil 2012 läbi viidud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine ostuhinnaga 25 200 (kakskümmend viis tuhat kakssada) eurot, mille esitas OÜ RL Investgroup (registrikood 10526826).
Tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu Linnavalitsuse 14. novembri 2011 korralduse nr 405 “Enampakkumiste korraldamine” ja Pärnu Linnavalitsuse 04. juuni 2012 korralduse nr 276 “Enampakkumiste nurjunuks tunnistamine ja uute enampakkumiste korraldamine” alusel Pärnus Väike-Jõe 1 asuvas elamus paikneva korteri nr 9 (kinnistusregistriosa nr 2584905) võõrandamiseks 26. juunil 2012 läbi viidud kirjalik enampakkumine
7. Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondis majandusosakonnale 1540 eurot Väike-Kuke tn 8a asuva hoone lasteaiaks renoveerimiseks (kaugküttevõrguga liitumisvõimsuse suurendamiseks 100kW võrra).
8. Niidu tn 18; Kasutusloa väljastamine
Otsustati väljastada kasutusluba Pärnus Niidu tn 18 kinnistul (katastritunnus 62506:045:2290) laiendatud ja rekonstrueeritud elamu (ehitisregistri kood 103011228) kasutusele võtmiseks. Kasutusloale kanda ehitise kasutamise otstarbeks (11101) Üksikelamu.
9. Ehiusloa väljastamine Lepiku 7
Otsusuati väljastada ehitusluba Pärnus Lepiku tn 7 kinnistule (katastritunnus 62516:064:0004) elamu püstitamiseks koos elamut teenindavate tehnotrasside (veevarustus, reoveekanalisatsioon, elektrivarustus, sidevarustus) rajamisega.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 04.07.12
|
2624 |
|
|
| 26.06.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 25. juuni istungist
|
|
| 18.06.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 18. juuni istungist
|
|
11.06.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni istungist
| 11.06.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 03.01.2012 korralduse nr 4 „Kultuuriprojektidele toetuste eraldamine“ muutmine
Otsustati muuta Pärnu Linnavalitsuse 03. jaanuar 2012 korraldust nr 4 „Kultuuriprojektidele toetuste eraldamine“ ning asendada punktis 1.55 sõnad „MTÜ Vabatahtlike Teatritrupijuhtide Liit“ sõnadega „OÜ Sarvepere“.
Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist linnakantseleile 10 720 eurot Riigikohtu Halduskolleegiumi 29. mai 2012 otsusega OÜ Parem Kalda kasuks välja mõistetud õigusabikulude katteks.
Tasuta parkimislubade andmine
Otsustati anda Pärnu Spordiselts Kalev spordikoolile Lehe tänaval (staadioni poolsel küljel, värava ees) parkimiseks kaks tasuta parkimisluba tähtajaga kuni 31.08.2012.
Linnavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras
Anti otsustuskorras tasuta kasutusse tähtajaga 30.06.2012 kuni 01.09.2012 OÜle Einer Projekt (registrikood 11330433) Pärnu linna omandis olevad kinnistute ja katastriüksuste osad kokku 6500 m2 – kinnistu Kalda tn 4 (kinnistu nr 2771205), kinnistu Kalda tn 9 (kinnistu nr 20403059), katastriüksus Kalda tänav T2 (katastritunnus 62510:123:0002) ja katastriüksus Õhtu tänav T1 (katastritunnus 62510:122:0007) kasutatud esemete turu pidamiseks laupäeviti kell 08.00-15.00.
Pärnu Linnavalitsuse 17.05.2010 korralduse nr 282 muutmine ja nõusoleku andmine 21.05.2010 sõlmitud võlaõigusliku lepingu muutmiseks
Pärnu Linnavalitsuse 30.06.2003 korraldusega nr 767 “Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine” algatati Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering ja kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on tänavavõrgustiku korrastamine, mis seni on takistanud piirkonna arengut. Avalike tänavate ehitamiseks on vaja teha äralõiked detailplaneeringu alale jäävatelt kinnistutelt või omandada kinnistu tervikuna. Pärnu Linnavalitsuse 17.05.2010 korralduse nr 282 ja 21.05.2010 sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel leppisid Pärnu linn ja omanik kokku tagastatava kinnistu jagamisel moodustatava kinnistu ca 507 m2 omandamiseks Pärnu linna poolt ja moodustatava kinnistu suurusega ca 776 m2 võõrandamiseks omanikule. Pärast kinnistu jagamist on selgunud vajadus omandada omanikult täiendavalt avaliku tänava ehitamiseks kinnistu Parmu tänav T4. Omanik on andnud nõustumuse kinnistu Parmu tänav T4 võõrandamiseks linnale.
Täiendati korralduse punkti 1.2 pärast sõnu „suurusega ca 507 m2 (lisa 2)“ sõnadega „ja kinnistu Parmu tänav T4 (kinnistusraamatu registriosa nr 2831705, katastritunnus 62503:072:0009, sihtotstarve transpordimaa, suurus 261 m2 ;“
Muudeti korralduse punkti 2.2 ja sõnastati:
„2.2. (Isikule) moodustatav kinnistu suurusega ca 776 m2, mis on juurdelisatud asendiplaanil (lisa 2) märgitud positsioonil 192. Iiskul tasuda linnale 76,69 EUR (seitsekümmend kuus eurot ja 69 senti), see on 9,5867 EUR iga ruutmeetri eest (8 m2), mille võrra on temale võõrandatav kinnistu suurem, kui linna poolt korralduse punkti 1.2 alusel omandatavad kinnistud.“
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Pirni tn 1 (katastritunnus 62506:037:3500) kinnistule abihoone püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse ja elektrivarustuse rajamisega.
Männiku tn 20 hoonete koha-aadresside määramine
Määrati Männiku tn 20 maaüksusel (katastritunnus 62509:006:5540, kinnistu registriosa nr 354105) paiknevate hoonete koha-aadress järgmiselt:
- Männiku tn 20/1 (ehitisregistri kood 120293047);
- Männiku tn 20/2 (ehitisregistri kood 120293045).
Katastriüksuste valdusesse andmine
Antakse Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna valdusesse põhivarana katastriüksused:
- Niidupark P1 – katastritunnus 62517:064:0067, pindala 74 921 m², maksustamishind 76 420 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Ringtee mets – katastritunnus 62517:064:0066, pindala 220 525 m², maksustamishind 224 936 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
Riia maantee T12 – katastritunnus 62509:006:0001, pindala 10611 m², maksustamishind 18 990 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Riia maantee T13 – katastritunnus 62509:007:0002, pindala 7875 m², maksustamishind 14 100 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Riia maantee T14 – katastritunnus 62509:007:0003, pindala 7975 m², maksustamishind 14280 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Riia maantee T15 – katastritunnus 62509:038:0005, pindala 3341 m², maksustamishind 5980 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
Ehitusloa väljastamine
Otsustati väljastada ehitusload Pärnus Allika tn 2//Aru tn 10 kinnistule (katastritunnus 62507:046:0007) 18 aiamaja ja Vana-Rääma 8 kinnistule (katastritunnus 62507:046:0001) 2 aiamaja püstitamiseks.
Pärnu rannaniidul asuvate detailplaneeringute koostamise algatamine
Planeeritavatel maa-aladel on kavas aastatel 2012-2016 ellu viia Euroopa Komisjoni LIFE+ Nature and Biodiversity programmi kaasrahastamisel projekti „“LINNALEHMAD” ehk Pärnu linnas asuvate rannaniitude taastamine ning integreerimine linnaruumi.“
Projekti juhtpartner on Keskkonnaamet ning partneritena osalevad Pärnu linn ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž.
Projekti eesmärk on Pärnu rannaniidu looduskaitseala elupaikade taastamine ja maahoolduseks vajalike investeeringute tegemine ning kaitseala avamine Pärnu linna elanikele ja külalistele moel, mis ei kahjustaks ala kaitseväärtusi. Projekti raames tehakse elupaikade taastamiseks ja maahoolduseks vajalikke investeeringuid: pilliroo niitmine rannaniitudel ning karjatamiseks vajaliku infrastruktuuri (karjaaiad, loomade varjualused, loomade kokkuajamise kohad jms) rajamine; rannikulõugaste ja –luidete puhastamine; optimaalse maaparandussüsteemi projekteerimine ja selle täitmine (osade kraavide sulgemine ja vajalike korrastamine). Kaitseala integreerimiseks linnaruumi rajatakse loodusradade süsteem, mis võimaldab loodust kahjustamata alal viibida ja väärtusi vaadelda; koostatakse ja paigaldatakse looduskaitseala tutvustav püsiekspositsioon; viiakse läbi looduskaitseväärtusi tutvustav kampaania.
Detailplaneeringu alad asuvad Pärnu kesklinna ja Raeküla linnaosas. Tegemist on Pärnu rannaniidu looduskaitsealaga ja võimaliku üleujutuse piirkonnaga.
Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on rannaniitude ja teiste rannikuelupaikade (rannikulõukad ja –luited) ning mitmete kaitsealuste taime- ja linnuliikide kaitse. Looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku alates aastast 2004. Võrgustikuga liitumise ajaks olid rannaniidud juba põhjalikult degradeerunud: roogu kasvanud, osaliselt võsastunud, rikutud on sealne veerežiim. Kunagi Eesti esinduslikum Balti sõrmkäpa elupaik on tänaseks kaetud pilliroo ja prügiga. Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 alade võrgustikku kuuluvale Pärnu rannaniidu LKA Kristiine piiranguvööndisse on kavas rajada linnuvaatlustorne ja jalgradasid.
Planeeringualasid koormab Pärnu lahe kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja sanitaarkaitsevöönd.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) on üldmaa (Üm) ning planeeringutega ei ole kavas seda muuta.
Detailplaneeringutega tehakse ettepanek üldplaneeringuga määratud ranna ala ehituskeeluvööndi
osaliseks vähendamiseks vaatlustornide väljaehitamiseks vajalikus ulatuses. Detailplaneeringute koostamise käigus selgitatakse välja üldplaneeringu muutmise täpsem vajadus ja ulatus.
Detailplaneeringuga kavandatav ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes, mistõttu ei ole vajalik teostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Keskkonnaamet asus seisukohale, et Pärnu rannaniidul asuvatele detailplaneeringutele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist ning koostada eelhinnangut.
Algatati ülesandega vaatlustornide ehitamiseks ja olemasolevate rannateede korrastamiseks, rannaniitude ja rannikulõugaste taastamistööde läbiviimiseks, rannaniitude külastusradade ja kaitsealuste taimeliikide piirdeaedade väljaehitamiseks, infotahvlite paigaldamiseks ning mootorsõidukite poolt kahjustatud alade taastamiseks ja lisaks projekti “LINNALEHMAD” raames loomadele varjualuste ja karjatarade (kokku 24 km ulatuses) rajamiseks Pärnu rannaniidul asuvate järgmiste detailplaneeringute koostamine:
1.1. Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneering suurusega u. 7,9 ha, mis jääb Side ja Kanali tänavate pikenduste ja mere vahelisele rannaniidu alale.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad- määrata ära ajutiste ehitiste paiknemine ning kauplemis- ja vaba aja veetmise üldised tingimused.
1.2. Papli tn 52 ja Papli tn 59 kinnistute osalise maa-ala detailplaneering suurusega u. 7,17 ha, mis jääb hotelli Strand ja mere vahelisele rannaniidu alale.
1.3. Papiniidu tn 90 kinnistu ja lähiala detailplaneering suurusega u. 1,15 ha, mis jääb Mai tänava korterelamute ja mere vahelisele rannaniidu alale.
1.4. Hirve tänava pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneering suurusega u. 3.11 ha, mis jääb Raekülas Kalevi puiestee ja mere vahelisele rannaniidu alale.
Riigihanke “Laenu võtmine AS SEB Panga, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja Swedbank AS laenukohustuste refinantseerimiseks” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine.
Hange on jaotatud osadeks: Osa 1 AS SEB Panga laenud; Osa 2 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali laenud ja Swedbank AS laen.
Laenulimiit on 1 327 246,61 eurot ja 61 eurosenti ning hankelepingu kestus mõlema osa puhul on kuni 27.10.2017.
Pakkumuste esitamise tähtajaks esitasid pakkumused Pohjola Bank plc Eesti filiaal (registrikood 11534064) hanke osadele 1 ja 2; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469) hanke osadele 1 ja 2; AS SEB Pank (registrikood 10004252) hanke osadele 1 ja 2 ning Swedbank AS (registrikood 10060701) hanke osadele 1 ja 2.
Kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks kõikide pakkujate pakkumused.
Tunnistati riigihanke “Laenu võtmine AS SEB Panga, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja Swedbank AS laenukohustuste refinantseerimiseks” (registreerimisnumber 133444) hankemenetlusel edukaks Osa 1 osas Pohjola Bank plc Eesti filiaal esitatud pakkumus maksumusega 107 944 (üks sada seitse tuhat üheksasada nelikümmend neli) eurot ilma käibemaksuta kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus.
Osa 2 osas Pohjola Bank plc Eesti filiaal esitatud pakkumus maksumusega 142 450 (ükssada nelikümmend kaks tuhat nelisada viiskümmend) eurot ilma käibemaksuta kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 11.06.12
|
2607 |
|
|
06.06.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 6. juuni istungist
| 06.06.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 6. juuni istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2017“
Pärnu linna eelarvestrateegia on finantsjuhtimise tööriist, mille abil planeeritakse linna arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finantsressursid. Linna eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on luua jätkusuutlik eelarvepoliitika, mis omakorda toetab linna terviklikku ja tasakaalustatud arengut.
Linna strateegilistest eesmärkidest lähtudes on koostatud linna eelarve tulude prognoos ja määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute mahud ning linna laenustrateegia. Pikemas perspektiivis peaks linna eelarvestrateegiast saama linna arengukava osa, mida täpsustatakse volikogu poolt regulaarselt.
Käesolev eelarvestrateegia toetub oma ülesehituselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele. Esimeses osas antakse ülevaade Eesti ja Pärnu finantsmajanduslikust olukorrast. Teine osa käsitleb põhitegevuse tulusid ja kulusid, kusjuures põhitegevuse kulud on jaotatud majandusliku sisu alusel. Kolmandas osas kujundatakse linna investeerimispoliitika selliselt, et linn suudaks kaasata investeerimistegevuseks Euroopa Liidu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendeid. Neljandas osas kavandatakse lähiaastate finantseerimispoliitika nii, et Pärnu linna laenukoormus väheneks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud määrani 2013. aasta lõpuks ja samal ajal oleks tagatud arvete, maksude, intresside ja muude kohustuste tähtaegne tasumine.
Viiendas osas antakse ülevaade Pärnu linnast sõltuvate üksuste majandusolukorrast ning Pärnu linna ja temast sõltuvate üksuste finantsdistsipliini kinnipidamisest iga aasta lõpu seisuga. Pärnu linna rahaliste vahendite võimalikult tõhus kasutamine, omavalitsuse funktsioonide häireteta täitmine, investeerimis- ja arendustegevuse jätkumine, maksete tähtaegsus ning linnaeelarve stabiilse tulubaasi loomine eelseisvaks viieks aastaks on käesoleva dokumendi praktiline eesmärk.
Linnavalitsus suunas volikokku esimesele lugemisele määruse eelnõu, millega soovib kinnitada Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2017.
Pärnu Linnavolikogu otsus „A. H. Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 01. märtsi 2011 korraldusega nr 98 algatati A.H. Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneering ülesandega kruntidele Politsei ja Piirivalve Lääne Prefektuuri keskuse haldushoone rajamiseks võimalike ehitusmahtude väljaselgitamiseks ja linnaehituslike tingimuste määramiseks.
Detailplaneeringu ala suurus on 36 350m2 , mis asub Pärnu Kesklinna linnaosas A.H. Tammsaare pst ja Riia mnt ristmiku ümbruses ning hõlmab A. H. Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistuid ja nende vahelisi tänava lõike.
Olulised maamärgid planeeringuala ümbruses on spordihoone, kalmistu ja kaubanduskeskus “Selver”. Kontaktvööndi moodustavad peamiselt kesklinnapoolses (läänepoolses) osas 2-korruselised elamud ja kortermajad, kaugemal ka viiekordsed korterelamud ning naaberkrundil Heina 4 ridaelamu. Riia mnt vastaspoolel, planeeringualast kirde suunas, asub Alevi kalmistu, mis on kinnismälestisena muinsuskaitse all (mälestise registri nr 8331). Mälestise kaitsevöönd ulatub A. H. Tammsaare pst 61 krundile Riia mnt poolses servas.
A. H. Tammsaare pst 70 asub üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas kui ajalooline Pärnu garnison ja sõjaväelinnak, mille eesmärgiks on säilitada ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi arhitektuurne eripära. Miljööväärtuslik ala tähendab, et väärtuslik on keskkond kompleksselt (teed, planeering, hoonestuslaad ja üldilme, haljastus jms).
Piirkonnale on iseloomulik sõiduteid ääristav kõrghaljastus.
Alal kehtib Pärnu Linnavalitsuse 23. aprilli 2004 korraldusega nr 395 kehtestatud ”Riia mnt, A. H. Tammsaare pst ja Mai tn vahelise maa-ala detailplaneering.
A. H. Tammsaare pst 61 (suurus 14 226 m²) ja A. H. Tammsaare pst 70 (suurus 13 907 m²) kinnistute olemasolev maakasutuse sihtotstarve on riigikaitsemaa (R). Riia mnt 123 (suurus 832 m²), Riia mnt 127 (suurus 1857 m²) ning Heina tn 6 (suurus 946 m²) kinnistute sihtotstarve on elamumaa. Riigikaitsemaadel ning Riia mnt 123 asuvad sõjaväe kasarmud ja abihooned. Riia mnt 127 asub ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Heina tn 6 krunt on hoonestamata.
Pärnu linna üldplaneering näeb alale ette samuti riigikaitsemaa ja väikeelamumaa juhtfunktsioone.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarvete osas. Eriotstarbeline teenindus (politsei, tuletõrje- ja päästeteenistus) on üldplaneeringuga ette nähtud koondada ühisele alale A. H. Tammsaare pst ja Riia mnt ristmiku piirkonda ca 2,7 ha suurusele alale.
Planeering näeb ette Riia mnt 123 ning Heina tn 6 kruntidele üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa juhtotstarbe (juhtfunktsiooni) (EE) muutmise riigikaitsemaa juhtotstarbeks (R) ja
Riia mnt 127 krundile üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa juhtotstarve (EE) muudetakse ärimaa (Ä) ja transpordimaa (L) juhtotstarbeks. A. H. Tammsaare pst 61 krundi üldplaneeringu kohane riigikaitsemaa juhtfunktsioon (R)muudetakse osaliselt ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbeks (Üh). Ülejäänud planeeringualal säilitatakse üldplaneeringukohane juhtotstarve.
Vastavalt üldplaneeringule on riigikaitsemaa juhtfunktsiooniga krundile täisehitusprotsendiks lubatud määrata 35%, planeeringuga määratakse krundi täisehitusprotsendiks 38% seega POS 2 osas on detailplaneering üldplaneeringut muutev krundi täisehitusprotsendi osas.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Planeeringuala asub Pärnu kesklinna läheduses – Pärnu linnavalitsuse hoonest on planeeringualani linnulennult 1,2 km ja mööda Karja tn ning A. H. Tammsaare pst 1,5 km. Teiselt poolt asub ala ka Pärnu suurima okupatsiooniaegse mikrorajooni, Mai elamurajooni läheduses. Selline keskne paigutus keskuse ja suurima elamurajooni vahel on sobiv avalike ning poolavalike otstarvete määramiseks. Ala asub ühistranspordi sõlmpunktis – enamik Pärnu bussiliine kulgevad piki Riia mnt ja/või A. H. Tammsaare pst. Nimetatud tänavad on hea läbilaskvusega ning võimaldavad ka autodega head juurdepääsu. Järelikult võib eeldada, et avalike ja poolavalike funktsioonide kavandamine planeeringuala raames on põhjendatud nii üldise kättesaadavuse kui ka liikluskoormuse hajutamise seisukohast. Suurimaks võimalikuks negatiivseks mõjuks võib pidada avalike teenuste vanalinnast eemale jäämises ning sellega vanalinna kasutamise jäämisel senisele tasemele.
Käesolev detailplaneering on kehtivat Pärnu linna üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarvete osas. Vastavalt üldplaneeringule on Riia mnt 123, Riia mnt 127 ning Heina tn 6 kinnistu maakasutuse juhtotstarve elamumaa ning A. H. Tammsaare pst 61 ja 70 riigikaitsemaa. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta Riia mnt 123 ning Heina tn 6 kinnistute maakasutuse juhtotstarve riigikaitsemaaks, Riia mnt 127 ärimaaks ning A. H. Tammsaare pst 61 Riia mnt poolne osa ühiskondlike hoonete maaks. Riia mnt 127 krundist on kavandatud eraldada tänavamaa krunt POS 4.
Üldplaneeringu muudatusettepanek on Riia mnt 123 osas põhjendatud sellega, et olemasolevat tegelikku maakasutust ei muudeta. Riia mnt 123 on ka praegu osa kaitseväe kompleksist. Heina tn 6 kinnistul asub hetkel kasutamata haljasala, kuhu käesoleva planeeringuga kavandatakse riigikaitsemaa kompleksi teenindava parkla rajamist. Elamute ehitamine kitsale Heina 6 kinnistule ei ole otstarbekas, see on mõttekas jätta puhveralaks riigikaitsemaa ning elamumaa vahele. Elamu ehitamine ei ole otstarbekas ka väikese kauguse tõttu A. H. Tammsaare pst 70 ja Heina tn 4 asuvatest olemasolevatest hoonetest. Nii Riia mnt 123 kui ka Heina 6 on mõistlik liita olemasoleva riigikaitselise iseloomuga kompleksiga ning määrata kogu krundi sihtotstarbeks riigikaitsemaa.
Riia mnt 127 elamumaa ning A. H. Tammsaare pst 61 Riia mnt poolne osa sobivad kasutamiseks ärimaana ja ühiskondlike hoonete maana tänu heale eksponeeritusele Pärnu ühe peatänava, Riia mnt ääres, heale ligipääsetavusele A. H. Tammsaare pst-lt ning heale ühistranspordi ühendusele. Ka Pärnu linna üldplaneering näeb planeeringuala lähipiirkonnas Riia mnt ääres ette ärimaa sihtotstarbega alasid. Kuna riigikaitsemaale kavandatavate asutuste ruumivajadus on A. H. Tammsaare pst 61 kinnistul võimalik rahuldada ka väiksemal alal, siis on kinnistust ühiskondlike hoonete maa eraldamine majanduslikult otstarbekas.
Riia maantee on olnud läbi linna ajaloo üks tähtsamatest linna sisse- ja väljasõidu teedest Tallinna maantee kõrval, mis tagab liikumise läbi Pärnu linna Tallinna ja Riia vahel. Ajalooliselt on Riia maantee kesklinna poolses osas olnud hoonetele iseloomulik esimese korruse tasapinnas äriruumide välja ehitamine otse sissepääsuga tänavalt.
Üldplaneeringu muutmine A. H. Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneeringu elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Kavandatavad funktsioonid tugevdavad ja elavdavad kesklinna antud piirkonda.
Planeeringulahendus.
Planeeringuga kavandatakse liita A. H. Tammsaare pst 70, Riia mnt 123 ning Heina tn 6 kinnistud üheks krundiks (planeeritav POS 1). A. H. Tammsaare pst 70 krundist on kavandatud eraldada transpordimaa krunt POS 6. Riia mnt 127 on kavandatud jagada kaheks – Riia mnt 127 ärimaa krunt ning POS 4 transpordimaa krunt. A. H. Tammsaare pst 61 kinnistu on planeeritud jagada kolmeks – POS 2 riigikaitsemaa krunt, POS 3 ühiskondlike hoonete maa krunt ning POS 5 transpordimaa krunt.
Kruntideks jaotamine ja neile määratud ehitusõigus on esitatud planeeringu põhijoonisel.
POS 1 krundil on kavandatud rekonstrueerida 5 hoonet: Riia mnt ääres asuv senine söökla; krundi lääneosas asuv senine spordisaal, staap, kasarmu, krundi idaosas asuv senine kasarmu, krundi lõunaosas asuv senine laatsaret ning krundi keskosas asuv kelder. Olemasoleval Riia mnt 123 tänavaäärsel hoonel säilitatakse tänavaäärne fassaad ning olemasolev hoonemaht. Ülejäänud hooned on lubatud lammutada. Rekonstrueerimisel säilitatakse võimalikult suures mahus algupäraseid konstruktsioone ja viimistlust, kõikidel rekonstrueeritavatel kasarmuhoonetel säilitatakse algupärane fassaadilahendus. Hoonete rekonstrueerimisel säilitatakse hoonete üldine ajalooline välisilme ning iseloomulikud tunnused (katusekalle, viimistlusmaterjal, avade proportsioonid jne). Hooned rekonstrueeritakse kuni kahe põhikorruse, pööningu ja keldrikorrusega hooneteks, juurdeehitused on esitatud planeeringu põhijoonisel näidatud mahus.
POS 2 on kavandatud rekonstrueerida krundi edelaosas asuv nn „Punane hoone“, säilitatakse hoone kehand. Ülejäänud hooned on lubatud lammutada ning asendada uute hoonetega planeeringu põhijoonisel näidatud hoonestusala mahus. Hoonestus on lubatud rajada kuni neljakorruseline.
Riia mnt 127 ja POS 3 asuvad hooned on planeeritud lammutada. Lubatud on rajada kuni neljakorruselised ärihooned. Maksimaalsed lubatud ehitusalused pindalad Riia mnt 127 ja POS 3 on planeeringu põhijoonisel antud kahekorruselise hoone puhul. Kui hoone ehitatakse kolme- või neljakorruseline, tuleb vastavalt vähendada ka hoone brutopinda, mis vastab parkimisarvutuses ning planeeringu põhijoonisel esitatud suurimale lubatud brutopinnale (seletuskiri tabel 1).
Tammsaare pst idapoolsel küljel (POS 2, POS 3 ja Riia mnt 127) on lubatud kuni 17m kõrgune hoonestus, mis ei ole oluliselt suurem naaberkrundil Riia mnt 129 asuva spordihoone ca 15m kõrgusest.
Kohtumisel Riia mnt 127 kinnistu omanikega nõustusid nad planeeringu lahendusega tingimusel, et nende kinnistu Riia mnt 127 võõrandatakse detailplaneeringu arendaja poolt enne A. H. Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneering kehtestamist.
POS 1 ja POS 2 projekteeritavate hoonete kvaliteet ja mahud peavad vastama politseihoonete, arestimaja ja kainestusmaja ehitustehnilistele nõuetele ning päästeteenistuse hoonetele ja ruumidele esitatud nõuetele ning need peavad sobituma piirkonda. Hoonete arhitektuurne välimus peab olema soliidne ja kaasaegne. POS 1 puhul tuleb esmajärjekorras arvestada miljööpiirkonnale kehtivate nõuetega – säilitada tuleb hoonestuse struktuur ning kompleksi üldine ilme.
Riia mnt 127 uushoonestusele tuleb parima arhitektuurse lahenduse saamiseks koostöös Pärnu linnavalitsusega korraldada arhitektuurivõistlus.
POS 1 on planeeritud kolm sõidukitega juurdepääsu, üks A. H. Tammsaare puiesteelt, teine Riia maanteelt ning kolmas Kooli tänavalt. Riia mnt-lt ning Riia mnt-le on lubatud sooritada vaid parempööret. Riia mnt juurdepääsu kohalt likvideeritakse olemasolev bussipeatus.
POS 2 on planeeritud viis sõidukitega juurdepääsu. Kolm juurdepääsu on kavandatud A. H. Tammsaare pst-lt. Lõunapoolne juurdepääs on kavandatud vaid Päästeteenistuse operatiivautodele ning Päästeteenistust teenindavatele autodele. Operatiivautodele on planeeritud juurdepääsud ka läbi POS 3 ning Riia mnt 129 kinnistute – neid juurdepääse on lubatud kasutada vaid operatiivsõidukite väljasõiduks häireolukorras.
Riia mnt 127 juurdepääs on kavandatud läbi POS 2 planeeritud avaliku parkla. POS 3 on kavandatud kaks juurdepääsu – Riia mnt-lt ning läbi POS 2 avaliku parkla. Riia mnt-lt ning Riia mnt-le on lubatud sooritada vaid parempööret.
Riia mnt-le on planeeritud lisarada parempöördeks A.H. Tammsaare pst-le, mis võimaldab pööret ilma foorita. A.H. Tammsaare pst-le on planeeritud foorita lisarada parempöördeks Riia mnt-le, samuti on planeeritud eraldi rajad vasakpöördeks ning otse sõiduks. Planeeringu koostamise käigus valminud prognoositava liikluskoormuse kontrollarvutuse andmetel on planeeritud sõidurajad liikluskoormuse rahuldamiseks piisavad. Riia mnt-le ja Tammsaare pst-le on planeeritud bussitaskud. Tammsaare pst-le on planeeritud Mai tn-le ja Kooli tn-le pööramiseks vasakpöörderajad.
Tammsaare pst-l on lisaradade ning kergliiklustee planeerimise tõttu planeeritud tänavaks kasutatava maa-ala laiendamine. POS 5 ja POS 6 transpordimaadele on kavandatud tänavaservituudi seadmine. Riia mnt 127 krundist on kavandatud eraldada tänavamaa krunt POS 4.
Parkimine on ette nähtud kruntide siseselt. Parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud Siseministeeriumi esindajate poolt nimetatud reaalsete vajadustega ning ärihoonete puhul arvutusliku vajadusega. POS 1 lääneosas on planeeritud 62-kohaline avaliku juurdepääsuga parkla. POS 1 hoovialale on kavandatud suletud parklad kokku 126 kohaga. POS 2 tänavapoolsesse serva on kavandatud 24-kohaline avalik parkla, hoovialale 12-kohaline suletud parkla ning 6-kohaline suletud parkimisala bussidele ja veoautodele. POS 2 krundil puudu olevad parkimiskohad asuvad POS 1. Riia mnt 127 on planeeritud 15 parkimiskohta ning POS 3 42 parkimiskohta. Hoonestusalade siseselt võib rajada vastavalt vajadusele garaaže (sh maa-aluseid) ning lisaparkimiskohti. Väliparklad peavad olema jagatud haljastusega kuni 20-kohalisteks osadeks. Kruntidel nähakse ette näha jalgrattaparklad.
A. H. Tammsaare pst läänepoolsesse serva on planeeritud 4m laiune kergliiklustee ning vastasküljele 3 m laiune kergliiklustee. Riia mnt-le on planeeritud 4m laiune kergliiklustee.
Planeeringu põhijoonisel on näidatud säilitatav ja eemaldatav kõrghaljastus ning istutatav kõrg- ja madalhaljastus. Olemasolev kõrghaljastus on enamjaolt väheväärtuslik. Kuna A. H. Tammsaare pst äärne puuderida on fragmentaarne, on see planeeritud kuni Kooli tänavani terviklikult asendada uute puuderidadega. POS 3 ja Riia mnt 127 kruntidel peab haljastuse osakaal olema vähemalt 20%; POS 1 ja POS 2 kruntidel peab haljastuse osakaal olema vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule vähemalt 10%. POS 1 siseõue lahendus tuleb anda haljastusprojektiga. POS 1 ja POS 2 võib piirata planeeringu põhijoonisel näidatud osas kuni 3m kõrguse betoon-, võrk- või varbaiaga, lisaks on aedade rajamine lubatud planeeritud hoonestusaladel. POS 3 ja Riia mnt 127 on planeeritud hoonestusaladel lubatud kuni 1,6m kõrgused avaustega võrk- või varbaiad. Riia mnt poolsel krundipiiril ei ole aedade rajamine lubatud. POS 1 ja POS 2 tänavapoolsetele külgedele võib rajada eriturvalahendusi.
Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte.
Planeeringualast Riia mnt vastaspoolel asub muinsuskaitsealune Alevi kalmistu (mälestise registri nr 8331), mille kaitsevöönd ulatub planeeritavale POS 3 krundile Riia mnt poolses servas. Kuna kalmistu ning planeeringuala vahele jääb neid füüsiliselt eraldav Riia mnt tänavakoridor, siis planeeringuga kavandatav ei avalda mälestisele täiendavat mõju.
Lääne-Eesti Päästekeskus on A.H. Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastanud 16.02.2012 kooskõlastusnumbriga K-MP/3-3.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega linnavalitsus soovib vastu võtta A. H. Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneeringu.
Pärnu Linnavolikogu otsus “Betooni tn 2 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 23. augusti 2010 korraldusega nr 406 algatati Betooni tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamine ülesandega rajada krundile tootmise- ja ärihoone ning sellele ehitusõiguse määramine. Pärnu Linnavolikogu 15. märtsi 2012 otsusega nr 24 on detailplaneering vastu võetud.
Detailplaneeringuala moodustab 5929m2 suurune hoonestamata 100% ärimaa sihtotstarbega Betooni tn 2 kinnistu, mis asub Pärnu Rääma linnaosa Niidu ettevõtluspiirkonnas.
Krunt külgneb lõuna poolt Savi tänavaga. Peamine liiklusmagistraal Ehitajate tee jääb ca 400m kaugusele. Endiste suurettevõtete (Pärnu KEK ja Pärnu MEK) tootmisterritooriumid on jagatud ebakorrapärasteks kruntideks vastavalt olemasolevatele hoonetele. Planeeringuala ümbritsevad valdavalt suuremahulised tootmis-, lao- ja büroohooned. Betooni tn 2 naaberhoonestus on suuremahuline ja väga juhusliku arhitektuurse kvaliteediga.
Piirkonnas kehtib Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001 a otsusega nr 60 kehtestatud Pärnu, Savi tn 16 kinnistu detailplaneering. Piirkonna areng on toimunud vastavalt kehtivale detailplaneeringule, kus valdavaks on tootmismaa või tootmis- ja ärimaa funktsioon. Savi tänava äärde on ka ärimaa krunte kavandatud.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% ärimaa (Ä).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates Betooni tn 2 krundi ärimaa juhtfunktsiooni tootmis- ja ärimaa juhtotstarbeks (T/Ä).
Betooni tn 2 krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse 70-90% tootmishoone maa (TH) ning 10-30% kontori- ja büroohoonetemaa (BB), mis on kliendi teenindamisega seotud valdkond.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Üldplaneeringuga on osadele Savi tänava äärsetele kruntidele määratud ärifunktsioon eesmärgiga piirkonda elavdada ja mitmekesistada. Tegelikkuses puhas ärifunktsioon (kaubandus-, büroohooned) selles piirkonnas hästi ei toimi. Õigustatum on mitmeotstarbeline maakasutus, kus tootmine on seotud ärilise tegevusega nagu enamuses ümbritsevatel kinnistutel selles piirkonnas. Kavandatav üldplaneeringu muudatus linnaruumis sisuliselt olulist mõju ei oma, kuna kogu ümbritsev piirkond on sarnase ülesehitusega.
Juhtfunktsiooni tähistuse muudatuse vajadus tuleneb sellest, et planeeritud ja olemasoleva krundi sihtotstarbeline kasutamine oma hea logistilise asukoha tõttu oleks paindlik. Äri-ja tootmishooned on mõistlik siduda tootmispiirkondades kavandatavate tegevuste- ja ettevõtmistega.
Planeeringulahendus.
Betooni tn 2 kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta.
Krundile on lubatud rajada 2 hoonet lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 3100 m2, krundile lubatud täisehitus on 52% krundi pinnast.
Hoonete lubatud suurim kõrgus on 14,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest
(0 = 9,00 m). Hoonestuse lubatud korruselisus on üks korrus, osaliselt kuni 20% ulatuses on lubatud kaks korrust.
Arhitektuurselt ei ole ümbritsev keskkond eriti nõudlik, arvestada tuleb Savi tänava, kui olulise liiklussoonega. Soovitavalt võiks uus hoone olemasolevat keskkonda visuaalselt rikastada.
Kõrghaljastusest säilitatakse puudegrupp krundi põhjanurgas ja osa puudest läänenurgas. Krundi pinnast on planeeritud haljastada vähemalt 20%, millest 60% on kõrghaljastusele. Uued puude alleed on kavandatud krundipiiridega paralleelselt.
Krundile on planeeritud istutada ca 38 uut puud. Kokku kavandatakse kõrghaljastuse alust pinda vähemalt 710m², mis vastab üldplaneeringuga nõutavale 12% krundi pinnast.
Planeeritavale krundile juurdepääsuks Savi tänavalt toimub läbi transpordimaa krundi Savi tn T4. Ligipääsu tee krunt on eraomanduses, sellele seatakse 7m laiune servituut Betooni tn 2 kinnistu kasuks. Planeeritava krundi kagu küljel on perspektiivse Betooni tänava maa. Sõiduautode parkimine on osaliselt Betooni tn 2 krundil (9 kohta). Suuremas osas (29 kohta) on parkimine kavandatud linna maale Savi tänava koridori laienduse kolmnurka, mis ei sega liiklust ega tänava hooldust. Linnale kuuluvale maa-alale planeeritav parkla ehitatakse välja arendaja kulul ning jääb avalikku kasutusse.
Üldplaneeringu muutmine Betooni tn 2 krundi osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega ümbritsevale keskkonnale.
Lääne-Eesti Päästekeskus on kõnesoleva detailplaneeringu kooskõlastanud 31.10.2011 nr 7.3-4/AT-2-2.
Betooni tn 2 kinnistu detailplaneering on avalikustatud, avaliku väljapaneku käigus esitati üks avaldus, milles paluti täpsustada piirkonnas veetrassi ehitusega seonduvaid küsimusi.
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond korraldas kohtumise planeeritava maa-ala omanike ja naaberkinnisasjade omanikega, et teemat puudutavates küsimustes kokku leppida ja saada ühtne seisukoht Betooni tn 2 kinnistu detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks.
Kohtumine oli resultatiivne, leiti lahendused küsimustele ning avalduse esitaja loobus oma ettepanekust teatades sellest kirjalikult.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Betooni tn 2 kinnistu detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 06.06.12
|
2598 |
|
|
| 04.06.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 4. juuni istungist
|
|
| 28.05.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. mai istungist
|
|
| 21.05.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 21. mai istungist
|
|
14.05.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 14. mai istungist
| 14.05.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 14. mai istungist | X |
|
|
Huvikoolide pedagoogide kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise tingimused ja kord
Määrusega kehtestatakse Pärnu linna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise tingimused ja kord.
Määruse koostamisel on arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ringkirjas „Ringkiri huvikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kvalifikatsiooninõuetest ja atesteerimisest“ esitatud seisukohti ja soovitusi.
Kirjas on väljendatud, et huvihariduse erisust ja mitmekülgsust silmas pidades ei ole huvikooli töötajatele võimalik riiklikult kehtestada ühtseid aluseid atesteerimiseks;
Kui huvikooli pidaja soovib huvikooli töötajaid atesteerida, on huvikooli pidaja pädevuses selleks tingimuste loomine ja vastava korra kehtestamine;
Atesteerimisnõuete ja -korra kehtestamisel palume arvestada kutsekvalifikatsioonisüsteemiga ja tagada erinevate kvalifikatsioonide võrreldavus.
Samuti soovitakse, et huvikooli ja üldhariduskooli töötajate palkade vahel ei oleks suuri erinevusi - huvikooli töötajad ei tee vähemväärtuslikumat tööd.
Kehtivad haridusministri määrused "Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded" ja "Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord" ei laiene enam huvikoolide pedagoogidele;
Vajadus arvestada „Kutseseaduses“ sätestatud kutsesüsteemiga ja tagada erinevate kvalifikatsioonide võrreldavus;
Vajadus motiveerida huvikoolide pedagoogide enesetäiendust ja –arengut ning soov säilitada huvikoolide pedagoogide õppe- ja kasvatustegevuse kõrge tase.
Tänukirja andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse tänukiri Saima-Õie Andlale (Andla) pikaajalise sisuka ja kohusetundliku töö eest Pärnu Keskraamatukogu direktorina.
Tänukirja üleandmine toimub 18. mail kell 14.00 keskraamatukogus.
Tänukirja andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse tänukiri Heinike Sinijärvele (Sinijärv) sisuka tegevuse eest Pärnu Keskraamatukogu arendamisel.
Tänukirja üleandmine toimub 18. mail kell 14.00 keskraamatukogus.
Öörahu aja ajutine muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 ja Pärnu Linnavolikogu 21. aprilli 2005 määruse nr 18 “Avaliku korra eeskiri” § 4 lõike 2 punkti 3 alusel ning arvestades Pärnu linnas toimuvaid suviseid meelelahutusüritusi (Surfipidu Aloha Kitechallenge 2012, Rannapidu Pacha 2012, Kunstide öö Augustiunetus), mille kestvus võib ulatuda üle südaöö, otsustati kehtestada öörahu ajutised muudatused perioodil 01. juuni kuni 31. august 2012 järgmiselt:
- 24. juunil 2012 öörahu alates kella 03.00 kuni 06.00;
- 08. juulil 2012 öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00;
- 05. augustil 2012 öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00;
- 12. augustil 2012 öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00.
Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist Pärnu Ühisgümnaasiumile 1500 eurot kooli ajaloo kogumiku väljaandmisel trükkimiskulude toetuseks ning Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 300 eurot Vana-Pärnu Kultuuriseltsile Jannseni 39 fassaadi värvimiseks.
Volituste andmine
Volitati kuni 03.05.2017 sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialist Ketri Kupperit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos, isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliametis.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole on 12.04.2012 avaldusega pöördunud isik nõusoleku saamiseks riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks tema enda nimele. Isiku seaduslik esindaja, tema ema, elab ja töötab Soome Vabariigis ning isik on elama asunud omaette. Ema on esitanud omapoolse nõusoleku riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks oma poja nimele.
Otsustati jätkata riiklike peretoetuste maksmist isiku eest tema enda nimele.
Pärnu Linnavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 215 „Täiendava maksusoodustuse andmine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 215 punkti 1.2 ja sõnastati see alljärgnevalt:
„1.2. Kesklinna ja Suur Jõekalda tn piirkonnas:
Tänav Ehitusaeg (päevades) Teekatte taastamisaeg (päevades)
- Suur-Jõekalda, 30, 9
- Rääma, 36, 7
- Aru, 16, 6
- Väike-Aru, 13, 5„
Linnavara võõrandamine
Otsustati korraldada kirjalik enampakkumine järgmiste kinnisasjade võõrandamiseks:
- korteriomand asukohaga Pärnu linn, Vee tn 2, kinnistusregistriosa nr 1617705, mis moodustab 895/34310 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 62510:127:3880 (katastriüksuse sihtotstarve 60% elamumaa, 40% ärimaa, pindala 2073m2) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr M119 üldpinnaga 89,5 m2. Enampakkumise alghind on 31 900 (kolmkümmend üks tuhat üheksasada) eurot ning tagatisraha 3 190 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend) eurot.
- korteriomand asukohaga Pärnu linn, Vee tn 4, kinnistusregistriosa nr 1978105, mis moodustab 1761/36732 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 62510:127:3290 (katastriüksuse sihtotstarve 75% elamumaa, 25% ärimaa, katastriüksuse pindala 3825 m2) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr M59 üldpinnaga 176,1 m2 . Enampakkumise alghind on 172 500 (ükssada seitsekümmend kaks tuhat viissada) eurot ning tagatisraha on 17 250 (seitseteist tuhat kakssada viiskümmend) eurot.
- korteriomand asukohaga Pärnu linn, Vee tn 4, kinnistusregistriosa nr 1978205, mis moodustab 2034/36732 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 62510:127:3290 (katastriüksuse sihtotstarve 75% elamumaa, 25% ärimaa, katastriüksuse pindala 3825 m2) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr M60 üldpinnaga 203,4 m2 . Enampakkumise alghind on 191 700 eurot (ükssada üheksakümmend üks tuhat seitsesada) eurot ning tagatisraha on 19 170 (üheksateist tuhat ükssada seitsekümmend) eurot;
- korteriomand asukohaga Pärnu linn, Tallinna mnt 2, kinnistusregistriosa nr 1903405, mis moodustab 884/23367 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 62502:001:7410 (katastriüksuse sihtotstarve 65% elamumaa, 35% ärimaa, pindala 1855m2) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr M 38 üldpinnaga 88,4 m2. Enampakkumise alghind on 49 000 (nelikümmend üheksa tuhat) eurot ning tagatisraha 4 900 (neli tuhat üheksasada) eurot;
- kinnistu nr 2657505 asukohaga Pärnu linn, Aeru tn 4, sihtotstarbega väikeelamumaa, pindalaga 659 m2. Enampakkumise alghind on 12 150 (kaksteist tuhat ükssada viiskümmend) eurot ning tagatisraha 1 300 (üks tuhat kolmsada) eurot;
- kinnistu nr 2657405 asukohaga Pärnu linn, Aeru tn 6, sihtotstarbega väikeelamumaa, pindalaga 651 m2. Enampakkumise alghind on 12 150 (kaksteist tuhat ükssada viiskümmend) eurot ning tagatisraha 1 300 (üks tuhat kolmsada) eurot.
Ehitusloa väljastamine
Pärnu Sadam AS esitas Pärnus Roostiku tn 6 kinnistule kilehalli püstitamiseks ehitusloa taotluse ning ehitusprojekti. Ehitusprojekti koostamise aluseks on Pärnu Linnavolikogu 21. detsember 2000 otsusega nr 101 kehtestatud Vana-Pärnu kaubasadama maa-ala detailplaneering.
Väljastati ehitusluba Pärnus Roostiku tn 6 (katastritunnus 62501:042:0021) kinnistule kilehalli nr 2 püstitamiseks.
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Kanepi tn 3b (katastritunnus 62506:036:3460) kinnistule üksikelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse rajamisega.
Nõusolek Liivi tee maa riigi omandisse jätmiseks ning Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2010 korralduse nr 465 kehtetuks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsuse korraldusega anti moodustatavale Liivi tee T1 katastriüksusele nimi ning nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks lähtuvalt Maanteeameti 18. augusti 2010 taotlusest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri käskkirjaga jäeti Maanteeameti Lääne Regionaalse Maanteeameti valduses olev riigimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu ümbersõidu ehitatava Papiniidu tänava pikenduse uue teelõigu ehituseks vajalik maaüksus nimetusega Liivi tee T1 Pärnu maakonnas Pärnu linnas pindalaga 93 484 m², sihtotstarbega transpordimaa, riigimaana Eesti Vabariigi omandisse.
Maanteeameti Lääne regioon esitas 19.04.2012 Liivi tee T1 maaüksuse piiride muutmise taotluse, milles avaldatakse soovi tee maa-ala riigi omandisse vormistada kolme eraldi katastriüksusena.
Määrata moodustavatele katastriüksustele koha-aadressid, sihtotstarbed ja pindalad järgmiselt:
- Pärnu linn, Liivi tee T1, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L), pindala 53983 m²;
- Pärnu linn, Liivi tee T3, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L), pindala 31705 m²;
- Pärnu linn, Liivi tee T4, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L), pindala 7794 m².
Nõustuti maa riigi omandisse jätmisega punktis eelnimetatud maatükkidel.
Tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2010 korraldus nr 465 “Nime andmine ja nõusolek Liivi tee T1 maa riigi omandisse jätmiseks”.
Pärnu Linnavalitsuse 24.jaanuari 2011 korralduse nr 30 peale esitatud vaide läbivaatamine
Jäeti rahuldamata Ringi 44 kinnistu omaniku poolt esitatud vaie Pärnu Linnavalitsuse 24. jaanuari 2011 korralduse nr 30 tühistamise nõudes.
Riigihanke “Kindlustusteenuse tellimine” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste tagasi lükkamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsus korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke „Kindlustusteenuse tellimine“ kindlustusperioodiga 01.06.2012 kuni 31.05.2015. Hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks esitasid pakkumused
1) Seesam Insurance AS (registrikood 10055752) osadele 1, 2 ja 3;
2) Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984) osadele 1, 2 ja 3;
3) If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) osadele 1, 2, 3, 4 ja 5;
4) ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013) osadele 1, 2, 3, 4 ja 5;
5) Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (registrikood 11299485) osale 5.
Osa 1 – varakindlustus hoonetele, kus asuvad hariduse objektid
Osa 2 – varakindlustus hoonetele, kus asuvad bürood, äriruumid, sotsiaalhoolekande objektid
Osa 3 – varakindlustus elamutele, korteritele ja mitteeluruumidele
Osa 4 - varakindlustuse osas, mis on osades 1, 2 ja 3 nimetamata rajatised, mis asuvad linna territooriumil
Osa 5 – vastutuskindlustus
Kvalifitseeriti riigihanke “Kindlustusteenuse tellimine” hankemenetlusel pakkujad Seesam Insurance AS, Salva Kindlustuse AS, If P&C Insurance AS, ERGO Kindlustuse AS ning Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, kuna pakkujate majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastasid hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele:
Tunnistati riigihanke “Kindlustusteenuse tellimine” hankemenetlusel vastavateks Seesam Insurance AS osadele 1, 2 ja 3; Salva Kindlustuse AS osadele 1, 2 ja 3; If P&C Insurance AS osadele 1, 2, 3, 4 ja 5; ERGO Kindlustuse AS osadele 1, 2, 3, 4 ja 5 ning Codan Forsikring A/S Eesti filiaal osale 5 pakkumused kui hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele vastavad pakkumused.
Lükati tagasi If P&C Insurance AS ning ERGO Kindlustuse AS pakkujate esitatud pakkumused Osa 4 varakindlustuse osas, mis on osades 1, 2 ja 3 nimetamata rajatised, mis asuvad linna territooriumil, kuna pakkumuse maksumused ületavad Pärnu linna eelarves vastavateks kuludeks ettenähtud rahalisi vahendeid.
Tunnistati edukateks kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumused:
- Osa 1 – varakindlustus hoonetele, kus asuvad hariduse objektid - ERGO Kindlustuse AS pakkumus kindlustusmaksega 32 820 (kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend) eurot ilma käibemaksuta;
- Osa 2 – varakindlustus hoonetele, kus asuvad bürood, äriruumid, sotsiaalhoolekande objektid - ERGO Kindlustuse AS pakkumus kindlustusmaksega 20 340 (kakskümmend tuhat kolmsada nelikümmend) eurot ilma käibemaksuta;
- Osa 3 – varakindlustus elamutele, korteritele ja mitteeluruumidele - Seesam Insurance AS pakkumus kindlustusmaksega 11 903 (üksteist tuhat üheksasada kolm) eurot ilma käibemaksuta;
- Osa 5 – vastutuskindlustus - ERGO Kindlustuse AS pakkumus kindlustusmaksega 5 994 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend neli) eurot ilma käibemaksuta;
Majandusosakonna juhatajal sõlmida riigihanke “Kindlustusteenuse tellimine” hankedokumentide alusel varakindlustusteenuse ning hoonete haldamisest ning teede ja tänavate korrashoiust tuleneva vastutuskindlustuse teenuse tellimiseks lepingud kindlustusperioodiga 01.06.2012 kuni 31.05.2015 Osa 1 - ERGO Kindlustuse AS-ga; Osa 2 – ERGO Kindlustuse AS-ga; Osa 3 – Seesam Insurance AS-ga ning Osa 5 - ERGO Kindlustuse AS-ga.
Volituse andmine sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks
Volitatakse Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonda otsustama sotsiaalhoolekande seaduse § 253 lõikes 4 sätestatud lapse perekonnas hooldamise küsimusi ning sõlmima lapse perekonnas hooldamise lepinguid.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 14.05.12
|
2567 |
|
|
| 07.05.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 7. mai istungist
|
|
| 30.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. aprilli istungist
|
|
23.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 23. aprilli istungist
| 23.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 23. aprilli istungist | X |
|
|
1. Pärnu Linnavalitsuse 14.09.2009 määruse nr 28 muutmine
Pärnu Linnavalitsuse 14.09.2009 määrusega nr 28 kehtestati elamumaa sihtotstarbega kinnistu (krundi) liitumistasu võtmise aluseid liitumisel ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade piirkonnas, kuhu rajatakse vee-ja kanalisatsiooni tänavatorustik ühtekuuluvusfondi projekti (ÜF2) raames vastavalt AS KH tööle nr 1760VK08 “Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade vee-ja kanalisatsiooni-võrgu laiendamise ja rekonstrueerimise projekti muudatus” alusel. Määruse kohaselt on liitumistasu suurus liitumisel vee ja kanalisatsiooni tänavatorustikega ühe aasta jooksul pärast tänavatorustike akt-kasutusloa kinnitamist 0.00 krooni, kui liituva kinnistu (krundi) maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.
Kui liituva kinnistu (krundi) maakasutuse sihtotstarve ei ole 100% elamumaa, vähendatakse liitumistasu suurust proportsionaalselt elamumaa sihtotstarbe osatähtsusele.
AS Pärnu Vesi tegi ettepaneku määrusega sätestatud liitumistasusid rakendada Pärnu kesklinna veemajandusobjektide II etapi projekteerimistööde rajatavate torustikega liitumisel.
Seetõttu täiendatakse määruse nr 28 § 1 viitega AS K H tööle nr 1914VK10“ Pärnu kesklinna veemajandusobjektide II etapi projekteerimistööd. Projekt r.2.1.0101.09-2008“.
Pärnu Linnavalitsuse 14.09.2009 määruse nr 28 “Liitumistasu võtmise alused” § 1 muudeti, täiendades pärast sõnu “rekonstrueerimise projekti muudatus“ sõnadega „ja tööle nr 1914VK10“ Pärnu kesklinna veemajandusobjektide II etapi projekteerimistööd. Projekt r.2.1.0101.09-2008“.
2. Pärnu Linnavolikogu otsus „Kinnisasja Ranna pst 2 koormava hoonestusõiguse ennetähtaegne lõpetamine“
Pärnu Linnavolikogu 15. septembri 2005 otsuse nr 114 “Nõusoleku andmine hoonestusõiguse seadmiseks” alusel sõlmisid 04.10.2005 ja 09.04.2007 Pärnu linn, MTÜ Eesti Spordiselts Kalev ja MTÜ Eesti Ametiühingute Keskliit lepingu hoonestusõiguse ja ostueesõiguse seadmiseks ja asjaõiguslepingu kinnistu Ranna pst 2 koormamiseks hoonestusõigusega MTÜ Eesti Spordiselts Kalev kasuks. 06. aprillil 2012 esitas MTÜ Eesti Spordiselts Kalev taotluse hoonestusõiguse ennetähtaegseks lõpetamiseks.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse nõusolekut kinnisasjale Ranna pst 2 Pärnu linnas (kinnistusraamatu registriosa nr 2588105) MTÜ Eesti Spordiselts Kalev (registrikood 80028946) kasuks seatud hoonestusõiguse (kinnistusraamatu registriosa nr.2629405) ennetähtaegseks lõpetamiseks.
3. Pärnu Linnavalitsuse 16. märtsi 2009 korralduse nr 139 “Pärnu linna õpilaspreemiate ja üliõpilasstipendiumide määramise komisjoni kinnitamine” muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse16. märtsi 2009 korralduse nr 139 “Pärnu linna õpilaspreemiate ja üliõpilasstipendiumide määramise komisjoni kinnitamine” punkti 1 järgmiselt:
- arvata komisjoni koosseisust välja Andraš Tšitškan;
- arvata komisjoni liikmeks Triin Mäger – Pärnu linna noortekogu esindaja.
4. Pärnu Linnavalitsuse 27.12.2012 korralduse nr 467 “Toetuse eraldamine noorsooprojektidele” muutmine
Tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 27. detsembri 2011 korralduse nr 467 “Toetuse eraldamine noorsooprojektidele” punkt 1.30.
5. Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 350 eurot festivali „Koolitants 2012“ 21. aprillil 2012 Tallinnas toimuval finaalkontserdil osalevate Laine Mägi Tantsukooli (MTÜ Ligrid) õpilaste ja nende juhendajate transpordikulude osaliseks katmiseks ning 1200 eurot MTÜ Ujumisklubi Raba poolt opereeritava Raba ujula kulude katteks aprillis 2012. aastal.
6. Ehitusloa väljastamine
Otsustati väljastada ehitusluba Pärnus Lubja tn 7 (katastritunnus 62502:008:0330) kinnistule kõrvalhoone püstitamiseks.
7. Niidu tn 1 maa-ala arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine
Niidu tn 1 maa-ala detailplaneering on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 21. veebruari 2002 otsusega nr 9. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise vajadus tuleneb asjaolust, et Niidu tn 1 maa-ala detailplaneering on üle kümne aasta vana ning selles ei ole seatud konkreetseid arhitektuurseid tingimusi, mis tagaks tervikliku elukeskkonna kujunemise. Detailplaneeringuga nähakse ette konkreetsete tingimuste andmine projekteerimistingimustega.
Projekteerimistingimuste koostamine igale krundile eraldi on aga märkimisväärne hulk täiendavat tööd, mis ei taga piirkonna terviklikku arengut ning arhitektuurset kooskõla. Lähtuvalt sellest käsitleda käesolevaid tingimusi detailplaneeringus mainitud projekteerimistingimustena. Võttes aluseks Pärnu linna arengukava ning avaliku huvi linna arendamisel, on piirkonna arhitektuursed ja ehituslikud tingimused koostatud selleks, et tagada ühtselt planeeritud territooriumi arhitektuurne ühtsus ning vältida liiga eriilmeliste elamutüüpide kokku sattumist kompaktsele territooriumile. Pärnu linna arengukava kohaselt on linnaruumi arendamisel märksõnadeks miljööväärtus, kaasaegne disain, kvaliteetne arhitektuur, olemasolevate kultuuriväärtuste oskuslik kasutamine ning linnakeskkonna tasakaalu saavutamine." (Pärnu linna arengukava 2025 lk 21).
Määrati Niidu tn 1 maa-ala detailplaneeringu alale ehitatavatele ehitistele arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused.
8. Nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks
Määrati moodustavatele katastriüksustele koha-aadressid, sihtotstarbed ja ehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt:
- Pärnu linn, Pärnu tulepaak 885, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L), pindala 10 m² ;
- Pärnu linn, Pärnu tulepaak 886, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L), pindala 10 m²;
Nõustuti maa riigi omandisse jätmisega nimetatud maatükkidel.
9. Kohanime määramine
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse määrata Kesklinna linnaosas asuvale väikesadamale kohanimeks Talvesadam.
10. Auli tn 11 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 05. juuni 2006 korraldusega nr 501 algatati Auli tn 11 kinnistu detailplaneering ülesandega määrata ehitusõigus ja linnaehituslikud tingimused väikeelamu rajamise tarbeks. Pärnu Linnavolikogu 19. jaanuari 2012 otsusega nr 6 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule.
Planeeringuala asub Kesklinna linnaosas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis ning hõlmab 100% elamumaa sihtotstarbega 341 m2 suuruse pindalaga hoonestamata Auli tn 11 kinnistut.
Detailplaneeringu ala paikneb Pärnu linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul hoonestusalal, Auli ja Kajaka tänava vahel, mis on avatud mõlemale tänavale. Kvartal on piiratud Aia, Auli, Kajaka ja Tulbi tänavaga.
Piirkond on hoonestatud peamiselt kahekorruseliste katusekorrusega eramajadega. Tegemist on miljööväärtusliku ja küllaltki homogeense hoonestusstruktuuriga. Eluhooned paiknevad piirkonnas peaasjalikult fassaadiga tänavapoolsel krundipiiril. Elukeskkond on rahulik. Lisaks tihedale hoonestusele ilmestavad piirkonda ka suured haljastatud õued.
Pärnu linna üldplaneeringuga on Auli tn 11 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga määratakse arhitektuursed nõuded hoonestusele ja seatakse linnaehituslikud tingimused, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Planeeringulahendus.
Planeeringuga Auli tn 11 kinnistu ja selle naaberkinnistute piire ei muudeta.
Vastavalt planeeringuala piirkonnas välja kujunenud elamute arhitektuursele suunale, on planeeringu alale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega elamut. Planeeringuga on Auli tn 11 krundile lubatud ehitada üks hoone suurima ehitusaluse pindalaga 136 m2, mis moodustab täisehituseprotsendiks 40% selle krundi pinnast. Hoone suurim lubatud kõrgus on 8m arvestatuna keskmisest ümbritsevast maapinnast, milleks on absoluutkõrgus + 3,40m abs.
Kavandatud hoone põhimaht on paigutatud Auli tänava poolsele kinnistu piirile. Kajaka tänava poole jääv osa hoonest on kavandatud madalamana, ühekorruselisena. Kajaka tn 10/12 kinnistu poole on detailplaneeringuga planeeritud tulemüür, milles ei ole aknaid. Tulemüüris võivad olla vaid klaasplokkidega seinaosad, mis ei riku naaberkinnistu privaatsust, aga annavad Auli tn 11 hoone ruumidesse valgust.
Hoone arhitektuurne lahendus peab olema kooskõlas ümbritsevaga. Järgida tuleb tänaval ja ümbruskonnas asuvate miljööd kujundavate hoonete proportsioone, mahtu ja materjalikasutust.
Hoovi poole on lubatud ehitada rõdusid ja terrasse, mille pind peab jääma ehitusaluse pinna sisse.
Kui hoone katusele kavandatakse terrass, tuleb rõdu piire teha läbipaistmatust materjalist (vineer, mattklaas vms). Piirde ülemine serv peab jääma terrassi pinnast mitte vähem kui 1,5 m kõrgusele. Rõdu piire peab jääma tulemüürist Auli tn 11 kinnistu poole.
Planeering määrab krundi kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses 100% pereelamumaa (EP).
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Auli tn 11 kinnistul kasvav kask säilitatakse, täiendavat kõrghaljastust ei planeerita. Minimaalne haljastatav ala peab olema vähemalt 85 m² (25% kinnistu pinnast). Haljastus võib koosneda vabalt valitud madalhaljastusest (muru, põõsad) ja viljapuudest.
Krundi piirete lubatud kõrgus on min 1,7 m. Piire peab olema traditsiooniline puidust lipp- või plankaed.
Auli tn 11 krundile autoga juurdepääs on lahendatud Kajaka tänavalt. Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma krundi piires, selleks on ette nähtud kaks kohta.
Detailplaneeringuala on Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusega määratud muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus tuleb järgida Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusega ette nähtud piiranguid ja tingimusi. Muinsuskaitseamet on Auli tn 11 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastanud 20.10.2011 kooskõlastusnumbriga 16668.
Avaldusega sooviti, et planeeritava ehituse ükski aken ei avaneks naaberkinnistu Kajaka tn 10 // 12 poole ja et hoonet projekteerides kavandatavalt rõdult vaated naaberhoovi oleksid varjatud. Naaber soovis, et kavandatavat hoonet oleks võimalik ehitada ja teenindada ilma Kajaka tn 10 // 12 kinnistule tulemata.
Auli tn 11 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul jõuti naabreid rahuldava lahenduseni. Detailplaneeringu seletuskirja täiendati avalikul arutelul kokkulepitud tekstiga: „Juhul kui hoone katusele kavandatakse terrass, tuleb rõdu piire teha läbipaistmatust materjalist (vineer, mattklaas vms). Piirde ülemine serv peab jääma terrassi pinnast mitte vähem kui 1,5 m kõrgusele. Rõdu piire peab jääma tulemüürist Auli tn 11 kinnistu poole. Kajaka tn 10/12 kinnistu poole on detailplaneeringuga planeeritud tulemüür, milles ei ole aknaid. Tulemüüris võivad olla vaid klaasplokkidega seinaosad, mis ei riku naaberkinnistu privaatsust, aga annavad Auli tn 11 hoone ruumidesse valgust“.
Kinnistu piiril asuvat hoonet ei ole võimalik ehitada ja teenindada ilma naaberkinnistule tulemata, kuid kõiki töid tuleb teostada kokkuleppel naaberkinnistu omanikega. Tuleb järgida ehitusettevõtjale ja omaniku järelvalvet tegevale ettevõtjale ehitusseadusega ette nähtud õigusi ja kohustusi.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Auli tn 11 kinnistu detailplaneering.
11. Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 13. oktoobri 2008 korraldusega nr 688 algatati Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistute piiride muutmiseks ja korterelamute rajamiseks kruntidele ehitusõiguse ning linnaehituslike tingimuste määramiseks.
Pärnu Linnavolikogu 19. jaanuari 2012 otsusega nr 7 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule.
Detailplaneeringuala moodustavad Pärnus Kesklinna linnaosas asuv 496 m2 suurune 100% elamumaa sihtotstarbega Pardi tn 15 ja 496 m2 suurune 100% elamumaa sihtotstarbega Karusselli tn 66a kinnistu.
Planeeringuala kontaktvööndiks on elamupiirkond, kuhu on varasematel aastatel püstitatud nii viilkatusega ühekorruselisi elamuid kui ka mitmekorruselisi korterelamuid. Tegemist on rahuliku ja vähese liikluskoormusega piirkonnaga. Planeeritavad krundid jäävad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel mere võimaliku üleujutuse tsooni. Planeeringualal hoonestus puudub.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE). Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaa (juhtfunktsiooni) muutmise korruselamumaa (EK) juhtotstarbeks. Detailplaneeringuga määratakse kruntide kasutamise sihtotstarbeks 100% korterelamumaa (EK).
Detailplaneeringu kehtestamisel kantakse vastav muudatus üldplaneeringu maakasutusplaanile tähistusega EK.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Detailplaneeringu ala suurus on 992 m2 , mis asub Karusselli, Kanali, Pardi ja Side tänava vahelises kvartalis, kunagise äärelinna aladel, mis tänaseks on linna laienemise tulemusel muutunud vahevööndiks kesk- ja äärelinna vahel. Karusselli tänavale on iseloomulik frontaalne hoonestus, kus hooned paiknevad valdavalt tänava ääres ning mis on ka oluline miljööd moodustav element. Pardi tänaval esineb nii frontaalset kui taanduvat hoonestust. Antud kvartali piires valdavalt taanduv ca 5m. Linnaehituslikult on tegemist väga kirju kvartaliga.
Esineb 45-50-kraadise viilkatusega üksikelamuid (ehitusalune pind kuni 100 m²) kui ka suuremaid korterelamuid (ehitusalune pind üle 200 m²) ca 30-kraadise viilkatusega. Seejuures väikesed elamud omavad põhikorrust ja katusekorrust ning suuremad hooned on 2 kuni 5 korruselised ja viilkatusega. Käsitletavast kvartalist eristub selgelt Pardi 11 kortermaja.
Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistud külgnevad nimetatud Pardi tn 11 3-korruselise korterelamuga ja moodustavad puhvri üleminekul üksikelamutele. Üksikelamute planeerimine nimetatud kinnistutele ei ole otstarbekas, kuna vahetu naabrus korterelamutega ei võimalda luua üksikelamu juurde sobivat intiimse mikrokliimaga õueala.
Lähtuvalt sellest on kavandatud väikesemahulised korterelamud, mis haakuvad mahult piirkonnas leiduvate sarnase mahuga kortermajadega (nt Karusselli 68, Pardi 28).
Kuna piirkonnas on hooned valdavalt tänava ääres, siis on ka varasem kvartalit läbinud kinnistu jagatud kaheks ja hoone on paigutatud nii Karusselli kui ka Pardi tänava äärde.
Piiratud korruselisusega (3 korrust) ja korterite arvuga elamud tasakaalustavad mõnevõrra kontrasti erinevate hoonestustüüpide vahel ja suurendavad naaberkinnistute väärtust, kuigi piirkonnas asuv olemasolev kortermaja jääb eristuvaks objektiks ka edaspidi.
Planeeringulahendus.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pardi tn 15 (496 m2) ja Karusselli tn 66a (496 m2) kinnistute piiride muutmiseks ja sellest tulenevalt muutuvad ka kinnistute suurused.
Planeeringuga kavandatud 491 m2 suurusele Pardi tn 15 krundile on lubatud rajada üks korterelamu lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 143m2, mis moodustab 31% krundi pinnast.
Hoone lubatud suurim kõrgus on 9,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (0 = 2,60 m).
Ümberkruntimise teel moodustatavale 530m2 suurusele Karusselli tn 66a krundile on lubatud rajada üks korterelamu lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 186m2, mis moodustab 35% krundi pinnast. Hoone lubatud suurim kõrgus on 9,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (0 = 2,40 m).
Korterelamutele lubatud maksimaalne korruselisus on kolm korrust, tingimusel, et kolmandal korrusel võivad olla ainult teise korruse korteri ruumid. Detailplaneering näeb ette abinõud üleujutusriskide valmisoleku tagamiseks, planeeritavate elamute ±0.00=3.00.
Mõlema kinnistu haljastuse osakaal peab moodustama vähemalt 30% krundi pinnast.
Hoonete ehitusprojektide mahus tuleb koostada ka haljastusprojekt.
Krunt piiratakse antud piirkonnale iseloomuliku puitlipp-piirdega kõrgusega 1.2-1.5 m. Parkimisala piiratakse naaberkinnistute poolt täiendavalt haljaspiirdega (ronitaimed varbseinal).
Üldplaneeringu muutmine nimetatud kruntide osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale. Detailplaneeringu lahendus kujutab sujuvat üleminekut ümbritsevate hoonestuslaadide vahel ja arvestab hoonestustihedusega. Planeeringulahendus ei tekita juurde uusi päikese ja valguse varjutustsoone.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistute detailplaneering.
12. Riia mnt 221 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
Pärnu Linnavalitsuse 10. märtsi 2008 korraldusega nr 177 algatati Riia mnt 221 kinnistu detailplaneering ülesandega krundile kahekorruselise äri- ja elamuhoone kavandamiseks ning sellele ehitusõiguse ning linnaehituslike tingimuste määramiseks.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 1350m2 . Planeeringuala hõlmab Riia mnt 221 kinnistut, mis asub Pärnu Raeküla linnaosas üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas, mille eesmärgiks on säilitada ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi arhitektuurne eripära.
Planeeringuala paikneb Riia maantee äärsete valdavalt 2-korruseliste (katusekorrusega) puumajade kvartalis, mille maantee poolne osa on üks Pärnu miljööväärtuslikest aladest.
Kontaktvööndi moodustavad peamiselt pereelamud ja korterelamud. Arhitektuuriliselt leidub piirkonnas erinevaid hoone tüüpe. Piirkonnale on iseloomulik sõiduteesid ääristav kõrghaljastus ja hoonete äärsed hekid.
Kinnistu on hoonestamata ja ilma kõrghaljastuseta ning külgneb liiklustiheda Riia maanteega .Kõige olulisem linnaehituslik mõjutegur ongi Riia maantee, mille ääres olemasolev elukeskkond on intensiivse liiklusega tänava läheduse tõttu mürarikas.
Riia mnt 221 kinnistu olemasolev katastriüksuse sihtotstarve kogu ulatuses on 100% elamumaa.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE).
Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaa juhtotstarbe (juhtfunktsiooni) muutmise väikeelamumaa ja ärimaa juhtotstarbeks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Riia mnt 221 krundi kasutamise sihtotstarbeks 0-25% korterelamumaa (EK) ja 75-100% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (BT), majutushoone maa (BM), on lubatud vaid elukeskkonda mittehäiriv kasutusviis.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks Riia mnt 221 väikeelamumaa sihtotstarbega krundi planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks korterelamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks ja ehitustegevuse vallas kavandatavale hoonele arhitektuurinõuete seadmine.
Riia maantee on olnud läbi linna ajaloo üks tähtsamatest linna sisse- ja väljasõidu teedest Tallinna maantee kõrval, mis tagab liikumise läbi Pärnu linna Tallinna ja Riia vahel. Riia maantee äärseks hoonestuseks on aegade jooksul kujunenud valdavalt kahekorruselised korterelamud, harvemini ühepereelamud. Ajalooliselt on Riia maantee kesklinna poolses osas olnud hoonetele iseloomulik esimese korruse tasapinnas äriruumide välja ehitamine otse sissepääsuga tänavalt, kus võis asuda kas kauplus, apteek või mõni muu teenust pakkuv töötuba. Seega kokkuvõtlikult on juba ajalooliselt Pärnu linnas äri- ja elufunktsioonid paiknenud teineteisega kõrvuti, mis on väikelinnadele üldiselt iseloomulik nähtus.
Väiksemad kaubandus- ja teenindusettevõtted peaksid pakkuma oma teenust vahetult tarbijaskonna naabruses, see tähendab korterelamute või ühepereelamute läheduses.
Riia mnt 221 kinnistu paikneb väljakujunenud äri- ja elamuhoonestusega piirkonnas. Planeeritav ala paikneb miljööväärtuslikul alal. Miljöö säilimine tagatakse hoone kubatuuri, katusekalde ja välisviimistlusmaterjalidega.
Traditsiooniliselt on Pärnu linna peatänavad ääristatud elamu- ja äri segafunktsiooniga hoonestusega. Elamine tänapäevase suure liiklustihedusega tänava ääres on tihti ääretult komplitseeritud seoses ülemäärase müra ja õhureostusega, mis viib selle funktsiooni taandumisele liiklejatele orienteeritud ärifunktsiooni ees. Antud kvartalis (Riia maantee 215) on ka juba toimiv kohvik, mis on populaarne ja elukeskkonda mitte häiriv.
Tulenevalt eeltoodust ja krundi paiknemisest Pärnu ühe peamise sissesõidutänava ääres on krundil asuval hoonestusel võimalus saada mugavaks ja soodsaks peatumis- ja toitlustuskohaks linna saabuvatele või linnast lahkuvatele külastajatele, säilitades sealjuures ka osalise elamufunktsiooni, ning olles piirkonna üldise arenguga kooskõlas. Tegemist ei ole suuremahulise äriga, mis rikuks piirkonna hoonestuslaadi või arhitektuurset üldpilti.
Üldplaneeringu muutmine Riia mnt 221 kinnistu osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Elamu- ja ärifunktsioon tugevdavad ja elavdavad kesklinna
Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamis- ja äripindade tekkimiseks infrastruktuuriga hästi varustatud piirkonnas.
Planeeringulahendus
Riia mnt 221 kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta. Krundile on lubatud rajada 2 hoonet lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 337 m2. Lubatud on ehitise aluse pinna üleulatumine ehitusaluse pinna piirist järgmiselt: hoone väljaulatuvate osade (rõdu, räästas, trepp, terrass jms) üleulatumine üldiselt kuni 0,6m, erandina tänavapoolsel küljel kuni 4,0m laiuse rõdu ehitamiseks kuni 1,5m. Hoonete tänavapoolne ehitusjoon on põhimahus krundi tänavapoolsel piiril.
Hoonete lubatud suurim kõrgus on 9,0m arvestatuna maapinna absoluutkõrgusest 5,9m. Hoonete maapealseks korruste arvuks on lubatud 1–2 korrust ja lubatud on ka üks maa-alune korrus.
Krundile väljapoole hoonestusala on lubatud rajada kaks kuni 20m2 rajatist (paviljoni, puhkemaja vm).
Planeeritavate hoonete tänavapoolne fassaadilahendus, materjalikasutus ja akende proportsioonid peavad järgima antud piirkonnas kasutusel olevaid traditsioonilisi võtteid.
Krundi kasutamise sihtotstarveteks on määratud 0...25% korterelamumaa EK, mis vastab Pärnu linna üldplaneeringus kasutatavale juhtfunktsioonile väikeelamumaa (EE) ja 75...100% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa BT, majutushoone maa BM, mis vastab Pärnu linna üldplaneeringus kasutatavale juhtfunktsioonidele ärimaa (Ä).
Haljastusele nähakse ette vähemalt 20% krundi pinnast, millest omakorda vähemalt 60% on kõrghaljastus. Krundisisene heakorrastus ja haljastus lahendatakse hoonete projektide mahus.
Tänava äärsed krundi piirded lahendatakse vertikaalse puitlippaiana kõrgusega 1,0…1,7m, muus osas teras- või puitpiire kõrgusega kuni 2,0m.
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Krundile juurdepääs toimub Riia maanteelt. Krundile sissepääs koos väljapääsuga on kavandatud krundi põhjapoolsesse nurka, täiendav väljasõiduvõimalus on kavandatud krundi idapoolsesse nurka.
Parkimine korraldatakse oma krundi piires. Sõiduautode parkimiskohti on krundile ette nähtud kuni 7 ja jalgratastele 5 kohta. Parkla lahendatakse naabreid võimalikult vähem häirivana, krundi piiride poolt ümbritsetakse parkimisala hekiga.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Riia mnt 221 kinnistu detailplaneering.
13. Täiendava maksusoodustuse andmine
AS Merko Infra on esitanud taotluse Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekti (edaspidi ÜF2 projekt) II etapi ehitustööde raames teede ja tänavate sulgemiseks teede ja tänavate sulgemise maksu maksusoodustuse saamiseks. Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruse nr 44 “Teede ja tänavate sulgemise maksu kehtestamine” (edaspidi määrus nr 44) § 6 lõike 2 kohaselt võib Pärnu Linnavalitsus erandjuhul otsustada täiendava maksusoodustuse andmise määrava tähtsusega avalikest huvidest lähtuvate ehitus- ja remonttööde puhul. ÜF2 projekti teostamine teenib ilmselgelt määrava tähtsusega avalikke huvisid, mille läbi paraneb Pärnu linna elanike võimalus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks ning paranevad ka Pärnu linna teede ja tänavate teekatted. Eelpool toodud asjaolusid arvesse võttes otsustati rahuldada AS Merko Infra taotlus.
14. Pärnu Linnavalitsuse 16.03.2009 määruse nr 18 „Pärnu linna õpilaspreemiate ja üliõpilasstipendiumide taotlemise ja määramise kord“ muutmine
Pärnu Linnavalitsuse 16.03.2009 määruse nr 18 „Pärnu linna õpilaspreemiate ja üliõpilasstipendiumide taotlemise ja määramise kord“ muutmise eelnõus on preemia mõistet laiendatud rahalise auhinna kõrval ka muu tunnustusega. Muudatuseelnõus on komisjonile antud täiendav õigus jätta rahaliste vahendite puudumisel mõni preemia või stipendium välja andmata.
Arvestades lõimitud noortepoliitikat on lisatud määruse muudatusse preemiate taotlejatena ka noorsootööasutused ja noorteühendused, et võimalusel tunnustada seal aktiivselt tegutsevaid õppivaid noori.
Preemiate ja stipendiumide määramise avalikustamise aeg - hiljemalt 30. juuniks on ühtlustatud kättesaamise ajaga. Preemiate üleandmise paikadena on lisatud linnavalitsuse vastuvõtu kõrval koolide aktused ja tänupäevad.
15. Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
Pärnu Linnavalitsuse 05. juuni 2006 korraldusega nr 505 algatati Kana tn 7 kinnistu detail-planeering ülesandega muuta üldplaneeringuga määratud tootmishoonetemaa juhtotstarve väikeelamumaaks.
Detailplaneeringuala suurus on 1901m2. Planeeritav ala asub Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ja hõlmab hoonestatud Kana tn 7 kinnistut, millel paikneb mitte kasutuses olev veetorn. Planeeritavat kinnistut ümbritsevad elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud erinevatel ajajärkudel ja erinevate arhitektuursete stiilidega ühepereelamutega. Kvartalis esineb ka kahekorruselisi korterelamuid. Planeeritava ala vahetus naabruses loode küljel paikneb mitte suurt liikluskoormust omav Kana tänav mis tagab juurdepääsu piirkonnas paiknevatele kruntidele.
Kana tn 7 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% tootmishoonete maa. Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% tootmismaa (T).
Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu ülesandeks Kana tn 7 kinnistul asuva olemasoleva veetorni lammutamine ning selle asemele lähipiirkonnas valdavaks kujunenud pereelamute kavandamine. Veetorni asemele eramute ehitamine toimib linnakeskkonnas kindlasti ruumilist keskkonda ühtlustavalt.
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta Pärnu linna üldplaneeringut määrates Kana tn 7 uueks maakasutuse juhtfunktsiooniks väikeelamumaa (EE). Detailplaneeringuga määratakse Kana tn 7 krundi kasutamise sihtotstarbeks pereelamumaa (EP) ja tee ja tänava maa (LT).
Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringut on varem vastu võetud Pärnu Linnavalitsuse 01. september 2008 korraldusega nr 582 ja suunatud avalikustamisele, mille käigus laekus mitu vastuväidet kavandatud planeeringu lahenduse kohta. Vastuväite esitajad ei nõustunud korterelamu kavandamisega ega krundile määratud ehitusõigusega väljakujunenud pereelamute piirkonda.
Vaadeldes piirkonda laiemalt ja arvestades selle terviklahendust ning arendusvõimalusi jäi
Pärnu Linnavalitsus seisukohale, et Kana tn 7 kinnistu on otstarbekas jagada kolmeks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Pärnu Linnavalitsus ei kiitnud heaks seisukohta kavandada Kana tn 7 kinnistule kaks elamumaa krunti.
Kuna muudatuste alusel tehtud parandused ning täiendused muutsid planeeringu põhilahendust tuli planeeringu kooskõlastamist korrata isikutega, keda muudatus puudutas ning korrata avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt planeerimisseaduse §-des 17-20 sätestatule. Korrigeeritud ja täiendatud Kana tn 7 kinnistu detailplaneering on läbinud määratud vajalike kooskõlastajate ringi.
Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeritava maa-ala jagamiseks kolmeks pereelamu- ja üheks tänavakrundiks. Pereelamukrundid planeeritakse linnakruntideks optimaalse suurusega: 553 m2 (POS 1), 547 m2 (POS 2) ja 553 m2 (POS 3). Kruntidele juurdepääsuks moodustatakse 248 m² suurune transpordimaa krunt tänava tarbeks (POS 4).
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks pereelamumaa (EP) ning tee ja tänava maa (LT). Planeering annab kruntidele pereelamumaa sihtotstarbega vastavuses olevad hoonestuse võimalused, milleks on kahe maapealse ja keldrikorrusega elamu ning ühekorruselise kõrvalhoone rajamine. Lubatud hoonete suurim arv kruntidele on kaks hoonet. Elamumaa kruntide maksimaalne täisehitusprotsent moodustab 30% kruntide pinnast, lubatud suurim ehitusalune pindala jääb vahemikku 164 – 166 m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 8,5m elamule / 5,5m kõrvalhoonele arvestatuna planeeritavast maapinnast +5,40. Kui abihoone on elamuga ühes mahus või kokku ehitatud, on kogu hoone maksimaalseks kõrguseks 8,5 m.
Vastavalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud arhitektuursele suunale on planeeringualale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega pereelamuid. Kana tänava poolset hoonese osa soovitatakse arhitektuurselt liigendada, et tagada olemasolevat tänavapilti rikastav lahendus. Kruntide detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu seletuskirja linnaehituslike ja arhitektuursete nõuete tabelis, mida tuleks käsitleda koos põhijoonisega. Planeering näeb ette lammutada Kana tn 7 kinnistule ulatuvad naaberkrundi hooneosad ja likvideerida planeeringu sihtotstarbele mittevastav olemasolev veetorn.
Planeering näeb ette planeeringualale istutada täiendavalt puid vastavalt liiklus-, haljastus- ja heakorrastuse joonisele näidatud asukohtadesse. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast moodustab 30 %. Kruntide ümber rajatava metallist või puidust piirde lubatud kõrgus on 1,4 m. Kana tänava liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Planeeritavale alale juurdepääs on lahendatud Kana tänavalt omaette sissesõiduteega. Planeeritav tänavalõik asub eramaal ja jääb eraomandisse. Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires. Planeering sätestab kaks parkimiskohta pereelamumaa krundi kohta.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Kana tänav 7 kinnistul on paiknenud pikka aega AS-le Pärnu Vesi kuulunud veetorn, mis tagas varasematel aegadel Ülejõe linnaosas veega varustamise. Käesolevaks ajaks on veetorn amortiseerunud ja ei oma juba ammu praktilist rakendust. Kehtestatud üldplaneeringus määrati Kana tänav 7 kinnistu varem kasutuses olnud veetorni tõttu tootmismaaks, kuna toona valitses planeerimisprintsiip, mille kohaselt tehnorajatised planeeriti tootmismaa sihtotstarbega maa-aladele. Tavapärast tootmistegevust ei ole Kana tn 7 kinnistul arendatud ja kinnistu omanikul sellekohane perspektiivne soov puudub. Lisaks eelöeldule tavapärase tootmistegevuse arendamine häiriks ümbritsevat väljakujunenud elurajooni ja suurendaks oluliselt liiklusintensiivsust olemasoleval Kana tänaval. Kokkuvõtvalt Kana tn 7 kinnistut ei kasutata üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt.
Pärnu linna üheks planeerimise põhiprintsiibiks on suundumus, et tootmismaa juhtfunktsiooniga alad paikneksid linna äärealadel elu- ja puhkepiirkondadest eemal. Planeerimisprotsessi käigus peeti piirkonda sobivaimaks lahenduseks väikeelamumaa juhtotstarbe planeerimist, kuna see ühildub elurajooni senise arengusuunaga ja on vajalik ning sobiv kogukonnale tervikuna. Lähiümbruse hoonestuse moodustavadki valdavalt ühepereelamud ja kahe korruselised kortermajad. Pärnu linnal on vaba maa reservi vähe, et planeerida uusi väikeelamurajoone seni hoonestamata piirkondadesse. Elamureservina on üheks võimaluseks üldplaneeringuga ette nähtud just hoonestuse tihendamist olemasolevates elamupiirkondades, kus krundi suurused seda võimaldavad. Eramajade kavandamise vajadus tuleneb vajadusest tihendada nii kesklinna kui ka keskusega lähedalt seotud linnapiirkondi. Täiendavad elamispinnad, kui need on kavandatud piirkonna hoonestuspõhimõtteid arvestades, toetavad piirkonna teenuseid ja aitavad hoida ala üldist elavust.
Pärnu linna pikaajalise arengu seisukohalt on väga oluline, et ka linna territooriumil tekiks juurde väikeelamu maakasutuse juhtotstarbega alasid koos uute ühepereelamu kruntidega. Pärnu linna pikaajalisemaks perspektiiviks on peatada linna elanikkonna vähenemine oma territooriumil.
Käesolev detailplaneering annab võimaluse jagada olemasolev 1901 m2 suurune kinnistu kolmeks elamumaa krundiks ja neile juurdepääsude tagamiseks üheks transpordimaa krundiks. Planeeringulahendus tuleneb olemasolevast krundi kujust, kolme elamumaa krundi kavandamine on igati piisav ja optimaalne. Pärnu linna üldplaneeringus on minimaalne krundi suurus soovituslikult 600 m². Kana tn 7 detailplaneering näeb kahe elamukrundi suuruseks ette 553 ja kolmandale 547m². Tegemist on kruntidega, mis erinevad vähesel määral soovituslikust minimaalsest krundi suurusest. Kana, Noorteväljaku, Voorimehe ja Tallinna mnt vahelises kvartalis on väga erineva suurusega krunte, mille hulgas on ka moodustatud alla 600 m² suuruseid krunte. Piirkonnas on kruntide suuruse kõikumine vägagi tavapärane nähtus ja tegemist ei ole ebatraditsioonilise lähenemisega kruntide moodustamise seisukohalt antud piirkonda. Vaadates kuivõrd erinevad on kinnistud oma suuruse poolest piirkonnas üldiselt, siis 14 – 28 m² suurune kõikumine soovitusliku piiri lähedal on igati mõistlikkuse piirides. Krundi suuruse mõistes ei ole tegemist ebatraditsioonilise lähenemisega.
Kana tn 7 ja selle lähiümbrus ei ole kunagi olnud miljööväärtuslik ala ja seda ei ole kavas ka miljööväärtuslikuks kuulutada. Tegemist on tavapärase aedlinnaga, millel on küll oma miljööväärtus ja iseloomulik karakter, kuid Kana tn 7 detailplaneering ei kahjusta kuidagi piirkonna aedlinlikku miljööväärtust.
Kolmele elamukrundile kolme pereelamu rajamine ei riku piirkonna arhitektuurseid proportsioone ja on planeeritavasse olemasolevasse elamukeskkonda sobilik täiendav hoonestusmaht. Planeerimisprotsessi käigus on leitud kompromiss planeeringuala ümbruskaudsete elanike vastuväidetele ja loobutud kortermaja planeerimisest väikeelamurajooni.Vaadates piirkonna hoonestuslaadi ja ajalugu, on selge, et nimetatud piirkonnas võib leida hooneid, mis on pärit XX saj. algusest, kuid valdav hoonestus on pärit siiski kuuekümnendatest seitsmekümnendatest. Tegemist on kindlasti sedavõrd moodsa ajajärguga, mis ei takista ka tänapäevaste hoonete ehitamist antud piirkonda. Samas saab märkida, et ka muinsuskaitse põhimõtted peavad oluliseks tänapäevaste arhitektuursete kriteeriumite järgimist, mitte vanaaegse ehituslaadi kopeerimist. Juba praegu on piirkonnas väga erineva täisehitusega kinnistuid. Kana tn 7 kinnistule kavandatava kolme elamukrundi puhul ei ole võimalik rääkida traditsioonide järgimisest või mitte järgimisest, sest piirkonna krundistruktuuri kujunemise aluseks antud kvartalis ei ole olnud kindel traditsioon. Piirkonna põhiiseloomu kujundajaks on ikkagi asjaolu, et tegemist on aedlinnaga ning seda printsiipi Kana tn 7 kinnistu detailplaneering ka jätkab.Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala on paigutatud mõistlikult ja ratsionaalselt. Hoonestusalade paigutamine selliselt annab võimaluse krundi piiridele ehitada kõrvalhooneid, mis on Pärnus täiesti tavapärane ja soovitav nähtus.
Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringuga nähakse ette väike tupiktänav elamukruntidele juurdepääsuks. Tegemist on tänavate üldist struktuuri arvestades erandliku lahendusega, kuid antud krundi kuju juures, kus Kana tn 7 on sügavale kvartalisse ulatuv kinnistu, ei ole võimalik anda teist lahendust ka siis, kui Kana tn 7 oleks jagatud kaheks krundiks. Kuna tegemist on vaid kolme krunti teenindava tänavaga, siis ei ole sellise tänava liikluskoormus nii suur, et see võiks kahjustada naabrite huve. Autoga sisse- ja väljasõit antud kruntidelt toimub harva ja on lühiajaline. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu ei ole kavandatud avalikuks linnatänavaks, vaid jääb kolme elamumaa kinnistuomaniku ühisesse kaasomandisse. Täiendava transpordimaa kinnistu loomine võimaliku elamumaa arvelt ei kahjusta naaberkinnistute huve, vaid reguleerib nende endi maa arvelt kolme krundi liikluskorraldust. Detailplaneeringu koostamise käigus sai lahendust ka niiviisi korrigeeritud, et autode parkimine viidi tupiktänavalt majade hoovidesse, mis vähendab tänavaga seotud mõju naabritele.
Esitatud planeeringu lahendus sobib ümbritsevasse keskkonda, kolme eluhoone kavandamine Kana tänavale ei tekita kuidagi turvalisuse probleeme ega tihenda ülemäära välja kujunenud elukeskkonda. Ka majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on mõistlik Kana tn 7 kinnistu jagamine kolmeks elamumaa krundiks ja neile juurdepääsude tagamiseks üheks transpordimaa krundi moodustamine. Pärnu linn on huvitatud oma territooriumil uute elamukruntide kavandamisest, et sellega suurendada võimalusi peredele kodude loomiseks.
Antud detailplaneeringu lahendus ei kahjusta piirkonna hoonestuspõhimõtteid. Hoonestus on kavandatud nõnda, et see oleks kooskõlas üldplaneeringuga seatud väikeelamumaale määratud tingimustega. Elamud on kavandatud piirkonnale iseloomuliku suurusega. Elamute väljaehitamisega Kana tänava miljöö ei muutu ning sellega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Planeeringu lahendusega ei muudeta piirkonnas väljakujunenud elukeskkonda. Tasakaalustatud lahenduse saavutamiseks peab Pärnu Linnavalitsus koostatud detailplaneeringu lahendust otstarbekaks ja optimaalseks.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Kana tn 7 kinnistu detailplaneering.
16. Volituste andmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3 ja riigihangete seaduse § 13 lõike 2 alusel volitati Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (registrikood 10788733) viima läbi Rahandus-ministeeriumi, Pärnu Linnavalitsuse ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahel 19.04.2012 sõlmitud koostöö- ja käsunduslepingust nr 2011-105/20 ja 2011-106/15 tulenevaid CO2 emissiooni vähendamise investeeringute riigihankeid, täitma kõiki riigihangete läbiviimisega seotud riigihangete seadusest tulenevaid kohustusi ning tegema hankemenetlusega seotud toiminguid, sealhulgas kinnitama riigihanke komisjoni koosseisu, valima hankemenetluse liigi, võtma vastu kõiki riigihanke menetlusega seonduvaid otsuseid, kinnitama ja muutma hankedokumente, sõlmima hankelepingut ja esindama hankijat hankemenetlusega seotud vaidlustustes, teostama toiminguid Riiklikus riigihangete registris ning sõlmima vastavaid hankelepinguid Pärnu Linnavalitsuse nimel.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 23.04.12
|
2546 |
|
|
09.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 9. aprilli istungist
| 09.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 9. aprilli istungist | X |
|
|
Volituste andmine
Volitati kuni 20.11.2014 sotsiaalosakonna avahooldusspetsialisti Pilvi Tolmikut (Tolmik) ja puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimani (Tsuiman) Pärnu Linnavalitsuse esindajatena sooritama piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos; isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis; Eesti krediidiasutustes; Maksu- ja Tolliametis; tegevusi ja toiminguid seoses algatatud täitemenetlustega ning toiminguid isiku igapäevaeluks vajalikes asjaajamistes.
Volituste andmine
Volitati kuni 25.02.2014 sotsiaalosakonna avahooldusspetsialist Hiie Juhkamit (Juhkam) Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos; isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis; Eesti krediidiasutustes; Maksu- ja Tolliametis ning toiminguid isiku igapäevaeluks vajalikes asjaajamistes.
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna avahooldusspetsialisti Hiie Juhkamit (Juhkam) Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos; isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis; Eesti krediidiasutustes; Maksu- ja Tolliametis ning toiminguid isiku igapäevaeluks vajalikes asjaajamistes.
Volituste andmine
Volitati kuni 15.11.2016 sotsiaalosakonna avahooldusspetsialist Pilvi Tolmikut (Tolmik) Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos; isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis; Eesti krediidiasutustes; Maksu- ja Tolliametis ning toiminguid kõigis isiku igapäevaeluks vajalikes asjaajamistes.
Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Fortum Eesti AS kasuks
Anti nõusolek Fortum Eesti ASile tehnorajatiste ehitamiseks ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevatele kinnisasjadele:
- Suvituse tänav T1 (kinnistusraamatu reg.osa nr.274870505, katastritunnus 62510:016:0008, pindala 2231 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, isikliku kasutusõigusala suurus 795 m2, maamaksustamishind 9,59 eurot m2 eest);
- Suvituse tänav T2 (kinnistusraamatu reg.osa nr 2274870505, katastritunnus 62510:012:0003, pindala 1528 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, isikliku kasutusõigusala suurus 852 m2, maamaksustamishind 9,59 eurot m2 eest);
- Akadeemia tänav T3 (katastritunnus 62510:016:0008, pindala 576 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, isikliku kasutusõigusala suurus 35 m2, maamaksustamishind 5,11 eurot m2 eest).
Nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elion Ettevõtted ASi kasuks
Anti nõusolek Elion Ettevõtted ASi (äriregistri registrikood 10283074, asukoht – Endla 16, Tallinn) kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Pärnu linna omandis olevatele kinnisasjadele:
- Raeküla mets P1 (kinnistusraamatu reg.osa nr.2649405, katastritunnus 62509:038:0003, pindala 32126 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, isikliku kasutusõigusala suurus 223 m2, maamaksustamishind 1,79 eurot m2 eest);
- Jõekääru tn 1 (kinnistusraamatu reg.osa nr2653605, katastritunnus 62514:177:0012, pindala 32892 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, isikliku kasutusõigusala suurus 38 m2, maamaksustamishind 2,56 eurot m2 eest).
Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine
21. oktoobril 2011 tegi Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener ettekirjutus-hoiatuse, millega peatas omavolilised ehitustööd Mai tn 59 korterelamu mitteeluruumis ning kohustas esitama ehitustööde õiguspäraseks jätkamiseks ehitusprojekti koos loa taotlusega hiljemalt 20. detsembriks 2011 või taastama ehituseelne olukord samaks tähtajaks.
- 21. detsembril 2011 pikendas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond omaniku taotlusel ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtaega 31. jaanuarini 2012.
- 30. jaanuaril 2012 esitas mitteeluruumi omanik ehitusloa taotluse mitteeluruumi rekonstrueerimiseks koos ehitusprojektiga.
- 03. veebruaril 2012 saadeti arvamuse andmiseks kiri korteriühistule Mai 59 paludes oma seisukoht anda hiljemalt 20. veebruariks 2012. Ekslikult saadeti kiri valele aadressile ning seetõttu määratud tähtajaks vastuväiteid ei laekunud.
- 22. veebruari 2012 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsusega väljastati ehitusluba Mai tn 59 kinnistul asuva korterelamu reaalosa mitteeluruumi rekonstrueerimiseks.
- 27. märtsil 2012 esitas korteriühistu Mai 59 vaide paludes tunnistada kehtetuks 22. veebruari 2012 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsusega väljastatud ehitusluba.
Pikendati korteriühistu Mai 59 poolt esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
Katastriüksuste valdusesse andmine
Anti Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna valdusesse põhivarana katastriüksused:
- Tallinna mnt 87h – katastritunnus 62507:068:0011, pindala 7081 m², maksustamishind 8140 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paju park – katastritunnus 62511:057:0004, pindala 2308 m², maksustamishind 4430 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Kalevi mets – katastritunnus 62508:036:0007, pindala 36 528 m², maksustamishind 65390 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Harutee mets – katastritunnus 62517:050:0033, pindala 160 658 m², maksustamishind 102 820 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 09.04.12
|
2536 |
|
|
04.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 4. aprilli istungist
| 04.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 4. aprilli istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavolikogu määrus „Parkimistasu kehtestamine“ (I lugemine)
Suunati volikokku esimesele lugemisele määruse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Pärnu linna avalikul parkimisalal tasuline parkimisala, parkimistasu määrad, parkimistasu soodustused ja vabastused ning viivistasu täpsustatud määrad.
Määruses kasutatakse mõisteid liiklusseaduse tähenduses, kui määrusest ei tulene teisiti.
Parkimistasu on Pärnu Linnavolikogu poolt Pärnu linna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil kehtestatud kohalik maks.
Pärnu Linnavolikogu 30.06.2009 määrusega nr 18 kinnitatud ja Pärnu Linnavolikogu 18.11.2010 määrusega nr 41 muudetud „Pärnu linna ehitusmäärus” muutmineSuunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse täiendada Pärnu Linnavolikogu 30.06.2009 määrusega nr 18 kinnitatud ja Pärnu Linnavolikogu 18.11.2010 määrusega nr 41 muudetud „Pärnu linna ehitusmäärust” ajutise ehitise ehitamise korraga.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavolikogu 15. aprilli 2010 otsusega nr 27 algatati Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneering ülesandega määrata kindlaks kaugküttevõrgu arengu suunad ja piirkonnad.
Pärnu Linnavolikogu 20. oktoobri 2011 otsusega nr 76 on teemaplaneering vastu võetud.
Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Kehtiv Pärnu linna üldplaneering ei kajasta eelpool toodut ning planeerimisseaduse § 8 lõike 2 punkt 2 lubab üldplaneeringu koostada ka teemaplaneeringuna, kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Eeltoodut arvestades on koostatud kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneering.
Pärnu linna kaugküttevõrgu soojusvajadus arvutuslikul temperatuuril -22°C on 67MW. Pärnu kaugküttevõrgu arendamise suundade aluseks on 2010 aastal valminud Pärnu Elektrijaam. Pärnu Elektrijaam on planeeritud varustama soojusega kogu Pärnu linna kaugküttevõrku. Pärnu Elektrijaama võimsusest jätkub Pärnu linna soojusega varustamiseks kuni arvutusliku välistemperatuurini 0°C. Sellest madalama temperatuuri korral rakendatakse tööle reservis olevad tipukatlamajad. Tipukatlamajadeks on planeeritud Ringi tn 56, Õli tn 6 ja Turba tn 5 paiknevad katlamajad ning Pärnu Elektrijaama kompleksis asuv gaasiküttel töötav katel. Suur-Jõe tn 52 asuv katlamaja jääb reservi võimalike erakorraliste olukordade tarbeks.
Kogu kaugküttevõrgu arenduse eesmärk on eelpoolnimetatud süsteemi töö kindlustamine ja toimimiskindluse tagamine. Pärnu Elektrijaam asub Rääma linnaosa Niidu ettevõtluspiirkonnas. Pärnu Elektrijaam on ühendatud uute magistraaltrasside abil Kesklinna ja Rääma linnaosade küttevõrkudega. Ülejõe ja Rääma linnaosades ei ole ühtselt toimivat kogu piirkonda hõlmavat küttevõrku. Kaugküte on arenenud üksikute võrgupiirkondade kaupa. Ühtse küttevõrgu kujundamiseks on vaja teha olulisi ehitustöid, et ühendada üksikuid võrgupiirkondi.
Teemaplaneering teeb ettepaneku määrata Pärnu linnas üks kaugküttepiirkond. Kaugkütteala piir on markeeritud joonisel 1 mööda tänava telgjoont, mitte kinnistu piire mööda. Selline markeerimine võimaldab kaugkütte piirkonnas liituda kaugküttega kõigil nendel kinnistutel, mis asuvad mõlemal pool tänavat, mida mööda kulgeb kaugküttepiirkonda markeeriv piir. Kaugküttepiirkonnast välja jäävad linnaosad, Vana-Pärnu, Tammiste, Raeküla ja Lodja on põhiliselt hoonestatud ühepereelamutega, üksikud korterelamud ja tootmisettevõtted paiknevad hajusalt. Kaugküttevõrgu arendamine nendes linnaosades ei ole otstarbekas. Siin on võimalik ehitada üksikuid grupikatlamajasid. Raeküla linnaosas on sellised piirkonnad Saare-Nõmme tänavad ja Rannametsa-Laane tänavad. Vana-Pärnus on selliseks piirkonnaks Haapsalu mnt algus.
Kaugküttevõrgu arendamine ei too endaga kaasa negatiivset keskkonnamõju. Kaugküttevõrgu arendamise eesmärgiks on maksimaalselt ära kasutada Pärnu Elektrijaama soojuse tootmisvõimsus.
Üldplaneeringu täpsustamine ja täiendamine
Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 26 kehtestatud „Pärnu linna üldplaneering 2001 - 2025“ näeb ette, et rajatakse väiksemad kohalikul biokütusel töötavad soojuselektrijaamad võimsusega 7MW. Käesolev teemaplaneering on koostatud ajal, kus põhiliseks soojuse tootjaks on üks 44MW soojusetootmise võimsusega Pärnu Elektrijaam ning tipukoormuste puhul lülitatakse tööle maagaasil töötavad tipukatlamajad.
Kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneering täpsustab Pärnu linna üldplaneeringu seletuskirja peatükki „Soojusvarustus“ ning täpsustab joonist „Soojusvarustus“ käesoleva teemaplaneeringu joonisega „Kaugküttepiirkonna skeem“.
Keskkonnaameti hinnangul teemaplaneeringuga määratud kaugküttevõrgu arengu suunad ja piirkonnad ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 mõistes, mistõttu ei ole vajalik olnud teostada keskkonnamõjude hindamist. Detailplaneeringu menetluse käigus on andnud oma kooskõlastuse ka Keskkonnaamet 12.08.2011 kirjaga nr PV 6-6/11/25421-2 ja Terviseameti Lääne Talitus 09.08.2011 kirjaga nr 9.3-1/7051. Kuna kõnealuse teemaplaneeringuga ei kavandata Pärnu jõkke ehitisi, ei kavandata raudteerajatisi ega planeerita töid raudtee kaitsevööndis siis ei pidanud Tehnilise Järelevalve Amet 15.08.2011 kirjaga nr 1-13/11-1582-002 vajalikuks Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneeringut kooskõlastada.
Muinsuskaitseamet on Kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneeringu kooskõlastanud 17.08.2011 kirjaga.
Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele leiti arutelude käigus osapooli rahuldavad lahendused.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneering.
Pärnu Linnavolikogu määrus „Kaugküttepiirkonna määramine“
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse määrata Pärnu linna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja nende tagamine ning soojusettevõtja arenduskohustus.
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna 2012. aasta eelarve esimese lisaeelarve kinnitamine“
Pärnu Linnavalitsus suunab volikogule kinnitamiseks Pärnu linna 2012.aasta I lisaeelarve. Esimesele lugemisele suunatud lisaeelarve koosseisus tuuakse 2011. aastast üle sihtotstarbeliste toetuste arvel tehtavate projektide jäägid, kinnitatakse 2012. aasta esimese kolme kuu jooksul selgunud sihtotstarbelised tulud ja kulud, täpsustatakse eelarve tulusid ja kulusid, kajastatakse reservfondist tehtud eraldised ning suurendatakse kulusid 2011. aasta lõpus selgunud 2011. a eelarve kokkuhoiu arvelt.
Pärast I lisaeelarve kinnitamist kujuneb eelarve põhitegevuse tulemiks 3255,77 tuhat eurot. Põhitegevuse tulemi ja 2011. aasta lõpu likviidsete varade jäägi arvel tehakse investeeringuid 1592,57 tuhande euro ulatuses ning vähendatakse laenukohustusi 2033,03 tuhande euro ulatuses. Põhitegevusega seotud kohustuste muutuse tulemusena vähenevad likviidsed varad 2012. a eelarveaasta jooksul 452,58 tuhat eurot, investeerimistegevusega seotud nõuete tulemusena suurenevad likviidsed varad 75,84 tuhat eurot.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 04.04.12
|
2533 |
|
|
03.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 2. aprili istungist
| 03.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 2. aprili istungist | X |
|
|
Riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine” pakkumuse tagasilükkamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine ning Pärnu Linnavalitsuse 16. veebruari 2012 korralduse nr 94 punktide 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine
Lükati tagasi riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine” (registreerimisnumber 129816) hankemenetlusel ühispakkujate Wesico Project OÜ (registrikood 10882277) ja Wesico Ehitus OÜ (registrikood 11671654) esitatud pakkumus kuna ühispakkujad võtsid oma pakkumuse tagasi.
Tunnistati riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine” (registreerimisnumber 129816) hankemenetlusel edukaks hinna poolest järgmise pakkuja, Riverside OÜ (registrikood 10951725) esitatud pakkumus maksumusega 3 638 484,92 (kolm miljonit kuussada kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend neli koma üheksakümmend kaks) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama maksumusega pakkumus.
Riigihangete seaduse kohaselt on MTÜ-l Pärnumaa Omavalitsuste Liit õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.
Riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine” hankedokumentide alusel sõlmib hankelepingu Riverside OÜ-ga MTÜ-l Pärnumaa Omavalitsuste Liit, kes on hoone tellija.
Riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine toimus 16. veebruari linnavalitsuse istungil.
Pakkumuste esitamise tähtajaks esitasid pakkumused viis pakkujat: AS Eston Ehitus (registrikood 10122448); ühispakkujad AS Merko Infra (registrikood 11767130), AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ja AS Merko Ehitus Eesti (registrikood 12203636); Riverside OÜ (registrikood 10951725); ühispakkujad Wesico Project OÜ (registrikood 10882277) ja Wesico Ehitus OÜ (registrikood 11671654) ning AS YIT Ehitus (registrikood 10093801).
Kõik pakkujad ka kvalifitseeriti ning nende pakkumused tunnistati vastavaks.
Tunnistati riigihanke hankemenetlusel edukaks ühispakkujate Wesico Project OÜ (registrikood 10882277) ja Wesico Ehitus OÜ (registrikood 11671654) esitatud pakkumus maksumusega 3 353 923,56 (kolm miljonit kolmsada viiskümmend kolm tuhat üheksasada kakskümmend kolm koma viiskümmend kuus) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama maksumusega pakkumus.
27. veebruari linnavalitsuse korraldusega kuulutati välja Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse hoone põhiprojekti ümberprojekteerimise ja ehitamise omanikujärelevalve teenuse tellimiseks avatud hankemenetlusega riigihange “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimise ja ehitamise omanikujärelevalve“. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 14. märts 2012.
26. märtsi 2012 linnavalitsuse istungil kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks riigihanke “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimise ja ehitamise omanikujärelevalve” hankemenetlusel Tallinna Linnaehituse AS (registrikood 10307171), Vealeidja OÜ (registrikood 10633373), OÜ Keskkonnaprojekt (registrikood 10769210), Ösel Consulting OÜ (registrikood 11218239), AS Telora-E (registrikood 10097489) ning ühispakkujad AS Infragate Eesti (registrikood 10845129) ja TSM Projektijuhtimise OÜ (registrikood 10591717).
Hankemenetluses tunnistati edukaks OÜ Keskkonnaprojekt esitatud pakkumus maksumusega 19 084.80 (üheksateist tuhat kaheksakümmend neli koma kaheksakümmend) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama maksumusega pakkumus.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 03.04.12
|
2532 |
|
|
02.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 2. aprilli istungist
| 02.04.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 2. aprilli istungist | X |
|
|
Teatri publikupreemiate määramine
Määrati 2012. aasta Pärnu Teater Endla publikupreemia järgmiselt:
- Parim naisnäitleja Liis Laigna 435,00 eurot
- Parim meesnäitleja Sten Karpov 435,00 eurot
- Parima lavastuse „Imetegija“ lavastaja Kalju Komissarov 435,00 eurot
Riho Alliksoo ametist vabastamine
Vabastati Riho Alliksoo Pärnu Lasteküla juhataja asendaja ametikohalt seoses töölepingu tähtaja möödumisega alates 11.04.2012.
Papli tn 11 // 13 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Isik on esitanud 21. veebruaril 2012 Papli tn 11 // 13 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Kinnistul osutatakse aastaringselt puhkajatele majutus- ja toitlustusteenust. Taotleja sooviks on olemasoleva elamumaa sihtotstarbe muutmine ärimaa sihtotstarbeks ja ehitada piiriäärsele majutushoonele teine korrus.
Detailplaneeringuala suurusega 2609 m2 paikneb Pärnu kesklinnas ja hõlmab Papli tn 11 // 13 kinnistut, mis asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala villade alal, reg nr 27007 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32). Planeeringuala jääb mere võimaliku üleujutuse tsooni.
Planeeritav ala piirneb hoonestatud kruntidega, põhjast Papli tänavaga ning lõunast Kalevi staadioniga. Piirkonnas on valdavaks elamisfunktsioon kui ka puhkajate majutusfunktsioon. Lähiümbruses esineb nii ühepereelamuid kui ka korterelamuid.
Maakasutuse sihtotstarve Papli tn 11 // 13 kinnistul on 100% elamumaa.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Papli tn 11 // 13 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta linna üldplaneeringut kavandades krundile ärimaa juhtfunktsiooni (Ä).
Algatati Papli tn 11 // 13 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on muuta krundi kasutamise sihtotstarvet, selgitada välja krundile kavandatavad võimalikud ehitusmahud ja määrata ehitusõigus ning linnaehituslikud tingimused.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Kohanime määramine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse määrata Kesklinna linnaosas asuvale väikesadamale kohanimeks Vallikääru sadam.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke korraldamiseks“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega Pärnu Linnavalitsus soovib luba võtta varalisi kohustusi seoses riigihanke korraldamisega Tammiste Hooldekodule, Eakate Avahoolduskeskusele, Pärnu Toimetulekukoolile ja Pärnu Kunstide Majale 4 väikebussi rentimiseks rendilepingu tähtajaga 5 aastat.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 02.04.12
|
2530 |
|
|
26.03.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 26. märtsi istungist
| 26.03.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 26. märtsi istungist | X |
|
|
1. Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolide esimeste klasside komplekteerimise komisjoni koosseisu kinnitamine
Pärnu Linnavalitsuse 20. detsembri 2010 määruse nr 11 “Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ § 4 lõike 2 alusel kinnitati Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolide I klassidesse vastuvõtmiseks esitatud taotluste läbivaatamiseks komisjon järgmises koosseisus:
Esimees: Katrin Uutsalu - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna
haridusnõunik
Liikmed:
Urve Krause - Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli direktor
Pille Tahker - Pärnu Vanalinna Põhikooli direktor
Elmo Joa - Pärnu Rääma Põhikooli direktor
Sille Arust - Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õppealajuhataja
Mart Kuuskmann - Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor
Liilia Oberg - Pärnu Raeküla Kooli direktor
Indrek Kaldo - Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor
Reet Merilaine - Pärnu Vene Gümnaasiumi õppealajuhataja
Virve Laube - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialist
Evelin Riis - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna
andmebaaside spetsialist
2. Nõuete lootusetuks tunnistamine
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määruse nr 22 „Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine“ § 43 lõike 2 alapunkti 2 alusel tunnistati seisuga 31.12.2011 lootusetuks nõuded SA Saaremaa Muusikahariduse vastu, summas 2808,92 eurot (43950 krooni). Pärnu Linnaorkester osutas muusikalist teenust Saaremaa Ooperipäevadel (arve nr 6 27.07.2006). SA Saaremaa Muusikaharidus faktiliselt ei tegutse ja on sisuliselt pankrotis. Lootuseuks tunnistati ka nõuded SA Uue Kunsti Muuseum vastu, summas 3693,10 eurot (57784,52 krooni).
SA ei allkirjastanud ruumide kasutamise lepingut Pärnu Linnavalitsusega ning seoses sellega ei võtnud endale tasumise kohustust. Ühtalsi loobuti nende sissenõudmisele pööramisest.
3. Raha eraldamine reservfondist
Pärnu Linnavolikogu 17. juuni 1999 määruse nr 25 “Pärnu linnaeelarve reservfondi käsutamise korra kinnitamine” punkti 1 aluse eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 1200 eurot MTÜ Ujumisklubi Raba poolt opereeritava Raba ujula kulude katteks märtsis 2012. aastal.
4. Riigihanke “Korterelamu projekteerimine ja ehitamine Männi tänav 15a kinnistule” (registreerimisnumber 131484) pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkuja kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine
Tänasel linnavalituse istungil tunnistati riigihanke „Korterelamu projekteerimine ja ehitamine Männi tänav 15a kinnistule” (registreerimisnumber 131484) hankemenetlusel edukaks riigihangete seaduse § 50 lõike 1 ja 3 alusel Gustaf AS (registrikood 10106946) esitatud pakkumus maksumusega 539 208.- (viissada kolmkümmend üheksa tuhat kakssada kaheksa) eurot koos käibemaksuga kui hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamiskriteeriume arvestades kõige madalama hinnaga pakkumus.
5. Riigihanke “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimise ja ehitamise omanikujärelevalve” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine
Tänasel linnavalitsuse istungil tunnistati riigihanke “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimise ja ehitamise omanikujärelevalve” (registreerimisnumber 131714) hankemenetlusel edukaks riigihangete seaduse § 50 lõigete 1 ja 3 alusel OÜ Keskkonnaprojekt (registrikood 10769210) esitatud pakkumus maksumusega 19 084.80 (üheksateist tuhat kaheksakümmend neli koma kaheksakümmend) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama maksumusega pakkumus.
6. Riigihanke korraldamine
Tänasel linnavalituse kiideti heaks korraldada Pärnu Linnavalitsusele kuni 87 arvuti rentimiseks lepingutähtajaga 3 aastat avatud hankemenetlusega riigihange “Arvutite rentimine” ja riigihanke eest vastutavaks isikuks ja riigihankekomisjoni liikmeks määrati kantselei infotehnoloogiateenistuse juhataja Toomas Tomson.
7. Anton Hansen Tammsaare pst 68; Kasutusloa väljastamine
15. märtsil 2012 esitatas isik ehitusseaduse § 33 lõike 2 kohase kasutusloa taotluse, mõõdistusprojekti ja tasus riigilõivu Pärnus Anton Hansen Tammsaare pst 68 kinnistul rekonstrueeritud elamu (ehitisregistri kood 103010221) kasutusele võtmiseks. Tänasel istungil otsustati, et planeerimisosakond väljastab kasutusloa Pärnus Anton Hansen Tammsaare pst 68 kinnistul (katastritunnus 62511:053:2700) rekonstrueeritud elamu (ehitisregistri kood 103010221) kasutusele võtmiseks.
8. Maa munitsipaalomandisse taotlemine – rannaniidud
Tänasel linnavalituse istungil kiideti heaks ja suunati Pärnu Linnavolikogu istungile taotlus Eesti Vabariigilt maa taotlemine Pärnu linna munitsipaalomandisse sotsiaalmaana:
1.1 Vana-Pärnu rannaniit
1.2 Vana-Pärnu rannaniit
1.3 Mai rannaniit
1.4 Raeküla rannaniit
1.5 Raeküla rannaniit
1.6 Raeküla rannaniit
1.7 Raeküla rannaniit
Volikogu otsus on vajalik Vana-Pärnu rannaniidu, Mai rannaniidu ja Raeküla rannaniidu maaüksuste Pärnu linna munitsipaalomandisse taotlemiseks. Maaüksused taotletakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaana. Munitsipaalomandisse taotletaval maa-alal viiakse aastatel 2012-2016 ellu Euroopa Komisjoni LIFE+ Nature and Biodiversity programmi kaasrahastamisel projekti „“LINNALEHMAD” ehk Pärnu linnas asuvate rannaniitude taastamine ning integreerimine linnaruumi.“ Projekti juhtpartner on Keskkonnaamet ning partneritena osalevad Pärnu linn ja Tartu Ülikooli Pärnu-Kolledž.
Projekti eesmärk on Pärnu rannaniidu looduskaitseala elupaikade taastamine ja maahoolduseks vajalike investeeringute tegemine ning kaitseala avamine Pärnu linna elanikele ja külalistele moel, mis ei kahjustaks ala kaitseväärtusi.
Projekti “LINNALEHMAD” raames tehakse järgmist:
1. Elupaikade taastamine ja maahoolduseks vajalike investeeringute tegemine.
Pilliroo niitmine rannaniitudel ning karjatamiseks vajaliku infrastruktuuri (karjaaiad, loomade varjualused, loomade kokkuajamise kohad jms) rajamine; rannikulõugaste ja –luidete puhastamine; optimaalse maaparandussüsteemi projekteerimine ja selle täitmine (osade kraavide sulgemine ja vajalike korrastamine).
2. Kaitseala integreerimine linnaruumi.
Rajatakse loodusradade süsteem, mis võimaldab loodust kahjustamata alal viibida ja väärtusi vaadelda; koostatakse ja paigaldatakse looduskaitseala tutvustav püsiekspositsioon; looduskaitseväärtusi tutvustava kampaania läbiviimine.
9. Nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks
Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996 määruse nr 226 “Maa riigi omandisse jätmise kord" punkti 9 ning Maanteeameti Lääne regiooni 16. märtsi 2012 maa riigi omandisse jätmise taotluse nr 16.2/12-00109/016 alusel määrati moodustavatele katastriüksustele koha-aadressid, sihtotstarbed ja pindalad.
10. Koha-aadresside ja sihtotstarvete määramine (Rääma 78a)
Määrati Rääma tn 78a (katastritunnus 62506:037:2820; kinnistu registriosa nr 547205) asuva kinnistu jagamisel uutele moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid, ehituskrundi numbrid ning sihtotstarbed.
11. Volituste andmine
Volitati kuni 20.11.2014 sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuiman’i Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid.
12. Pärnu Linnavolikogu määrus "Tammiste hooldekodu põhimäärus"
Kiideti heaks ja suunati Pärnu Linnavolikogu istungile eelnõu „Tammiste Hooldekodu põhimääruse“.
Kehtiv „Tammiste Hooldekodu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) on vastuvõetud Pärnu Linnavolikogu 20. detsembri 2001 otsusega nr 81. Tänaseks vajab ligi üksteist aastat vana määrus kooskõlla viimist Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ja uue kehtima hakkava „Ööpäevaringse hooldusteenuse osutamise korraga“.
13. Pärnu Linnavolikogu otsus "Pärnu Linnavolikogu 20. detsembri 2001 otsuse nr 81 “Tammiste Hooldekodu põhimääruse kinnitamine" kehtetuks tunnistamine
Otsustati suunata Pärnu Linnavolikogu istungile eelnõu „Pärnu Linnavolikogu 20. detsembri 2001 otsus nr 81 “Tammiste Hooldekodu põhimääruse kinnitamine” kehtetuks tunnistamiseks.
14. Pärnu Linnavolikogu määrus "Ööpäevaringse hooldusteenuse osutamise kord"
Suunati Pärnu Linnavolikogu istungile eelnõu "Ööpäevaringse hooldusteenuse osutamise kord"
15. Ehitusloa väljastamine Vana-Sauga 10
Tänasel linnavalitsuse istungil otsusati, et planeerimisosakonnal väljastab ehitusloa Pärnus Vana-Sauga tn 10 kinnistule (katastritunnus 62502:003:0002) elamu püstitamiseks koos elamut teenindavate kinnistusiseste tehnotrasside (veevarustus, reoveekanalisatsioon, elektrivarustus) rajamisega.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 26.03.12
|
2521 |
|
|
19.03.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 19. märtsi istungist
| 19.03.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 19. märtsi istungist | X |
|
|
1. Pärnu Linnavalitsuse määrus „Pärnu linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“
Kord reguleerib Pärnu linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtmist, lasteaiakoha kasutamist ja lasteaiast väljaarvamist.
Muudatused seoses täna kehtiva korraga:
- loodud on lasteaiakoha taotluste infosüsteem;
- järjekord on linna- ja lasteaiapõhine korraga;
- lasteaia koha taotluses saab valikus olla kolm erinevat, kuid soovilt samaväärset lasteaeda;
- linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond koordineerib lasteaeda vastuvõttu ja väljaarvamist infosüsteemi põhiselt ning vajadusel nõustab lapsevanemaid;
- linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond moodustab vastuvõtukomisjoni, mis vajadusel töötab piirkonniti;
- lasteaia direktorid jäävad koordineerima oma lasteaedade vastuvõttu ja väljaarvamist koostöös haridus- ja kultuuriosakonnaga;
- vanemale muutub kergemaks see, et avalduse saab esitada ühte kohta: kas ühte lasteaeda, linnavalitsusse või e-teenusena;
- vanemal saab olema ainult üks järjekorra aeg - esimese avalduse esitamise kuupäev. Tänane kord seda ei reguleeri.
Vanemal võib olla mitu erineva ajaga ja erinevasse lasteaeda esitatud avaldust; võimalusel eelistatakse ühe pere lapsi ühte lasteaeda vastuvõtul ja arvestatakse elukoha lähedusega lasteaiale. Samas ei ole see eelis ega väljaspool järjekorda saamise õigus. Laps peab olema registreeritud järjekorda. Samuti on lahti kirjutatud mõisted ajutine- ja osaaja koht.
2. Riigihanke korraldamine
Korraldatakse Pärnu linnale kuuluvate hoonete varakindlustusteenuse ning hoonete ja nende juurde kuuluva territooriumi valdamisest tulenev tsiviilvastutusekindlustuse teenuse tellimiseks avatud hankemenetlusega riigihange “Kindlustusteenuse tellimine”.
3. Nõusoleku andmine OÜ-le Jaotusvõrk elektrimaakaabelliini ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Anti nõusolek Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le (äriregistri registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63, 12915 Tallinn) Pärnu linnale kuuluvatele kinnisasjadele liinide ehitamiseks ja koormamiseks isikliku kasutusõigusega alljärgnevalt:
- Uuemetsa tee (kinnistusregistriosa nr 2661805, katastritunnus 62516:002:0010, pindala
3847 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguse ala 128 m2, hinnatsoon H0625019 - 96,67% ja H0730002 - 3,33 %);
- Tammiste tee 1 (kinnistusregistriosa nr 2658505, katastritunnus 62516:002:0002, pindala 174 380 m2, maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, isikliku kasutusõiguse ala 1113 m2, hinnatsoon H0625019 - 98,06% ja H0730002 - 1,94 %).
4. Pärnu Linnavalitsuse 09.06.2009 korralduse nr 318 „Linnavara otsustuskorras tasuta kasutusse andmine“ muutmine
AS Pärnu Vesi on esitanud 20.02.2012 taotluse suurendada kesklinnas jääkpinnase ladustusplatsi suurust senise 13 000 m2 asemel 15 100 m2, võttes kasutusse kinnistud Lai tn 24, Lai tn 26 ja Vingi tn 1.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 09.06.2009 korraldust nr 318 „Linnavara otsustuskorras tasuta kasutusse andmine“ alljärgnevalt:
“1.2 kinnistute Lai tn 24 (kinnistu nr 1798505), Lai tn 26 (kinnistu nr 313005) ja Vingi tn 1 osad suurusega kokku 15 100 m2 (asendiplaan lisatud, lisa 2) tähtajaga 01.07.2009 kuni 01.01.2014.”;
“2.3.5 Vingi tänava kasutamine juurdepääsuks ladustusalale võib toimuda järgmistel tingimustel:
2.3.5.1 kasutusse saaja teostab Vingi tänaval teehoolduse kogu lepingu tähtaja jooksul;
2.3.5.2 kasutusse saaja teostab lepingu lõppemisel Vingi tänaval, lõigus Lai tänav – Pärnu jõgi, teekatte remonttööd ja kahekordse teekatte ülepindamise.”;
5. Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2010 korralduse nr 315 muutmine ja nõusoleku andmine 16.06.2010 sõlmitud võlaõigusliku lepingu muutmiseks
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2010 korraldust nr 315 “Vara otsustuskorras omandamine ja võõrandamine” punkti 2.4 ja sõnastati see järgmiselt:
“2.4. M.Rahnile kinnistu asukohaga Kesk tn 21 (kinnistusraamatu registriosa nr 2657805, katastritunnus 62501:019:0013, sihtotstarve elamumaa, suurus 666 m2). Kinnistul kehtib Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2006 korraldusega nr 726 kehtestatud Haapsalu mnt, Peetri tn, Kesk tn, Jakobi tn vahelise kvartali detailplaneering”.
Anti nõusolek 16.06.2010 sõlmitud võlaõigusliku kokkuleppe hoonestamata kinnistute vahetamiseks, kinnistamisavaldus eelmärke kinnistamiseks lepingu muutmiseks vastavalt käesoleva korraldusele.
6. Tasuta parkimislubade väljastamine
Väljastati kaks tasuta parkimisluba kehtivusega üks aasta Pärnu Linnavalitsuse mootorsõidukitele registreerimisnumbriga 108 BGF ja 109 BGF Pärnu linna tasulises parlimisalas parkimiseks.
7. Võimla tasuta kasutusse andmine
Anti otsustuskorras MTÜ Pärnumaa Spordiveteranide Koondis kasutusse Pärnu Rääma Kooli võimla, asukohaga Raba 4.
Võimla antakse kasutusse tähtajaliselt- igal teisipäeval ja neljapäeval, kell 18:00-19:30, perioodil kuni 31.12.2013 (v.a juuni, juuli august); võimla antakse kasutusse tasuta Pärnumaa Spordiveteranide Koondise võrkpalli treeningute läbiviimiseks.
8. Võimla tasuta kasutusse andmine
Anti otsustuskorras MTÜ Pärnu Võrkpalliklubi kasutusse Pärnu Kesklinna Koolide võimla, asukohaga Kuninga tn 29.
Võimla antakse kasutusse tähtajaliselt:
Naiste treeningud:
21.03.12 kell 10.00-11.00;
23.03.12 kell 10.00-11.30 ja 18.30-20.00;
24.03.12 kell 10.00-11.00
Meeste treeningud:
22.03.12 kell 17.00-18.30;
23.03.12 kell 10.00-11.00.
Võimla antakse kasutusse tasuta ning esindusvõistkondade treeninguteks.
9. Konkursi tulemuste heaks kiitmine
Kiideti heaks arhitektuurivõistluse tulemused ning premeeriti auhinnatud tööde autoreid järgnevalt:
- I preemia summas 900 EUR tööle märgusõnaga „Jäätis kuubis“. Autorid Gunnar Kurusk ja Tanno Tammesson,
- II preemia summas 400 EUR tööle märgusõnaga „Kihiline“. Autor Armin Valter,
- III preemia summas 300 EUR tööle märgusõnaga „Tigu“. Autorid Kadi Paluoja ja Tanel Teder,
- Ergutuspreemia summas 200 EUR tööle märgusõnaga „Pits“. Autor Helen Rebane,
- Ergutuspreemia summas 200 EUR tööle märgusõnaga „Luited“. Autorid Helen Rebane ja Elo-Liina Kaivo.
10. Kinnistute valdusesse andmine
Anti Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna valdusesse põhivarana järgmised kinnistud:
- Paremkalda kallasrada L1 – katastritunnus 62507:048:0003, kinnistu registriosa number 2829705, pindala 3946 m², maksustamishind 12 630 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L2 – katastritunnus 62507:005:0013, kinnistu registriosa number 2829805, pindala 7693 m², maksustamishind 24 630 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L3 – katastritunnus 62507:018:0003, kinnistu registriosa number 2830205, pindala 5080 m², maksustamishind 16 260 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L4 – katastritunnus 62507:018:0002, kinnistu registriosa number 2828505, pindala 1461 m², maksustamishind 1 870 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L5 – katastritunnus 62506:027:0002, kinnistu registriosa number 2828805, pindala 13273 m², maksustamishind 16 990 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L6 – katastritunnus 62506:031:0005, kinnistu registriosa number 2829305, pindala 873 m², maksustamishind 1 120 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L7 – katastritunnus 62506:037:0004, kinnistu registriosa number 2829905, pindala 14543 m², maksustamishind 18 620 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L8 – katastritunnus 62506:042:0002, kinnistu registriosa number 2828605, pindala 12612 m², maksustamishind 16 130 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Paremkalda kallasrada L9 – katastritunnus 62520:001:0003, kinnistu registriosa number 2830305, pindala 1100 m², maksustamishind 1 120 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Raba tänav T2 – katastritunnus 62507:018:0001, kinnistu registriosa number 2830105, pindala 1378 m², maksustamishind 4 410 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Lao tn 3 – katastritunnus 62514:170:0137, kinnistu registriosa number 2829505, pindala 4755 m², maksustamishind 12 170 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Väike-Jõe tänav T1 – katastritunnus 62511:137:0007, kinnistu registriosa number 2828705, pindala 1992 m², maksustamishind 2 550 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Väike-Jõe tänav T2 – katastritunnus 62511:139:0009, kinnistu registriosa number 2830405, pindala 818 m², maksustamishind 1 050 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Väike-Jõe tänav T3 – katastritunnus 62511:139:0008, kinnistu registriosa number 2829605, pindala 973 m², maksustamishind 1 250 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- 3. Jõe tänav T3 – katastritunnus 62511:137:0006, kinnistu registriosa number 2830505, pindala 1112 m², maksustamishind 1 420 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Pilli tänav T1 – katastritunnus 62511:156:0022, kinnistu registriosa number 2829405, pindala 1594 m², maksustamishind 2 040eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Vingi tänav T3 – katastritunnus 62511:132:0006, kinnistu registriosa number 2828905, pindala 1154 m², maksustamishind 1 480 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Liiva tänav T2 – katastritunnus 62511:156:0023, kinnistu registriosa number 2830005, pindala 607 m², maksustamishind 780 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Kastani tänav T1 – katastritunnus 62511:162:0009, kinnistu registriosa number 2830805, pindala 2270 m², maksustamishind 2 910 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Kastani tänav T2 – katastritunnus 62511:161:0017, kinnistu registriosa number 2829105, pindala 4850 m², maksustamishind 6 210 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- Rääma oja L1 – katastritunnus 62503:071:0011, kinnistu registriosa number 2829005, pindala 2006 m², maksustamishind 1 280 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Uulu kalmistu – katastritunnus 84801:004:0772, kinnistu registriosa number 4362606, pindala 22,89 ha, maksustamishind 8 80 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
- Ringi tn 2 – katastritunnus 62510:127:0030, kinnistu registriosa number 2829205, pindala 3929 m², maksustamishind 20 080 eurot, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (017; Üm);
11. Vaideotsus
Otsustati jätta rahuldamata MTÜ Selts Raeküla poolt esitatud vaie Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19. jaanuari 2012. a otsuse nr 3-5/201 “Ehitusloa väljastamine“ tühistamise nõudes.
Otsustati jätta rahuldamata Kuno Raude poolt esitatud vaie Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19. jaanuari 2012. a otsuse nr 3-5/201 “Ehitusloa väljastamine“ tühistamise nõudes.
12. Hariduse tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Taotleja on esitanud 19. jaanuaril 2012 Hariduse tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse sooviga jagada Hariduse tn 2 krunt kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja määrata neile ehitusõigus. Uutele moodustatavatele kruntidele soovitakse ehitada pereelamuid.
Detailplaneeringu ala suurus on 2287 m2, mis asub Rääma linnaosas ja hõlmab hoonestatud (eramu ja 2 abihoonet) 100% elamumaa sihtotstarbega Hariduse tn 2 kinnistut. Planeeritav ala jääb Hariduse, Lille, Raba ja Rohu tänavate vahelisse kvartalisse.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Hariduse tn 2 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) väikeelamumaa, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Hariduse tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundi jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks pereelamute rajamise eesmärgil, selgitada välja võimalikud ehitusmahud ning määrata linnaehituslikud ja arhitektuursed tingimused.
13. Pärnu Linnavolikogu otsus „Riia mnt 69 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 08. juuli 2008 korraldusega nr 498 algatati Pärnus Riia mnt 69 kinnistu
detailplaneering ülesandega muuta üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa juhtotstarve korruselamumaaks ja ärimaaks. Pärnu Linnavolikogu 21. aprilli 2011 otsusega nr 25 on detailplaneering vastu võetud.
Planeeritav maa-ala paikneb Pärnu Kesklinna linnaosas Riia maanteega külgneval alal, mis asub üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas, mille eesmärgiks on säilitada ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi arhitektuurne eripära.
Kvartalis on ülekaalukalt esindatud viilkatusega puitvoodriga korterelamud. Kvartalile on omane abihoonete rohkus, kuna enamus elamuid on köetavad puuküttel. Osadel kinnistutel on säilinud pesuköögid. Olemasolev väljakujunenud tänavavõrk tagab antud alale hea juurdepääsu ja ühenduse teiste linna piirkondadega.
Planeeringuala suuruseks on 543 m2. Planeeringualal asub kahekorruseline horisontaalse puitvoodriga korterelamu ehitisaluse pindalaga 169,5 m2 ja kõrvalhoone ehitisaluse pindalaga 30 m2 . Naaberkinnistu aadressiga Riia mnt 71/73 piirile on rajatud tulemüür.
Planeeritava kinnistu olemasolev katastriüksuse sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50 % ärimaa.
Pärnu linna üldplaneeringuga on Riia mnt 69 krundi kasutamise juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa (EE).
Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaa juhtotstarbe (juhtfunktsiooni) muutmise korruselamumaa ja ärimaa juhtotstarbeks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe ja juhtotstarvete osakaalude osas, määrates Riia mnt 69 krundi kasutamise juhtotstarbeks 90-95% korterelamumaa (EK) ja 5-10% ärimaa (BT - bürood, stuudiod, ateljeed, koolitusettevõtted, teenindusettevõtted).
Detailplaneeringu kehtestamisel kantakse vastav muudatus üldplaneeringu maakasutusplaanile tähistusega EK/Ä.
Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks Riia mnt 69 olemasoleva väikeelamumaa sihtotstarbega krundi planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks korterelamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks ja ehitustegevuse vallas kavandatavale hoonele arhitektuurinõuete seadmine.
Riia maantee on olnud läbi linna ajaloo üks tähtsamatest linna sisse- ja väljasõidu teedest Tallinna maantee kõrval, mis tagab liikumise läbi Pärnu linna Tallinna ja Riia vahel. Riia maantee äärseks hoonestuseks on aegade jooksul kujunenud valdavalt kahekorruselised korterelamud, harvemini ühepereelamud. Ajalooliselt on Riia maantee kesklinna poolses osas olnud hoonetele iseloomulik esimese korruse tasapinnas äriruumide välja ehitamine otse sissepääsuga tänavalt, kus võis asuda kas kauplus, apteek või mõni teenust pakkuv töötuba. Seega kokkuvõtlikult on juba ajalooliselt Pärnu linnas äri- ja elufunktsioonid paiknenud teineteisega kõrvuti, mis on väikelinnadele üldiselt iseloomulik nähtus.
Väiksemad kaubandus- ja teenindusettevõtted peaksid pakkuma oma teenust vahetult tarbijaskonna naabruses, see tähendab korterelamute või ühepereelamute läheduses.
Riia mnt 69 kinnistu paikneb väljakujunenud äri- ja elamuhoonestusega piirkonnas, kus hoonestuse üldine kõrgus võimaldab elamule osaliselt täiendava kolmanda korruse rajamist. Planeeritav ala paikneb linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul alal. Miljöö säilimine tagatakse hoone kubatuuri, katusekalde ja välisviimistlusmaterjalide säilitamisega olemasoleval kujul.
Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamispindade tekkimiseks infrastruktuuriga hästi varustatud piirkonnas. Elamisfunktsiooni suurendamine aitab hoida linna elavana ka tööajavälisel ajal.
Üldplaneeringu muutmine Riia mnt 69 kinnistu osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Elamu- ja ärifunktsioon tugevdavad ja elavdavad kesklinna
Planeeringuga Riia mnt 69 kinnistu ja selle naaberkinnistute piire ei muudeta.
Riia mnt 69 kinnistu detailplaneeringu lahendus lubab krundile rajada kaks hoonet, elamu ja kõrvalhoone, lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 259 m2 (elamu 172 m2 ja kõrvalhoone 87 m2). Hoonete maksimaalne maapealne korruselisus elamu puhul on kaks korrust, millele lisandub katusekorrus ja ühekorruselisele kõrvalhoonele lisandub katusekorrus. Elamule lubatud maksimaalne kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast on 9,8m ja kõrvalhoone kõrgus on 6,8m.
Planeeringulahenduse kohaselt on igasugune ehitustegevus (ehitise püstitamine, ka 20 m² ehitis) väljapool hoonestusala va tehnorajatiste rajamine planeeritaval kinnistul keelatud.
Säilitatakse olemasolev kõrghaljastus, juurde planeeritava haljastuse rajamine on planeeritud asfalteerimata aladele hoonete ümbruses. Planeeringu elluviimisel peab haljastuse osa moodustama vähemalt 35 m² krundi territooriumist. Riia maantee poolsele krundi küljele ei ole lubatud piirete rajamine.
Olemasolevat liikluskorraldust ja juurdepääsu asukohta planeeringuga ei muudeta. Parkimine korraldatakse oma krundi piires. Äri külastavate klientide sõidukite parkimine toimub tänavaalal.
Planeeringuga on määratud Riia mnt 69 kinnistule juurdepääsu servituut Riia mnt 67a kinnistu kasuks. Kohtu otsusega määratud juurdepääsutee asukoht täpsustatakse Riia mnt 69 krundi heakorra ja haljastuse väljaehitamise käigus.
Riia mnt 69 kinnistu detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus laekus naaberkinnistu omaniku vastulause kavandatud planeeringu lahenduse kohta ja planeerimisosakond korraldas detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastuväite esitaja probleemiks olid Riia mnt 69 kõrvalhoone mittevastavus tuleohutusnõuetele ning planeeritud parkimiskorraldus.
Avaliku arutelu käigus vaidlusaluses küsimuses osapooli rahuldava lahenduseni ei jõutud. Detailplaneeringu vastuväidete ärakuulamisel Pärnu Maavalitsuses jõudsid vaidlevad osapooled mõlemas küsimuses kokkuleppele. Riia mnt 69 kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas fikseeriti, et planeeringualal peab hoonestus vastama ehitisele ja selle osale esitatavatele tuleohutusnõuetele ning planeeringu põhijoonisel vähendati parkimisala selliselt, et Riia mnt 67a elamu akende alla on võimalik parkida üks auto.
Sellest tulenevalt loeti Riia mnt 69 kinnistu detailplaneeringu planeeringuvaidluse lahendatuks ja maavanem on detailplaneeringu heaks kiitnud ja teinud ettepaneku see kehtestada.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid , üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Riia mnt 69 kinnistu detailplaneering.
14. Pärnu Linnavolikogu otsus „Vee tn 21 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 04. detsembri 2006 korraldusega nr 1113 algatati Vee tn 21 kinnistu detailplaneering ülesandega elamumaa sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ning krundile rakendatava ehitusõiguse määramiseks.
Pärnu Linnavolikogu 15. detsembri 2011 otsusega nr 98 on detailplaneering vastu võetud.
Detailplaneeringuala suurus on ca 1029 m2, mis asub Vee ja Ringi tn nurgal hõlmates Vee tn 21 kinnistut. Tegemist on Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealaga, reg nr 27007 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32).
Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 75% elamumaa ja 25% ärimaa. Krundil olev korterelamu on osaliselt ümber ehitatud majutusettevõtteks. Hoone algne ehituslik maht ja välisilme on säilitatud esialgsena. Krundil paikneb Ringi tn 24 kinnistuga piirnev ühekorruseline kõrvalhoone. Talvel lume rohkuse all varisemisohtlikuks muutunud teisest kõrvalhoonest on peale rusude koristamist säilinud vaid osa vundamendist.
Detailplaneeringu koostamise käigus ei osutunud krundile 100% ärimaa sihtotstarbe määramine võimalikuks. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke. Detailplaneeringu üheks ülesandeks on krundi ehitusõiguse määramine, millega on määratletud hoonete suurim lubatud arv, kõrgus ja ehitusalune pindala ning kuidas krunti kasutatakse. Vee tn 21 kinnistu detailplaneeringu lähiaastate ehitustegevuse aluseks on taastada lammutatud kuur ja võtta kasutusele olemasoleva hoone katusekorrus.
Vee tn 21 kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta. Krundile lubatud hoonestuse suurim ehitusalune pind kokku on 637 m2. Planeeringuga on krundile määratud 2 eraldiseisvat hoonestusala (E1 ja E2).
Säilib olemasoleva kolme korruselise miljööväärtusliku ärihoone-korterelamu olemasolev ehitusmaht sealhulgas koos katuse- ja keldrikorrusega. Olemasoleva hoone katuse kuju ja kõrguse muutmine ei ole planeeringuga lubatud. Hoonestusala piir on kavandatud selliselt, et sellesse mahuksid hoone põhimahust väljapoole ulatuvad välistrepid, katuseräästad jms. Planeeringuga määratud hoonestusalasse, tähistusega E2, on lubatud rajada kuni 3 eraldi hoonet. Kavandatav ühekorruseline kõrvalhoone peab olema olemas oleva garaažiga sama kõrgune. Garaaži tulemüüri kõrgus maapinnast värava joonel on 4.0 m. Ehitusaluse pinna hulka arvestatakse katuseräästad, välistrepid, varikatused jms hoonete soojustamata ulgsed osad ja konstruktsioonid. Piirile ehitatud abihoone ekraneerib võimaliku majutusfunktsioonist tuleneva häirimise, sest see rajatakse kinnistu piirile ilma akendeta tulemüüriga. Abihoone sulgeb oma kõrgusega põhihoone teiselt korruselt naaberkinnistutele avanevad vaated ning toimib ka müratõkkena. Tulemüür võimaldab naabritel kujundada häirimisvabad ja privaatsed õuealad ning selle võib haljastada ronitaimedega või kujundada muul sobival viisil. Vee tn 21 kinnistu paikneb oma naaberkinnistute suhtes kas põhjas või idas ja sellest tulenevalt ei varja juurdeehitus naabrite päikesevalgust üldse või ei varja olulisel määral.
Hoonete lubatud suurim kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast olemasoleva põhihoone ja garaaži puhul on hoonete olemasolev kõrgus ja ehitatava kõrvalhoone puhul (hoonestusala E2) kuni 4.0 m arvestatuna keskmisest ümbritsevast maapinnast 2.60abs. Uue hoone +/-0.00 on soovitav tõsta üleujutusohust tulenevalt vähemalt kõrgusmärgini 3.00abs. Uue kõrvalhoone arhitektuurse projekti koostamisel tuleb lähtuda ümbritseva hoonestuse üldistest proportsioonidest ja selles piirkonnas tavapärasest õuehoonestuse mahtudest ja lahendusvõtetest.
Kinnistule on planeeritud sisemine läbiv ühesuunaline liikluskorraldus. See on vajalik kinnistusiseste parkimiskohtade arvu tagamiseks. Sissesõit on planeeritud olemasolevale kohale Ringi tänavalt. Väljasõit on planeeritud Vee tänavale ajalooliselt varem eksisteerinud värava kohale. Krundile on planeeritud kuni 5 parkimiskohta (+1 koht garaažis), so kokku 6 kohta. See võimaldab vähendada Vee tänaval majutusega seonduvat parkimiskoormust miinimumini.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE). Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaa juhtfunktsiooni muutmise korruselamu- (EK) ja ärimaa (Ä) juhtotstarbeks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe ja juhtotstarvete osakaalude osas, määrates planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks 75-100% korruselamumaa (EK) ja 0-25% ärimaa (Ä). Vee tn 21 krundi kasutamise sihtotstarve on 75-100% korterelamumaa ja 0-25% majutushoonete maa. Ärifunktsiooni tähenduses on lubatud üksnes majutusettevõtte rajamine ja majandamine.
2001. aastal kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringus määratud kinnistute sihtotstarbed fikseerisid toonase hetkeolukorra. Nii on kõigile kinnistutele, millel üldplaneeringu koostamise ajal asusid kuni 2 korruselised elamud, sõltumata ehitusalusest pindalast ja korterite arvust antud väikeelamumaa juhtotstarve. Kuna Vee tn 21 elamu on kolmekorruseline, siis üldplaneeringu tegelikkusega vastavusse viimiseks tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek maakasutuse juhtotstarbeks määrata korruselamumaa. Käesolevaga planeeritavad kinnistu hoonestustingimused ja arhitektuursed nõuded näevad ette Vee tn 21 kinnistu põhihoone ehitusliku mahu ja väliskuju säilitamist. Krundile korruselamumaa juhttotstarbe määramine ei anna võimalust elamu laiendamiseks väljapoole olemasolevaid välisgabariite.
Kui muud tingimused võimaldavad, siis on soositav olemasoleva linnakeskkonna tihendamine, nt kõrgete katusealuste väljaehitamise näol. Kuna olemasoleva elamu välimus säilib ning juurdeehitusi ei kavandata, siis ei ole tegemist olulise muutusega.
Pärnu kesklinnas, selle vahetus läheduses, rannapiirkonnas ja peatänavate ääres on äri- ja elufunktsioonid paiknenud teineteisega kõrvuti, mis on väikelinnadele üldiselt iseloomulik nähtus. Villade ja parkide piirkonnas on ajalooliselt pakutud suvitajatele majutusteenust. Seega piirkonnas tervikuna on kujunenud dünaamiline tasakaal elamumaa ja ärimaa sihtotstarvete vahel. Olemasoleva hoone määramine osaliselt ärimaaks ei too kaasa endaga märkimisväärset tõusu liikluskoormuses ega ka muid kahjulikke mõjutusi, sest mõju on võrreldav hoone osa kasutamisega elamispinnana. Üldplaneeringu muutmine Vee tn 21 kinnistu osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.
Vee tn 21 kinnistu detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
Detailplaneeringu üle on teostatud planeerimisseaduse kohast järelevalvet ja maavanem on Vee tn 21 kinnistu detailplaneeringu heaks kiitnud ja teinud ettepaneku see kehtestada.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Vee tn 21 kinnistu detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 19.03.12
|
2516 |
|
|
| 12.03.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 12. märtsi istungist
|
|
01.03.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. veebruari istungist
| 01.03.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. veebruari istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 18.01.2010 määruse nr 3 “Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja
huvikooli lõpetamise tingimused ja kord” muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 18. jaanuari 2010 määrust nr 3 “Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja kord” § 2 lõiget 3 ja sõnastati see järgmiselt:
“(3) Kui õppuri elukohaks rahvastikuregistri andmetel ei ole Pärnu linn, on õppuri huvikooli vastuvõtmise aluseks lapsevanema avaldus ja õppuri elukohajärgse kohaliku omavalitsuse garantiikiri huvikooli õpilaskoha arvestusliku maksumuse tasumise kohta (v.a Pärnu Lasteküla lapsed).“
Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine kinnisasja Ringi tn 2 üürile andmiseks
Otsustati korraldada kinnisasja asukohaga Ringi tn 2, (kinnistusraamatu registriosa nr 2829205, katastritunnus 62510:127:0030, pindala 3929 m2, sihtotstarve – üldkasutatav maa) üürileandmine eelläbirääkimistega pakkumise korras. Üürimäära alghind on 10 000 (kümme tuhat) eurot aastas, tagatisraha on 0 eurot.
Üürilepingu tähtaeg on 10 aastat, maatüki võib kasutada avalike ürituste korraldamiseks ja parkimiseks. Üürnik kohustub rekonstrueerima, sh projekteerima, omal kulul üürileandja poolt heaks kiidetud ideekavandi alusel maaüksusel asuva rajatise (munakivisillutise) ja ehitama, sh projekteerima, sademevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja avalike ürituste teenindamiseks sobivad vee- ja elektritarbimiskohad.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke korraldamiseks“
Igal aastal on linnavalitsus korraldanud riigihankeid kindlustusteenuse tellimiseks.
Varakindlustuse osas on kindlustusobjektiks kinnis- ja vallasvara, mis on linna omanduses või mille osas linnal on lepinguline kindlustuskohustus ning samuti kolmandate isikute vara, mis on linna kasutuses. Lepingupartneriteks kuni 31.05.2012 on ERGO Kindlustuse AS ja Seesam Insurance AS. Varakindlustuse poliiside aastane kindlustusmakse on 21028 eurot
Vastutuskindlustuse osas on kindlustusobjektiks hoonete ja nende juurde kuuluva territooriumi omamisest, haldamisest ja üürimisest tulenev seadusjärgne tsiviilvastutus. Samuti linna poolt teede ja tänavate ning linnale kuuluvate autoparklate ja parkide korrashoiust ja haldusest tulenev seadusjärgne tsiviilvastutus. Lepingupartneriks kuni 31.05.2012 on If P&C Insurance AS.
Vastutuskindlustus poliisi aastane kindlustusmakse on 2000 eurot.
Kuna kindlustuslepinguid on nüüd võimalik sõlmida ka pikemaks perioodiks kui üks aasta, siis on plaanis korraldada riigihange, kus ootame pakkumisi ka 3 või 5 aastase kindlustusperioodi kohta. Arvestades kindlustuse hindade hetkeseisu võib pikaajalisema kindlustuslepingu sõlmimine olla linnale majanduslikult kasulik.
Eeldatav kindlustusteenuse maksumus üheks aastaks 21 030 eurot.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse luba varaliste kohustuste võtmiseks seoses riigihanke korraldamisega Pärnu linnale kuuluvate hoonete varakindlustusteenuse ning hoonete ja territooriumi valdamisest tulenev tsiviilvastutuskindlustuse teenuse tellimiseks kuni 5 aastaks.
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna põhimäärus“ (I lugemine)
Linnavalitsus esitab volikogule Pärnu Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 21 „Pärnu linna põhimäärus“ muutmise eelnõu. Eelnõuga on põhimäärusesse kavandatud viia sisse muudatused, mis tulenevad muutunud seadusandlusest ja senisest rakenduspraktikast. Arvestades kavandatavat muudatuste hulka on eelnõu esitatud volikogule uue terviktekstina.
Suunati volikokku esimesele lugemisele Pärnu linna põhimäärus.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Nõusoleku andmine kinnisasja Pärlimõisa tee 29 koormamiseks otsustuskorras hoonestusõigusega“
Eesti Vabariigi poolt soetatavatest maagaasil sõitvatest bussidest on kavandatud Pärnu linna kasutusse anda vähemalt viis bussi. Kuna käesoleval ajal ei ole Pärnu linnas maagaasi tanklat, on vajalik maagaasi busside kasutusele võtmisega rajada linna vähemalt üks maagaasi tankla. Tankla rajamine on eelduseks gaasibusside linnale eraldamisel. Busside soetamiseks viib Maanteeamet läbi riigihanke. Hankelepingute sõlmimine on kavandatud 2012. aasta juunisse. Busside eeldatav tarnimise aeg on 10 kuud alates hankelepingu sõlmimisest, mistõttu oleks olemasoleva kava kohaselt võimalik bussid kasutusele võtta 2013. aasta teises kvartalis. Gaasibusse võib kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohase avaliku teenindamise lepingu täitmiseks. Maagaasil sõitvate busside kasutusele võtmise eelduseks oleva maagaasi tankla rajamise osas on huvi üles näidanud mitu ettevõtet, kellest ASil Eesti Gaas on olemasolevate gaasitanklate omanikuna suurim kompetents ja kogemus surugaasi tanklaid puudutavas valdkonnas. Läbirääkimistel ASga Eesti Gaas on leitud tankla rajamiseks sobiva kohana Pärlimõisa tee 29 kinnisasi.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse nõusolekut hoonestamata kinnisasjale asukohaga Pärlimõisa tee 29 (kinnistusregistri registriosa nr 2794005, katastritunnus 62503:065:0008, pindala 2619 m², sihtotstarve ärimaa), koormamiseks hoonestusõigusega AS Eesti Gaas (registrikood 10178905, asukoht Liivalaia 9, Tallinn) kasuks.
Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise kord” muutmine
Pärnu linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise kord“ muutmise tingib vajadus laiendada otsustuskorras hoonestusõigus seadmise võimalusi. Kord võimaldab otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise juhul, kui hoonestusõigus seatakse:
1) omanikuhoonestusõigusena;
2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
3) linna osalusega äriühingute kasuks;
4) sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja spordiobjektide rajamiseks;
5) kinnisasjale, millele hoonestusõiguse seadmiseks korraldatud enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine tunnistati vähemalt kahel korral nurjunuks ja nimetatud kinnisasja ei ole otstarbekas võõrandada, kusjuures otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise tasu suurus ei tohi olla väiksem nurjunuks tunnistatud enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise hoonestusõiguse tasu algsuurusest;
6) linnamaal asuva(te) ehitis(t)e omaniku kasuks, kui linn ja ehitis(t)e omanik on selles kokku leppinud maareformi seaduse § 7 lõikest 2 lähtudes.
Erinevalt otsustuskorras võõrandamistingimustest, mis võimaldab linnavara võõrandamise otsustuskorras igakordse otsuse alusel lähtudes linna huvidest, ei võimalda kord koormata linnale kuuluvat kinnisasja otsustuskorras avalikust huvist lähtudes.
Seose vajadusega Loode-Pärnu tööstusküla arendamiseks ja sooviga kinnistuid koheselt mitte võõrandada, on tekkinud vajadus hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras eesmärgiga anda linnavara kasutusse ka äri-ja tootmise arendamiseks. Nimetatud asjaolul peab linnavalitsus vajalikuks muuta korda ja näha ette volikogu pädevusena võimaluse hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras avalikust huvist lähtudes.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta linnavara valitsemise korda.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Nõusoleku andmine kinnisasjade Pärlimõisa tee 18 ja 20 koormamiseks otsustuskorras hoonestusõigusega ja võõrandamiseks“
Pärnu Linnavolikogu 15. mai 2003 otsusega nr 53 algatati Loode – Pärnu tööstusala detailplaneering eesmärgiga soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästva ja jätkusuutliku arengu printsiipidele. Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 otsuse nr 44 kehtestati Loode-Pärnu detailplaneering.
Planeeritavast alast enamuse moodustab olulise kasutuseta, võsastunud ja metsastunud ala, mis oli nõukogude sõjaväelennuvälja kasutuses.
Detailplaneering pakub lahenduse Loode – Pärnu seni olulise kasutuseta maa-alade kasutusse võtmiseks. Planeeringu eesmärgiks on Loode – Pärnu kujundamine peamiselt tööstus- ja äripiirkonnaks kahe uue elamupiirkonna kõrval.
Planeeringuala teedevõrk lähtub Ehitajate tee ja Lihula maantee ühendusest ning olemasolevatest linnaosa tänavatest. Uued teedevõrgud on planeeritud elamupiirkondadesse ja tootmisalale. Planeeritud teedevõrk on kavandatud avalikuks kasutamiseks, mis tähendab, et selle väljaehitamise kohustus on linnal. Kruntide kasutusse andmist (võõrandamist, hoonestusõiguse seadmist) raskendab olulist infrastruktuuri puudumine.
Linnavalitsuse poole on pöördunud mitmed ettevõtted uurimaks võimalusi Loode-Pärnu tööstusalal ettevõtluse arendamiseks, kuid infrastruktuuri puudumine on olnud takistuseks kinnistute kasutusele võtmiseks. Samas on ettevõtjatel huvi laiendada tootmist Pärnu linnas, mis eeldab ümberpaiknemist. Kuna Savi tänava -Tallinna mnt ristmiku poolses osas on säilinud detailplaneeringu alal mingil määral teedevõrk, soosib see nimetatud piirkonna kinnistute kasutusele võtmist esmajärjekorras.
Soodustamaks huvi esimestel ettevõtjatel oma tootmist tuua Loode-Pärnu tööstusalale, on linnavalitsuse arvates mõistlik seada kinnistutele esmalt tasuta hoonestusõigus, kohustada hoonestajat investeerima infrastruktuuri sh avalike tänavate väljaehitamisesse ning ehituskohustuse täitmisel võimaldada kinnistu ostuõigust nö sümboolse hinna eest. Osaline infrastruktuuri rajamine võimaldab omakorda juba järgmiste kinnistute kasutusele andmist/ võtmist.
OÜ Vesimentor soovib arendatavas Loode – Pärnu tööstusalale soetada kaks krunti – Pärlimõisa tee 18 ja 20, et arendada ühel krundil reoveesüsteemide tootmist ja teisel püstitada plastmassitehase hoone, mis hakkaks tootma spetsiaalsel tehnoloogial baseeruvaid tooteid (erinevaid kaablikaeve jms).
Taotleja näeb võimaluse tootmise laienemise esimese etapi käigus luua ca 10 uut töökohta ja teise etapi käigus ca 3 töökohta lisaks tänastele 6 töötajale. OÜ Vesimentor alustas oma tegevust vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega 17.04.1997 aastal ja 2002. aastal mindi üle PE plastkaevude tootmisele. Ettevõte tegutseb edukalt kvaliteetsete polüetüleenkaevude valmistamisega. Vesimentor OÜ on Eesti Kaitsetööstuse Liidu liige ning kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 ning NATO kvaliteeditagamise nõuete AQAP 2110 sertifikaatide omamine viitab ettevõtte usaldusväärsusele.
Eeltoodud põhjendustel teeb linnavalitsus ettepaneku anda nõusolek kinnistute Pärlimõisa tee 18 ja 20 koormamiseks esmalt hoonestusõigusega ja ehituskohustuse täitmisel võimaldada kinnistud omandada ühe euro eest.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse anda nõusolek hoonestamata kinnisasjade asukohaga Pärlimõisa tee 18 (kinnistusregistri registriosa nr 2797505, katastritunnus 62503:077:0026, pindala 6837 m², sihtotstarve tootmismaa) ja Pärlimõisa tee 20 (kinnistusregistri registriosa nr 2795205, katastritunnus 62503:071:0006, pindala 4076 m², sihtotstarve tootmismaa) koormamiseks hoonestusõigusega OÜ Vesimentor (registrikood 10206582, asukoht Mõrra 2B, Pärnu) kasuks. Hoonestusõigus seatakse viieks aastaks.
Pärnu Linnavolikogu 18.12.2003 määruse nr 53 “Pärnu linnas koduõendus-hooldusteenuse osutamise kord” kehtetuks tunnistamine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 18.12.2003 määrus nr 53 „Pärnu linnas koduõendus-hooldusteenuse osutamise kord“
Pärnu Linnavolikogu määrus „Koduhooldusteenuse osutamise kord“
Koduhooldusteenus on teenus, mida osutatakse eakatele ja ajutist kõrvalist abi vajavatele täisealistele inimestele kodustes tingimustes aitamaks neil harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Käesoleval ajal reguleerib Pärnu linnas Eakate Avahoolduskeskuse (edaspidi EAK) poolt osutatavat koduhooldusteenust Pärnu Linnavolikogu 19.02.2009 a määrus nr 4 “Koduhooldusteenuse osutamise kord”.
Uue koduhooldusteenuse osutamise korra vastuvõtmine on tingitud vajadusest viia Pärnu linnas osutatav koduhooldusteenus kooskõlla Eesti Vabariigi hoolekandearengus tunnustatud põhimõtete ja Sotsiaalministeeriumi poolt 2011. aasta detsembris välja töötatud hooldusteenuste juhistega. Hoolekande arengus on tunnustatud põhimõtteks arendada isikutele toimetulekuks vajalikke sotsiaalteenuseid, mis võimaldavad pikendada igapäevaeluga toimetulekut kodustes tingimustes. Sellest tulenevalt on uues teenuse osutamise korras koduhooldusteenuse käigus osutatavate tegevuste hulka lisatud isikuhooldusega seotud toimingud ning koduhooldusteenuse sisus on eristatud koduabiteenuse ja isikuhooldusteenuse tegevused.
Samuti on vajalik seoses EAK struktuuris toimunud muudatustega viia teenuse osutamise korras koduhooldusteenuse taotlemise, osutamise ja osutamisega seotud isikute ametinimetused kooskõlla tegelikkusega.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse kinnitada Pärnu linnas elavatele eakatele ja ajutist kõrvalist abi vajavatele täisealistele inimestele koduhooldusteenuse osutamise kord.
Pärnu Linnavolikogu 17.02.2005 määruse nr 10 “Perekonnas hooldamise kord“ kehtetuks tunnistamine
Pärnu Linnavolikogu 17.02.2005 a määrusega nr 10 kehtestatud “Perekonnas hooldamise korra” alusel oli perekonnas hooldamise teenuse osutaja linnavalitsuse hallatav Pereabikeskus. Seoses Pereabikeskuse tegevuse lõpetamisega, on alates 01.01.2012 laste perekonnas hooldamisega seonduvad ülesanded Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna kanda.
Sotsiaalhoolekande seaduses on perekonnas hooldamine laste hoolekande ühe osana lahti kirjutatud sotsiaalsete erivajadustega inimeste kaitset puudutavas 5.ndas peatükis järgnevalt:
- paragrahv 6 lõige 1 punkt 6 sätestab valla- või linnavalitsuse kohustuse korraldada lapse hooldamine perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu;
- paragrahv 15 lõige 2 sätestab, et perekonnas hooldamine toimub valla – või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel;
- paragrahv 251 sätestab perekonnas hooldamisele õigustatud lapse ja tema õigused;
- paragrahv 252 kehtestab lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonna liikmetele esitatavad nõuded ning hooldaja õigused ja
- paragrahv 253 sätestab kohaliku omavalitsuse tegevuse lapse suunamisel perekonnas hooldamisele.
Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate ülesannete täitmise tagamiseks alates 01. jaanuarist 2012 moodustati sotsiaalosakonna sisemise töökorralduse muutmise tulemusena laste hoolekande spetsialisti ametikoht ja perekonnas hooldamise korraldamine linnas on vastavalt kinnitatud ametijuhendile laste hoolekande spetsialisti töövaldkonna üks osa.
Seega ei ole peale Pereabikeskuse tegevuse lõpetamist enam põhjendatud eraldi korra kehtestamine perekonnas hooldamise korraldamiseks, kuna sotsiaalhoolekande seadusest tulenev tegevus teenuse korraldamisel on tagatud linnavalitsuse ametniku teenistuskohustuste täitmisega.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse kehtetuks tunnistada perekonnas hooldamise kord.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 01.03.12
|
2503 |
|
|
27.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. veebruari istungist
| 27.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. veebruari istungist | X |
|
|
Kinnisasja Ranna pst 4 kasutusse taotlemine Eesti Vabariigilt
Pärnu Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 23 kehtestatud Ranna pst 2, Kuuse tn 4 ja 6 ja Ranna pst 4 detailplaneering näeb ette kinnisaja Ranna pst 4 maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa, kuhu võib rajada murukattega parkla, kuid millel puudub hoonestamise õigus. Detailplaneering näeb ka ette kinnisasjaga külgneva staadioni ja ärihoone külastajate parkimise Ranna pst 4 parklas.
Käesoleva ajani ei ole nimetatud kinnisasjal parkimist korraldatud ja riik on Ranna pst 4 suhtes algatanud 2011. aastal võõrandamise protsessi avalikul kirjalikul enampakkumisel, mis hetkel on menetlemise staadiumis ja enampakkumist ei ole veel välja kuulutatud. Käesoleva aasta suvel suletakse ühtekuuluvusfondi projekti raames vee-ja kanalisatsiooni torustike ehitamiseks ühes suunas Tammsaare pst lõigus Supeluse tänav kuni Side tänavani.
Remonttööde tegemise ajal on keelatud parkimine Tammsaare puiesteel, mis oluliselt raskendab parkimise korraldamist ranna piirkonnas ja seda eriti suurürituste ajal nii rannas kui staadionil. Olukorda leevendaks, kui linnal oleks võimalik korraldada parkimine ka selleks otstarbeks ette nähtud kinnisasjal Ranna pst 4. Nimetatud põhjendustel taotletakse Ranna pst 4 kinnisasi Pärnu linna ajutisse kasutusse 2012. aasta suveperioodiks. Kinnisasja korrashoiu ja majandamise kulud kannab Pärnu linn.
Taotletakse Eesti Vabariigilt kinnisasja asukohaga Ranna pst 4 tasuta kasutusse andmist Pärnu linnale avalikes huvides tasulise parkimise korraldamiseks ajavahemikul 01.06.2012 kuni 31.08.2012.
Enampakkumise tulemuste kinnitamine
Tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2012 korralduse nr 12 alusel Pärnus Vee tn 2 asuvas hoones paiknevate 88,2m2 üldpinnaga äriruumide kasutusse andmiseks korraldatud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine üürimääraga 450 (nelisada viiskümmend) eurot kuus (ei sisalda käibemaksu), mille esitas Rita Kaas, kes on üürilepingu sõlmimiseks asutanud osaühingu Pruutpaar.
Üürimäär 450 eurot kuus (ei sisalda käibemaksu), lepingu tähtaeg 5 (viis) aastat ning lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud.
Enampakkumise korraldamine
Otsustati võõrandada avalikul kirjalikul enampakkumisel korteriomand asukohaga Pärnu linn, Mai tn 25, mis moodustab 460/39248 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 62513:050:0490 (katastriüksuse sihtotstarve elamumaa, pindala 6434m2) ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 61 üldpinnaga 46m2. Enampakkumise alghind on 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot ning tagatisraha 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot.
Riigihanke korraldamine (Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus)
Otsustati korraldada Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse hoone põhiprojekti ümberprojekteerimise ja ehitamise omanikujärelevalve teenuse tellimiseks avatud hankemenetlusega riigihange “Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimise ja ehitamise omanikujärelevalve“.
Kasutuslubade väljastamine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
Väljastati kasutusload osaühingule Ewreta (registrikood 11294306) Pärnus Lembitu tn 8 kinnistul (katastritunnus 62508:034:0003) paikneva elamu ja garaaži kasutusele võtmiseks
Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Eesti Punane Rist on esitanud 17. juunil 2011 Kuninga tn 30a ja Pühavaimu tn 16 kinnistute detailplaneeringu ja 14. veebruaril 2012 Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Ettepaneku eesmärk on kinnistul asuva Pärnu Linnavalitsuse poolt 15.05.2000 väljastatud ehitusloa nr 115 alusel rekonstrueeritud ehitise seadustamine ja ehitise kasutusloa saamine. Planeeringuga ei ole plaanis uusi ehitisi kavandada.
Piirkonnas Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50 kehtestatud Pühavaimu tn, Rüütli tn, Kuninga tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneering on Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega tühistatud.
Ruumilise planeerimise komisjon arutas oma töökoosolekul planeeringuala suuruse üle ning leidis, et on otstarbekas algatada detailplaneering Kuninga tn 30a kinnistu osas. Servituudi seadmine Pühavaimu tn 16 kinnistule peab toimuma läbi naaberkinnistute omanike omavahelise kokkuleppe.
Planeeringu rahastamise küsimus fikseeritakse detailplaneeringu koostamise lepingus.
Detailplaneeringu ala suurus on 367 m2, mis asub kesklinna linnaosas, vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal.
Kuninga tn 30a kinnistu maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Kuninga tn 30a maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud ühiskondlike hoonete maa, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on määrata krundile ehitusõigus ja selgitada välja võimalikud ehitusmahud, eesmärgiga võtta olemasolev hoone sihipärasele kasutamisele. Kuninga tn 30a hoone kasutamine on Eesti Punasele Ristile hädavajalik oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks Pärnu linnas ja maakonnas.
Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine
Otsustati pikendada MTÜ Raeküla Selts poolt esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 15 päeva võrra.
Pärnu Linnavolikogu 19. jaanuari 2012 otsuse nr 9 "Kohanime määramine" muutmine
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 19. jaanuari 2012 otsust nr 9 "Kohanime määramine" punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1. Määrata Ülejõe linnaosas asuvale väikesadamale kohanimeks Vana-Sauga sadam (skeem lisatud)“.
Soovitakse asendada punktis 1 nimetatud otsuse lisaks olev skeem uue skeemiga.
Pärnu Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Pärnu Linnavalitsuse 05. juuni 2006 korraldusega nr 508 algatati Ranna pst 7 kinnistu detailplaneering ülesandega Ranna pst 7 krundile Pärnu linna üldplaneeringu kohase üldkasutatava maa maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ärimaaks.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on AS C.H.P, algataja ja koostamise korraldaja on linnavalitsus, kehtestaja linnavolikogu.
Detailplaneeringuga nähakse ette Ranna pst 7 kinnistul olev endine kliimapaviljoni hoone lammutada. Selle asemele planeeringujoonisel näidatud ehitusalasse on planeeritud majutushoone suurima ehitusaluse pindalaga 1786 m2. Krundile võib ehitada ühe hoone suurima kõrgusega 13,5 m olemasolevast keskmisest maapinnast, lubatud korruselisus on 4 maapealset korrust ja üks keldrikorrus. Krundile lubatud täisehitusprotsent moodustab 30 % krundi pinnast.
Planeeritud hoonesse kavandatakse avalikkusele suunatud üldkasutatavaid ruume, mille osakaal peaks olema vähemalt 10% planeeritud hoone üldpinnast.
Planeeringu koosseisus käsitletakse keskkonnale avaldatavat mõju ja rakendatavaid meetmeid vältimaks keskkonnaseisundi kahjustamist.
Linnavalitsus pöördus Keskkonnaameti Pärnu – Viljandi regioon poole seisukoha saamiseks Pärnu linnas asuva Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse kohta.
Planeeringuala asub kaitsealuses Pärnu rannapargis, kus kehtib VV 03.03.2006 määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreedumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Määruse järgi on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi valitsejaks on Keskkonnaamet.
Planeeringuala lähedal (200 m kagus) asub Natura 200 võrgustikku kuuluv Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mille peamiseks eesmärgiks on kaitsta ranniku elupaigatüüpe.
Lähtudes kavandatavast tegevusest ja kehtivast seadusandlusest on Keskkonnaameti Pärnu – Viljandi regioon asunud seisukohale, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringule ei ole otstarbekas, sest planeeritav tegevus ei too endaga kaasa olulise keskkonnamõju avaldumist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses.
Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitseeesmärkide saavutamist ja kaitseväärtuste soodsat seisundit. Keskkonnaameti Pärnu – Viljandi regioon nõustub Maves AS KSH eelhinnangu järeldustega, et planeeritav tegevus ei avalda olulist mõju ka Pärnu rannapargi puistule, seega ei ole KSH algatamine Ranna pst 7 planeeringule vajalik.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse mitte algatada Pärnu Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna planeeritav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Betooni tn 2 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 23. augusti 2010 korraldusega nr 406 algatati Betooni tn 2 kinnistu
detailplaneeringu koostamine ülesandega rajada krundile tootmise- ja ärihoone ning sellele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuala moodustab 5929m2 suurune hoonestamata 100% ärimaa sihtotstarbega Betooni tn 2 kinnistu, mis asub Pärnu Rääma linnaosa Niidu ettevõtluspiirkonnas.
Krunt külgneb lõuna poolt Savi tänavaga. Peamine liiklusmagistraal Ehitajate tee jääb ca 400m kaugusele. Endiste suurettevõtete (Pärnu KEK ja Pärnu MEK) tootmisterritooriumid on jagatud ebakorrapärasteks kruntideks vastavalt olemasolevatele hoonetele. Planeeringuala ümbritsevad valdavalt suuremahulised tootmis-, lao- ja büroohooned. Betooni tn 2 naaberhoonestus on suuremahuline ja väga juhusliku arhitektuurse kvaliteediga.
Piirkonnas kehtib Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001 a otsusega nr 60 kehtestatud Pärnu, Savi tn 16 kinnistu detailplaneering. Piirkonna areng on toimunud vastavalt kehtivale detailplaneeringule, kus valdavaks on tootmismaa või tootmis- ja ärimaa funktsioon. Savi tänava äärde on ka ärimaa krunte kavandatud.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% ärimaa (Ä).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates Betooni tn 2 krundi ärimaa juhtfunktsiooni tootmis- ja ärimaa juhtotstarbeks (T/Ä).
Betooni tn 2 krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse 70-90% tootmishoone maa (TH) ning 10-30% kontori- ja büroohoonetemaa (BB), mis on kliendi teenindamisega seotud valdkond.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Üldplaneeringuga on osadele Savi tänava äärsetele kruntidele määratud ärifunktsioon eesmärgiga piirkonda elavdada ja mitmekesistada. Tegelikkuses puhas ärifunktsioon (kaubandus-, büroohooned) selles piirkonnas hästi ei toimi. Õigustatum on mitmeotstarbeline maakasutus, kus tootmine on seotud ärilise tegevusega nagu enamuses ümbritsevatel kinnistutel selles piirkonnas. Kavandatav üldplaneeringu muudatus linnaruumis sisuliselt olulist mõju ei oma, kuna kogu ümbritsev piirkond on sarnase ülesehitusega.
Juhtfunktsiooni tähistuse muudatuse vajadus tuleneb sellest, et planeeritud ja olemasoleva krundi sihtotstarbeline kasutamine oma hea logistilise asukoha tõttu oleks paindlik. Äri-ja tootmishooned on mõistlik siduda tootmispiirkondades kavandatavate tegevuste- ja ettevõtmistega.
Planeeringulahendus.
Betooni tn 2 kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta.
Krundile on lubatud rajada kaks hoonet lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 3100 m2, krundile lubatud täisehitus on 52% krundi pinnast.
Hoonete lubatud suurim kõrgus on 14,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (0 = 9,00 m). Hoonestuse lubatud korruselisus on üks korrus, osaliselt kuni 20% ulatuses on lubatud kaks korrust.
Arhitektuurselt ei ole ümbritsev keskkond eriti nõudlik, arvestada tuleb Savi tänava, kui olulise liiklussoonega. Soovitavalt võiks uus hoone olemasolevat keskkonda visuaalselt rikastada.
Kõrghaljastusest säilitatakse puudegrupp krundi põhjanurgas ja osa puudest läänenurgas. Krundi pinnast on planeeritud haljastada vähemalt 20%, millest 60% on kõrghaljastusele. Uued puude alleed on kavandatud krundipiiridega paralleelselt.
Krundile on planeeritud istutada ca 38 uut puud. Kokku kavandatakse kõrghaljastuse alust pinda vähemalt 710m², mis vastab üldplaneeringuga nõutavale 12% krundi pinnast.
Planeeritavale krundile juurdepääsuks Savi tänavalt toimub läbi transpordimaa krundi Savi tn T4. Ligipääsu tee krunt on eraomanduses, sellele seatakse 7m laiune servituut Betooni tn 2 kinnistu kasuks. Planeeritava krundi kagu küljel on perspektiivse Betooni tänava maa. Sõiduautode parkimine on osaliselt Betooni tn 2 krundil (9 kohta). Suuremas osas (29 kohta) on parkimine kavandatud linna maale Savi tänava koridori laienduse kolmnurka, mis ei sega liiklust ega tänava hooldust. Linnale kuuluvale maa-alale planeeritav parkla ehitatakse välja arendaja kulul ning jääb avalikku kasutusse.
Üldplaneeringu muutmine Betooni tn 2 krundi osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega ümbritsevale keskkonnale.
Lääne-Eesti Päästekeskus on kõnesoleva detailplaneeringu kooskõlastanud 31.10.2011.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta vastu Betooni tn 2 kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 05. juuni 2006 korraldusega nr 505 algatati Kana tn 7 kinnistu detailplaneering ülesandega muuta üldplaneeringuga määratud tootmishoonetemaa juhtotstarve väikeelamumaaks. Detailplaneeringuala suurus on 1901m2. Planeeritav ala asub Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ja hõlmab hoonestatud Kana tn 7 kinnistut, millel paikneb mitte kasutuses olev veetorn.
Planeeritavat kinnistut ümbritsevad elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud erinevatel ajajärkudel ja erinevate arhitektuursete stiilidega ühepereelamutega. Kvartalis esineb ka kahekorruselisi korterelamuid. Planeeritava ala vahetus naabruses loode küljel paikneb mitte suurt liikluskoormust omav Kana tänav mis tagab juurdepääsu piirkonnas paiknevatele kruntidele.
Kana tn 7 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% tootmishoonete maa.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% tootmismaa (T).
Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu ülesandeks Kana tn 7 kinnistul asuva olemasoleva veetorni lammutamine ning selle asemele lähipiirkonnas valdavaks kujunenud pereelamute kavandamine. Veetorni asemele eramute ehitamine toimib linnakeskkonnas kindlasti ruumilist keskkonda ühtlustavalt.
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta Pärnu linna üldplaneeringut määrates Kana tn 7 uueks maakasutuse juhtfunktsiooniks väikeelamumaa (EE). Detailplaneeringuga määratakse Kana tn 7 krundi kasutamise sihtotstarbeks pereelamumaa (EP) ja tee ja tänava maa (LT).
Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringut on varem vastu võetud Pärnu Linnavalitsuse 01. september 2008 korraldusega nr 582 ja suunatud avalikustamisele, mille käigus laekus mitu vastuväidet kavandatud planeeringu lahenduse kohta. Vastuväite esitajad ei nõustunud korterelamu kavandamisega ega krundile määratud ehitusõigusega väljakujunenud pereelamute piirkonda.
Vaadeldes piirkonda laiemalt ja arvestades selle terviklahendust ning arendusvõimalusi on
Pärnu Linnavalitsus jätkuvalt seisukohal jagada Kana tn 7 kinnistu kolmeks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Pärnu Linnavalitsus ei kiida heaks seisukohta kavandada Kana tn 7 kinnistule kaks elamumaa krunti.
Kuna muudatuste alusel tehtud parandused ning täiendused muutsid planeeringu põhilahendust, tuli planeeringu kooskõlastamist korrata isikutega, keda muudatus puudutas ning korrata avalikku väljapanekut ning avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt planeerimisseaduses sätestatule.
Planeeringulahendus.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeritava maa-ala jagamiseks kolmeks pereelamu- ja üheks tänavakrundiks.
Pereelamukrundid planeeritakse linnakruntideks optimaalse suurusega: 553m2 (POS 1), 547m2 (POS 2) ja 553 m2 (POS 3). Kruntidele juurdepääsuks moodustatakse 248m² suurune transpordimaa krunt tänava tarbeks (POS 4).
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks pereelamumaa (EP) ning tee ja tänava maa (LT).
Planeering annab kruntidele pereelamumaa sihtotstarbega vastavuses olevad hoonestuse võimalused, milleks on kahe maapealse ja keldrikorrusega elamu ning ühekorruselise kõrvalhoone rajamine.
Lubatud hoonete suurim arv kruntidele on kaks hoonet. Elamumaa kruntide maksimaalne täisehitusprotsent moodustab 30% kruntide pinnast, lubatud suurim ehitusalune pindala jääb vahemikku 164 – 166m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 8,5m elamule / 5,5m kõrvalhoonele arvestatuna planeeritavast maapinnast +5,40. Kui abihoone on elamuga ühes mahus või kokku ehitatud, on kogu hoone maksimaalseks kõrguseks 8,5 m.
Vastavalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud arhitektuursele suunale, on planeeringualale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega pereelamuid. Kana tänava poolset hoonese osa soovitatakse arhitektuurselt liigendada, et tagada olemasolevat tänavapilti rikastav lahendus.
Kruntide detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu seletuskirja linnaehituslike ja arhitektuursete nõuete tabelis, mida tuleks käsitleda koos põhijoonisega.
Planeering näeb ette lammutada Kana tn 7 kinnistule ulatuvad naaberkrundi hooneosad ja likvideerida planeeringu sihtotstarbele mittevastav olemasolev veetorn.
Planeering näeb ette planeeringualale istutada täiendavalt puid vastavalt liiklus-, haljastus- ja heakorrastuse joonisele näidatud asukohtadesse. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast moodustab 30%. Kruntide ümber rajatava metallist või puidust piirde lubatud kõrgus on 1,4 m.
Kana tänava liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Planeeritavale alale juurdepääs on lahendatud Kana tänavalt omaette sissesõiduteega. Planeeritav tänavalõik asub eramaal ja jääb eraomandisse.
Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires. Planeering sätestab kaks parkimiskohta pereelamumaa krundi kohta.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Kana tänav 7 kinnistul on paiknenud pikka aega AS-le Pärnu Vesi kuulunud veetorn, mis tagas varasematel aegadel Ülejõe linnaosas veega varustamise. Käesolevaks ajaks on veetorn amortiseerunud ja ei oma juba ammu praktilist rakendust. Kehtestatud üldplaneeringus määrati Kana tänav 7 kinnistu varem kasutuses olnud veetorni tõttu tootmismaaks, kuna toona valitses planeerimisprintsiip, mille kohaselt tehnorajatised planeeriti tootmismaa sihtotstarbega maa-aladele. Tavapärast tootmistegevust ei ole Kana tn 7 kinnistul arendatud ja kinnistu omanikul sellekohane perspektiivne soov puudub. Lisaks eelöeldule tavapärase tootmistegevuse arendamine häiriks ümbritsevat väljakujunenud elurajooni ja suurendaks oluliselt liiklusintensiivsust olemasoleval Kana tänaval. Kokkuvõtvalt Kana tn 7 kinnistut ei kasutata üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt.
Pärnu linna üheks planeerimise põhiprintsiibiks on suundumus, et tootmismaa juhtfunktsiooniga alad paikneksid linna äärealadel elu- ja puhkepiirkondadest eemal.
Planeerimisprotsessi käigus peeti piirkonda sobivaimaks lahenduseks väikeelamumaa juhtotstarbe planeerimist, kuna see ühildub elurajooni senise arengusuunaga ja on vajalik ning sobiv kogukonnale tervikuna.
Lähiümbruse hoonestuse moodustavadki valdavalt ühepereelamud ja kahe korruselised kortermajad. Pärnu linnal on vaba maa reservi vähe, et planeerida uusi väikeelamurajoone seni hoonestamata piirkondadesse. Elamureservina on üheks võimaluseks üldplaneeringuga ette nähtud just hoonestuse tihendamist olemasolevates elamupiirkondades, kus krundi suurused seda võimaldavad.
Eramajade kavandamise vajadus tuleneb vajadusest tihendada nii kesklinna kui ka keskusega lähedalt seotud linnapiirkondi. Täiendavad elamispinnad, kui need on kavandatud piirkonna hoonestuspõhimõtteid arvestades, toetavad piirkonna teenuseid ja aitavad hoida ala üldist elavust.
Pärnu linna pikaajalise arengu seisukohalt on väga oluline, et ka linna territooriumil tekiks juurde väikeelamu maakasutuse juhtotstarbega alasid koos uute ühepereelamu kruntidega. Pärnu linna pikaajalisemaks perspektiiviks on peatada linna elanikkonna vähenemine oma territooriumil.
Käesolev detailplaneering annab võimaluse jagada olemasolev 1901m2 suurune kinnistu kolmeks elamumaa krundiks ja neile juurdepääsude tagamiseks üheks transpordimaa krundiks. Planeeringulahendus tuleneb olemasolevast krundi kujust, kolme elamumaa krundi kavandamine on igati piisav ja optimaalne.
Pärnu linna üldplaneeringus on minimaalne krundi suurus soovituslikult 600m². Kana tn 7 detailplaneering näeb kahe elamukrundi suuruseks ette 553 ja kolmandale 547m². Tegemist on kruntidega, mis erinevad vähesel määral soovituslikust minimaalsest krundi suurusest. Kana, Noorteväljaku, Voorimehe ja Tallinna mnt vahelises kvartalis on väga erineva suurusega krunte, mille hulgas on ka moodustatud alla 600m² suuruseid krunte. Piirkonnas on kruntide suuruse kõikumine vägagi tavapärane nähtus ja tegemist ei ole ebatraditsioonilise lähenemisega kruntide moodustamise seisukohalt antud piirkonda. Vaadates kuivõrd erinevad on kinnistud oma suuruse poolest piirkonnas üldiselt, siis 14 – 28m² suurune kõikumine soovitusliku piiri lähedal on igati mõistlikkuse piirides. Krundi suuruse mõistes ei ole tegemist ebatraditsioonilise lähenemisega.
Kana tn 7 ja selle lähiümbrus ei ole kunagi olnud miljööväärtuslik ala ja seda ei ole kavas ka miljööväärtuslikuks kuulutada. Tegemist on tavapärase aedlinnaga, millel on küll oma miljööväärtus ja iseloomulik karakter, kuid Kana tn 7 detailplaneering ei kahjusta kuidagi piirkonna aedlinlikku miljööväärtust.
Kolmele elamukrundile kolme pereelamu rajamine ei riku piirkonna arhitektuurseid proportsioone ja on planeeritavasse olemasolevasse elamukeskkonda sobilik täiendav hoonestusmaht. Planeerimisprotsessi käigus on leitud kompromiss planeeringuala ümbruskaudsete elanike vastuväidetele ja loobutud kortermaja planeerimisest väikeelamurajooni.
Vaadates piirkonna hoonestuslaadi ja ajalugu, on selge, et nimetatud piirkonnas võib leida hooneid, mis on pärit XX saj. algusest, kuid valdav hoonestus on pärit siiski kuuekümnendatest seitsmekümnendatest. Tegemist on kindlasti sedavõrd moodsa ajajärguga, mis ei takista ka tänapäevaste hoonete ehitamist antud piirkonda. Samas saab märkida, et ka muinsuskaitse põhimõtted peavad oluliseks tänapäevaste arhitektuursete kriteeriumite järgimist, mitte vanaaegse ehituslaadi kopeerimist. Juba praegu on piirkonnas väga erineva täisehitusega kinnistuid. Kana tn 7 kinnistule kavandatava kolme elamukrundi puhul ei ole võimalik rääkida traditsioonide järgimisest või mitte järgimisest, sest piirkonna krundistruktuuri kujunemise aluseks antud kvartalis ei ole olnud kindel traditsioon. Piirkonna põhiiseloomu kujundajaks on ikkagi asjaolu, et tegemist on aedlinnaga ning seda printsiipi Kana tn 7 kinnistu detailplaneering ka jätkab.
Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala on paigutatud mõistlikult ja ratsionaalselt. Hoonestusalade paigutamine selliselt annab võimaluse krundi piiridele ehitada kõrvalhooneid, mis on Pärnus täiesti tavapärane ja soovitav nähtus.
Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringuga nähakse ette väike tupiktänav elamukruntidele juurdepääsuks. Tegemist on tänavate üldist struktuuri arvestades erandliku lahendusega, kuid antud krundi kuju juures, kus Kana tn 7 on sügavale kvartalisse ulatuv kinnistu, ei ole võimalik anda teist lahendust ka siis, kui Kana tn 7 oleks jagatud kaheks krundiks.
Kuna tegemist on vaid kolme krunti teenindava tänavaga, siis ei ole sellise tänava liikluskoormus nii suur, et see võiks kahjustada naabrite huve. Autoga sisse- ja väljasõit antud kruntidelt toimub harva ja on lühiajaline. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu ei ole kavandatud avalikuks linnatänavaks, vaid jääb kolme elamumaa kinnistuomaniku ühisesse kaasomandisse. Täiendava transpordimaa kinnistu loomine võimaliku elamumaa arvelt ei kahjusta naaberkinnistute huve, vaid reguleerib nende endi maa arvelt kolme krundi liikluskorraldust.
Detailplaneeringu koostamise käigus sai lahendust ka niiviisi korrigeeritud, et autode parkimine viidi tupiktänavalt majade hoovidesse, mis vähendab tänavaga seotud mõju naabritele.
Esitatud planeeringu lahendus sobib ümbritsevasse keskkonda, kolme eluhoone kavandamine Kana tänavale ei tekita kuidagi turvalisuse probleeme ega tihenda ülemäära välja kujunenud elukeskkonda.
Ka majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on linnavalitsus pidanud mõistlikuks Kana tn 7 kinnistu jagamist kolmeks elamumaa krundiks ja neile juurdepääsude tagamiseks üheks transpordimaa krundiks.
Pärnu linn on huvitatud oma territooriumil uute elamukruntide kavandamisest, et sellega suurendada võimalusi peredele kodude loomiseks.
Antud detailplaneeringu lahendus ei kahjusta piirkonna hoonestuspõhimõtteid. Hoonestus on kavandatud nõnda, et see oleks kooskõlas üldplaneeringuga seatud väikeelamumaale määratud tingimustega. Elamud on kavandatud piirkonnale iseloomuliku suurusega. Elamute väljaehitamisega Kana tänava miljöö ei muutu ning sellega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Planeeringu lahendusega ei muudeta piirkonnas väljakujunenud elukeskkonda.
Tasakaalustatud lahenduse saavutamiseks peab Pärnu Linnavalitsus koostatud detailplaneeringu lahendust otstarbekaks ja optimaalseks.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 01. septembri 2008 korraldus nr 582 „Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“ ning võtta vastu Kana tn 7 kinnistu detailplaneering muudetud kujul.
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (II lugemine)
Suunati volikokku teisele lugemisele määruse eelnõu „Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“
Pärnu Linnavolikogu otsus „Nõusoleku andmine kinnisasjade otsustuskorras tasuta võõrandamiseks ja omandamiseks“
Pärnu Linnavalitsuse 06.02.2012 korraldusega nr 73 ”Riigihanke “Niidupargi tn 14 ühiselamuhoone korterelamuks ümberehitustööd” pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ning kõigi pakkumuste tagasi lükkamine” lükkas linnavalitsus tagasi vastavaks tunnistatud pakkumused, kuna pakkumuste maksumused ületasid hankelepingu eeldatavat maksumust. Kinnisasi, mis asub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kompleksi hoonete vahel, ei ole oma asukoha poolest soodne korterelamu ehitamiseks. Kuid hoone kordategemiseks ja ka mõnel muul otstarbel kasutusele võtmiseks lähiaastatel linnal võimalused puuduvad.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse juhtkond on avaldanud arvamust, et Niidupargi tn 14 asuv hoone oma asukoha poolest sobiks koolihoonete kompleksi. Riigi huvi korral kinnistu omandamiseks peab linnavalitsus põhjendatuks kinnistu Niidupark 14 võõrandamist riigile. Samaaegselt on tõusetunud parkimisega seonduvad küsimused pärast Ranna pst 2 asuva linna esindusstaadioni renoveerimist ja täismahus kasutusele võtmist. Pärnu Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 23 kehtestatud Ranna pst 2 ning Kuuse tn 4 ja 6 kinnistute ja Ranna pst 4 krundi detailplaneering näeb ette olemasoleva staadioni ja ärihoone külastajate parkimise riigi omandis olevas Ranna pst 4 parklas. Detailplaneeringu kohaselt on kinnistu Ranna pst 4 maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa, kuhu võib rajada murukattega parkla kuid puudub hoonestamise õigus.
Riik on Ranna pst 4 suhtes algatanud 2011. aastal võõrandamise protsessi avalikul kirjalikul enampakkumisel, mis hetkel on menetlemise staadiumis. Selline olukord Ranna pst 4 osas ei anna garantiid, et tagatud on parkla kasutamine staadionit teenindava parklana igal ajal, eriti suveperioodil, mil staadioni kasutamine on kõige intensiivsem. Ranna pst 4 kinnistu kuulumine linnale annaks kindlustunde staadionil ja Kuuse tn 4 linnale kuuluval harjutusväljakul suurvõistluste korraldamisel parkimise probleemideta korraldamiseks, mis on suurürituste puhul väga oluline. Seetõttu peab linnavalitsus vajalikuks taotleda kinnisasja Ranna pst 4 linna omandisse.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse nõusolekut hoonestatud kinnisasja asukohaga Niidupargi tn 14 otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Eesti Vabariigile eeldusel, et Eesti Vabariik võõrandab tasuta Pärnu linnale kinnisasja asukohaga Ranna pst 4 parkla rajamiseks ja parkimise korraldamiseks.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse taotleda Eesti Vabariigilt kinnisasja asukohaga Ranna pst 4 tasuta võõrandamist Pärnu linnale parkla rajamiseks ja parkimise korraldamiseks.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke korraldamiseks“
Hanke läbiviimise eesmärgiks soetada seoses kehtiva rendilepingu lõppemisega 31. mail 2012 linnavalitsuse töökohtadele uued arvutid.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega linnavalitsus soovib luba võtta varalisi kohustusi seoses riigihanke korraldamisega kuni 90 arvuti rentimiseks linnavalitsusele rendilepingu tähtajaga kolm aastat.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 27.02.12
|
2500 |
|
|
| 20.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 20. veebruari istungist
|
|
13.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 13. veebruari istungist
| 13.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 13. veebruari istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 30.01.2012 korralduse nr 50 „Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 30.01.2012 korralduse nr 50 “Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu“ punkti 1.1 ja asendada numbrid „13.03.2012“ numbritega „13.02.2012“.
Pärnu Linnavalitsuse 28.11.2011 a korralduse nr 430 „Volituste andmine“ muutmine
Pärnu Linnavalitsuse 28.11.2011 a korraldusega nr 430 „Volituste andmine“ volitati sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimani Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel erinevaid tehinguid. Hetkel on selgunud ka vajadus toimingute tegemiseks isiku pärandi vastu võtmisel ja tema suhtes algatatud täitemenetlustes. Seoses sellega on vajalik muuta eelnimetatud korraldusega antud volituste mahtu.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 28.11.2011 a korralduse nr 430 punkti 1 täiendades seda punktidega 1.4 ja 1.5 järgmises sõnastuses:
„1.4. pärandvara vastuvõtmise ja pärandi inventuuri taotlemisega seotud toiminguid;
1.5. algatatud täitemenetlustega seotud tegevusi ja toiminguid“.
Raha eraldamine reservfondist ja sportlase premeerimine
Eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 500 eurot jääpurjetaja premeerimiseks. Otsustati premeerida jääpurjetajat Karl-Hannes Tagu täiskasvanute DN klassi 2012. aasta maailmameistrivõistlustel saavutatud teise koha eest.
Riigihanke korraldamine
Korraldatakse avatud hankemenetlusega riigihange „Korterelamu projekteerimine ja ehitamine Männi tänav 15a kinnistule“.
Võlanõude sissenõudmisest loobumine
Loobuti seitsme isiku munitsipaaleluruumide üüri ja kõrvalkulude eest esitatud võlanõuete sissenõudmisele pööramisest.
Käsitletavad võlanõuded on tekkinud erivajadustega isikute igapäevaeluga piiratud toimetuleku tõttu ja sissenõudmisel nõuete laekumine on isikute puhul, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda aru saada ühiskonna normidest ja kohustustest, ebatõenäoline.
Eluruumide üürile andmine
Anti tasu eest üürile tähtajaga 1 (üks) aasta üks tuba üldpinnaga 19,9 m2 eluruumist asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt 34 ning eluruum asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt 26A üldpinnaga 32,7 m2.
Nõusoleku andmine kinnisasja Papiniidu tänav T3 reaalservituudiga koormamiseks Papiniidu tänav 42 kinnisasja kasuks
Mai Keskus OÜ (registrikood 11938583) taotleb kinnistu Papiniidu tänav T3 koormamist reaalservituudiga osaühingule kuuluva kinnistu Papiniidu tn 42 kasuks eesmärgiga taotleja kinnistul asuva kaubanduskeskuse klientide sõidukite parkimise paremaks korraldamiseks.
Anti nõusolek kinnistu Papiniidu tänav T3 (kinnistusregistriosa nr 2693805, katastritunnus 62513:175:0002, maakasutuse sihtotstarve transpordimaa, pindala 8604 m², edaspidi teeniv kinnisasi) koormamiseks reaalservituudiga kinnistu asukohaga Papiniidu tänav 42 (kinnistusregistriosa nr 85505, katastritunnus 62513:175: 8060, pindala 4908 m2, sihtotstarve ärimaa, edaspidi valitsev kinnisasi) kasuks tingimustel, et reaalservituudi ala on maa-ala suurusega 2021,4 m2 ; reaalservituut seatakse tähtajatult kinnistu igakordse omaniku kasuks; reaalservituudi aastatasumääraks on 4042,8 eurot (neli tuhat nelikümmend kaks eurot ja 80 senti), arvestusega 2 (kaks) eurot servituudiala ruutmeetri eest. Reaalservituudi aastatasu tasutakse igal aastal 30. juuniks. Tasumise kohustus tekib reaalservituudi kandmisest kinnistusraamatusse.
Teeniva kinnisasja omanikul on õigus viie aasta möödudes servituudi tekkimisest ning uuesti viis aastat pärast viimase tasu muutmist nõuda servituudi tasu suurendamist vastavalt Statistikaameti avaldatava tarbijahinnaindeksi muutuse protsendile eelmise viie aasta keskmisega võrreldes. Aastatasu suurendamisest teavitab teeniva kinnisasja omanik valitseva kinnisasja omanikku hiljemalt 31. jaanuariks. Servituudi aastatasu uues suuruses tasutakse alates 01. märtsist
Taksoveoloa, sõidukikaardi ja liiniloa andmiseks volitamine ning Pärnu Linnavalitsuse 30.04.2001 korralduse nr 538 „Sõitjateveo tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa väljastamine“ kehtetuks tunnistamine
Volitati Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonda väljastama Pärnus registreeritud vedajatele taksoveolube, sõidukikaarte ja liinilube.
Eelpool nimetatud load ja sõidukikaardid vormistatakse teede- ja sideministri 03. juuli 2000 määrusega nr 57 “taksoveoloa, sõidukikaardi ja bussiliini loa vormide kinnitamine1” kinnitatud vormide kohaselt.
Kasutusloa väljastamine
Väljastati kasutusluba aktsiaseltsile Laarmann & KO Pärnus Suur-Jõe tn 43a kinnistule (katastritunnus 62511:161:0013) püstitatud korterelamu kasutusele võtmiseks. Kasutusloale kanda ehitise kasutamise otstarbeks (11222) Muu kolme või enama korteriga elamu.
Aisa tn 32 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Isik on esitanud 24. jaanuaril 2012 Aisa tn 32 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja sooviks on ehitada kinnistule lisaks olemasolevale veel teinegi ühepereelamu, määrata kindlaks krundi ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. Kinnistut jagada ei soovita.
Detailplaneeringu ala hõlmab 100% elamumaa sihtotstarbega Aisa tn 32 kinnistut suurusega 2068m2, mis asub Kesklinna linnaosas ning sellel paikneb üks elamu ja majandushoone.
Detailplaneeringu arhitektuursete tingimuste kavandamisel tuleb järgida olemasolevaid väljakujunenud hoonestuse asukohtasid ja mahtusid, tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud üldisest hoonestuslaadist ja ehitus- ning haljastuspõhimõtetest.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Aisa tn 32 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) väikeelamumaa (EE), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Aisa tn 32 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundile rajada teine ühepereelamu, võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ja linnaehituslike ning arhitektuursete tingimuste määramine.
Mündi tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Isik on esitanud 20. jaanuaril 2012 Mündi tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse.
Piirkonnas kehtib Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Linnavolikogu 20.01.2005 otsusega nr 8) ja väljastatud on sellekohane ehitusluba. Elamu ehitamise käigus osutus harjajoone paiknemise suund omanikele mitte sobivaks. Taotleja sooviks on Mündi tn 14 krundil asuva aiamaja ümberehitamine eramuks ja sellele uue ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramine, mis näeks ette eelarvesõbralikuma hoone ehitamise.
Detailplaneeringu ala suurus on 744m2, mis asub Rääma linnaosas ja hõlmab hoonestatud (aiamaja) 100% elamumaa sihtotstarbega Mündi tn 14 kinnistut.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Mündi tn 14 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) väikeelamumaa (EE), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Mündi tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on rajada krundile pereelamu, selgitada välja võimalikud ehitusmahud ning määrata linnaehituslikud ja arhitektuursed tingimused.
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimani Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos seoses isikut tõendavate dokumentide taotlemisega, s.h vastu võtma isikut tõendava dokumendi; isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja tolliametis.
Sotsiaalprojektidele toetuse eraldamine
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele alljärgnevalt:
- MTÜ Pärnu Y-Klubi sotsiaalprojekti “Koostööpäevad – mina olen sinu sõber” toetuseks 230 eurot;
- MTÜ Pärnu Pimedate Ühing sotsiaalprojekti “Nägemispuudega inimeste sotsiaalne rehabilitatsioon ja lõimumine ühiskonda” toetuseks 720 eurot;
- MTÜ Hingerahu sotsiaalprojekti “Erivajadustega inimeste karaoke 2012” toetuseks 300 eurot.
Sotsiaalvaldkonnas tegutsevale mittetulundusühingule tegevustoetuse määramine
Otsustati eraldada tegevustoetust sotsiaalvaldkonnas tegutsevale mittetulundusühingule MTÜ Eakate Ühing Elulust toetuseks 850 eurot.
Pärnu Linnavalitsuse korraldus „Turba tn 17, 19 ja 21 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“Pärnu Linnavalitsuse 07. juuni 2011 korraldusega nr 215 algatati Turba tn 17, 19 ja 21 kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistute ümberkruntimiseks ja neile ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramiseks. Eesmärgiks on tootmis- ja laopindade laiendamine hüdraulikaseadmete ladustamiseks ning elektroonikaseadmete tootmiseks.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 2,8 ha, mis asub Rääma linnaosa Niidu ettevõtluspiirkonnas. Planeeringualal moodustavad 3 tootmismaa sihtotstarbega kinnistut, 5828m2 suurusega Turba tn 17, 6086m2 suurusega Turba tn 19 ja 15 468m2 suurusega Turba tn 21.
Planeeringuala asub Turba tänava tootmisala piirkonnas, mis on välja arendatud Pärnu KEK ja endise EKE Elamukombinaadi mitmesuguste abitootmisettevõtete ja laohoonete kompleksi baasil.
Planeeringuala kogu lähiümbruse moodustavad tootmisalad. Kogu kontaktvöönd on hoonestatud mitmesuguse kasutusviisiga, erimahtudega, mitmesuguse arhitektuurse lahenduse ja viimistlusega tootmishoonetega.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on Turba tänav 17 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud ärimaa (Ä) ja Turba tn 19 ja 21 kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmismaa (T).
Pärnu linna üldplaneering näeb piirkonnas ette äri- ja tootmishoonete edasist arengut. Perspektiivne on maakasutuse intensiivistamine hoonestuse struktuuri tihendamise teel.
Detailplaneering käsitleb juba väljakujunenud äri- ja tootmishoonestuse piirkonnas paiknevaid kolme krunti.
Planeeringuga muudetakse Turba tn 17 krundi piire, eraldades selle lõunapoolsest küljest 794 m2 suuruse ala tänavamaa krundiks (100% LT), et tagada Turba tn 19 kinnistule juurdepääs. Samas tehakse ettepanek liita Turba tn 19 ja Turba tn 21 kinnistud üheks krundiks.
Turba tn 17 krunt on hoonestatud, millel asub büroohoone. Bürooruumidega külgneb trafoalajaam.
Kolmanda osa hõlmab spordihall („Rabahall“). Arvestades spordihalli asukohaga äärelinnas, eemal elamualadest võib kujuneda olukord, kus selle hooneosa kasutamine spordihallina ei ole enam otstarbekas. Sel juhul on võimalik see asendada sobiva tootmise või tootmisega seotud laomajandusega. Selleks ei ole vaja teha olulisi ümberehitusi, kuna algselt see hooneosa ongi ehitatud ehitusettevõtte laohoonena. Detailplaneering näeb ette uuele 5034m2 pindalaga Turba tn 17 krundile ühe hoone suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 2014m2.
Turba tn 19 ja 21 kinnistute liitmise teel moodustatavale 21 554m2 suurusele krundile võib ehitada neli tootmishoonet suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 8622m2 .
Planeeringualale kavandatud tootmishooned on ühekorruselised, suurim kõrgus üksikosadel on kuni 15m, arvestades hooneteümbruse keskmisest planeeritud maapinna kõrgusest 11,50.
Arhitektuurseid piiranguid tootmishoonetele ei kehtestata. Kasutada tuleb piirkonnas iseloomulikke lahendusi, viimistlusmaterjale ja värve, mida saab täiendada igale ettevõttele omase logoga.
Turba tn 17 krundi kasutamise sihtotstarveteks on planeeritud: 25-35% kontori- ja büroohoonete maa (BB), 75-0% spordihoone maa (AS) ja 0-75% tootmishoone maa (TH), mis vastab Pärnu linna üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile ärimaa (Ä) ning tootmismaa (T).
Turba tn 19 ja 21 kinnistute liitmise teel moodustatava krundi kasutamise sihtotstarbeks on planeeritud 100% tootmishoone maa (TH), mis vastab üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile tootmismaa (T).
Tootmiskruntide parkimisvajadused lahendatakse oma kruntide piires. Turba tn 17 krundile on ette nähtud haljastust 24% kogupinnast, põhiliselt on tegemist olemasolevate hooldatud murupindadega. Täiendavalt on vajalik rajada kõrghaljastust.
Turba tn 19 ja 21 liitmise teel saadud krundile on planeeritud 33% haljastust krundi pindalast, sellest 80% kõrghaljastusele.
Võeti vastu Turba tn 17, 19 ja 21 kinnistute detailplaneering.
Loode tn 6 maa ostueesõigusega erastamine ja müügihinna vähendamine
Otsustati müüa isikutele ostueesõigusega erastamise korras maa asukohaga Loode tn 6, Pärnu, pindala 1164 m², 1993.aasta maa maksustamishind 1860 eurot, maa sihtotstarve 100% elamumaa (001; E).
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 13.02.12
|
2483 |
|
|
| 06.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 6. veebruari istungist
|
|
01.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 01. veebruari istungist
| 01.02.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 01. veebruari istungist | X |
|
|
Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 01. veebruari 2012 istungist
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja menetlemise kord“
Ettevõtlustoetuse üldeesmärk on aidata Pärnus tegutsevatel ettevõtetel muutuvates majandustingimustes kohaneda, teha vajalikke struktuurimuudatusi ning olla konkurentsivõimelised. Toetuse kitsamaks eesmärgiks on ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine- seda läbi toote- ja teenusearenduse, tehnoloogiaalase uuenduse, ekspordiplaanide koostamise, turu- ja tasuvusuuringute läbiviimise, täiendkoolituste ja välismessidel osalemise. Kõikide nimetatud tegevuste toetamine võimaldab Pärnu ettevõtetel senisest aktiivsemalt välisturgudele siseneda.
Toetuse saamist võimaldatakse käesoleva määrusega Pärnu linnas registreeritud väikeettevõtetele. Nimetatud moodustavad linna ettevõtetest ligikaudu 98%.
Toetustingimuste väljatöötamisel on arvestatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), kui Eesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi olemasolevate toetusmeetmetega. Pärnu linna ettevõtlustoetus keskendub eelkõige neile ettevõtetele, kelle jaoks EAS-i meetmed võivad olla liiga suure omaosalusprotsendi tõttu kättesaamatud. Pärnu linna ettevõtlustoetuse alammääraks on 1000 eurot ja ülemmääraks 5000 eurot. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 30% projekti kogumahust.
Ettevõtluse arendamise tarvis rahalise toetusmeetme loomine on Pärnu Linnavalitsuses esmakordne. 2012. aastal on eelarves selleks vahendeid ette nähtud 17 900 eurot.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Pärnu linna eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja menetlemise kord.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Haldusülesande täitmiseks volitamine“
Kalmistuseaduse kohaselt on kalmistut haldaval kohalikul omavalitsusel õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.
Halduskoostöö seaduses on ette nähtud, et kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega võib volitada haldusülesanne täitmiseks äriühingule, mille ainus osanik on vastav kohalik omavalitsus. Halduslepingu sõlmimisel rakendatakse riigihangete seaduses sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda.
Pärnu Linnavolikogu 15.12.2011 määrusest nr 32 „Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri“ tulenevalt soovitakse OÜle Pärnu Haldusteenused halduslepinguga üle anda matmiste registreerimine; maetud isiku ja matmisega seotud andmete tabelisse kandmine ja kuu lõppedes andmete kalmistu andmebaasi vastutavale töötlejale esitamine; haua kaevamiste ja matmiste teostamiste kooskõlastamine; maa-aluste ehitiste või selle varemete ilmnemise teadete registreerimine ja nendest majandusosakonna teavitamine; surnu ümbermatmise korraldamine; hauaplatsi piirete ja piirdeaedade paigaldamise, eemaldamise ja ümberpaigaldamise kooskõlastamine; hauaplatsil suuremahuliste hooldus ja remonttööde alustamise ja lõpetamise registreerimine ja tööde lõpetamisel hauaplatsist digifoto tegemine; hauaplatsil asuvate puude ja suuremõõtmeliste põõsaste mahavõtmise aja kooskõlastamine ning kalmistule sõidukiga sisenemiseks loa andmine.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse volitada OÜ Pärnu Haldusteenuseid täitma Pärnu linna kalmistute haldamisega seonduvaid ülesandeid.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 01.02.12
|
2477 |
|
|
| 30.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. jaanuari istungist
|
|
23.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 23. jaanuari istungist
| 23.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 23. jaanuari istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 28.03.2011 määruse nr 5 „Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalemise õigus“ muutmine
Väärteomenetluse seadustiku alusel on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul valla- ja linnavalitsus. § 10 lõike 2 kohaselt kinnitab kohtuväline menetleja nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Vajaduse korral võib loetelus eristada ametikohad karistuse määramise pädevusest tulenevalt.
Pärnu Linnavalitsus on kinnitanud väärteomenetlejate ametikohtade loetelu 28.03.2011 määrusega nr 5. Seoses planeerimisosakonnas toimunud struktuuri muudatustega on vajalik muuta ka väärteomenetlejate ametikohtade loetelu.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 28.03.2011määrust nr 5 „Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalemise õigus“ § 1 lõike 3 osas.
„(3) Planeerimisosakond
1) ehitusjärelevalve teenistuse juhataja- ehitusseaduse §-des 65 – 69 sätestatud väärteod;
2) ehitusjärelevalve teenistuse ehitusjärelevalve insener - ehitusseaduse §-des 65 – 69 sätestatud väärteod;
3) ehitusjärelevalve teenistuse linnakunstnik - reklaamiseaduse §-des 33-35 sätestatud väärteod välireklaami nõuete rikkumise korral;
4) kommunikatsioonide registri spetsialist - kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 sätestatud väärteod;
5) mõõdistustööde peaspetsialist - karistusseadustiku §-s 371 sätestatud väärteod;
6) muinsuskaitse peaspetsialist - muinsuskaitse seaduse §-des 45−48 sätestatud väärteod“.
Munitsipaalharidusasutuste tegevuskulu arvestuslike maksumuste kehtestamine
Kehtestati 01. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 koolieelsete lasteasutuste õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta kuus alljärgnevalt:
- Pärnu Lasteaed Pöialpoiss sõime- ja aiarühm 164 eurot;
- Pärnu Lasteaed Pöialpoiss kehapuudega laste rühm 246 eurot;
- Pärnu Lasteaed Pillerpall sõime- ja aiarühm 199 eurot;
- Pärnu Lasteaed Pillerpall arendusrühm 478 eurot;
- Pärnu Lasteaed Mai sõime- ja aiarühm 183 eurot;
- Pärnu Lasteaed Mai meelepuudega laste rühm 439 eurot;
- Pärnu Kadri Tänava Lasteaed sõime- ja aiarühm 159 eurot;
- Pärnu Lasteaed Trall sõime- ja aiarühm 179 eurot;
- Pärnu Tammsaare Lasteaed sõime- ja aiarühm 163 eurot;
- Pärnu Tammsaare Lasteaed tasandusrühm 245 eurot;
- Pärnu Lasteaed Päikesejänku sõime- ja aiarühm 165 eurot;
- Pärnu Kastani Lasteaed sõime- ja aiarühm 137 eurot;
- Pärnu Lasteaed Kelluke sõime- ja aiarühm 170 eurot;
- Pärnu Lasteaed Kelluke tasandusrühm 255 eurot;
- Pärnu Männipargi Lasteaed sõime- ja aiarühm 158 eurot;
- Pärnu Ülejõe Lasteaed sõime- ja aiarühm 151 eurot;
- Pärnu Raeküla Lasteaed sõime- ja aiarühm 172 eurot;
- Pärnu Raeküla Lasteaed tasandusrühm 258 eurot;
- Pärnu Liblika Lasteaed sõime- ja aiarühm 159 eurot;
- Pärnu Kesklinna Lasteaed sõime- ja aiarühm 187 eurot.
Kehtestati 01. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 üldhariduskoolide hariduslike erivajadustega klasside õppekoha tegevuskulude arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta kuus alljärgnevalt:
- Pärnu Koidula gümnaasiumi kasvatusraskustega õpilaste klass 72 eurot;
- Pärnu Vene gümnaasiumi õpiraskustega õpilaste klass 60 eurot;
- Pärnu Vene gümnaasiumi lihtsustatud õppega õpilaste klass 60 eurot;
- Pärnu Ülejõe gümnaasiumi õpiraskustega õpilaste klass 70 eurot;
- Pärnu Raeküla Kooli õpiraskustega õpilaste klass 140 eurot;
- Pärnu Rääma põhikooli õpiraskustega õpilaste klass 74 eurot;
- Pärnu Vanalinna põhikooli kasvatusraskustega õpilaste klass 60 eurot;
- 2.8 Pärnu Vanalinna põhikooli õpiraskustega õpilaste klass 60 eurot;
- 2.9 Pärnu Kuninga Tänava põhikooli lihtsustatud õppega õpilaste klass 76 eurot.
Kehtestati 01. jaanuarist 2012 kuni 31. maini 2012 ja 1. septembrist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 Pärnu üldhariduskoolide õppekavavälise tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks ühele õpilasele 7,32 eurot kuus.
Kehtestati 01. jaanuarist 2012 kuni 31. maini 2012 ja 1. septembrist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 Pärnu üldhariduskoolide I kuni IX klasside õpilaste tasuta koolilõuna korraldamise Pärnu linna poolse toetuse maksumuseks 2,30 eurot kuus (arvestuslikult 0,12 eurot toidupäeva kohta).
Kehtestati 01. jaanuarist 2012 kuni 31. maini 2012 ja 1. septembrist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 huvikoolide õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus alljärgnevalt:
- Pärnu Muusikakooli ühe õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 122 eurot kuus;
- Pärnu Kunstikooli ühe õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 56 eurot kuus;
- Pärnu Linna Spordikooli ühe õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 46 eurot kuus;
- Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja ühe õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 57 eurot kuus;
- Pärnu Kunstide Maja ühe õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 41 eurot kuus.
Volituste andmine
Volitatakse sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialist Marko Truud Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama alaealise nimel toiminguid Sotsiaalkindlustusametis.
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 1 200 eurot MTÜ Ujumisklubi Raba poolt opereeritava Raba ujula kulude katteks jaanuaris 2012.
Suulise enampakkumise „Linnavara kasutusse andmine riietuskabiinide paigaldamiseks avaliku suulise enampakkumise korras“ tulemuste kinnitamine
Tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 21.11.2011 korralduse nr 419 “Linnavara kasutusse andmine riietuskabiinide paigaldamiseks avaliku suulise enampakkumise korras” alusel läbiviidud enampakkumisel parimaks OÜ A.L.L Arenduse (registrikood 10215138) pakkumine tasumääraga 6210.00 (kuus tuhat kakssada kümme) eurot üks suvehooaeg.
Vaide lahendamine
Otsustati mitte rahuldada Hooneühistu Autokodu 08.01.2012 esitatud vaiet Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 03.12.2012 otsuse “ Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata jätmine“ kehtetuks tunnistamiseks.
Vaide lahendamine
Otsustati mitte rahuldada isiku poolt 10.01.2012 esitatud vaiet Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 09.12.2011 otsuse “Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata jätmine“ kehtetuks tunnistamiseks.
Komisjonide koosseisude muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 28. veebruari 2011 korralduse nr 88 “Ruumilise planeerimise komisjoni moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” punkti 1 järgmiselt:
- arvata komisjonist välja Kristiina Kupper – majandusosakonna linnaaednik;
- nimetada komisjoni liikmeks Piret Unn – majandusosakonna linnaaednik.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 25. jaanuari 2010 korralduse nr 54 „Avalike ürituste lubade väljastamise komisjoni koosseisu kinnitamine“ punkti 1 järgmiselt:
- arvata komisjonist välja Kristiina Kupper – majandusosakonna linnaaednik;
- nimetada komisjoni liikmeks Piret Unn – majandusosakonna linnaaednik.
Maamaksusoodustuse määramine
Vabastati 2012. a maamaksust 50% ulatuses elamumaalt käesoleval aastal määratava maamaksu summast 418 represseeritut või represseerituga võrdsustatud isikud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes.
Maamaksusoodustuse määramine
Vabastati 2012. a maamaksust 30% ulatuses elamumaalt käesoleval aastal määratava maamaksu summast riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 4250 pensionäri.
Koha-aadresside määramine ja õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmine
Määrati moodustatavatele katastriüksustele koha-aadressid järgmiselt: Parmu tn 2a, Pronksi tänav T3, Parmu tänav T4.
Anti omandisse õigusvastaselt võõrandatud maa kolme katastriüksusena isikule:
- asukoht Parmu tn 2a, Pärnu, pindala 1050 m2 , sihtotstarve 100% elamumaa (001; E);
- asukoht Pronksi tänav T3, Pärnu, pindala 507 m2 ,sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L);
- asukoht Parmu tänav T4, Pärnu, pindala 261 m2 sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
Pärnu Linavolikogu otsus „Esplanaadi tn 7b kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 17. novembri 2008 korraldusega nr 765 algatati Esplanaadi tn 7b kinnistu detailplaneering ülesandega määrata krundile ehitusõigus uushoonestuse rajamiseks ning näha ette linnaehituslikud tingimused.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 1143m2, millest Esplanaadi tn 7b kinnistu on suurusega 844m2 Planeeritav ala asub Pärnu Kesklinna linnaosas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, reg nr 27007 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32) ning on piiratud Esplanaadi tänava ning Hospidali tn 11, 11y, Ringi tn 12a, 14 ja Pühavaimu tn 26 kinnistutega.
Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad peamiselt villatüüpi kuni kahekorruselised elamud, mille vahele on aegade jooksul ehitatud mitmesuguse funktsiooni ja arhitektuurse lahendusega hooneid. Idast piirneb planeeringuala 90ndatel ehitatud ridaelamuga, läänest ajaloolise puidust koolihoonega. Planeeritava ala ja Ringi tänava vahele jäävad 30ndatest pärinevad villatüüpi elamud, millest üks on kasutusel ühiskondliku hoonena. Hoonestus kontaktvööndis on peamiselt kuni kahekordne ja viilkatusega.
Esplanaadi tn 7b kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa (100% Üh).
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE).
Esplanaadi tn 7b kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta.
Krundile on planeeritud kaks teineteise kõrval paiknevat hoonestusala, HA1 ja HA2, millede määramisel on arvestatud lammutatava hoonestuse, linnaruumilise olukorra ning väljakujunenud ehitusjoontega, naaberkruntidel paikneva hoonestuse ja viimasele loomuliku päevavalguse tagamise, tuleohutuse tagamise ning hoonestuse juurdepääsude võimalikkusega.
Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud selle tarvis koostatud muinsuskaitse eritingimustest.
Planeeringualal on ette nähtud lammutada krundil paiknev olemasolev õppehoone ja ladu kuur. Krundile on lubatud rajada üks hoone. Uushoonestuse alune pind ei tohi ületada lammutatavate hoonete ehitisalust pinda 268m2. Krundi suurim lubatud täisehitus on 32% krundi pinnast.
Hoonestuse kõrgus on hoonestusalal HA1 piiratud 8m ja hoonestusalal HA2 6,5m. Hoone korruselisus hoonestusalal HA1 ei tohi ületada kahte maapealset ja ühte maa-alust korrust ning hoonestusalal HA2 ei tohi ületada ühte maapealset korrust ja ühte maa-alust korrust. Maa-alust korrust ehitatakse välja minimaalses ulatuses tehnilisteks vajadusteks. Hoonete lubatud suurim kõrgus on antud olemasolevast maapinnast +3.00 abs.
Uushoonestuse projekteerimisel tuleb arvestada sellega, et hoone ehituslikud ja arhitektuursed detailid peavad mahtuma lubatud hoonestusalasse. Hoone põhimahu fassaadid paigutatakse väljakujunenud ehitusjoonele.
Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ei tohi kavandatava hoonestuse arhitektuurne vorm ja välisviimistlus domineerida ajaloolise koolimaja üle. Uue hoone kavandamisel tuleb arvestada selle arhitektuurset sobivust lähinaabrusesse.
Detailplaneeringuga määratakse Esplanaadi tn 7b krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa (AH).
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneering teeb ettepaneku muuta üldplaneeringut määrates Esplanaadi tn 7b uueks maakasutuse juhtfunktsiooniks ühiskondlike hoonete maa / ärimaa (Üh/Ä).
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Krundile juurdepääs toimub Esplanaadi tänavalt.
Kinnistule on käesoleva planeeringuga planeeritud üks parkimiskoht hoonestuse mahtu juurdepääsuga Esplanaadi tänavalt. Tulenevalt hoone kasutamise iseloomust (laste huviharidus) ja hoone väikesest pinnamahust ei ole hoonesse planeeritava tegevuse parkimisvajadus suur. Esplanaadi tänava äärde hoone ette on planeeritud peatumistasku reisijate laadimiseks.
Planeeringualal likvideeritakse hoonestusalasse jääv olemasolev kõrghaljastus. Likvideeritud haljastuse korvamiseks on planeeritud uushaljastus planeeritava krundi Esplanaadi tänava poolsele piirile ja krundi sisemusse. Vähemalt 40% krundi pinnast tuleb haljastada.
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni.
Vastavalt Pärnu linna haridussüsteemi arengukavale 2004-2015 on linna haridussüsteemi arengustrateegia alusteks terviklik haridussüsteem, mis võimaldab omandada alus-, üld-, kutse-, kõrg- ja huviharidust ja mida iseloomustab muuhulgas mitmekesine ja loovust soosiv õpikeskkond, haridusasutuste järjepidevus ning õppija valikuvõimalused ja huvidega arvestamine.
Arengukava strateegiline eesmärk on ka mitmekülgsete tingimuste loomine huvialategevuseks. Eelduseks on vajaliku taristu loomine ja uuendamine, milles huvitegevust arendada. Antud planeeringulahendus, strateegilise dokumendina, loob paremad eeldused haridussüsteemi arengukava elluviimiseks. See annab võimaluse omandada huviharidust ja loob võimalused mitmekesiseks, loovust soosivaks, kaasaegseks ja omanäoliseks õpikeskkonnaks. Oluline on, et jätkuks huvikooli järjepidevus ja selle läbi võimalus tervisliku eluviisi harrastamiseks.
Koos Pühavaimu tn 26 kinnistule määratud pikaajalise hoonestusõigusega võimaldab Esplanaadi tn 7b kinnistule planeeritav uushoonestus kinnistuid kasutada ühtse tervikuna tõhusa ja jätkusuutliku huvihariduse andmisel. Juba ajalooliselt on kinnistud moodustanud ühtse koolihoone juurde kuuluva terviku.
Kavandatud hoonestuslahendus seob perimetraalselt hoonestatud kvartalinurga mahuliselt üheks tervikuks, ilmestades võimaliku huvitava arhitektuurse lahendusega linnaruumi.
Et saavutada ümbruskonnaga ühtsemat tervikut on ootuspärane hoonestada tihedalt asustatud ümbruskonnas Esplanaadi tn 7b kinnistu tänava poolne osa.
Selleks, et ära kaotada sellele piirkonnale mitteomane ebakaootiline hoonestuse piir, luuakse uue hoone ehitusega Esplanaadi tänavale konkreetne ühtne tänavaäärne ehitusjoon.
Esplanaadi tn 7b kinnistu osas ühiskondlike hoonete maa / ärimaa (Üh/Ä) juhtfunktsiooni kavandamine ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Muinsuskaitseamet on Esplanaadi tn 7b kinnistu detailplaneeringu kooskõlastanud 12.10.2011 kooskõlastusnumbriga 16571.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse võtta vastu Esplanaadi tn 7b kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Esplanaadi tn 6 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 12. aprilli 2010 korraldusega nr 215 algatati Esplanaadi tn 6 kinnistu
detailplaneering ülesandega rajada krundile väikeelamu lisaks olemasolevale krundile ja ehitusõiguse ning linnaehituslike tingimuste määramine.
Pärnu Linnavolikogu 20. oktoobri 2011 otsusega nr 83 on detailplaneering vastu võetud.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 1214 m2 , mis asub Pärnu Kesklinna linnaosas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal. Esplanaadi tn 6 kinnistul asub mälestis nr 27253.
Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu ülesandeks Esplanaadi tn 6 kinnistul asuva olemasoleva hoone restaureerimine, koos veranda ja eeskoja taastamisega ning kinnistule uue ühepereelamu ehitamine.
Planeeritava ala loode külg on piiratud Esplanaadi tänavaga, põhja-edela külg A. Adamsoni tänavaga, kirde ja kagu küljel paiknevad naaberkinnistud.
Kontaktvööndi moodustavad peamiselt pereelamud ja korterelamud. Tegemist on rahuliku ja vähese liikluskoormusega piirkonnaga. Arhitektuurselt leidub piirkonnas erinevaid hoone tüüpe. Piirkonnale on iseloomulik sõiduteesid ääristav kõrghaljastus ja hoonete äärsed hekid.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE).
Esplanaadi tn 6 kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta.
Krundile on lubatud rajada 2 hoonet lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 365 m2, millest 227 m2 suurune ehitusalune pind on planeeritud uushoonestusele. Krundi suurim lubatud täisehitus on 30% krundi pinnast.
Hoonete lubatud suurim kõrgus on 8,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (0 = 2,90 m). Uus hoonestuse maksimaalne korruselisus on kaks põhikorrust.
Uue hoone kavandamisel tuleb arvestada selle arhitektuurset sobivust mälestise lähinaabrusesse. Kavandatav hoone on planeeritud A. Adamsoni tn 2 kinnistul paikneva kõrvalhoone kõrvale.
A. Adamsoni tn 2 kinnistu vastu jääv hooneosa jääb ühekorruseliseks ja tuleb eraldada kõrvalhoonest tulemüüriga. Lubatud on ehitada uuele hoonele terrass ilma statsionaarse katuseta.
Olemasolevat hoonet restaureerides nähakse talle ette üks põhikorrus ja katusekorrus. Olemasolevale elamule on lubatud kavandada 30m2 suurune juurdeehitus.
Planeeringualal lähevad lammutamisele hoovil paiknev kuur ja olemasoleva hoone veranda ja hoovipoolne eeskoda. Lammutatavad veranda ja eeskoda tuleb taastada, kuid väiksemas mahus.
Arhitektuursete nõuete määramisel on planeeringu koostamisel lähtutud Muinsuskaitse eritingimustest restaureerimiseks ja uue hoone ehitamiseks samale krundile.
Detailplaneeringuga määratakse Esplanaadi tn 6 krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% pereelamumaa (PE).
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Kavandatav hoone sobitub mahuliselt A. Adamsoni tänaval väljakujunenud arhitektuuriliste lahendustega ja arvestab A. Adamsoni tänava vastasküljel 1960-80 aastatel ehitatud naaberhoonestusega luues antud tänavale ühtsemat tervikut.
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Krundile juurdepääs toimub nii Esplanaadi kui ka A. Adamsoni tänavalt.
Kuna parkimiskohtasid uus hoonestusele ei ole ette nähtud, siis on soovitav hoonesse ehitada vähemalt kahe kohaline garaaž, mis võiks paikneda A.Adamsoni tn 2 kinnistul paikneva abihoone kõrval.
Krundil paiknevad vanad viljapuud võib maha võtta. Kuid asemele tuleb rajada uus õunapuuaed, et säilitada olemasolevat miljööd.
Tänavate äärsed krundi piirded lahendada vertikaalse puitlippaiana, mille kõrgus maapinnast ei tohi olla üle 1,5 m.
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta lubatud elamute arvu krundil, lubades kinnistule kaks elamut ja suurendada seega ka täiehituse protsenti 30%-le, et võimalda ehitada kinnistule lisaks olemasolevale elamule veel ühe elamu.
Et saavutada ümbruskonnaga ühtsemat tervikut on ootuspärane hoonestada tihedalt asustatud ümbruskonnas Esplanaadi tn 6 kinnistu hoovi poolne osa.
Selleks, et ära kaotada sellele piirkonnale mitteomane ebakaootiline hoonestuse piir, luuakse uue elamu ehitusega A. Adamsoni tänavale konkreetne ühtne tänavaäärne ehitusjoon.
A.Adamsoni tn 2 kinnistul paiknevale kuurile (kunagisele töökojale) on ehitatud Esplanaadi tn 6 kinnistu poole tulemüür, millest võib järeldada, et kunagi oli plaan jätkata ehitustegevust Esplanaadi tn 6 kinnistu poole. Käesoleva detailplaneeringuga ongi uushoonestus kavandatud eelpool mainitud kuuri kõrvale.
Samuti on uue elamu ehitamine lubatud E.Rajari poolt koostatud muinsuskaitse eritingimustega kui ka L. Välja poolt koostatud eksperthinnanguga antud kinnistule.
Teise elamu juurde ehitamine võimaldab taastada olemasoleva muinsuskaitse all oleva elamu nõutud mahus ja tingimustes, säilitades ja eksponeerides muinsuskaitselisi väärtusi. Uue elamu ehitamisega kaasnevad kinnistule paremad elukvaliteedi tingimused. Olemasoleva hoone juurde taastatakse õunapuuaed, et taastada kunagine õuemiljöö.
Elamute vahemaa on piisav, et moodustada kinnistule terviklik kooslus arvestades ümbritseva linnakeskkonna ja hoonestustihedusega, joonistades välja ka konkreetselt Esplanaadi ja A. Adamsoni tänava ristmiku ehitusjoone.
Teise elamu planeerime tõi kaasa ka vajaduse suurendada kinnistu täisehituse protsenti, et uus hoonestus mahuliselt hakkaks koos töötama A. Adamsoni tänava äärsete hoonetega, moodustades ühtse tänavaäärse frondi.
Planeeringuga kavandatud arhitektuurse mahu paigutamine annab põhjenduse ületada üldplaneeringuga ette antud 20% krundi soovitatavat suurimat täisehituse protsenti.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgi elluviimiseks tehakse ettepanek kavandatava ehitusõigusega määrata Esplanaadi tn 6 krundi täisehitusprotsendiks 30 %.
Üldplaneeringu muutmine Esplanaadi tn 6 kinnistu osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Muinsuskaitseamet on Esplanaadi tn 6 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastanud 04.05.2011 kooskõlastusnumbriga 15556.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Esplanaadi tn 6 kinnistu detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 23.01.12
|
2466 |
|
|
| 16.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 16. jaanuari istungist
|
|
10.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. jaanuri istungist
| 10.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. jaanuri istungist | X |
|
|
Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2012 istungist
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti Eda Mirgi (Mirk) Pärnu Linnavalitsuse esindajana tegema alaealise vastsündinud lapse sünni registreerimiseks vajalikke toiminguid.
Tasuta parkimislubade väljastamine
Otsustati väljastada 33 inimesele, kes osalevad 13. jaanuaril 2012 Pärnu Raekoja saalis Pärnu linna vapiga hõbelusikate üleandmise pidulikul tseremoonial, üks tasuta parkimisluba Pärnu linna tasulisel parkimisalal parkimiseks tähtajaga üks päev.
Otsustati väljastada tasuta 40 inimesele, kes osalevad 9. märtsil 2012 Pärnu Raekoja saalis Pärnu linna vapiga hõbelusikate üleandmise pidulikul tseremoonial, üks tasuta parkimisluba Pärnu linna tasulisel parkimisalal parkimiseks tähtajaga üks päev.
Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 1800 eurot mittetulundusühingu Baltic Herpetological Society tegevuse (MiniZoo) toetamiseks 2012. aastal ning avalike suhete teenistusele 2000 eurot Vaasas 21.-22. aprillini 2012 messil Pohjanmaan Suurmessut Pärnut tutvustava väljapaneku kulude katteks.
Tasuta parkimislubade väljastamine
Pärnu Haldusteenused väljastab Pärnu Linnavalitsusele linna tasulisel parkimisalal parkimiseks tasuta parkimisload kehtivusega 1 aasta mootorsõidukite registreerimisnumbriga 056 BFY, 057 BFY, 058 BFY, 059 BFY ja 060 BFY parkimiseks.
Tasuta parkimislubade väljastamine
Otsustati anda SAle Pärnumaa Turism kehtivusega kuni üks aasta üks tasuta parkimisluba parkimiseks Pärnu linna avalikul tasulisel parkimisalal ja üks tasuta parkimisluba parkimiseks Pärnu linnas Vee tänaval Keskväljak 1 (teater Endla) kõrval.
Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel
Otsustati korraldada Pärnus Vee tn 2 asuva hoone I korrusel paiknevate 88,2 m2 üldpinnaga äriruumide kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel.
Enampakkumise alghind - üürimäär 441 eurot kuus ning enampakkumise tagatisraha 441 eurot.
Üürilepingu tähtaeg viis aastat ning lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud.
Linnavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras
Anti alates 01. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013 tasuta MTÜ Pärnu Horisont kasutusse Pärnu linnas Suur-Posti tn 18b asuv täiskasvanute varjupaiga hoone üldpinnaga 514,6m2 ja Suur - Posti tn 18 paiknev täiskasvanute päevakeskuse hoone üldpinnaga 157,2m2.
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus, Papiniidu tn 60 kinnistule korterelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku kinnistusisese veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, sidevarustuse, elektrivarustuse ja soojavarustuse rajamisega.
Sihtasutuse Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus nõukogu liikme nimetamine
Nimetati sihtasutuse Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus nõukogu liikmeks Meelis Kukk tähtajaga kaks aastat.
Kiideti heaks Jane Metsa poolt ajavahemikul 05.04.2011-09.01.2012 sihtasutuse Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus nõukogu liikmena tehtud tehingud.
Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine
Muudeti Pärnu Linnavolikogu 15. aprilli 2010 otsusega nr 33 kinnitatud Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu järgmiselt:
- nimetada alates 01. jaanuarist 2012 sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant – juhtumikorraldaja ametikoht ümber laste hoolekande spetsialisti ametikohaks.
- nimetada alates 01. jaanuarist 2012 planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse kahe ekspertiisi spetsialisti ametikoht ümber ehituslubade spetsialisti ametikohaks.
- nimetada alates 01. jaanuarist 2012 planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse ühe ehitusjärelevalve inseneri ametikoht ümber ehitisregistri spetsialisti ametikohaks.
- nimetada alates 01. jaanuarist 2012 planeerimisosakonna ühe kommunikatsioonide registri spetsialisti ametikoht ümber kommunikatsiooniplaanide spetsialisti ametikohaks.
Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni 2007 korralduse nr 462 kehtetuks tunnistamine ja Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Isik on esitanud 08. novembril 2011 Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja sooviks on krundile rajada kaks kahekorruselist eluhoonet ning neile võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ja krundile ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuala suurusega 1385 m2 paikneb Pärnu kesklinnas ja hõlmab Papli tn 15 kinnistut, mis asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala villade alal. Planeeringuala jääb mere võimaliku üleujutuse tsooni.
Planeeritav ala piirneb hoonestatud kruntidega, põhjast Papli tänavaga ning lõunast Kalevi staadioniga. Piirkonnas on valdavaks elamisfunktsioon kui ka puhkajate majutusfunktsioon. Lähiümbruses esineb nii ühepereelamuid kui ka korterelamuid.
Maakasutuse sihtotstarve Papli tn 15 kinnistul on 100% elamumaa.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Papli tn 15 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) väikeelamumaa, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta linna üldplaneeringut kavandades krundile kaks eluhoonet ja suurendades krundi täisehituse protsenti.
Tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni 2007 korraldus nr 462 “Papli tn 11, 13 ja 15 kinnistute detailplaneeringu algatamine”.
Algatati Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on rajada krundile kaks eluhoonet ja neile võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ning ehitusõiguse ja linnaehituslike tingimuste määramine.
Rääma tn 27 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine
Pärnu Sõudeklubi MTÜ on esitanud 2. detsembril 2011 Rääma tn 27 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse eesmärgiga välja arendada rahvusvaheliste sõudevõistluste korraldamist võimaldav sõudekompleks, sh planeerida ohutu sildumine. Taotleja soovib nihutada krundi piire, määrata hoonestusalad ja arhitektuursed tingimused hoonestusele.
Rääma tn 27 kinnistu suurusega 9671m² asub Rääma linnaosas Pärnu jõe paremal kaldal.
01.10.2010 on sõlmitud vara tasuta kasutusse andmise leping nr 2-13.2/250/2010 , millega antakse Pärnu Sõudeklubi MTÜ kasutusse Rääma tn 27 kinnistu. Leping kehtib 01.10.2010 kuni 30.09.2020.
Detailplaneeringu ala suurus on 15 967m2 sealhulgas ka paremkalda kallasrada L6 kinnistu suurusega 873 m2
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Rääma tn 27 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) ühiskondlike hoonete maa (Üh).
Planeeringuala piirneb Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringuga (Pärnu Linnavolikogu 18. novembri 2010 otsusega nr 82).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringuga määratud Pärnu jõe ehituskeeluvööndi
osaliseks vähendamiseks sõudebaasi hoonete väljaehitamiseks vajalikus ulatuses.
Otsustati algatada Rääma tn 27 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on rahvusvaheliste sõudevõistluste korraldamist võimaldava sõudekompleksile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, arhitektuursete tingimuste seadmine, juurdepääsude ja liikluskorralduse lahendamine.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 10.01.12
|
2448 |
|
|
| 03.01.12 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 03. jaanuari istungist
|
|
| 27.12.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. detsembri istungist
|
|
19.12.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 19. detsembri istungist
| 19.12.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 19. detsembri istungist | X |
|
|
Tänukirja andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse tänukiri linnakodaniku maja perenaisele Hilja Treubergile (Treuberg) suurepärase töö eest Linnakodaniku majas asuvate omavalitsuse ajaloo ekspositsioonide loomisel ja arendamisel ning tutvustamisel linna külalistele.
Pärnu Linnavalitsuse 29.11.2010 korralduse nr 559 muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 29. novembri 2010 korralduse nr 559 “Tunnustuste “Pärnu Aasta Naine” ja “Pärnu Aasta Mees” määramise alused ja kord” järgmiselt:
alapunkti 2.2 muudeti ja sõnastati:
“2.2 Ettepanekus peab olema märgitud tunnustamiseks esitatava isiku nimi, kontaktandmed, elukutse ja teenete kirjeldus, mille eest vastavat tunnustust taotletakse ning ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.”
alapunkti 2.3 muudeti ja sõnastati:
“2.3 Esitatud kandidaatide hulgast teeb valiku ühiskondlike organisatsioonide ja Pärnu Linnavalitsuse esindajate ühiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni liikmetel on õigus esitada erandkorras kandidaate komisjoni koosolekul. Komisjoni kutsub kokku Pärnu linnapea, kes on ka komisjoni esimees. Komisjoni töö tagab linnavalitsuse avalike suhete teenistus.”
Enampakkumise komisjoni moodustamine
Omandireformi käigus on õigusjärgsetele omanikele tagastatud 1218/2929 mõttelist osa elamust asukohaga Pärnu linnas Pardi tn.6. Nimetatud elamu 1711/2929 mõttelise osa omanikuks on Pärnu linn. Vastavalt kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadusele on kohalikule omavalitsusele kuuluv mõtteline osa erastamise objektiks.
Erastamise õigustatud subjektideks on esimese eelistusena kaasomandis oleva elamu üürnikud. Kui üht erastamise objektiks olevat osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, kui nende puudumisel on osa ostmiseks avalduse esitanud rohkem kui üks kaasomanik või kui erastamise objekti või selle osa ei ole erastatud selleks ostueesõigust omavatele isikutele, korraldatakse erastamiseks avalik enampakkumine.
Vabariigi Valitsuse 01.juuli 1997 määrusega nr 129 kinnitatud “Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise korra” punkti 2 alusel moodustati 1711/2929 mõttelise osa elamust asukohaga Pärnu linnas Pardi tn.6 erastamiseks korraldatava enampakkumise läbiviimiseks komisjon, mille esimees on majandusosakonna linnavara peaspetsialist Karin Pärmann ning liikmed jurist Katri Pruul ja elamumajanduse peaspetsialist Liivi Vaidla.
Eluruumide üürile andmine
Otsustati anda tasu eest üürile tähtajaga 1 (üks) aasta eluruum asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt 26A üldpinnaga 32,7 m2, eluruum asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt 27 üldpinnaga 13,65 m2, eluruum asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt 44A üldpinnaga 32,5 m2, 1 tuba üldpinnaga 19,9 m2 eluruumist asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt 34, eluruum asukohaga Pärnu linnas Lai tn.17 krt 21 üldpinnaga 16,9 m2, üks tuba üldpinnaga 16,6 m2 eluruumist asukohaga Pärnu linnas Lai tn.17 krt 25 ning otsustati anda tasu eest üürile tähtajaga 5 aastat eluruum asukohaga Pärnu linnas Liiva tn.8D krt 36A üldpinnaga 32,5 m2
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
Kuninga tn 26 asuvas hoones paiknevate äriruumide üürileping 42,2 m2 äripinna osas lõpetatakse üürniku avalduse alusel 01.01.2012. Nimetatud ruumide üürile andmiseks korraldas majandusosakond pärast üürilepingu ülesütlemise teate saamist enampakkumise. Enampakkumises sätestatud tingimustel pakkumisi ei laekunud, kuid OÜ Tava esitas taotluse tühjaks jääva äripinna kasutusele võtmiseks üheks aastaks. Sama hoone ruumid üldpinnaga 74,8 m2 on antud üürile tähtajaga kuni 17.01.2013. Äriruumide tühjana hoidmine talveperioodil toob kaasa täiendavait kulutusi ning talvekuudel ei ole uute üürnike leidmine kuigi tõenäoline.
Otsustati anda alates 02. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 otsustuskorras OÜ Tava (registrikood 12196445) kasutusse Pärnu linnas Kuninga tn 26 asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga 42,2 m2.
Üürimäär on 96 eurot kuus ning lepingu eseme kasutamise sihtotstarve on galerii- ja büroopind.
Volituste andmine
Volitada kuni 19.05.2012 sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti Kristi Jeegerit (Jeeger) Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama alaealise nimel toiminguid Eesti krediidiasutustes, sealhulgas taotlema deebetkaarti, sõlmima deebetkaardi lepingut ning vastu võtma deebetkaarti, taotlema ja seadma deebetkaardi limiite, seadma ja tühistama piiranguid konto kasutamiseks alaealisele ning tegema väljamakseid alaealise kontolt koos alaealisega.
Koha-aadressi andmine ja nõusolek Haapsalu mnt 84 maa riigi omandisse jätmiseks
Anti moodustatavale katastriüksusele koha-aadressiks Haapsalu mnt 84 ning nõustuti maa riigi omandisse jätmisega Pärnu linnas, Haapsalu mnt 84, sihtotstarve 100% ärimaa (002; Ä), pindala 1482 m².
Koha-aadressi andmine ja nõusolek Lauka tn 7 maa riigi omandisse jätmiseks
Anti moodustatavale katastriüksusele koha-aadressiks Lauka tn 7 ning nõustuti maa riigi omandisse jätmisega Pärnu linnas, Lauka tn 7, sihtotstarve 100% tootmismaa (003; T), pindala 26 947 m².
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
Muudeti Vana-Sauga kai L1 katastriüksuse (katastritunnus 62502:004:0015; kinnistu registriosa nr 2661905) senist sihtotstarvet (100% üldkasutatav maa) ning määrati uueks katastriüksuse sihtotstarbeks 100% tootmismaa (003; T).
Muudeti Vana-Sauga kai L2 katastriüksuse (katastritunnus 62520:001:0001; kinnistu registriosa nr 2662405) senist sihtotstarvet (100% üldkasutatav maa) ning määrati uueks katastriüksuse sihtotstarbeks 100% tootmismaa (003; T).
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Lepiku tn 9 kinnistule (katastritunnus 62512:026:0015) elamu püstitamiseks koos elamut teenindavate kinnistusiseste tehnotrasside (veevarustus, reoveekanalisatsioon, elektrivarustus, sidevarustus) rajamisega.
Kasutusloa väljastamine
Väljastati kasutusluba Pärnus Suur-Kuke tn 12 kinnistul (katastritunnus 62511:067:0820) rekonstrueeritud korterelamu (ehitisregistri kood 103013140) kasutusele võtmiseks. Kasutusloale kanda ehitise kasutamise otstarbeks (11222) Muu kolme või enama korteriga elamu.
Rääma tn 78a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 18. veebruari 2008 korraldusega nr 117 algatati Rääma tn 78a kinnistu detailplaneering ülesandega jagada kinnistu kaheks krundiks ja näha ette ehitusõigus pereelamute ehitamiseks. Pärnu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2011 korraldusega nr 389 võeti vastu detailplaneering ja suunati avalikule väljapanekule.
Detailplaneeringuala moodustab Pärnus Rääma linnaosas asuv 1402 m2 suurune 100% elamumaa sihtotstarbega Rääma tn 78a kinnistu.
Rääma linnaossa jääva planeeringuala kontaktvööndiks on elamukvartal, kuhu on varasematel aastatel püstitatud põhiliselt kuni kahekordseid viilkatusega pereelamuid ning ühekordseid kõrvalhooneid. Kõige olulisem linnaehituslik mõjutegur on Rääma tänav, mille äärde pereelamute püstitamisel on juhindutud perimetraalse hoonestamise printsiibist. Selles osas ühe eranditest moodustab Rääma tn 78a kinnistu, kuhu on pereelamu püstitatud kunagi nii, et see jääb Rääma tänavapoolsest krundipiirist enam kui 15 m kaugusele. Kinnistul asuvad olemasolev kahekordne elamu, ühekordne saun, kaev ja kasvuhoone.
Detailplaneeringuga määratakse kindlaks planeeringualale rakendatavad ehitusõigused nii elamu renoveerimiseks kui ka uute hoonete ehitamiseks, määratakse linnaehituslikud tingimused ja arhitektuursed nõuded, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada Rääma tn 78a kinnistu kaheks maaüksuseks, 609 m2 ja 793 m2 suurustega elamumaa kruntideks.
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks 100% pereelamumaa (EP). Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Tulenevalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud pereelamute arhitektuursest suunast, on planeeringu alale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega pereelamuid.
Jagamise teel moodustatavale 793 m2 suurusele krundile jääb alles olemasolev kahekordne elamu.
Detailplaneeringu arendaja võib hoonestusala piirides hoone ümber ehitada. Elamu põhimahu ehitusjoon peab ka pärast hoone ümberehitamist säilima Rääma tänavapoolse krundipiiri suhtes endises asukohas.
Olemasolev saun ja kasvuhoone kuuluvad likvideerimisele. Nende asemele soovitakse püstitada uut kõrvalhoonet. Lubatud suurim ehitusalune pindala krundile kokku on 238 m2 mis moodustab 30% selle krundi pinnast. Lubatud suurim hoonete arv on kaks hoonet. Elamule lubatud suurim kõrgus seda hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 9,0m. Uue kõrvalhoone lubatud suurim kõrgus ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 6,5 m. Rääma tn 78a kinnistul paiknevaid hooneid ümbritseva maapinna keskmine kõrgus on H = 7.35m.
Planeeritavale 609 m2 suurusele elamumaa krundile on lubatud ehitada üks pereelamu lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 140 m2, mis moodustab 23% krundi pinnast. Elamu lubatud suurim kõrgus on 9,0m ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest. Elamu võib ehitada kahekordseks, seega on lubatud suurim korruselisus 2 (põhikorrus + katusekorrus). Selle krundi hoonestusalale püstitatava pereelamu põhimahu kohustuslik ehitusjoon peab ühtima Tähe tn 2 ja 2a kinnistutel paiknevate pereelamute ehitusjoonega. Pereelamu ei tohi mingil juhul eristuda oma võimaliku mastaapsusega teistest sellesse piirkonda varem püstitatud hoonetest.
Planeeringualale jäävate hoonete projekteerimisel peab kindlasti arvestama Rääma linnaosa sellele piirkonnale iseloomuliku miljöö, hoonete mahulise paiknemise, liigendatuse ning materjalikasutusega.
Planeeringualal võib Rääma ja Tähe tänavapoolsetele piiridele ehitada kuni 1,5 m kõrgused ning kruntidevahelistele piiridele 1,2…1,5 m kõrgused puidust piirdeaiad. Uute piirdeaedade projekteerimisel on mõistlik järgida Rääma tn 78a kinnistu lähedusse varem rajatud puidust piirdeaedade juures kasutatud traditsioonilisi kujundusvõtteid.
Täiendavat haljastust rajatakse kruntidele juurdepääsu tagavate väravate lähedusse. Krundisisene heakorrastus ja haljastus lahendatakse hoonete projektiga.
Olemasolevat liikluskorraldust käesoleva planeeringuga ei muudeta, säilib Rääma tänavalt algav krundile juurdepääs oma vanas asukohas. Planeeringualale moodustatava uue krundi juurdepääs on kavandatud Tähe tänavale rajatavale sõidutee pikendusele. Planeeringualaga kirde poolt külgneva Tähe tänava kogulaius on ligikaudu 10 m.
Kinnistute omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires.
Detailplaneeringu lahendus arvestab ümbritseva hoonestuslaadi ja hoonestustihedusega. Planeeritavate kinnistute hoonestusalad jäävad olemasolevate hoonete asukohtadesse ja nende lähiümbrusesse, seetõttu planeeringu lahendus uusi päikese ja valguse varjutustsoone juurde ei tekita. Planeeringuga kavandatu ei kahjusta kuidagi naaberkruntide kasutamise võimalusi.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Kehtestati Rääma tn 78a kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu 16.05.2002 määruse nr 17 „Kohanime määramine“ ja 19.03.2009 määruse nr 10 „Kohanime määramine“ kehtetuks tunnistamine
Suunati volikokku määruse eelnõud, millega soovitakse kehtetuks tunnistada Pärnu Linnavolikogu 16.05.2002 määrus nr 17 „Kohanime määramine“ ning Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009 määrus nr 10 „Kohanime määramine“.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 19.12.11
|
2426 |
|
|
19.12.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 13. detsembri istungist
| 19.12.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 13. detsembri istungist | X |
|
|
Haridusprojektide läbivaatamise komisjoni koosseisu kinnitamine
Kinnitati haridusprojektide läbivaatamise komisjoni uus koosseis alljärgnevalt:
Esimees: Jane Mets - Pärnu abilinnapea
Liikmed:
Katrin Uutsalu - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna haridusnõunik
Reine Tapp - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna noorsoonõunik
Virve Laube - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialist
Margus Veri - Pärnu Koolijuhtide Ühenduse esimees
Kristel Kallau - Pärnu Kunstikooli direktor
Külli Martinson - Pärnu Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühingu esimees
Dan Grišin - Pärnu linna noortekogu esindaja
Uudo Laane - MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus juhatuse liige
Avatud kultuurikeskusele tegevustoetuse eraldamine
Eraldati avatud kultuurikeskustele täiendavalt tegevustoetust alljärgnevalt:
MTÜ Selts Raeküla Raeküla Vanakooli Keskus (Lembitu 1, Pärnu) 500,00
Riigihanke korraldamine
Korraldatakse Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse hoone põhiprojekti ümberprojekteerimiseks ja ehitamiseks avatud hankemenetlusega riigihange “Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine“.
Määrati riigihanke eest vastutavateks isikuteks ja riigihankekomisjoni liikmeteks Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja direktor - projektijuht Tiina Ross ja majandusosakonna ehituse peaspetsialist Ago Raudsepp.
Müügilepingu sõlmimise tingimuste täiendamine ja täpsustamine.
Pärnu Linnavolikogu 17.11.2011 otsusega nr 90 “Linnavara võõrandamine otsustuskorras” anti nõusolek otsustuskorras aktsiaseltsile Pärnu Sadam kinnistute Kaubasadama tee 2 ja 4, Roostiku tn 2, 6 ja 8 võõrandamiseks. Otsuse punktiga 2.5 sätestati Pärnu Linnavalitsuse õigus täiendada ja täpsustada müügilepingu sõlmimise tingimusi.
Konkursi tulemuste kinnitamine
Kinnitati konkursi “Pärnu parim puitaken 2011” tulemused:
Kategooria A, ühepereelamu- Väike-Posti 27d, Kategooria B, korterelamu- KÜ Supeluse 23, Supeluse 23 ja Karja 21-2, Rüütli 1-1 ning Kalamehe 5-3.
Ehitusloa väljastamine
Otsustati väljastada ehitusluba Pärnus Roosi tn 1 kinnistule üksikelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku kinnistusisese veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, sidevarustuse ja elektrivarustuse rajamisega.
Moodustatavale katastriüksusele koha-aadressi, pindala ja maakasutuse sihtotstarbe määramine
Määrati uuele moodustatavale katastriüksusele pindalaga 786 m² koha-aadressiks Põhja tn 1b ja maakasutuse sihtotstarbeks 100% üldkasutatav maa (017).
Pärnu Linnavalitsuse 28. novembri 2011 korralduse nr 434 “Riigihanke “Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” ühispakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 28. novembri 2011 korraldust nr 434 “Riigihanke “Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” ühispakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ punkti 4 ja sõnastati see alljärgnevalt:
“4. Riigihanke “Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” hankedokumentide alusel sõlmida lepingud järgmiselt:
4.1 Linnasekretäril
4.1.1 osa 1 – MDM Auto OÜ-ga ja Nordea Finance Estonia AS-ga;
4.1.2 osa 2 – AS-ga Info-Auto ja Swedbank Liising AS-ga.
4.2 Pärnu Keskraamatukogu direktoril
4.2.1 osa 3 – Swedbank Liising AS-ga ja Ascar Auto AS-ga“
Pärnu Linnavolikogu otsus „Maa munitsipaalomandisse taotlemine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse taotleda Eesti Vabariigilt Pärnu linna munitsipaalomandisse sotsiaalmaana Põhja tn 1b.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 19.12.11
|
2425 |
|
|
05.12.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 5. detsembri istungist
| 05.12.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 5. detsembri istungist | X |
|
|
Noorsooprojektide läbivaatamise komisjoni koosseisu kinnitamine
Kinnitati noorsooprojektide läbivaatamise komisjoni uus koosseis:
Esimees: Jane Mets- Pärnu Linnavalitsuse abilinnapea
Liikmed:
Andrus Haugas- Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
Reine Tapp- Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna noorsoonõunik
Tõnu Lapp- Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna kutse- ja huvihariduse peaspetsialist
Ela Tomson- Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja
Lea Mardik- Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhataja
Riita Tõniste- Pärnu linna üldhariduskoolide direktorite asetäitjad noorsootöö alal esindaja
Irene Peterson- Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitse peaspetsialist
Helen Maria Raadik- Pärnu linna noortekogu esindaja
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnale 18 600 eurot täiskasvanute varjupaiga (Suur-Posti 18) hoone katuse remondiks.
Volituste andmine
Volitada kuni 19.05.2012 sotsiaalosakonna lastekaitse spetsialisti Kristi Jeegerit Pärnu Linnavalitsuse esindajana tegema isiku hooldusõigusest tulenevaid toiminguid alaealise suhtes.
Linnavara võõrandamiseks enampakkumise korraldamine
Otsustati võõrandada avalikul kirjalikul enampakkumisel kinnistu asukohaga Pärnu linn Metsa tn 15 (kinnistusregistriosa nr 448605, sihtotstarve transpordimaa, pindala 4847 m2). Enampakkumise alghind 105 000 eurot ning enampakkumise tagatisraha on 10 500 eurot.
Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001 määrusega nr 26 kinnitatud “Pärnu linna üldplaneering 2001 – 2025” näeb Metsa tn 15 asuva kinnistu maakasutusena garaažide maad.
Pärnu Linnavalitsuse ruumilise planeerimise komisjon asus 07.11.2011 toimunud tööistungil seisukohale, et Metsa tn 15 kinnistule ei ole otstarbekas kavandada elamuehitust, sest piirkonda on juba kavandatud väga suures mahus korruselamuid.
Volituste andmine
Volitati majandusosakonna juhatajat Mait Talvoja Pärnu linna nimel ja haldusaktides sätestatud tingimustel:
- Pärnu linnale kuuluvate kinnis- ja vallasasjade valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks, kinnisasja jagamiseks ja piiride muutmiseks ning piiratud asjaõiguste seadmiseks esitama avaldusi, sõlmima, muutma ja lõpetama võla- ja asjaõiguslepinguid ja kokkuleppeid, esitama kinnistamisavaldusi ning avaldusi ja nõusolekuid kinnistusraamatusse märgete tegemiseks;
- Pärnu linna kasuks piiratud asjaõiguste omandamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks esitama avaldusi, sõlmima, muutma ja lõpetama võla- ja asjaõiguslepinguid ja kokkuleppeid, esitama kinnistamisavaldusi ning avaldusi ja nõusolekuid kinnistusraamatusse märgete tegemiseks;
- Pärnu linnale kinnis- ja vallasasjade omandamiseks ning pärimisasjade vormistamiseks esitama avaldusi, sõlmima, muutma ja lõpetama võla- ja asjaõiguslepinguid ja kokkuleppeid, esitama kinnistamisavaldusi ning avaldusi ja nõusolekuid kinnistusraamatusse märgete tegemiseks ning välja nõudma, esitama ja vastu võtma vajalikke dokumente, sh pärimistunnistusi.
Kasutusloa väljastamine
23. novembril 2011 esitas AS Eesti Statoil ehitusseaduse kohase kasutusloa taotluse, teostusjoonise, ehitamise tehnilised dokumendid Pärnus Ehitajate tee 4 püstitatud kinnistu välisvalgustuse kasutusele võtmiseks. Väljastati kasutusluba AS Eesti Statoil Pärnus Ehitajate tee 4 püstitatud kinnistu välisvalgustuse kasutusele võtmiseks.
Konkursi väljakuulutamine ja komisjoni moodustamine
Kuulutati välja konkurss “Pärnu jäätisekioski arhitektuurikonkurss” ning moodustati komisjon.
Esimees: Karri Tiigisoon– Pärnu linnaarhitekt
Liikmed:
Maie Kais– Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, arhitekt
Janno Poopuu – Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistus, linnakunstnik
Thea Laidvere– Muinsuskaitseamet, arhitektuurimälestiste peainspektor
Katrin Koov – OÜ Kavakava, arhitekt
Žürii sekretär:
Merilin Rosenberg – Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, arhitekt
Pärnu linna arengukava üks peamisi eesmärke on Pärnu linnakeskkonna kvaliteedi ja miljööväärtuse tõstmine.
Linnakeskkonda paigutatavad ajutised müügikioskid kujundavad küllaltki olulise osa linnaruumi väljanägemisest suveperioodil. Kuna jäätis on suvel nõutud kaup, siis on ka kioskite ruumiline mõju sõltuv teenuse olulisusest.
Siiani kasutuses olevad müügikioskid on tüüpsed kioskid, mis on arhitektuurselt igava lahendusega ning oma reklaamikülluses liialt intensiivsed ja kirevad. Seetõttu on vajalik tasakaalustatuma ja stiilsema lahenduse leidmine olemasolevasse linnakeskkonda.
Konkursi fookus on kujundada välja terviklik arhitektuurne vorm ja stiil, mille kaudu pakutakse jäätist Pärnu kuurorditsoonis (ja mujal linnas).
Samas peab kioski arhitektuurne lahendus olema koostatud nõnda, et seda saab võimalikult väheste muudatuste/ümberehitustega kohandada ka muude kaubagruppide müügiks (lilled, suveniirid jms), et funktsionaalseid variatsioone seoks üldisem arhitektuurne kooskõla.
Suur – Jõe tn 36a ja 38 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavolikogu 20. aprilli 2006 otsusega nr 52 algatati Suur – Jõe tn 36a ja 38 kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistute piiride ümberkruntimiseks ja ehitusõiguse määramiseks. Suur-Jõe tn 36a ja 38 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linna üldplaneeringust tulenev maa sihtotstarbeline kasutamine. Kavandades piirkonda juurde eramukrunte luuakse võimalus elanikkonna juurdekasvuks ja võetakse kasutusele seni mahajäetud ja heakorrastamata maa-alad. Pärnu Linnavalitsuse 24. oktoobri 2011 korraldusega nr 376 võeti vastu detailplaneering ja suunati avalikule väljapanekule.
Planeeringuala asub Pärnu Kesklinna linnaosas ja hõlmab 1384 m² suurusega Suur – Jõe tn 36a ja 2048 m² suurusega Suur – Jõe tn 38 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistut. Kvartalit piiravad Pilli, Suur-Jõe ja IV Jõe tänav ning Pärnu jõgi. Suur-Jõe tänav kulgeb paralleelselt Pärnu jõega, Pilli tänav suundub Suur-Jõe tänavast Pärnu jõe poole. Tegemist on eelkõige Pärnu jõe äärse elamupiirkonnaga, mida iseloomustab säilinud eeslinna miljöö ja puitarhitektuur. Hoonestus on valdavalt kahe korruseline ning valdavaks katusetüübiks on viilkatus. Piirkonna liiklusteljeks on Suur-Jõe tänav, mida mööda liiguvad põhiliselt sõidu- ja kaubaautod.
Üldiselt on olemasolev elukeskkond piirkonnas rahulik ja kvartalite keskselt suletud. Hooned paiknevad tänavate ääres ja peidavad niimoodi kruntide sisemusse jäävates aedades toimuva tänaval liikuja silmadele. Samas pakub miljööala jalutajale agulile omast vaatepilti. Keskkond sobib hästi täitma igapäevast elamisfunktsiooni.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeritava maa-ala kahe kinnistu ümberkruntimine viieks pereelamu- ja üheks tänavakrundiks.
Pereelamukrundid planeeritakse linnakruntideks optimaalse suurusega, vahemikus 600 kuni 634m2.
Jõe poolsetele kruntidele juurdepääsuks moodustatakse 358 m² suurune transpordimaa krunt tänava tarbeks. Tänava asukoha planeerimisel on arvestatud funktsionaalsust, kvartalisisese tänava tekkimise võimalust ja käimasolevat detailplaneerimisprotsessi Suur-Jõe 30 kinnistul, mis samuti käsitleb tänava planeerimist samas kvartalis.
Planeeritav tänav asub eramaal ja jääb eraomandisse seni, kuni planeeritavat tänavat ei ole üle antud Pärnu linna omandisse.
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks pereelamumaa (EP) ning tee ja tänava maa (LT).
Planeering annab pereelamumaa sihtotstarbega vastavuses olevad hoonestuse võimalused, milleks on kahekorruselise elamu rajamine koos eraldi seisva ühekorruselise kõrvalhoonega, mis ei ole elamu.
Lubatud hoonete suurim arv kruntidele on üks kuni kaks hoonet. Elamumaa kruntide maksimaalne täisehitusprotsent moodustab 30% kruntide pinnast. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 9,0m elamule / 5,0m kõrvalhoonele arvestatuna olemasolevast keskmisest ümbritsevast maapinnast.
Põhihoone on lubatud ehitada 2-korruseline, millest teine korrus on katusekorrus. Kõrvalhoone on lubatud ehitada ühekorruseline. Suur-Jõe ja Pilli tänavate äärsetel kruntidel tuleb hoonete paigutamisel järgida kohustuslikku ehitusjoont.
Vastavalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud arhitektuursele suunale, on planeeringualale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega pereelamuid, lubatud on ainult viilkatusega elamute ehitus.
Võimalikud tänavate äärsed aiad on puitaed või hekk koos keevisvõrkaiaga krundi piirist seespool. Piirde maksimaalne kõrgus on 1,3-1,8 m. Naabrite vahelised aiad võivad olla keevisvõrkaiad.
Planeeritavad krundid tuleb haljastada vähemalt 40 % ulatuses. Tulenevalt krundi suurusest ja kahest hoonestusalast on kruntidele planeeritud madalhaljastus.
Suur – Jõe tn 36a ja 38 kinnistute detailplaneering olemasolevas liikluskorralduses muudatusi ei kavanda. Suur-Jõe tänav on jaotustänav, Pilli tänav on juurdepääsu tänav. Kavandatava kvartalisisese tänava liikluskoormus on väga väike, sest teenindab ainult sealseid tänavaäärseid krunte. Kinnistute omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires.
Detailplaneeringu lahendus arvestab ümbritseva hoonestuslaadi ja hoonestustihedusega. Planeeringuga kavandatu ei kahjusta kuidagi naaberkruntide kasutamise võimalusi.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää mälestis ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Kehtestati Suur – Jõe tn 36a ja 38 kinnistute detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 05.12.11
|
2415 |
|
|
30.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. novembri istungist
| 30.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. novembri istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavolikogu otsus „„Loa andmine projektiidee esitamiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks seoses projektiga "Pärnu kesklinna piirkonna välisvalgustussüsteemide kaasajastamine"“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega linnavalitsus soovib luba esitada projektiidee „Pärnu kesklinna piirkonna välisvalgustussüsteemide kaasajastamine“ vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 07. novembri 2011.aasta käskkirjale nr 11-0331 „Välisvalgustussüsteemide kaasajastamise projektide ettevalmistamise korraldamine“.
Samuti soovitakse volikogult luba võtta varalisi kohustusi seoses eelnimetatud projekti kaasfinantseeringuga kokku kuni 100 000 eurot Pärnu linnaeelarvest aastatel 2012-2013.
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruses nr 46 „ Pärnu linna hoolekandeasutuste töötajate palgajuhend“ muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruses nr 46„ Pärnu linna hoolekandeasutuste töötajate palgajuhend“ teha järgmised muudatused:
§ 4 lõike 2 punkti 2 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
„2) lisatasusid ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest tööajas kuni 30% tegelikust töötasust asendusperioodil. Lisatasu maksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse ära asendatava nimi ja asendusaeg, mille eest lisatasu makstakse. Töölepingust ja/või ametijuhendist tuleneva asendamise eest lisatasu ei maksta.“
§ 6 soovitakse asendada sõnad „kehtib kuni 31.detsembrini 2011“ sõnadega „kehtib kuni 31.12.2012“.
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruse nr 48 nr „Pärnu linna kultuuriasutuste töötajate palgajuhend“ muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse teha alates 01.01.2012 järgmised muudatused:
§ 4 lõige 2 punkti 2 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
„2) lisatasusid ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest tööajas kuni 30% tegelikust töötasust asendusperioodil. Lisatasu maksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse ära asendatava nimi ja asendusaeg, mille eest lisatasu makstakse. Töölepingust ja/või ametijuhendist tuleneva asendamise eest lisatasu ei maksta.“
§ 4 soovitakse täiendada lõikega 3 ja sõnastada järgmiselt:
„(3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirangud ei kehti sihtotstarbeliselt saadud vahendite arvel tehtavatele väljamaksetele.“
§ 6 soovitakse asendada sõnad „kehtib kuni 31.detsembrini 2011“ sõnadega „kehtib kuni 31.12.2012“.
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruse nr 47 „ Pärnu linna haridusasutuste töötajate palgajuhend“ muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse teha järgmised muudatused:
§ 2 lõike 2 punkti 2 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
„2) koolieelsete lasteasutuste juhtidele 647 eurot.“
§ 2 lõike 3 punkti 2 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
„2) koefitsiendid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötasu määrale vastavalt staažile haridusasutuse juhina:
a) 5-10 aastat – koefitsient 0,1;
b) üle 10 aasta – koefitsient 0,2.“
§ 3 lõiget 4 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
„ (4) Muude alade kõrgharidusega erialaspetsialisti töötasu vahemik on 402-627 eurot.“
§ 4 lõike 2 punkti 3 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
„3) lisatasusid ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest tööajas kuni 30% tegelikust töötasust asendusperioodil. Lisatasu maksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse ära asendatava nimi ja asendusaeg, mille eest lisatasu makstakse. Töölepingust ja/või ametijuhendist tuleneva asendamise eest lisatasu ei maksta.“
§ -s 6 soovitakse asendada sõnad „kehtib kuni 31.detsembrini 2011“ sõnadega „kehtib kuni 31.12.2012“.
Pärnu Linnavolikogu määrus“ Pärnu linna 2012. aasta eelarve kinnitamine“
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse kinnitada Pärnu linna 2012. aasta eelarve, mille põhitegevuse tulude maht on 37 791, 26 tuhat eurot, põhitegevuse kulud -33 792, 07 tuhat eurot ning põhitegevuse tulem on 3 999, 19 tuhat eurot. Nõuete ja kohustuste muutus põhitegevusest moodustab -396, 39 tuhat eurot. Põhitegevus kokku on 3 602, 80 tuhat eurot. Investeerimistegevus kokku on –1 319, 77 tuhat eurot. Eelarve tulem on 2 283, 03 tuhat eurot.
Finantseerimistegevus kokku on -2 033, 03 tuhat eurot ning likviidsete varade muutus kokku – 250 tuhat eurot.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Karja tn 61 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 13. detsembri 2010 korraldusega nr 599 algatati Karja tn 61 kinnistu detailplaneering ülesandega määrata ehitusõigus ja linnaehituslikud tingimused korterelamu rajamise tarbeks. Pärnu Linnavolikogu 20. oktoobri 2011 otsusega nr 82 on detailplaneering vastu võetud.
Planeeringuala asub Kesklinna linnaosas üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas ja hõlmab 100% elamumaa sihtotstarbega ning 594 m2 pindalaga Karja tn 61 kinnistut. Planeeritava ala vahetus naabruses kirde küljel paikneb olemasolev Karja tänav. Planeeritavat kinnistut ümbritsevad loode, kagu ja edela külgedelt elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistud. Planeeritav ala paikneb piirkonnas, kus on varem väljaehitatud infrastruktuuriga elurajoon. Planeeritavat ala ümbritsevad lähiümbruses erinevatel ajajärkudel hoonestatud kinnistud.
Pärnu linna üldplaneeringuga on Karja tn 61 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga määratakse arhitektuursed nõuded hoonestusele ja seatakse linnaehituslikud tingimused, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Planeeringuga Karja tn 61 kinnistu ja selle naaberkinnistute piire ei muudeta.
Vastavalt piirkonnas välja kujunenud elamute arhitektuursele suunale, on planeeringualale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega kuni kahe korruselist korterelamut koos eraldi seisva abihoonega. Planeeringuga on Karja tn 61 krundile lubatud suurim ehitusalune pindala 237 m2, mis moodustab täisehituseprotsendiks 40% selle krundi pinnast.
Hoonete suurim lubatud kõrgus on 8m elamul ja 5,5m abihoonel mõõdetuna planeeritud maapinnast hoone sokli äärest, milleks on absoluutkõrgus +3.60 elamul ja absoluutkõrgusest +3,20 abihoonel. Karja tänava äärde on lubatud kavandada ainult viilkatusega elamuid.
Planeeritav ala paikneb miljööväärtusega alal ja miljööväärtusega hoonestusala nõuded on esitatud planeeringu seletuskirjas linnaehituslike ja arhitektuursete nõuete tabelis.
Planeering määrab krundi kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses 100% korterelamumaa (KE).
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Karja tänaval liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Karja tn 61 krundi juurdepääs on lahendatud olemasolevalt sisse- ja väljasõidu teelt. Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma krundi piires. Parkimiskohti on kinnistule kavandatud 3 kohta. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast peab moodustama minimaalselt 30%.
Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Maavanema järelevalvet planeeringu üle ei teostatud.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Karja tn 61 kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 13. oktoobri 2008 korraldusega nr 688 algatati Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistute piiride muutmiseks ja korterelamute rajamiseks kruntidele ehitusõiguse ning linnaehituslike tingimuste määramiseks.
Detailplaneeringuala moodustavad Pärnus Kesklinna linnaosas asuv 496 m2 suurune 100% elamumaa sihtotstarbega Pardi tn 15 ja 496 m2 suurune 100% elamumaa sihtotstarbega Karusselli tn 66a kinnistu.
Planeeringuala kontaktvööndiks on elamupiirkond, kuhu on varasematel aastatel püstitatud nii viilkatusega ühekorruselisi elamuid kui ka mitmekorruselisi korterelamuid. Tegemist on rahuliku ja vähese liikluskoormusega piirkonnaga. Planeeritavad krundid jäävad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel mere võimaliku üleujutuse tsooni. Planeeringualal hoonestus puudub.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE). Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaa (juhtfunktsiooni) muutmise korruselamumaa (EK) juhtotstarbeks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas, määrates kruntide kasutamise sihtotstarbeks 100% korterelamumaa (EK).
Detailplaneeringu ala suurus on 992 m2 , mis asub Karusselli, Kanali, Pardi ja Side tänava vahelises kvartalis, kunagise äärelinna aladel, mis tänaseks on linna laienemise tulemusel muutunud vahevööndiks kesk- ja äärelinna vahel. Piirkonnale annavad näo eelkõige 20-nda sajandi teisel poolel ehitatud järsukaldelise viilkatusega ühekorruselised elamud. Radikaalselt erineva aksendi lisab kvartalile viiekorruseline korterelamu ja naabrus nii nimetatud Tammsaare korterelamu rajooniga. Tegemist on rahuliku ja vähese liikluskoormusega piirkonnaga, kuid seejuures on avatud möödujate pilkudele ja avalik.
Karusselli tänavale on iseloomulik frontaalne hoonestus, kus hooned paiknevad valdavalt tänava ääres ning mis on ka oluline miljööd moodustav element. Pardi tänaval esineb nii frontaalset kui taanduvat hoonestust. Antud kvartali piires valdavalt taanduv ca 5 m. Linnaehituslikult on tegemist väga kirju kvartaliga. Esineb 45-50-kraadise viilkatusega üksikelamuid (ehitusalune pind kuni 100 m²) kui ka suuremaid korterelamuid (ehitusalune pind üle 200 m²) ca 30-kraadise viilkatusega. Seejuures väikesed elamud omavad põhikorrust ja katusekorrust ning suuremad hooned on 2 kuni 5 korruselised ja viilkatusega. Käsitletavast kvartalist eristub selgelt Pardi 11 kortermaja.
Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistud külgnevad nimetatud Pardi tn 11 3-korruselise korterelamuga ja moodustavad puhvri üleminekul üksikelamutele. Üksikelamute planeerimine nimetatud kinnistutele ei ole otstarbekas, kuna vahetu naabrus korterelamutega ei võimalda luua üksikelamu juurde sobivat intiimse mikrokliimaga õueala. Et saavutada ümbruskonnaga ühtsemat tervikut on ootuspärane hoonestada krundid väikesemahuliste korterelamutega, mis haakuvad mahult piirkonnas leiduvate sarnase mahuga kortermajadega (nt Karusselli 68, Pardi 28).
Kuna piirkonnas on hooned valdavalt tänava ääres, siis on ka varasem kvartalit läbinud kinnistu jagatud kaheks ja hoone on paigutatud nii Karusselli kui ka Pardi tänava äärde.
Piiratud korruselisusega (3 korrust) ja korterite arvuga elamud tasakaalustavad mõnevõrra kontrasti erinevate hoonestustüüpide vahel ja suurendavad naaberkinnistute väärtust, kuigi olemasolev kortermaja jääb eristuvaks objektiks ka edaspidi.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pardi tn 15 (496 m2) ja Karusselli tn 66a (496 m2) kinnistute piiride muutmiseks ja sellest tulenevalt muutuvad ka kinnistute suurused.
Planeeringuga kavandatud 491 m2 suurusele Pardi tn 15 krundile on lubatud rajada üks korterelamu lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 143m2, mis moodustab 31% krundi pinnast.
Hoone lubatud suurim kõrgus on 9,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (0 = 2,60 m).
Ümberkruntimise teel moodustatavale 530m2 suurusele Karusselli tn 66a krundile on lubatud rajada üks korterelamu lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 186m2, mis moodustab 35% krundi pinnast. Hoone lubatud suurim kõrgus on 9,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (0 = 2,40 m).
Korterelamutele lubatud maksimaalne korruselisus on kolm korrust, tingimusel, et kolmandal korrusel võivad olla ainult teise korruse korteri ruumid.
Detailplaneering näeb ette abinõud üleujutusriskide valmisoleku tagamiseks.
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Juurdepääsud kruntidele lahendatakse vastavalt Pardi ja Karusselli tänavalt. Kinnistute omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires.
Mõlema kinnistu haljastuse osakaal peab moodustama vähemalt 30% krundi pinnast.
Hoonete ehitusprojektide mahus tuleb koostada ka haljastusprojekt.
Krunt piiratakse antud piirkonnale iseloomuliku puitlipp-piirdega kõrgusega 1.2-1.5 m. Parkimisala piiratakse naaberkinnistute poolt täiendavalt haljaspiirdega (ronitaimed varbseinal).
Üldplaneeringu muutmine nimetatud kruntide osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Detailplaneeringu lahendus kujutab sujuvat üleminekut ümbritsevate hoonestuslaadide vahel ja arvestab hoonestustihedusega. Planeeringu lahendus ei tekita juurde uusi päikese ja valguse varjutustsoone.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Pardi tn 15 ja Karusselli tn 66a kinnistute detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu 17.02.2005 määruse nr 9 “Sotsiaaltoetuste maksmise kord“ muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta sotsiaaltoetuste maksmise korda ning paragrahve 8 ja 13 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
§ 8. Lapse sünnitoetus
(1) Lapse sünnitoetus makstakse lapse sünni puhul lapse vanemale või lapsendajale tingimusel, et mõlemad lapse vanemad on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud enne lapse sündi. Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Pärnu linna elanik sünnist alates ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil.
(2) Lapse sünnitoetuse suurus on 300 eurot.
(3) Toetus makstakse kolmes osas: 100 eurot makstakse pärast lapse sündi, 100 eurot makstakse lapse aastaseks saamisel ja 100 eurot makstakse lapse kahe aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja tema vanemad on rahvastikuregistri andmetel katkematult Pärnu linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse kahe aastaseks saamiseni.
Paragrahvi 13 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt:
§ 13. Lapse sünnitoetuse taotlemine ja maksmine
(1) Taotlus lapse sünnitoetuse saamiseks esitatakse Pärnu Linnavalitsuse kantseleile 2 kuu jooksul lapse sünnist arvates.
(2) Määratud toetuse esimene osa kantakse taotleja taotluses näidatud pangakontole 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Toetuse teine osa kantakse taotleja näidatud pangakontole lapse aastaseks saamisest 1 kuu jooksul ning kolmas osa lapse kahe aastaseks saamisest 1 kuu jooksul.
Pärnu Linnavolikogu määrus ” Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (I lugemine)
Suunati volikokku esimesele lugemisele määruse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Vee tn 21 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 04. detsembri 2006 korraldusega nr 1113 algatati Vee tn 21 kinnistu detailplaneering ülesandega elamumaa sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ning krundile rakendatava ehitusõiguse määramiseks.
Detailplaneeringuala suurus on ca 1029 m2, mis asub Vee ja Ringi tn nurgal hõlmates Vee tn 21 kinnistut. Tegemist on Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealaga.
Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 75% elamumaa ja 25% ärimaa. Krundil olev korterelamu on osaliselt ümber ehitatud majutusettevõtteks. Hoone algne ehituslik maht ja välisilme on säilitatud esialgsena.
Krundil paikneb Ringi tn 24 kinnistuga piirnev ühekorruseline kõrvalhoone. Talvel lume rohkuse all varisemisohtlikuks muutunud teisest kõrvalhoonest on peale rusude koristamist säilinud vaid osa vundamendist.
Vee tn 21 kinnistu detailplaneeringut on kord juba vastu võetud Pärnu Linnavalitsuse 14. jaanuari 2008 korraldusega nr 28 ja suunatud avalikustamisele, mille käigus laekus vastuväide krundile kavandatud ärimaa sihtotstarbe määramise kohta.
Mitmete arutelude tulemusena vastuväite esitajatega lepiti kokku, et valdavaks maakasutuse sihtotstarbeks Vee tn 21 krundile saab olla elamumaa ja majutusteenust saab pakkuda 25% ulatuses. Naabrid olid nõus amortiseerunud kõrvalhoonete uuendamisega vanas mahus ja endistes piirides.
Detailplaneeringu koostamise käigus ei osutunud krundile 100% ärimaa sihtotstarbe määramine võimalikuks. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke. Detailplaneeringu üheks ülesandeks on krundi ehitusõiguse määramine, millega on määratletud hoonete suurim lubatud arv, kõrgus ja ehitusalune pindala ning kuidas krunti kasutatakse. Vee tn 21 kinnistu detailplaneeringu lähiaastate ehitustegevuse aluseks on taastada lammutatud kuur ja võtta kasutusele olemasoleva hoone katusekorrus.
Kuna muudatuste alusel tehtud parandused ning täiendused muudavad planeeringu põhilahendust, tuleb planeeringu kooskõlastamist korrata isikutega, keda muudatus puudutab ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt planeerimisseaduse §- des 17-20 sätestatule. Korrigeeritud ja täiendatud Vee tn 21 kinnistu detailplaneering on läbinud määratud vajalike kooskõlastajate ringi.
Vee tn 21 kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta. Krundile lubatud hoonestuse suurim ehitusalune pind kokku on 637 m2.. Planeeringuga on krundile määratud 2 eraldiseisvat hoonestusala (E1 ja E2).
Säilib olemasoleva kolme korruselise miljööväärtusliku ärihoone-korterelamu olemasolev ehitusmaht sealhulgas koos katuse- ja keldrikorrusega. Olemasoleva hoone katuse kuju ja kõrguse muutmine ei ole planeeringuga lubatud. Hoonestusala piir on kavandatud selliselt, et sellesse mahuksid hoone põhimahust väljapoole ulatuvad välistrepid, katuseräästad jms.
Planeeringuga määratud hoonestusalasse, tähistusega E2, on lubatud rajada kuni 3 eraldi hoonet. Kavandatav ühekorruseline kõrvalhoone peab olema ol. oleva garaažiga sama kõrgune. Garaaži tulemüüri kõrgus maapinnast värava joonel on 4.0m. Ehitusaluse pinna hulka arvestatakse katuseräästad, välistrepid, varikatused jms hoonete soojustamata ulgsed osad ja konstruktsioonid.
Piirile ehitatud abihoone ekraneerib võimaliku majutusfunktsioonist tuleneva häirimise, sest see rajatakse kinnistu piirile ilma akendeta tulemüüriga. Abihoone sulgeb oma kõrgusega põhihoone teiselt korruselt naaberkinnistutele avanevad vaated ning toimib ka müratõkkena. Tulemüür võimaldab naabritel kujundada häirimisvabad ja privaatsed õuealad ning selle võib haljastada ronitaimedega või kujundada muul sobival viisil.
Vee tn 21 kinnistu paikneb oma naaberkinnistute suhtes kas põhjas või idas ja sellest tulenevalt ei varja juurdeehitus naabrite päikesevalgust üldse või ei varja olulisel määral.
Hoonete lubatud suurim kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast olemasoleva põhihoone ja garaaži puhul on hoonete olemasolev kõrgus ja ehitatava kõrvalhoone puhul (hoonestusala E2) kuni 4.0m arvestatuna keskmisest ümbritsevast maapinnast 2.60abs. Uue hoone +/-0.00 on soovitav tõsta üleujutusohust tulenevalt vähemalt kõrgusmärgini 3.00abs.
Uue kõrvalhoone arhitektuurse projekti koostamisel tuleb lähtuda ümbritseva hoonestuse üldistest proportsioonidest ja selles piirkonnas tavapärasest õuehoonestuse mahtudest ja lahendusvõtetest.
Kinnistule on planeeritud sisemine läbiv ühesuunaline liikluskorraldus. See on vajalik kinnistusiseste parkimiskohtade arvu tagamiseks. Sissesõit on planeeritud olemasolevale kohale Ringi tänavalt. Väljasõit on planeeritud Vee tänavale ajaloolilselt varem eksisteerinud värava kohale. Krundile on planeeritud kuni 5 parkimiskohta (+1 koht garaažis), so kokku 6 kohta. See võimaldab vähendada Vee tänaval majutusega seonduvat parkimiskoormust miinimumini.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE). Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaa juhtfunktsiooni muutmise korruselamu- (EK) ja ärimaa (Ä) juhtotstarbeks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe ja juhtotstarvete osakaalude osas, määrates planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks 75-100% korruselamumaa (EK) ja 0-25% ärimaa (Ä).
Vee tn 21 krundi kasutamise sihtotstarve on 75-100% korterelamumaa ja 0-25% majutushoonete maa. Ärifunktsiooni tähenduses on lubatud üksnes majutusettevõtte rajamine ja majandamine.
2001. aastal kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringus määratud kinnistute sihtotstarbed fikseerisid toonase hetkeolukorra. Nii on kõigile kinnistutele, millel üldplaneeringu koostamise ajal asusid kuni 2 korruselised elamud, sõltumata ehitusalusest pindalast ja korterite arvust antud väikeelamumaa juhtotstarve.
Kuna Vee tn 21 elamu on kolmekorruseline, siis üldplaneeringu tegelikkusega vastavusse viimiseks tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek maakasutuse juhtotstarbeks määrata korruselamumaa.
Käesolevaga planeeritavad kinnistu hoonestustingimused ja arhitektuursed nõuded näevad ette Vee tn 21 kinnistu põhihoone ehitusliku mahu ja väliskuju säilitamist. Krundile korruselamumaa juhttotstarbe määramine ei anna võimalust elamu laiendamiseks väljapoole olemasolevaid välisgabariite.
Kui muud tingimused võimaldavad, siis on soositav olemasoleva linnakeskkonna tihendamine, nt kõrgete katusealuste väljaehitamise näol. Kuna olemasoleva elamu välimus säilib ning juurdeehitusi ei kavandata, siis ei ole tegemist olulise muutusega.
Pärnu kesklinnas, selle vahetus läheduses, rannapiirkonnas ja peatänavate ääres on äri- ja elufunktsioonid paiknenud teineteisega kõrvuti, mis on väikelinnadele üldiselt iseloomulik nähtus.
Villade ja parkide piirkonnas on ajalooliselt pakutud suvitajatele majutusteenust. Seega piirkonnas tervikuna on kujunenud dünaamiline tasakaal elamumaa ja ärimaa sihtotstarvete vahel.
Olemasoleva hoone määramine osaliselt ärimaaks ei too kaasa endaga märkimisväärset tõusu liikluskoormuses ega ka muid kahjulikke mõjutusi, sest mõju on võrreldav hoone osa kasutamisega elamispinnana.
Üldplaneeringu muutmine Vee tn 21 kinnistu osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 14. jaanuari 2008 korraldus nr 28 „Vee tn 21 kinnistu detailplaneeringu projekti vastuvõtmine“ ning võtta vastu Vee tn 21 kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruse nr 49 “Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine“ muutmine
Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määruse nr 49 “Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine“ § 3 lõiget 2 soovitakse muuta ja sõnada järgmiselt:
„(4) Ilma tsentraal- ja elektrikütteta eluruumi kütmise puhul arvestatakse kütteperioodil (01. septembrist kuni 30. maini) küttekuluna kuni 2 eurot 00 senti eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus. Juhul kui ilma tsentraal- ja elektrikütteta eluruumi kütmise puhul kajastub kuludokumendil taotlusele järgneva perioodi küttekulu, võetakse see järgnevatel kuudel toetuse taotlemisel arvesse vastavalt kehtestatud piirmäärale kuludokumendil näidatud summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi esitamiseni..“
Määrust soovitakse rakendada tagasiulatuvalt 01. detsembrist 2011
Pärnu Linnavolikogu määrus „Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri“ (II lugemine)
Suunati volikokku teisele lugemisele määruse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri.
Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri sätestab Pärnu linna omandis või valduses olevate kalmistute haldamise ja kasutamise korra. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.
Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel veel kalmistuseadusest ning Pärnu linnas kehtivatest avaliku korra ja heakorra eeskirjadest.
Pärnu linna omandis või valduses olevad kalmistud on Alevi kalmistu, Metsakalmistu, Vana kalmistu, Vana-Pärnu kalmistu ja Tahkuranna vallas asuv Uulu kalmistu.
Alevi kalmistu, Vana kalmistu ja Vana-Pärnu kalmistu on muinsuskaitsealused kultuurimälestised, mille haldamisel ja kasutamisel tuleb arvestada lisaks eeskirjas sätestatule muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 30.11.11
|
2411 |
|
|
30.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. novembri istungist
| 30.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. novembri istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 18. jaanuari 2010 määruse nr 3 „Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja kord“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 18. jaanuari 2010 määrust nr 3 „Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja kord“ § 2 lõiget 4 ja sõnastati see järgmiselt:
„(4) kui õppuri elukohaks rahvastikuregistri andmetel ei ole Pärnu linn ja huvikooli õpilaskoha arvestusliku maksumuse tasub lapsevanem, siis sõlmib huvikool lapsevanemaga huvikooli õpilaskoha arvestusliku maksumuse tasumise lepingu.“
Huvikoolide tegevusega seotud tasuliste teenuste tasu arvestamise ja maksmise kord
Kehtestati linnavalitsuse hallatavate huvikoolide- Pärnu Muusikakooli, Pärnu Kunstikooli, Pärnu Linna Spordikooli, Pärnu Kunstide Maja ning Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja- põhitegevusega ning õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste tasu arvestamise ja maksmise kord.
Huvikoolide põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärade ja õppetasude maksmise soodustuse kinnitamine
Kinnitati Pärnu linna munitsipaalhuvikoolide põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad õppeaastale eelneval eelarveaastal kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast järgmiselt:
1.1 Pärnu Muusikakool
1.1.1 ettevalmistusklassid 6% kuus
1.1.2 põhiklassid 10% kuus
1.2 Pärnu Kunstikool
1.2.1 ettevalmistusklassid 6% kuus
1.2.2 põhiklassid vastuvõtuga varem kui 01.09.2011 9% kuus
1.2.3 põhiklassid vastuvõtuga alates 01.09.2011 7% kuus
1.2.4 kunstiringid 6% kuus
1.3 Pärnu Linna Spordikool
1.3.1 male 4% kuus
1.3.2 lauatennis, orienteerumine 5% kuus
1.3.3 teised spordiringid 6% kuus
1.4 Pärnu Kunstide Maja
1.4.1 koorimuusikaringid 2% kuus
1.4.2 teised muusikakollektiivide ringid, tantsuringid, teatristuudio, ettevalmistusstuudio 7% kuus
1.4.3 solistide ringid, instrumendiõpetuse ringid, stuudiorühmad 8% kuus
1.4.4 kunstiringid 6% kuus
1.5 Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja
1.5.1 loodusringid 2% kuus
1.5.2 laevamodellism, lennumodellism, automodellism,
vigurlend, motoriseeritud sõidukid 4% kuus
1.5.3. teised tehnikaringid 2% kuus
Kinnitati punktis nimetatud tasumäärade alusel saadud õppetasude maksmise soodustus (õppetasu osaline maksmine või õppetasu maksmisest vabastamine) järgmiselt:
2.1 Soodustust võib rakendada õppuritele, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistrisse on kantud Pärnu linn ja kes on õppetöös ja konkurssidel/võistlustel saavutanud silmapaistvaid tulemusi; osalevad mitmes huviringis; on majanduslikult vähekindlustatud peredest; on erivajadustega.
2.2 Soodustust võib rakendada kogusummas, mis moodustab huvikooli arvestuslikust õppetasust:
2.2.1 Pärnu Muusikakoolis kuni 12%;
2.2.2 Pärnu Kunstikoolis kuni 12%;
2.2.3 Pärnu Linna Spordikoolis kuni 10%;
2.2.4 Pärnu Kunstide Majas kuni 20%;
2.2.5 Pärnu Loodus- ja Tehnikamajas kuni 20%.
Huvikooli arvestuslik õppetasu saadakse huvikooli erinevate huviringide/klasside arvestuslike õppetasude summana, milles erinevate huviringide/klasside arvestuslikud õppetasud saadakse huviringide/klasside õppurite arvu ja õppeaasta õppetasu korrutisena.
Õppetasu maksmise soodustuse rakendamise aluseks on huvikooli direktorile esitatud õppetasu maksja või huvikooli õpetaja sellekohane avaldus koos põhjendava selgitusega. Avaldused esitatakse huvikooli direktorile tähtajaga 20. september ja 20. jaanuar.
Õppetasu maksmise soodustuse rakendamise otsustab huvikooli õppenõukogu ja kinnitab huvikooli direktor käskkirjaga.
Kui huvikooli õppurite arv Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel seisuga 05. oktoober antud õppeaastal on vähenenud enam kui 5% võrreldes huvikooli õppurite arvuga Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel seisuga 05. oktoober eelmisel õppeaastal, on Pärnu Linnavalitsusel õigus muuta punktis 2.2 nimetatud soodustuse rakendamise määra.
Munitsipaalüldhariduskoolide hoolekogude moodustamine ja koosseisude kinnitamine
Moodustati ja kinnitati Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolide hoolekogude koosseisud.
Koolieelsete lasteasutuste hoolekogude koosseisude kinnitamine, linnavalitsuse 08.11.2010 korralduse nr 524 kehtetuks tunnistamine
Kinnitati Pärnu linna koolieelsete lasteasutuste hoolekogud.
Tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 08. novembri 2010 korraldus nr 524 “Koolieelsete lasteasutuste hoolekogude koosseisude kinnitamine”.
Pärnu linna 2011. aasta kultuuri aastapreemia määramine
Määrati Pärnu linna 2011 aasta kultuuri aastapreemia summas 750 eurot Pärnu Keskraamatukogu kollektiivile 2011. aasta saavutuste eest keskraamatukogu kujundamisel linlastele uusi mitmekesiseid võimalusi pakkuvaks kultuurikeskuseks.
Eakate Avahoolduskeskuse töötajate kooseisu kinnitamine
Kinnitati Eakate Avahoolduskeskuse töötajate kooseis alates 01.detsembrist 2011 järgmiselt:
Töökoha nimetus Töökohtade arv
Juhataja 1
Juhataja asetäitja huvitegevuse alal 1
Hooldustöötaja 16
Autojuht 1
Koristaja 1
Kokku 20
Koristaja töökoormust suurendati seniselt 0,5 kohast 1, 0 kohale, kaotati majahoidja 0,5 töökohta. Tegelusjuhi ametinimetus muudeti „juhataja asetäitja huvitegevuse alal“. Hooldustöötajate arvu vähendati seniselt 18 hooldustöötajalt 16-le.
Tunnistati alates 01. detsembrist 2011 kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 22. veebruari 2010 korraldus nr 125 “Eakate Avahoolduskeskuse töötajate koosseisu kinnitamine”.
Volituse andmine
Volitati kuni 18.11.2016 sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti Ketri Kupperit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos, isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Maksu- ja Tolliametis ning Eesti krediidiasutustes.
Volituse andmine
Volitati kuni 15.11.2016 sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti Ketri Kupperit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos, isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Maksu- ja Tolliametis ning Eesti krediidiasutustes.
Volituse andmine
Volitati puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimanit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos, isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Maksu- ja Tolliametis ning Eesti krediidiasutustes.
Vara kõlbmatuks tunnistamine
Nõustuti linnavalitsuse hallatava asutuse Eakate Avahoolduskeskuse bilansis oleva alljärgneva vara kõlbmatuks tunnistamisega:
1. Vara nimetus - Elektripliit Hackmann Futura
Linnavara registri nr - 7194
Soetamismaksumus - (357,39 eurot)
Jääkväärtus - 0
2. Vara nimetus - Pesumasin – tsentrifuug IPSO
Linnavara registri nr - 9357
Soetamismaksumus - (163,88 eurot)
Jääkväärtus - 0
Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel
Otsustati korraldada Vana - Tallinna tn 1 asuvas Tallinna väravas paiknevate äriruumide kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel. Soovitakse kasutusse anda baariruumid üldpinnaga 125m2 - enampakkumise alghind- üürimäär 1000 eurot kuus, enampakkumise tagatisraha 1 000 eurot. Üürilepingu tähtaeg on viis aastat.
Pärnu Linnavalitsuse 09.06.2009 korralduse nr 318 “Linnavara otsustuskorras tasuta kasutusse andmine” muutmine
AS Pärnu Vesi on esitanud 11.11.2011 taotluse pikendada talle tasuta kasutusse antud ajutiste jääkpinnase ladustuskohtade - Sauga mõisa maa ja Lai tn 26- kasutusõigust seoses ÜF2 projekti teise etapi ehitustöödega, mis toimuvad Kesklinna piirkonnas aastatel 2012-2013.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 09.06.2009 korraldust nr 318 „Linnavara otsustuskorras tasuta kasutusse andmine“ punkti 1 ja sõnastati see alljärgnevalt:
„1. Anda tasuta ja otsustuskorras AS Pärnu Vesi kasutusse Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekti elluviimiseks jääkpinnase ladustamiseks alljärgnevad Pärnu linnale kuuluvad kinnistud:
1.1. kinnistu osa suurusega 18 000 m2 – Sauga mõisa maa (kinnistu nr 2588405, asendiplaan lisatud, lisa 1) tähtajaga 01.07.2009 kuni 01.01.2013;
1.2. kinnistu osa suurusega 13 000 m2 – Lai tn 26 (kinnistu nr 313005, asendiplaan lisatud, lisa 2) tähtajaga 01.07.2009 kuni 01.01.2014.”
Riigihanke “Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” ühispakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine
Pärnu linnavalitsus korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke “Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” (registreerimisnumber 128707). Hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks esitasid pakkujad pakkumused järgmiste osade kohta:
1) ühispakkujad RentEst OÜ ja Suve Auto AS - osadele 1 ja 3;
2) ühispakkujad AS Info-Auto ja Swedbank Liising AS - osale 2;
3) ühispakkujad MDM Auto OÜ ja Nordea Finance Estonia AS - osale 1;
4) ühispakkujad Swedbank Liising AS ja Ascar Auto AS - osadele 1 ja 3;
5) ühispakkujad AS Silberauto Eesti ja AS Rentacar – osadele 1 ja 2.
Kvalifitseeriti ja tunnistati vastavaks riigihanke “Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” hankemenetlusel järgmised ühispakkujad, sest pakkujate majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastasid hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
1.1. ühispakkujad RentEst OÜ (registrikood 10814092) ja Suve Auto AS(registrikood 10931969);
1.2. ühispakkujad AS Info-Auto(registrikood 10078598) ja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248);
1.3. ühispakkujad MDM Auto OÜ (registrikood 10531589) ja Nordea Finance Estonia AS (registrikood 10237140);
1.4. ühispakkujad Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) ja Ascar Auto AS (registrikood 10074749);
1.5. ühispakkujad AS Silberauto Eesti (registrikood 10284932) ja AS Rentacar (registrikood 10303546).
Tunnistati riigihanke “Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” hankemenetlusel edukateks pakkumusteks kõige madalama maksumusega pakkumused iga osa kohta eraldi:
- osa 1 – MDM Auto OÜ (registrikood 10531589) ja Nordea Finance Estonia AS (registrikood 10237140) esitatud pakkumus maksumusega 957,24 (üheksasada viiskümmend seitse koma kakskümmend neli) eurot koos käibemaksuga;
- osa 2 – AS Info-Auto(registrikood 10078598) ja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) esitatud pakkumus maksumusega 886,56 (kaheksasada kaheksakümmend kuus koma viiskümmend kuus) eurot koos käibemaksuga;
- osa 3 – Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) ja Ascar Auto AS (registrikood 10074749) esitatud pakkumus maksumusega 205.09 (kakssada viis koma üheksa) eurot koos käibemaksuga.
Sõlmitakse riigihanke „Sõiduautode ja väikebusside rendile võtmine” hankedokumentide alusel lepingud
- osas 1 – MDM Auto OÜ-ga ja Nordea Finance Estonia AS-ga;
- osas 2 – AS-ga Info-Auto ja Swedbank Liising AS-ga
- osas 3 – Swedbank Liising AS-ga ja Ascar Auto AS-ga.
Volituste andmine
Volitati planeerimisosakonna maa peaspetsialisti täitma:
- Maakatastriseaduse § 5 lõikes 2 ning §-s 19 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid;
- Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ § 3 lõikes 1 ja § 21 lõikes 1 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid;
- Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007 määruse nr 88 „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“ punktides 10, 15 ja 17 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid.
Volitati planeerimisosakonna plaanide registri spetsialisti täitma:
- Maa hindamise seaduse § 6 lõikes 1 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid;
- Maamaksuseaduse § 5 lõikes 4 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid.
Volitati planeerimisosakonna juhatajat sõlmima Vabariigi Valitsuse 06. novembri 1996 määrus nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" punktis 27 nimetatud lepinguid.
Enampakkumise tulemuste kinnitamine
Tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2011 korralduse nr 382 alusel Pärnus Akadeemia tn 5 asuvas hoones paiknevate 2246,6 m2 äriruumide kasutusse andmiseks korraldatud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine üürimääraga 5,35 (viis eurot ja 35 eurosenti) ruutmeetri eest kuus (ei sisalda käibemaksu), mille esitas OÜ Primo Condire (registrikood 11463803).
Üürilepingu tähtaeg on viis aastat ning äriruumide kasutamise sihtotstarbeks on toitlustusettevõtte ruumid.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Kohanime määramine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse määrata Pärnu linna Ülejõe linnaossa planeeritavale liikluspinnale nimeks Metalli tänav.
Pärnu Linnavolikogu 15. aprilli 2010 otsuse nr 33 "Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine" muutmine
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 15. aprilli 2010 otsuse nr 33 "Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine" punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt:
"3. Delegeerida Pärnu Linnavalitsusele 2012. aasta jooksul muudatuste tegemine Pärnu Linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires".
Pärnu Linnavolikogu otsus „Ringi tn 12 ja 12a kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 24. augusti 2009 korraldusega nr 437 algatati Ringi tn 12 ja 12a kinnistute detailplaneering ülesandega planeeringuala ümberkruntida nii, et oleks tagatud Ringi tn 12a kinnistule avalikult tänavalt juurdepääs ning muuta ja täpsustada kinnistute kasutamise sihtotstarbeid.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 2773 m2, mis asub kesklinna linnaosas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala villade alal.
Planeeritavad kinnistud asuvad Ringi ja Hospidali tänavate nurgal. Planeeritava ala ja selle lähiümbruse hoonestus on tihe ja väga mitmekülgne, siin on nii funkstiilis villasid, viilkatusega puithooneid, nõukogudeaegseid korrusmaju. Antud piirkonnas on nii elu-, äri- kui ka ühiskondlikke hooneid. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule on ülekaalus siiski elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Linna olulistest objektidest on vahetusläheduses Koidula park, Humanitaargümnaasium ja Kuninga tänava põhikool. Kuna piirkonnas on mitu koolituskeskust ja büroohoonet, on elutegevus piirkonnas suhteliselt aktiivne.
Ringi tn 12a kinnistule on hetkel tagatud juurdepääs servituudiga üle Ringi tn 12 kinnistu.
Ringi tn 12 tegelik pindala, suurusega 1107 m2 on erinev kinnistusraamatus olevast pindalast suurusega 1026 m2 kuna kinnistu on moodustatud plaanimaterjali alusel.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, määrates Ringi tn 12 krundi väikeelamumaa juhtfunktsiooni ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbeks (100% Üh).
Ringi tn 12 krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse teadus-, haridus-ja lasteasutuste maa (0-100% AH) ning kontori- ja büroohoonete maa (0-100% BB).
Ringi tn 12a krundil säilib üldplaneeringu kohane väikeelamumaa juhtotstarve (EE) ning planeeritava krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse 100% pereelamumaa (EP).
Detailplaneeringu koostamise hetkel on Ringi tn 12 hoone avalikus kasutuses haridusasutuse õpperuumidena. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist väikeelamumaa juhtfunktsiooniga. Ringi tn 12 kinnistu on linna omandisse antud ühiskondlike ehitiste maana ning linna seisukohalt tuleb krundi kasutamine haridusasutuste maana säilitada. Ruumid on vajalikud kooli õppetöö korraldamiseks. Planeeringu koostamise käigus kaaluti krundi kasutamise otstarbekust õppetöö eesmärgil ja leiti, et hoonet võib kasutada ka edaspidi õpilastele hariduse omandamise eesmärgil. Seoses sellega, et piirkonnas leidub erinevaid äripindu, üksikuid majutushooneid ja büroopindu, on Ringi tn 12 kinnistul asuva hoone kasutamine ka kontori- ja büroopinnana igati põhjendatud. Antud funktsioon on seatud aga tingimusega, et hoones tegutsevad linnale kuuluvad asutused.
Et tagada Ringi tn 12a kinnistule iseseisev juurdepääs, on vajalik planeeritavate kinnistute omavahelise piiri muutmine. Ringi tn 12a krundile liidetakse Ringi tn 12 krundist 81 m2-suurune ala ning Ringi tn 12 krundile liidetakse omakorda Ringi tn 12a krundist 34 m2. suurune maa-ala.
Selle tulemusena moodustatakse planeeringuga 1107m2 suurune Ringi tn 12 ja 410m2 suurune Ringi tn 12a krunt.
Ringi tn 12a krundile on lubatud rajada üks ühepereelamu lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 142 m2, krundi suurim lubatud täisehitus on 35% krundi pinnast.
Hoone lubatud suurim kõrgus on 8,5m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest, nähakse ette üks põhikorrus ja katusekorrus. Arhitektuursete nõuete määramisel on planeeringu koostamisel lähtutud muinsuskaitsealastest eritingimustest. Haljastuse rajamise osakaal peab moodustama 120 m2 ehk 29% kinnistu pindalast.
Ringi tn 12 krundile on lubatud üks hoone lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 340 m2, krundi suurim lubatud täisehitus on 32% krundi pinnast. Hoone lubatud suurim kõrgus ongi hoone olemasolev kõrgus, maksimaalne korruselisus on kaks põhikorrust ja katusekorrus, lubatud on üks maa alune korrus. Ringi tn 12 hoone ümberehitamiseks on vajalikud muinsuskaitsealased eritingimused. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast peab moodustama 572 m2 ehk 54% kinnistu pindalast.
Ringi tn 12 ja 12a kruntide vahelisele piirile istutatakse sissesõidutee ulatuses pügatavatest ilupõõsastest hekk, mille maksimaalne kõrgus oleks 1,2 m. Piirde rajamine pole lubatud, sest see rõhutaks kitsast sissesõitu ja lõhuks antud piirkonnale omase eesaia.
Mõlemad planeeritavad kinnistud on piiratud tänavapoolsetest külgedest kivipostidel puitlippaiaga. Seoses sissesõidutee rajamisega kinnistule Ringi tn 12a muutub kivipostide samm Hospidali tänava ääres. Ringi tn 12a ja Hospidali tn 11 kinnistute vahele rajatakse metallpostidel puitlippaed, mille kõrgus peab olema sama kui Hospidali tänava äärsel aial.
Ringi tn 14 ja Esplanaadi tn 7b kruntide piirile on lubatud rajada võrkaed (kõrgus kuni 1,5 m).
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Ringi tn 12 krundile on võimalik juurdepääs autodega Hospidali tänava poolsest küljest. Ringi tn 12a krunt saab iseseisva juurdepääsu Hospidali tänavalt. Parkimine korraldatakse oma kruntide piires.
Üldplaneeringu muutmine Ringi tn 12 krundi osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Muinsuskaitseamet on Ringi tn 12 ja 12a kinnistute detailplaneeringu kooskõlastanud 17.08.2011 kooskõlastusnumbriga 16222.
Lääne-Eesti Päästekeskus on kõnesoleva detailplaneeringu kooskõlastanud 19.09.2011 nr 7.3-4/MP-21-1.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid , üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.
Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Ringi tn 12 ja 12a kinnistute detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 30.11.11
|
2410 |
|
|
21.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 21. novembri istungist
| 21.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 21. novembri istungist | X |
|
|
Spordiprojektide läbivaatamise ekspertkomisjoni koosseisu kinnitamine
Kinnitati spordiprojektide läbivaatamise ekspertkomisjoni koosseis alljärgnevalt:
Esimees Jüri Lebedev - Pärnu Linnavolikogu liige
Liikmed:
Enn Hallik - Pärnu Lauatenniseklubi Vint- 90 esimees
Silvia Neeme - Pärnu Klubi Tervisesport juhatuse liige
Kati Vaas - Pärnu Kesklinna Tennisekooli direktor
Reet Palm - Pärnu Spordiselts Kalev Spordikooli direktor
Kai Esna - Pärnu Võimlemisklubi Rüht juhataja
Peeter Orav - Pärnu Spordiveteranide Koondise esimees
Jüri Saar - Pärnu Jalgpalliklubi juhatuse liige
Tiit Aasma - Pärnu Spordikooli direktor
Pärnu Lasteküla hoolekogu koosseisu kinnitamine
Kinnitati kolmeks aastaks Pärnu Lasteküla hoolekogu järgmises koosseisus:
esimees: Jane Mets Pärnu Linnavalitsuse abilinnapea
aseesimees: Andres Hirvela Pärnumaa Omavalitsuste Liidu sotsiaalkomisjoni esimees
liikmed:
Romek Kosenkranius Pärnu Linnavalitsuse abilinnapea
Epp Klooster Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
Helga Matvere Pärnu Maavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialist
Irene Peterson Pärnu Linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist
Lea Mardik Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhataja
Eha Säde Tori Vallavalitsuse sotsiaalnõunik
Kaja Rand Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaater
Ülle Männiste Pärnu Lasteküla juhataja asetäitja majanduse alal
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialist Eda Mirki Pärnu Linnavalitsuse esindajana tegema alaealise vastsündinud lapse sünni registreerimiseks vajalikke toiminguid.
Konkursi “Kaunis kodu” tulemuste kinnitamine
Kinnitati 2011 aasta konkursi “Kaunis kodu” võitjad järgmiselt:
Parima heakorrastusega väikeelamud:
Kesklinna linnaosas Papli 23
Rääma linnaosas Madara 12
Ülejõe – Vana-Pärnu linnaosas Põllu 9
Raeküla linnaosas Viru 5a
Parima heakorrastusega korruselamu:
Kesklinna linnaosas Papiniidu 25
Ülejõe – Vana-Pärnu linnaosas Tallinna mnt 65
Parima heakorraga teenindusettevõte Pärnu linnas:
Papiniidu 8/10 (AS Papiniidu Projekt)
Riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse ehitamine, õueala haljastamine ning hooneväliste rajatiste ehitamine“ pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ning kõigi pakkumuste tagasi lükkamine
Kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse ehitamine, õueala haljastamine ning hooneväliste rajatiste ehitamine” hankemenetluses järgmised pakkujad kuna pakkujate majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
1. ühispakkujad OÜ KRTL (registrikood 12129785) ja Koger Projektijuhtimise AS (registrikood 10546208);
2. AS Eston Ehitus (registrikood 10122448);
3. AS Remet (registrikood 10078687);
4. Riverside OÜ (registrikood 10951725);
5. ühispakkujad Wesico Project OÜ (registrikood 10882277) ja Wesico Ehitus OÜ (registrikood 11671654);
6. AS Oma Ehitaja (registrikood 11146149);
7. ühispakkujad Facio Ehituse AS (registrikood 12015900) ja Riito Ehituse OÜ (registrikood 11903308);
8. AS YIT Ehitus (registrikood 10093801).
Lükati tagasi kõik riigihanke “Keskkonnahariduskeskuse ehitamine, õueala haljastamine ning hooneväliste rajatiste ehitamine” hankemenetluses osalenud pakkujate esitatud pakkumused, kuna pakkumuste maksumused ületavad taotluseelarve järgset riigihanke eeldatavat maksumust.
Enampakkumiste nurjunuks tunnistamine
Tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks alljärgnevad enampakkumised:
- Pärnu Linnavolikogu 18. jaanuari 2007 otsuse nr 1 ja Pärnu Linnavalitsuse 03. oktoobri 2011 korralduse nr 337 alusel Pärnu linnas Uus tn 3 asuva kinnistu nr 397505 võõrandamiseks 10. novembril 2011 läbi viidud kirjalik enampakkumine;
- Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 2007 otsuse nr 67 ja Pärnu Linnavalitsuse 03. oktoobri 2011 korralduse nr 337 alusel Pärnu linnas A.H. Tammsaare pst 11 asuva kinnistu nr 378405 võõrandamiseks 10. novembril 2011 läbi viidud kirjalik enampakkumine;
- Pärnu Linnavolikogu 21. aprilli 2011 otsuse nr 20 ja Pärnu Linnavalitsuse 24. oktoobri 2011 korralduse nr 369 alusel Pärnu linnas Kaubasadama tee 4 ning Roostiku tn 2, 6 ja 8 asuvate kinnistute võõrandamiseks ühe müügiobjektina 10. novembril 2011 läbi viidud kirjalik enampakkumine;
- Pärnu Linnavalitsuse 24. oktoobri 2011 korralduse nr 369 ja 23. mai 2011 korralduse nr 191 alusel Pärnu linnas Aeru tn 4 asuva kinnistu nr 2657505 võõrandamiseks 10. novembril 2011 läbi viidud kirjalik enampakkumine;
- Pärnu Linnavalitsuse 24. oktoobri 2011 korralduse nr 369 ja 23. mai 2011 korralduse nr 191 alusel Pärnu linnas Aeru tn 6 asuva kinnistu nr 2657405 võõrandamiseks 10. novembril 2011 läbi viidud kirjalik enampakkumine;
- Pärnu Linnavalitsuse 24. oktoobri 2011 korralduse nr 369 ja 23. mai 2011 korralduse nr 191 alusel Pärnu linnas Kesk tn 21 asuva kinnistu nr 2657805 võõrandamiseks 10. novembril 2011 läbi viidud kirjalik enampakkumine.
Linnavara kasutusse andmine riietuskabiinide paigaldamiseks avaliku suulise enampakkumise korras
Otsustati korraldada avalik suuline enampakkumine Pärnu linna omandis olevate katastriüksuste Kesklinna rand R 1 ja R 2 osade kasutusse andmiseks viieks suvehooajaks 2012 kuni 2016 aastal (suvehooaeg on 15. mai -15. september) riietuskabiinide paigaldamiseks.
- kasutusse saaja on kohustatud korraldama omal kulul riietuskabiinide (25 kahekohalist ja 10 ühekohalist) tootmise, paigaldamise, teisaldamise, hoiustamise, hoolduse ja remondi kogu kasutuslepingu tähtaja jooksul;
- paigaldama riietuskabiinid vastavalt asendiplaanile pinkide ja prügikastide reast vähemalt 3 meetrit maa poole, kusjuures riietuskabiinide asukohad ei tohi takistada tegevust palliplatsidel. Kasutusse andjal on vajadusel õigus nõuda kasutusse saajalt riietuskabiinide nihutamist kasutusse saaja kulul;
- paigaldama riietuskabiinid igal kalendriaastal hiljemalt 15. maiks ning teisaldama need maa-alalt igal kalendriaastal mitte varem kui 15. septembril;
- paigaldama maa-alale ainult linnakunstniku ja kasutusse andja poolt heakskiidetud kujundusega, linnapilti sobivad, tehniliselt korrastatud ja esteetilise välimusega riietuskabiinid. Riietuskabiinide paigaldamisel peab arvestama erinevate ilmastikuoludega Pärnu rannas; riietuskabiinid peavad olema raskesti teisaldatavad; riietuskabiinid peavad olema nummerdatud ja varustatud Pärnu logoga – numbrid ja logod peavad olema riietuskabiini merepoolsel küljel; riietuskabiinis peab olema nagi ja riiul riiete jms jaoks;
- korrastama omal kulul riietuskabiinid iga aasta enne maa-alale paigaldamist ja tagama riietuskabiinide esteetilise ja tehnilise korrashoiu ning hoolduse ja remondi kogu kasutuslepingu tähtaja jooksul.
- kasutusse saajal on õigus paigaldada reklaame riietuskabiini seintele, va mere poolsele seinale, kus on riietuskabiini number ja Pärnu logo, vastavalt reklaamiseadusele ja Pärnu Linnavolikogu 18.03.2010 määrusele nr 12 “Välireklaami paigaldamise eeskiri”. Reklaamimaksu tasumine toimub vastavalt Pärnu Linnavolikogu 16.12.2010 määrusele nr 43 “Reklaamimaksu kehtestamine”.
Tasu alghind enampakkumisel on 6000 eurot üks suvehooaeg (ilma käibemaksuta).
Määrati enampakkumise tagatisrahaks 1000 eurot.
Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2010 korralduse nr 457 muutmine ja osaline kehtetuks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2010 korraldus nr 457 kehtestab muuhulgas Pärnu linna koolide võimlate õppetöö välisel ajal kasutusse andmise tasumäärad lähtudes kolmest kasutajate grupist: täiskasvanud, õpilased ja võistluste korraldamine.
Seejuures on võimlate kasutamise hinnad Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli võimla näitel (mille kasutamistaotluseid laekub majandusosakonnale kõige rohkem) alljärgnevad- täiskasvanud 15,34 eur/h; õpilased 5,75 eur/h; võistluste korraldamine 19,17 eur/h.
Nimetatud hinnad on Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli võimla puhul poole võimla tasumäärad, terve võimla kasutamisel korrutatakse summad kahega.
Praktikas on osutunud problemaatiliseks määratlemine, kas tegemist on võistlusega, festivaliga, üritusega, sõpruskohtumisega vms-ga ehk kuidas eristada võistlust muust üritusest. Eriti oluliseks muutub kasutusotstarbe määratlemine juhul, kui tegemist on õpilastele suunatud üritusega, kuna tasumäärade vahe õpilaste ja võistluste korraldamise puhul on rohkem kui kolmekordne. Samuti on reaalsus see, et õpilastele suunatud ürituse korraldajale on tasumäär 38,34 eur/h (sest sellistel puhkudel võetakse kasutusse üldjuhul terve võimla) ilmselgelt liiga suur.
Korraldus nr 457 võeti vastu 27.09.2010 ning vastuvõtmisest kuni käesoleva hetkeni on võistluste korraldamise tasumääraga sõlmitud kasutuslepinguid täiskasvanute puhul vaid ühel korral. Seetõttu pole majandusosakonna hinnangul vajalik võistluste korraldamiseks eraldi tasumäärade kehtestamist ka täiskasvanute jaoks, kuna täiskasvanute ja võistluste korraldamise tasumäärade vahe on väike ning puudub nõudlus võistluste korraldamise otstarbel võimlate kasutusse andmiseks.
Eeltoodud põhjusel on majandusosakonna hinnangul mõistlik tunnistada kehtetuks korralduse nr 457 punktid 1.1.3, 1.2.3 ja 1.3.3, mis sätestavad eraldi tasumäärad võistluste korraldamiseks. Võimlate kasutustasu määramisel lähtutaks seega edaspidi sellest, kas kasutajateks on täiskasvanud või õpilased.
Korralduse nr 457 punkti 5 muutmine on tingitud asjaolust, et praktikas on osutunud vajalikuks võimla kasutusse andmine ka muuks otstarbeks kui seni korralduse punkt 5 kehtestas. See, et võimlate tasuta kasutusse andmise otsustab linnavalitsus on kehtestatud ka Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 11 lõikes 7¹.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2010 korraldust nr 457 „Pärnu linna koolide spordiväljakute, võimlate ja ruumide kasutusse andmise tasumäärad“ ja tunnistati kehtetuks punktid 1.1.3, 1.2.3 ja 1.3.3;
1.2. muudeti punkti 3 ja sõnastati see järgmiselt:
„3. Pärnu õpilaste saavutusspordi (Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna poolt esitatud nimekirja alusel) treeninguteks ja võistlusteks kehtib korralduse punktides 1.1.2, 1.2.2 ja 1.3.2 nimetatust 50% madalam tasumäär.“;
1.3. muudeti punkti 5 ja sõnastati see järgmiselt:
„5. Korralduse punktides 1.1 kuni 1.4 nimetatud ruume on õigus tasuta kasutada Pärnu Spordikoolil ning Pärnu linna eelarvest finantseeritavatel koolieelsetel lasteasutustel ja haridusasutustel õppetööks ja ürituste läbiviimiseks. Ülejäänud juhtudel otsustab korralduse punktides 1.1 kuni 1.4 nimetatud ruumide tasuta kasutusse andmise linnavalitsus.“
Pärnu Linnavalitsuse 28. veebruari 2011 korralduse nr 88 „Ruumilise planeerimise komisjoni moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 28. veebruari 2011 korralduse nr 88 „Ruumilise planeerimise komisjoni moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” punkti 1 ja arvata komisjonist välja Piret Looveer – planeerimisosakonna arhitekt ning nimetati komisjoni liikmeks Ülle Tuulik – planeerimisosakonna planeeringute peaspetsialist.
Laatsareti tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
OÜ Alberteen on esitanud 18. augustil 2011 Laatsareti tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja sooviks on 796m2 suurusega Laatsareti tn 2 krundile rajada uus kahe korruseline viilkatusega elamu. Olemasolevat krundistruktuuri ega üldplaneeringu kohast väikeelamumaa juhtfunktsiooni ei muudeta.
Detailplaneeringu ala suurus on 796m2, mis asub Pärnu Kesklinna linnaosas ja hõlmab amortiseerunud hoonega hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega Laatsareti tn 2 kinnistut.
Planeeritav krunt asub üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul alal, kus tuleb arvestada miljööala säilimisega ja järgida olemasolevaid väljakujunenud hoonestuse asukohtasid ja mahtusid ning haljastuspõhimõtteid.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Laatsareti tn 2 krundi maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) 100% väikeelamumaa (EE), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Laatsareti tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundile uue elamu kavandamine, võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ja linnaehituslike ning arhitektuursete tingimuste määramine.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 21.11.11
|
2400 |
|
|
| 14.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 14. novembri istungist
|
|
| 02.11.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 2. novembri istungist
|
|
31.10.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 31. oktoobri istungist
| 31.10.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 31. oktoobri istungist | X |
|
|
Pärnu linna 2011. aasta kunsti aastapreemia määramine
Määrati Pärnu linna 2011. aasta kunsti aastapreemia summas 750,00 Piret Bergmannile (Bergmann) (kunstnikunimega PUSA) viljaka näitusetegevuse eest käesoleval aastal.
Eakate Avahoolduskeskuse juhataja ametisse kinnitamine
Kinnitati alates 01. novembrist 2011 neljakuulise katseajaga Eakate Avahoolduskeskuse juhataja ametikohale Heli Kallasmaa.
Riiklike peretoetuste ja sotsiaaltoetuste maksmise peatamine ja jätkamine
Peatati emale riiklike peretoetuste ja puudega lapsele ettenähtud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lapse eest ning jätkatakse toetuste maksmist isale.
Raha eraldamine reservfondist ja eraldise kasutamata jäägi tagastamine
Eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnale 400 eurot Pärnu Toimetulekukooli ja Pärnu Lasteaed Pillerpall akende vahetamisega seotud omanikujärelevalve teostamiseks.
Tagastati linnavalitsuse reservfondi Pärnu Linnavalitsuse 05.07.2011 korralduse nr 247 „Raha eraldamine reservfondist“ kohane Pärnu Lasteaed Pöialpoiss rühmaruumi renoveerimiseks eraldatud vahendite jääk 503,07 eurot ning Pärnu Linnavalitsuse 14.02.2011 korralduse nr 58 „Raha eraldamine reservfondist“ ja 05.07.2011 korralduse nr 247 „Raha eraldamine reservfondist“ kohane Pärnu Toimetulekukooli ja Pärnu Lasteaed Pillerpall akende vahetamiseks eraldatud vahendite jääk 326,49 eurot.
Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel
Majandusosakond korraldab äriruumide kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel.
Pärnus Akadeemia tn 5 asuva hoone I korrusel paiknevad äriruumid üldpinnaga 246,6m2 - enampakkumise alghind, üürimäär 5 eurot /m2 kuus, enampakkumise tagatisraha 1260 eurot.
Pärnus Vee tn 2 asuva hoone I korrusel paiknev äriruum üldpinnaga 80,5m2- enampakkumise alghind, üürimäär 5 eurot /m2 kuus, enampakkumise tagatisraha 440 eurot.
Üürilepingu tähtaeg on viis aastat. Lisaks üüri maksmisele kohustub üürnik kandma äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud.
Nõusoleku andmine Elion Ettevõtted ASile sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Anti nõusolek Elion Ettevõtted ASile Pärnu linna katastriüksusele Pärna tänav T1 (katastritunnus 62510:021:0005, pindala 2477 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõigusala suurus 32 m2, maamaksustamishind 5,11 eurot/ m2) sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja pärast katastriüksuse kinnistamist isikliku kasutusõiguse seadmiseks.
Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult.
Nõusoleku andmine Eesti Energia Jaotusvõrk OÜle elektrimaakaabelliinide ja alajaama ehitamiseks
ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Anti nõusolek Eesti Energia Jaotusvõrk OÜle Pärnu linnale kuuluvatele kinnisasjadele liinide ehitamiseks ja koormamiseks isikliku kasutusõigusega:
- kinnistu Papiniidu tänav T6 (kinnistusregistriosa nr 2244205, katastritunnus 62513:178:0039, pindala 3187 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, kasutusõiguse ala 275 m2 , maa maksustamishind 2,56 eurot/ m2 ).
- kinnistu Rannapuiestee 1 (kinnistusregistriosa nr 56205, katastritunnus 62512:011:1210, pindala 10260 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% ärimaa, kasutusõiguse ala 51,70 m2 , maa maksustamishind 47,93 eurot /m 2 ).
- kinnistu Raeküla mets P1 (kinnistusregistriosa nr 2649405, katastritunnus 62509:038:0003, pindala 32126 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, kasutusõiguse ala 115 m2 , maa maksustamishind 1,79 eurot / m 2).
- katastriüksus Rannapark P1 (katastritunnus 62510:009:0007, pindala 191843 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% üldkasutatav maa, isikliku kasutusõiguse ala 69 m2 , maa maksustamishind 9,59 eurot /m 2).
Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult.
Katastriüksuste valdusesse andmine
Anti Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna valdusesse põhivarana katastriüksused:
- Lääne tänav T1 - katastritunnus 62509:009:0005, pindala 1829 m2, maksustamishind 3270 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
- Lääne tänav T2 - katastritunnus 62509:009:0006, pindala 1836 m2, maksustamishind 3290 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
- Lääne tänav T3 - katastritunnus 62509:010:0009, pindala 1466 m2, maksustamishind 2620 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
- Lääne tänav T4 - katastritunnus 62509:011:0001, pindala 1341 m2, maksustamishind 2400 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
- Kopli tänav - katastritunnus 62509:010:0012, pindala 1567 m2, maksustamishind 2800 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
- Laiu tänav - katastritunnus 62509:010:0010, pindala 1197 m2, maksustamishind 2140 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
- Väina tänav - katastritunnus 62509:010:0011, pindala 1083 m2, maksustamishind 1940 eurot, sihtotstarve 100% transpordimaa (007; L).
Ehitusloa väljastamine
Väljastati ehitusluba Pärnus Pardi tn 2d kinnistule elamu püstitamiseks koos elamut teenindavate kinnistusiseste tehnotrasside (veevarustus, reoveekanalisatsioon, elektrivarustus, sademeveekanalisatsioon) rajamisega.
Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ettepaneku koostamise õigust omavate ametikohtade nimetamine
Nimetati ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekute koostamiseks järgmised ametiisikud- Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja ning Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna maa peaspetsialist.
Tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 07. septembri 2009 korraldus nr 453 “Pärnu Linnavalitsuse 01.10.2001 korralduse nr 1174 kehtetuks tunnistamine ja teenindusmaa määramiseks ettepaneku koostamise õigust omavate ametikohtade nimetamine”.
Pärnu Linnavalitsuse 03. mai 2010 korralduse nr 256 „Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna põhimääruse kinnitamine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 03. mai 2010 korraldust nr 256 „Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna põhimääruse kinnitamine“ järgmiselt:
- Punkti 6 alapunkti 4 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„4) geodeesiaalase töö korraldamine“
- Punkti 6 lisada alapunktid 13 kuni 18 ja sõnastada need järgmiselt:
„13) Pärnu linna plaanide ja kaardistuste andmekogu pidamine;
14) Pärnu linna maakasutuse andmekogu pidamine;
15) Pärnu linna maa-aluste kommunikatsioonide ja kaevude andmekogu pidamine;
16) Pärnu linna geodeetiliste põhivõrkude ja mõõdistustööde andmekogu pidamine;
17) Pärnu linna geoloogiliste andmete andmekogu pidamine;
18) Pärnu linna kohanimede andmekogu pidamine.“
Pärnu Linnavalitsuse korraldus „Rääma tn 78a kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 18. veebruari 2008 korraldusega nr 117 algatati Rääma tn 78a kinnistu detailplaneering ülesandega jagada kinnistu kaheks krundiks ja näha ette pereelamute ehitamise võimalus.
Detailplaneeringuala moodustab Pärnus Rääma linnaosas asuv 1402 m2 suurune 100% elamumaa sihtotstarbega Rääma tn 78a kinnistu.
Rääma linnaossa jääva planeeringuala kontaktvööndiks on elamukvartal, kuhu on varasematel aastatel püstitatud põhiliselt kuni kahekordseid viilkatusega pereelamuid ning ühekordseid kõrvalhooneid. Kõige olulisem linnaehituslik mõjutegur on Rääma tänav, mille äärde pereelamute püstitamisel on juhindutud perimetraalse hoonestamise printsiibist. Selles osas ühe eranditest moodustab Rääma tn 78a kinnistu, kuhu on kunagi pereelamu püstitatud nii, et see jääb Rääma tänava poolsest krundipiirist enam kui 15 m kaugusele. Kinnistul asuvad olemasolev kahekordne elamu, ühekordne saun, kaev ja kasvuhoone.
Detailplaneeringuga määratakse kindlaks planeeringualale rakendatavad ehitusõigused nii elamu renoveerimiseks kui ka uute hoonete ehitamiseks, määratakse linnaehituslikud tingimused ja arhitektuursed nõuded, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada Rääma tn 78a kinnistu kaheks maaüksuseks, 609 m2 ja 793 m2 suurustega elamumaa kruntideks.
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks 100% pereelamumaa (EP). Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Tulenevalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud pereelamute arhitektuursest suunast on planeeringu alale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega pereelamuid.
Jagamise teel moodustatavale 793 m2 suurusele krundile jääb alles olemasolev kahekordne elamu.
Detailplaneeringu arendaja võib edaspidi selle hoone ümber ehitada nii, et olemasoleva elamu ehitusalune pind mõnevõrra suureneb. Ümberehituse käigus võib elamule ehitada hoonestusala piirides rõdusid. Elamu põhimahu ehitusjoon peab ka pärast selle hoone ümberehitamist säilima Rääma tänavapoolse krundipiiri suhtes endises asukohas.
Olemasolev saun ja kasvuhoone kuuluvad likvideerimisele. Nende asemele soovitakse püstitada uut kõrvalhoonet. Lubatud suurim ehitusalune pindala krundile kokku on 238 m2 mis moodustab 30% krundi pinnast. Lubatud suurim hoonete arv on kaks hoonet. Elamule lubatud suurim kõrgus seda hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 9 m. Uue kõrvalhoone lubatud suurim kõrgus ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 6,5 m. Rääma tn 78a kinnistul paiknevaid hooneid ümbritseva maapinna keskmine kõrgus on H = 7.35m.
Planeeritavale 609 m2 suurusele elamumaa krundile on lubatud ehitada üks pereelamu lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 140 m2, mis moodustab 23% krundi pinnast. Elamu lubatud suurim kõrgus on 9 m ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest. Elamu võib ehitada kahekordseks, seega on lubatud suurim korruselisus 2 (põhikorrus + katusekorrus). Krundi hoonestusalale püstitatava pereelamu põhimahu kohustuslik ehitusjoon peab ühtima Tähe tn 2 ja 2a kinnistutel paiknevate pereelamute ehitusjoonega. Pereelamu ei tohi mingil juhul eristuda oma võimaliku mastaapsusega teistest sellesse piirkonda varem püstitatud hoonetest.
Planeeringualale jäävate hoonete projekteerimisel peab kindlasti arvestama Rääma linnaosa sellele piirkonnale iseloomuliku miljöö, hoonete mahulise paiknemise, liigendatuse ning materjalikasutusega.
Planeeringualal võib Rääma ja Tähe tänava poolsetele piiridele ehitada kuni 1,5 m kõrgused ning kruntidevahelistele piiridele 1,2…1,5 m kõrgused puidust piirdeaiad. Uute piirdeaedade projekteerimisel on mõistlik järgida Rääma tn 78a kinnistu lähedusse varem rajatud puidust piirdeaedade juures kasutatud traditsioonilisi kujundusvõtteid.
Täiendavat haljastust rajatakse kruntidele juurdepääsu tagavate väravate lähedusse. Krundisisene heakorrastus ja haljastus lahendatakse hoonete projektiga.
Olemasolevat liikluskorraldust käesoleva planeeringuga ei muudeta, säilib Rääma tänavalt algav krundile juurdepääs oma vanas asukohas. Planeeringualale moodustatava uue krundi juurdepääs on kavandatud Tähe tänavale rajatavale sõidutee pikendusele. Planeeringualaga kirde poolt külgneva Tähe tänava kogulaius on ligikaudu 10 m.
Kinnistute omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires.
Detailplaneeringu lahendus arvestab ümbritseva hoonestuslaadi ja hoonestustihedusega. Planeeritavate kinnistute hoonestusalad jäävad olemasolevate hoonete asukohtadesse ja nende lähiümbrusesse, seetõttu planeeringu lahendus uusi päikese ja valguse varjutustsoone juurde ei tekita. Planeeringuga kavandatu ei kahjusta kuidagi naaberkruntide kasutamise võimalusi.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga.
Võeti vastu Rääma tn 78a kinnistu detailplaneering.
Projektis osalemine ja varalise kohustuse võtmine
Otsustati osaleda partnerina Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse projektis „Pärnumaa loomemajanduse arendusüksuse loomine“, mis esitatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele meetme „Loomemajanduse tugistruktuuride toetamine“ raames ja viiakse ellu aastatel 2012 – 2014.
Kaetakse nimetatud projekti kaasfinantseering 1/3 (ühe kolmandiku) ulatuses kogu vajalikust kaasfinantseeringust, kogusummas 6200 € (kuus tuhat kakssada eurot) järgmiste osadena:
2.1. 3100 € (kolm tuhat ükssada eurot) 2012.aastal;
2.2. 3100 € (kolm tuhat ükssada eurot) 2013.aastal.
Pärnu Linnavolikogu 20. mai 2010 määruse nr 19 “Pärnu linna eelarvest erakoolidele toetuse andmise kord” muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 20. mai 2010 määrust nr 19 “Pärnu linna eelarvest erakoolidele toetuse andmise kord”.
- § 1 lõiget 2 muudetakse eesmärgiga toetada selliste eraspordikoolide tegevust, mis ei tegele olümpiamängude kavva kuuluvate aladega ja spordimeisterlikkusega ning mille tegevuse eesmärgiks on eelkõige lastele ja noortele sporditegevuse võimaldamine (määruse eelnõu punkt 1.1). Samast lähtuvalt muudetakse ka § 2 punkti 5 sõnastust ning lisatakse valdkond sport (määruse eelnõu punkt 1.2);
- tulenevalt erakooliseaduse muutmisest, mille § 22 lõike 2 kohaselt põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel, tunnistatakse kehtetuks korra § 2 punktid 3 ja 4 ning § 4 lõiked 2 ja 3 (vt määruse eelnõu punktid 1.3 ja 1.5). Samast lähtuvalt muudetakse ka § 2 punkti 1 sõnastust ning jäetakse välja mõisted „erapõhikool“ ja „eragümnaasium“ (määruse eelnõu punkt 1.2);
- § 4 lõiget 4 muudetakse eesmärgiga muuta arvestuse aluseks olev arvestuslik maksumus 192 eurot täisarvuks. Senine arvestuslik maksumus 191.73 eurot tulenes 3000 krooni ümberarvestamisest (määruse eelnõu punkt 1.6);
- § 5 lõiget 1 muudetakse vajadusega omada andmeid „võimalikult varakult“ järgmise aasta linnaeelarve kavandamiseks (määruse eelnõu punkt 1.7);
- muudetakse eesmärgiga korrigeerida toetuse kasutamise järelevalvet (määruse eelnõu punkt 1.10);
- § 3 lõike 3, § 7 lõike 2 punkti 5, § 9 lõike 1 muutmine ja § 5 lõige 3 kehtetuks tunnistamine on seotud korra teksti redaktsiooniliste muudatustega (määruse eelnõu punktid 1.4, 1.9 1.10 ja 1.8).
2011. aastal erakoolidele antava toetuse suurus oli erahuvikoolidele 46 690 eurot ning erakutseõppeasutustele 9 200 eurot.
2012. aastal eelarvesse planeeritud erakoolidele antava toetuse suurus on erahuvikoolidele 51 468 eurot (uue huvikoolina lisandus Pärnu Loovuskeskus) ning erakutseõppeasutustele 10 896 eurot (suurenes õppurite arv).
Pärnu Linnavolikogu määrus “Kohalike teede nimekirja määramine“
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse määrata Pärnu linna teede nimekiri, tuues ära tee number, nimi ning pikkus.
Teeseaduse (edaspidi TS) § 51 sõnastab kohaliku tee mõiste ning sätestab, et kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Tulenevalt teeseadusest registreeritakse linnavolikogu otsusega määratud kohalikud teed riiklikus teeregistris.
Käesolev volikogu otsus on vajalik Pärnu linnas avalikult kasutatavate kohalike teede nimekirja, tee numbri ja pikkuse kinnitamiseks. Linnavolikogu otsuse eelnõu lisaks olevasse kohalike teede nimekirja on võetud Pärnu linna omandis ning majandusosakonna valitsemises olevad nimelised tänavad, jalgteed ja jalgrattateed. Nimekirjas on ka reformimata riigimaal asuvad nimelised teed ja tänavad ning kvartalisisesed teed, mis on linna halduses ja hooldusel.
Pärnu Linnavolikogu 17.09.1998 määrusega nr 27 „Kohanimede määramine ja tänavate nimekirja kinnitamine“ on kinnitatud linna tänavate nimekiri. 2011. aasta seisuga on linna tänavate nimekiri oluliselt täienenud uute ehitatud tänavatega. Maareformi läbiviimise käigus on tänavate katastriüksustele juurde liidetud juurdepääsuteed kinnistutele, mis muudavad endist tänavakuju ja pikkust. Nende tänavate lõikudele on Pärnu linna kohalikus teeregistris antud tänava nimi lõigu numbriga (näiteks Mai I). Lisaks väiksemad täpsustused (maanteeametiga kooskõlastatud tee nimetused, pikkused jms).
Volikogu otsus edastatakse Maanteeametile ning selle ja teeregistri alusel koostatud aruannete alusel toimub teede-tänavate riigipoolne rahastamine. Volikogu otsuse alusel kannab volitatud riikliku teeregistripidaja riigimaanteede andmebaasi omavalitsuse territooriumil olevad tänavad.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastani 2025 muutmise heakskiitmine ja avalikustamisele suunamine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kiita heaks ja suunata avalikustamisele Pärnu Linnavolikogu 15. veebruari 2007 otsusega nr 16 kinnitatud „Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2025“ järgnevate muudatustega:
- punkti 5.5. tabelit nr 15 „Strateegiline tegevuskava 2012-2025“ muuta ja sõnastada vastavalt otsuse lisale nr 1;
- punkti 6.1. muuta ja sõnastada vastavalt otsuse lisale nr 2;
- punkt 6.2. tunnistada kehtetuks.
Korraldatakse nimetatud muudatuste avalikustamine ja avalik väljapanek on 28. november – 18. detsember 2011 Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa 16, ruumis 103; ettepanekuid saab esitada avaliku väljapaneku kestel kuni 18. detsembrini 2011 kella 17.00-ni kirjalikult Pärnu Linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, Pärnu või e-posti aadressil linnavalitsus@lv.parnu.ee;
avalik arutelu toimub 18. detsembril 2011 kell 15:00 Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa 16, ruumis 103.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Õiguste delegeerimine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse delegeerida Pärnu Linnavalitsusele Maakatastriseaduse § 5 lõikes 2 ning §-s 19 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded;
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ § 3 lõikes 1 ja § 21 lõikes 1 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded;
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007 määruse nr 88 „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“ punktides 10, 15 ja 17 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded;
Maa hindamise seaduse § 6 lõikes 1 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded;
Maamaksuseaduse § 5 lõikes 4 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”
Pärnu Linnavolikogu 15. aprilli 2010 otsusega nr 27 algatati Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneering ülesandega määrata kindlaks kaugküttevõrgu arengu suunad ja piirkonnad.
Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Kehtiv Pärnu linna üldplaneering ei kajasta eelpool toodut ning planeerimisseadus lubab üldplaneeringu koostada ka teemaplaneeringuna, kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Eeltoodut arvestades on koostatud kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneering.
Detailplaneeringu koostamise algatamiseks on avalduse esitanud Fortum Termest AS, algataja on Pärnu Linnavolikogu, koostamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus, kehtestaja on Pärnu Linnavolikogu.
Pärnu linna kaugküttevõrgu soojusvajadus arvutuslikul temperatuuril -22°C on 67MW.
Pärnu kaugküttevõrgu arendamise suundade aluseks on 2010a valminud Pärnu Elektrijaam, mis
on planeeritud varustama soojusega kogu Pärnu linna kaugküttevõrku.
Teemaplaneeringus määratakse kindlaks piirkonnad, kus tulevikus kasutatakse hoonete soojavarustuseks põhiliselt Pärnu Elektrijaamas koostootmise protsessis toodetud soojusenergiat.
Kogu kaugküttevõrgu arenduse eesmärk on eelpoolnimetatud süsteemi töö kindlustamine ja toimimiskindluse tagamine.
Pärnu Elektrijaam on ühendatud uute magistraaltrasside abil Kesklinna ja Rääma linnaosade küttevõrkudega.
Ülejõe ja Rääma linnaosades ei ole ühtselt toimivat kogu piirkonda hõlmavat küttevõrku. Kaugküte on arenenud üksikute võrgupiirkondade kaupa. Ühtse küttevõrgu kujundamiseks on vaja teha olulisi ehitustöid, et ühendada üksikuid võrgupiirkondi.
Planeeringu koosseisus peab käsitlema muu hulgas ka keskkonnale avaldatavat mõju ja rakendatavaid meetmeid vältimaks keskkonnaseisundi kahjustamist.
Lähtudes kavandatavast tegevusest ja kehtivast seadusandlusest asub Keskkonnaameti Pärnu – Viljandi regioon 28.10.2010 kirjaga nr PV 6-7/41174-2 seisukohale, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneeringule ei ole otstarbekas, sest planeeritav tegevus ei too endaga kaasa olulise keskkonnamõju avaldumist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses.
Kaugküttevõrgu arendamine ei too endaga kaasa negatiivset keskkonnamõju. Kaugküttevõrgu arendamise eesmärgiks on maksimaalselt ära kasutada Pärnu Elektrijaama soojuse tootmisvõimsus.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse mitte algatada Pärnu linna haldusterritooriumil kaugküttepiirkondade määramise teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna planeeritav tegevus eeldatavasti ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 31.10.11
|
2382 |
|
|
| 24.10.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 24. oktoobri istungist
|
|
| 17.10.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 17. oktoobri istungist
|
|
| 05.10.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 5. oktoobri istungist
|
|
| 03.10.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 3. oktoobri istungist
|
|
26.09.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 26. septembri istungist
| 26.09.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 26. septembri istungist | X |
|
|
A. H. Tammsaare pst. 57 arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine
Ehitusseaduse ja Pärnu linna ehitusmääruse kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi.
A. H. Tammsaare pst. 57 kinnistul kehtib Pärnu Linnavalitsuse 11. september 2006 korraldusega nr 80 kehtestatud A. H. Tammsaare pst 57 kinnistu detailplaneering.
Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise vajadus tuleneb asjaolust, et täiendada detailplaneeringuga määratud ehitusõigust detailplaneeringualale Pärnu Keskkonnahariduskeskuse õppehoone projekteerimiseks.
Lähtuvalt Pärnu spordihalli ja ümbritsevate tänavate väljaehitamisest on A. H. Tammsaare pst. 57 kinnistu ümbruses maapinda tõstetud, mistõttu on vajalik ka detailplaneeringuga määratud kõrgusmärkide täpsustamine.
Kuna hoone paikneb vabalt rohke haljastusega krundil ning on tugevalt seotud ümbritseva maastikuga, siis ei saa kõrgusmärkide täpsustamine tuua kahju piirkonna linnaruumile ning vaadetele ümbritsevatest hoonetest ja avalikelt tänavatelt. Hoone ümara ja orgaanilise kuju tõttu ei suurene hoone poolt põhjustatav varjutus ja ei halvene isolatsioonitingimused.
Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise vajadus tuleneb asjaolust, et kinnistu omanik soovib alustada selle hoonestamist. Detailplaneering on kehtestatud aastal 2004 ning detailplaneeringuga on antud hoonestusele väga üldised tingimused. Lähtuvalt sellest on vajalik täiendavate arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine, et tagada kvaliteetse ja tervikliku keskkonna kujundamine.
Määrati arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused A. H. Tammsaare pst 57 kinnistule.
Nõuded projekteerimiseks:
KORRUSTE ARV: Detailplaneeringu ehitusõigusega on hoone põhimaht kavandatud kahekorruseline ning arhitektuurse dominandi tekitamiseks näeb detailplaneering ette võimaluse osaliseks korruste arvu suurendamiseks näiteks vaateplatvorm vms. mis ei ületa 12,0 m.
Pärnu Keskkonnahariduskeskuse õppehoone projekteerimiseks määrata korruste arvuks kolm korrust.
HOONE KÕRGUS: Detailplaneeringuga on hoone maksimaalseks kõrguseks on määratud 12,0 m keskmisest maapinnast mis on +4,40 abs.
Planeeringuala piirkonnas välja ehitatud Kooli tn ja Luule tn ning spordihalli parkla. Planeeringualaga piirnevate maaüksuste praegused maapinna kõrgused jäävad vahemikku +4.90 – +5.79 abs. Planeeringuala on jäänud praeguseks ajaks lohku.
Pärnu Keskkonnahariduskeskuse õppehoone projekteerimiseks määrata hoone maksimaalseks kõrguseks 12,0 m keskmisest maapinnast mis on + 5.50 abs.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 26.09.11
|
2340 |
|
|
| 19.09.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 19. septembri istungist
|
|
12.09.11 Ülevaade Pärnu Linnavalituse 12. septembri istungist
| 12.09.11 Ülevaade Pärnu Linnavalituse 12. septembri istungist | X |
|
|
Pärnu linna muusika aastapreemia määramise žürii moodustamine
Moodustati Pärnu linna muusika aastapreemia määramise žürii järgmises koosseisus:
esimees:
Jane Mets - Pärnu Linnavalitsuse abilinnapea
liikmed:
Andrus Haugas - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
Anu Mänd - Pärnu Linnaorkestri orkestrant
Andrus Kallastu - helilooja
Silvi Baradinskas - Pärnu Muusikakooli õpetaja
Eelmise aasta muusika aastapreemia laureaat
Pärnu Linnavalitsuse 13. septembri 2010korralduse nr 427 “Pärnu linna Aasta noorsootöötaja nimetuse omistamise ja preemia määramise komisjoni koosseisu kinnitamine” muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 13. septembri 2010 korralduse nr 427 “Pärnu linna Aasta noorsootöötaja nimetuse omistamise ja preemia määramise komisjoni koosseisu kinnitamine” punkti 1 järgmiselt:
arvata komisjoni koosseisust välja Anniki Leppik ning kinnitada komisjoni liikmeks ajalehe “Pärnu Postimees” ajakirjanik Veste Roosaar.
Konkursi väljakuulutamine
Kuulutati välja konkurss „Pärnu parim puitaken 2011“ ning kinnitati konkursi tingimused.
Moodustati konkursi komisjon, kuhu kuuluvad abilinnapea Romek Kosenkranius (komisjoni esimees) ning liikmed- linnaarhitekt Karri Tiigisoon, arhitekt Maie Kais, muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen, linnakunstnik Janno Poopuu, Muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Rent ning Viking Window AS müügiesindaja Ingrid Teder.
Linnavara valdusesse andmine
Pärnu Vanalinna Põhikool korraldab linna kasvatusraskustega õpilaste klassile õppetööd, kuid selleks puuduvad ruumid Nikolai tn 26 asuvas koolihoones. Sobivad ruumid on leitud Rüütli tn 21//23//25 asuva hoone II korrusel.
Anti alates 01. septembrist 2011 Pärnu Vanalinna Põhikooli valdusesse Pärnu linnas Rüütli tn 21//23//25 asuva hoone II korrusel paiknevad ruumid üldpinnaga 63,7m2.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole on 05.08.2011 avaldusega pöördunud isik nõusoleku saamiseks riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks enda nimele. Tema seaduslik esindaja, ema, elab ja töötab väljaspool Eesti Vabariiki ning isik on asunud elama omaette. Sotsiaalosakonnale on omapoolse nõusoleku riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks oma poja nimele esitanud ka ema.
Jätkatakse riiklike peretoetuste maksmist isiku eest tema enda nimele.
Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2011 korralduse nr 34“Sporditegevuse toetuse eraldamine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2011 korraldust nr 34“Sporditegevuse toetuse eraldamine“ järgmiselt:
punkti 4.15 muudeti ja sõnastati see järgmiselt:
„4.15 MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis 688.24“
lugeda Pärnu linna 2011. aasta eelarvest spordiehitiste majandamistoetuse kogusummaks 147 292,24 eurot.
Pärnu linna hariduspreemiate määramise komisjoni koosseisu kinnitamine
Kinnitati Pärnu linna hariduspreemiate määramise komisjoni koosseis järgmiselt:
esimees:
Jane Mets - Pärnu abilinnapea
liikmed:
Andrus Haugas - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
Jüri Lebedev - Pärnu Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees
Katrin Uutsalu - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna haridusnõunik
Margus Veri - Pärnu Linna Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees
Külli Martinson - Pärnu Linna Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühingu esimees
Kerly Kirsipuu - Pärnu linna haridusasutuste hoolekogude esindaja
Merili Andla - Pärnu Noortekogu esindaja
Volituste andmine
Pärnu Maakohtu 06.07.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas vabastati isik temale pandud eestkostja ametist piiratud teovõimega täisealise isiku suhtes ning eestkostjaks määrati Pärnu linn.
Lähtudes eeltoodust volitati kuni 06.07.2016 sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti Ketri Kupperit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel teostama toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos, seoses isikut tõendavate dokumentide taotlemisega, s.h vastu võtma isikut tõendava dokumendi, isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliametis.
Huvikoolide õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärade kinnitamine
Kinnitati Pärnu linna munitsipaalhuvikoolide õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad järgnevalt:
1.1 Pärnu Muusikakool
1.1.1 muusikaõpe täiskasvanule (individuaalõpe) 1 õppetund 8.00 eurot
1.1.2 muusikateooria õpe täiskasvanule (grupiõpe) 1 õppetund 4.00 eurot
1.1.3 solistide/kollektiivide esinemine 0.5 tundi kuni 60.00 eurot
1.2 Pärnu Kunstikool
1.2.1 kunstiõpe täiskasvanule (grupiõpe) 1 õppetund 2.25 eurot
1.3 Pärnu Kunstide Maja
1.3.1 solistide/kollektiivide esinemine 1 tund kuni 100.00 eurot
1.4 Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja
1.4.1 üldhariduskooli õppekava täiendavad õppeprogrammid ja loodusmatkad:
1.4.1.1 ühele noorele 3 õppetundi 4.00 eurot
1.4.1.2 noorte grupile (kuni 20 noort) 3 õppetundi 52.00 eurot
1.4.1.3 ühele täiskasvanule 3 õppetundi 10.00 eurot
1.4.1.4 täiskasvanute grupile (kuni 15 täiskasvanut) 3 õppetundi 90.00 eurot
1.4.2 tehnika õppepäeva läbiviimine:
1.4.2.1 ühele noorele 3 õppetundi 10.00 eurot
1.4.2.2 noorte grupile (kuni 6 noort) 3 õppetundi 40.00 eurot
1.4.2.3 grupile (3 noort, 3 täiskasvanut) 3 õppetundi 40.00 eurot
1.4.3 ekskursioon huvikooli õppehoones koos praktilise tegevusega:
1.4.3.1 ühele noorele 1 tund 0.50 eurot
1.4.3.2 ühele täiskasvanule 1 tund 1.00 eurot
1.4.3.3 ekskursioonijuhi teenus 1 tund 4.00 eurot
1.4.4 õppepäeva läbiviimine tellija ruumides:
1.4.4.1 Pärnu linnas (grupis kuni 25 inimest) 1 tund 13.00 eurot
1.4.4.2 Pärnu maakonnas (grupis kuni 25 inimest) 1 tund 20.00 eurot
1.4.5 toataimede ja suvelillede müük 1 tükk 0.70-10.00 eurot
1.4.6 lemmikloomade müük 1 tükk 1.60-25.00 eurot
1.4.7 meenete müük 1 tükk 0.20-20.00 eurot
Volitati Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja direktorit määrama konkreetse teenuse tasumäära punktides 1.4.5-1.4.7 toodud tasumäärade alusel.
Tasuta parkimislubade andmine
Anti ASle Pärnu Vesi tema valduses olevate mootorsõidukite parkimiseks asutuse asukohajärgsel tänaval tasuta parkimisload tähtajaga üks aasta Vingi tänaval parkimiseks mootorsõidukitele registreerimisnumbriga 825 MDY, 013 MLR ning Laial tänaval parkimiseks mootorsõidukitele registreerimisnumbriga 205 MEV, 572 BAP ja 471 BBE.
Pärnu linna hariduspreemiate määramise kord
Kinnitati Pärnu linna hariduspreemiate määramise kord. Preemiate määramise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tunnustada Pärnu linna haridusasutusi, haridusjuhte ning teisi pedagoogilisi töötajaid ja isikuid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud Pärnu linna hariduselu.
Pärnu linna hariduspreemiad on hariduse aastapreemia, aasta õpetaja preemia (omistatakse kuni 3 inimesele), aasta noore õpetaja preemia, aastate õpetaja preemia ning aasta haridusjuhi preemia.
Pärnu Linnavalitsuse 29.08.2011 korralduse nr 285 “ Nõusoleku andmine reaalservituudi seadmiseks kinnistule Suur-Sepa tn 14” muutmine
Pärnu Linnavalitsuse 29.08.2011 korraldusega nr 285 “ Nõusoleku andmine reaalservituudi seadmiseks kinnistule Suur-Sepa tn 14” anti nõusolek kinnistu Suur-Sepa 14 ja kinnistut koormava hoonestusõiguse koormamiseks reaalservituudiga juurdepääsu tagamiseks kinnistule Suur-Sepa 16 .Täiendavalt on vaja reguleerida kinnistut Suur-Sepa 14 läbivate kinnistu Suur-Sepa 16 kanalisatsiooni- ja sadeveetorustike talumise ja majandamisega seonduv.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 29.08.2011 korralduse nr 285 “Nõusoleku andmine reaalservituudi seadmiseks kinnistule Suur-Sepa tn 14” (edaspidi korraldus nr 285) punkte 1.1, 1.3, 1.4 ja sõnastati:
1.1. “1.1. reaalservituudi esemeks on asendiplaanil(lisatud) näidatud kinnistu osad I ja II (edaspidi koos servituudi ala, eraldi servituudiala I ja servituudiala II);”
1.2 “1.3 valitseva kinnisasja omanikul on õigus kasutada servituudiala I:”;
1.3 “ 1.4 valitseva kinnisasja omanik korraldab omal kulul servituudiala I korrashoiu sh lume– ja libedusetõrje.”
Täiendati korraldust nr 285 punktidega 1.3.4 ja 1.5 sõnastuses:
2.1 “1.3.4 kanalisatsioonitrassi talumiseks kuni kaevuni 277 ja sademevete kanalisatsioonitrassi majandamiseks (omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks). Alates kanalisatsioonitrassi kaevust 277 (kaasarvatud)on kanalisatsioonitrass teeniva ja valitseva kinnisasjade omanike ühiskasutuses. Ühiskasutuses oleva kanalisatsioonitrassi majandamisega seotud kulutused kannavad valitseva ja teeniva kinnisasjade omanikud kumbki 50 % ulatuses;”
2.2 “1.5 servituudiala II kasutatakse kanalisatsioonitrassi talumiseks ja majandamiseks (omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks) kuni kaevuni 116 Alates kanalisatsioonitrassi kaevust 116(kaasarvatud)on kanalisatsioonitrass teeniva ja valitseva kinnisasjade omanike ühiskasutuses. Ühiskasutuses oleva kanalisatsioonitrassi majandamisega seotud kulutused kannavad valitseva ja teeniva kinnisasjade omanikud kumbki 50 % ulatuses;”
Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja uue enampakkumise korraldamine
Tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu Linnavalitsuse 20. juuni 2011 korralduse nr 230 alusel Akadeemia tn 1 asuvas hoones paiknevate 95,7m2 äriruumide kasutusse andmiseks korraldatud kirjalik enampakkumine.
Majandusosakonnal korraldada Pärnus Akadeemia tn 1 asuvas hoones paiknevate 95,7m2 üldpinnaga äriruumide kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel järgmiselt: alghind - üürimäär 400 (nelisada) eurot kuus, üürilepingu tähtaeg 5 (viis) aastat ning enampakkumise tagatisraha 400 (nelisada) eurot.
Üürilepingu sõlmimise olulised tingimused- lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumide kasutamisega seotud kulud (kõrvalkulud).
Enampakkumise tulemuste kinnitamine
Tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 01. augusti 2011 korralduse nr 257 alusel Pärnu maakonnas Audru vallas Pappsaares Nurme tee 13 asuvas Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja õppehoones paiknevate ruumide üldpinnaga 202m2 (sh garaaž 180m2, kontoriruum 20m2, tualettruum 2m2) koos 300m2 õuealaga kasutusse andmiseks korraldatud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine üürimääraga 210 (kakssada kümme) eurot, mille esitas Goya OÜ (registrikood 10467242).
Pärnu Linnavolikogu otsus „Allika tn 2, Aru tn 10 ja 12 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 15. märtsi 2010 korraldusega nr 159 algatati Allika tn 2, Aru tn 10 ja 12 kinnistute detailplaneering ülesandega krundile majutustegevuse kavandamiseks ehitusõiguse ja linnaehituslike tingimuste määramine, linna üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa juhtfunktsiooni muutmine elamu- ja ärimaaks. Pärnu Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 48 on detailplaneeringu projekt vastu võetud.
Planeeritava ala suurus on ca 2153 m2, mis asub Pärnu Rääma linnaosa arheoloogiamälestise, asulakoht reg nr 11792, piirkonnas. Kontaktvööndi moodustavad peamiselt aedlinnalikud eramukrundid, millede hoonestus on peamiselt kahekordne ja viilkatustega. Planeeringualal asuvad elamud, amortiseerunud pesuköök ning kergkonstruktsioonis suvetoad. Piirkonnas asub toimiv külalistemaja.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE). Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaa juhtfunktsiooni muutmise väikeelamu- (EE) ja ärimaa (Ä) juhtotstarbeks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe ja juhtotstarvete osakaalude osas, määrates planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks 70-90% ärimaa (Ä) ja 10-30% väikeelamumaa (EE).
Aru tn 10 ja 12 ning osaliselt Allika tänav 2 kinnistutel on suvekuudel tegutsenud külalistemaja suvetoad. Tingituna juurdepääsu ja parkimisvõimalustest on külalistemaja orienteeritud kasutamiseks jalgsimatkajatele ühistranspordiga või kergliiklusvahenditega (jalgrattad, mootorrattad) liiklejatele. Asudes linnakeskuse vahetus läheduses võimaldab külalistemaja selle kasutajatele probleemideta osa saada kõigist linnakeskuses toimuvatest suveüritustest. Külalistemaja olemasolu leevendab majutusprobleemi suvises Pärnus.
Planeeringuala külgneb põhjast Allika tn 2a kinnistuga, mis on kehtiva üldplaneeringu kohaselt määratud ärimaa sihtotstarbeliseks krundiks, mille olemasolevaid hooneid kasutatakse seltsitegevuseks, kaupluse- ja kontoripindadena. Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud kultuuri- ja kogunemisasutuste maa, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning majutushoone maa. Planeeringuala lähikvartalites on oluline osa kaubandus- ja toitlustuspindadel. Majutushoonete maa sihtotstarbe lisandumine planeeringualale ei muuda piirkonnas juba välja kujunenud olukorda. Elamust ümberehitatud, selle mahtu muutmata, Aru tn 10 majutushoone ja Allika tn 2 elamu samastuvad piirkonna tänavamiljööga. Olemasolevad ja planeeritavad ajutised kergkonstruktsioonis suvetoad on paigutatud krundi sisemusse. Neid kasutatakse ainult 3 kuni 4 suvekuu jooksul. Mootor- ja jalgrattad pargitakse eranditult krundisiseselt suvetubade juurde.
Planeeringulahendus näeb ette liita planeeringualale jäävad Allika tn 2 ning Aru tn 10 ja 12 kinnistud üheks 2153 m2 suurusega krundiks, kuhu on planeeritud neli eraldiseisvat ja erinevate arhitektuursete nõuetega hoonestusala. Krundile hoonestusalade määramisel on arvestatud nii olemasoleva kui lammutatava hoonestuse, linnaruumilise olukorra ning väljakujunenud ehitusjoontega, naaberkruntidel paikneva hoonestuse, tuleohutuse tagamise ning hoonestuse juurdepääsude võimalikkusega.
Krundile on lubatud rajada 21 hoonet lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 646 m2, millest 279 m2 suurune ehitusalune pind on planeeritud kuni 18-le hooajaliseks kasutamiseks mõeldud kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga vundamendita soojustamata külalistemaja suvetubade paigutamiseks.
Krundi suurim lubatud täisehitus on 30% krundi pinnast.
Hoonestuse lubatud suurim kõrgus vastavalt joonisel esitatud erinevatele hoonestusalade on 9,0m kuni 3,0m hoonet ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest +4.00 abs.
Planeering määrab krundi kasutamise sihtotstarbeks 70-90% majutushoone maa (BM) ja 10-30% pereelamumaa (EP).
Kavandatav majutushoone peab vastama majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi 19.10.2005 vastu võetud määrusele nr 128 “Nõuded majutusettevõttele”.
Hoonestuse arhitektuurne ülesehitus peab sobituma aedlinnalikku keskkonda ning olema funktsionaalne tervik. Hoonestus peab jälgima ümberkaudsete kinnistute põhihoonete arhitektoonikat ja abihoonete arhitektuurikeelt.
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Krundile juurdepääs toimub Aru ja ühesuunaliselt Allika tänavalt. Väljasõit planeeringualalt on lubatud Allika tänavale vasakpöördega ja Aru tänavale parempöördega. Planeeringuga nähakse ette piirkonda liikluskorraldusvahendite paigaldamine parkimise piiramiseks ühesuunalistel tänavalõikudel. Planeeritavale krundile on kokku planeeritud 6 standardikohast parkimiskohta autodele. Tulenevalt majutuskoha spetsiifikast on krundil ca 25 kohta mootorratastele, mis paiknevad krundil suvemajade vahetus läheduses.
Planeeringualal säilitatakse kogu kõrghaljastus. Vähemalt 20% kinnistu pinnast on planeeritud haljastada. Uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone projekti mahus. Säilitatakse piirdetarad planeeringuala ja ümbritsevate kinnistute vahel.
Planeeringuala on arheoloogiamälestise nr. 11792 piirkonnas. Kõikidel pinnase kaevetöödel on nõutav arheoloogiline järelevalve.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Allika tn 2, Aru tn 10 ja 12 kinnistute detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 12.09.11
|
2333 |
|
|
29.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. augusti istungist
| 29.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 29. augusti istungist | X |
|
|
1. Pärnu Linnavalitsuse 17. juuli 2008 määruse nr 14 „Tasuta sõidu õigust tõendava tõendi väljastamise kord“ muutmine.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 17. juuli 2008 määrust nr 14 “Tasuta sõidu õigust tõendava tõendi väljastamise kord“. Muudatused seonduvad Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 määruses nr 17 “Linnaliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kehtestamine” 21.06.2011 jõustunud muudatustega, millega Pärnu Linnavalitsusel anti õigus otsustada tasuta sõidu õiguse andmine avalikest huvidest lähtuvalt.
2. Tasuta sõiduõiguse andmine
MTÜ´l Pärnu Kahe Silla Klubil on plaanis korraldada 4. septembril 2011 koostöös Pärnu Linnavalitsuse ja GoBus Pärnuga autovaba päev. Autovaba päeva eesmärgiks on lisaks tervislike eluviiside propageerimisele ka edendada alternatiivsete transpordivahendite nagu jalgrataste ning ühistranspordi kasutamist. Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 2008 määruse nr 17 „Linnaliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kehtestamine“ § 2 lõike 4 järgi võib Pärnu Linnavalitsus otsustada lühiajalise tasuta sõidu õiguse andmise avalikest huvidest lähtuvalt. Tervislike eluviiside propageerimine läbi autovaba nädalavahetuse ürituse toetamise on Pärnu Linnavalitsuse hinnangul avalikest huvidest lähtuv.
Anti kõikidele inimestele 4. septembril 2011 Pärnu linna bussiliinidel tasuta sõiduõigus.
3. Märke tegemine kinnistusraamatusse
Otsustati Linnavalituse korraldusega teha kinnistusraamatus kinnistule asukohaga Pärnu linn Rüütli tn 40, registriosa 21205, märkus 28.03.2011 OÜ Alabama (registrikood 12071809) ja Pärnu linna vahel sõlmitud äriruumide üürilepingu nr 2-13.2/52/2011 kohta.
4. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 11 lõike 1 punkti 3, lõike 3 ja lõike 4 punkti 1, § 17 lõike 1 punkti 4 ning lõike 3 ja Pärnu Linnavalitsuse linnavara komisjoni 14. juuni 2011 ja 18. juuli 2011 otsuste alusel otsustati anda 5. aastaks Fresenius Medical Care Estonia OÜ kasutusse Pärnu linnas Vee tn 2 asuva hoone I korrusel paiknevad äriruumid üldpinnaga 208m2.
5. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 11 lõike 1 punkti 3, lõike 3 ja lõike 4 punkti 1, § 17 lõike 1 punkti 4 ning lõike 3, Pärnu Linnavalitsuse linnavara komisjoni 14. juuni 2011 otsuse alusel otsustati anda 01.09.2011 kuni 31.08.2016 otsustuskorras AS Elisa Eesti (registrikood 10178070) kasutusse 6 m2 suurune pind Pärnu linnas Suur – Sepa tn 16 asuva hoone katusekorrusel paiknevast tehnilisest ruumist.
6. Linnavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras
Täiskasvanute varjupaiga teenuse korraldamiseks Pärnu linnas otsiti teenuse osutajat hanke korras.
Riigihankekomisjoni tunnistas edukaks madalaima hinnaga pakkumise, mille esitas MTÜ Pärnu Horisont. Hanke tingimused nägid ette, et teenust osutatakse Suur-Sepa tn 18 paiknevas päevakeskuse hoones.
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 11 lõigete 2, 3 ja lõike 5 punkti 2, § 17 lõike 1 punkti 1 ning lõike 3 ja Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni 20. juuni 2011 otsuse alusel otsustati anda otsustuskorras ja tasuta kuni 31. detsembrini 2011 MTÜ Pärnu Horisont (registrikood 80300685) kasutusse Pärnu linnas Suur – Posti tn 18 paiknev täiskasvanute päevakeskuse hoone üldpinnaga 157,2m2.
7. Linnavara tasuta kasutusse andmine
Toitlustusteenuse osutamiseks Pärnu linna 5 üldhariduskoolis otsiti vastava teenuse osutajaid hanke korras. Riigihankekomisjon tunnistas edukaks madalaima hinnaga pakkumused, mille esitasid FIE Juta Tammeleht, OÜ Liisi ja OÜ Kuklos.
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 11 lõigete 2, 3 ja lõike 5 punkti 2, § 17 lõike 1 punkti 4 ning lõike 3 ja Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni 08. juuli 2011 otsuse alusel otsustati anda koolides paiknevad sööklaruumid koos sisustuse ja inventariga (edaspidi koos nimetatud ruumid) toitlustusteenuse osutamiseks otsustuskorras tasuta kasutusse tähtajaga kuni 01. juuli 2012 vastavalt hanke “Toitlustusteenuse tellimine” hankemenetlusel edukaks tunnistatud pakkumistele alljärgnevalt:
1.1 FIE Juta Tammeleht (registrikood 10837549) kasutusse ruumid Pärnu Raeküla Koolis, Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis ja Pärnu Hansagümnaasiumis;
1.2 OÜ Kuklos (registrikood 10373908) kasutusse ruumid Pärnu Vene Gümnaasiumis
1.3 OÜ Liisi (registrikood 10358665) kasutusse ruumid Pärnu Rääma Põhikoolis.
8. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja uute enampakkumiste korraldamine
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 19 lõike 1 punkti 2 alapunktide a ja c ning lõigete 2 ja 3, § 20 lõike 1 punkti 1 alapunkti b ning lõike 2, § 21 lõike 1, § 23 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3 ning 18. juuli 2011 kirjaliku enampakkumise protokolli alusel otsustati korraldada uued enampakkumised Pärnu Linnavolikogu 20. mai 2010 otsuse nr 39 “Linnavara võõrandamine” ja Pärnu Linnavalitsuse 23. mai 2011 korralduses nr 191 “Linnavara võõrandamine” punktides 1.1 kuni 1.4 nimetatud kinnisasjade osas ja nimetatud haldusaktides sätestatud tingimustel ja tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu Linnavolikogu 21.04.2011 otsuse nr 20 “Linnavara võõrandamine” alusel 18. juulil 2011 Pärnus Kaubasadama tee 4 ning Roostiku tn 2, 6 ja 8 asuvate kinnistute võõrandamiseks läbi viidud kirjalik enampakkumine
9. Nõusoleku andmine Eesti Energia jaotusvõrk OÜ-le elektrimaakaabelliini ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ taotles nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks elektrimaakaabelliinide ehitamiseks kinnisasjale Savi tänav. Töö teostatakse vastavalt EMPOWER AS poolt koostatud projektile nr 09563P “Pärnu ümbersõidu elektripaigaldise ümberehitamise tööprojekt” ja Elwo AS poolt koostatud projektile nr 366-358.M1 “Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine, koridor I”. Projektidega lahendatakse Ehitajate teel asuvate olemasolevate elektripaigaldiste ümbertõstmine ja kaitsmine seoses Ehitajate tee laiendusega ning elektritehnovõrkude ümbertõstmine seoses Ehitajate tee 4 bensiinijaama ehitusega.
Asjaõigusseaduse § 61 lõigete 1 ja 2, § 1581, § 1582, § 225, § 228, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lõigete 1 ja 2, § 154, Pärnu Linnavolikogu 29. jaanuari 2004 määruse nr 3 “Pärnu linna omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord” §-de 6, 7 ja 13, Pärnu Linnavalitsuse 21. juuni 2010 korraldus nr 350 “Kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise tasumäärade kehtestamine” punkti 2.2 ning Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ 12.08.2011 nr 24873 avalduse alusel otsustati anda nõusolek Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le (äriregistri registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63, 12915 Tallinn, edaspidi õigustatud isik) kinnistule Savi tänav (kinnistusregistriosa nr 2742505, katastritunnus 62505:048:0004, pindala 130596 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, kasutusõiguse ala 870 m2) liinide ehitamiseks ja kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega.
10. Nõusoleku andmine reaalservituudi seadmiseks kinnistule Suur-Sepa tn 14 .
Pärnu Linnavolikogu 16.06.2011 otsusega nr 52 anti nõusolek Pärnus, Suur-Sepa tn 14 kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 90805) koormamiseks hoonestusõigusega OÜ Kesklinna Tervisekeskus (registrikood 10020682) kasuks. Otsuse punkti 2.7 kohaselt koormatakse kinnistu Suur-Sepa 14 ja kinnistut koormav hoonestusõigus tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga kinnistu asukohaga Pärnus, Suur-Sepa 16 (kinnistusregistri registriosa nr 90905) kasuks kinnistule Suur-Sepa 16 ligipääsuks jalgsi ja sõidukitega aastaringselt ööpäev läbi, sõidukite parkimiseks ja prügikonteinerite hoidmiseks.
Otsuse punkti 7 kohaselt on linnavalitsusel õigus täpsustada ja täiendada otsuses sätestatud hoonestusõiguse seadmise tingimusi ja anda nõusolek hoonestusõiguse koormamiseks piiratud asjaõigustega.
Eeltoodu ja asjaõigusseaduse § 59 1 lg 3, § 61 lg 1, § 172-1841, § 225, § 226 lg 2, § 228, § 250, Pärnu Linnavolikogu 29. jaanuari 2004 määruse nr 3 “Pärnu linna omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga ja isikliku kasutus-õigusega koormamise kord” § 6 ja 7 ja Pärnu Linnavolikogu 16.06.2011 otsuse nr 52 “Nõusoleku andmine kinnistu Suur-Sepa 14 koormamiseks hoonestusõigusega” punktide 2.7 ja 7 alusel otsustati anda nõusolek Pärnus, Suur-Sepa tn 14 kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 90805, katastritunnus 62511:078:9510, pindala 1726 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa ja kinnistule seatava hoonestusõiguse koormamiseks reaalservituudiga Suur-Sepa tn 16 Pärnus asuva kinnistu.
11. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Pärnu Vene Gümnaasiumi töötajate koosseisude kinnitamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 3, Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 otsuse nr 88 “Kooli pidaja pädevusse antud ülesannete delegeerimine” punkti 1.1 alusel ja arvestades haridus- ja teadusministri 08. detsembri 2010 määrust nr 74 „Koolitöötajate miinimumkoosseis“ alusel kinnitati Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Pärnu Vene Gümnaasiumi töötajate koosseisud uues redaktsioonis alates 01. septembrist 2011 ja tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 31. jaanuari 2011 korralduse nr 44 „Munitsipaalüldhariduskoolide töötajate koosseisude kinnitamine”.
12. Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhataja ametisse kinnitamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõike 1 punkti 7, Pärnu Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 21 “Pärnu linna põhimäärus” § 56 lõike 3, Pärnu Linnavolikogu 20. novembri 2008 määruse nr 25 „Pärnu Õppenõustamiskeskuse põhimäärus“ § 8 lg 3 alusel kinnitati Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhataja ametikohale Lea Mardik alates 01. septembrist 2011.
13. Riiklike peretoetuste maksmise peatamine ja jätkamine
Otsustati peatada ja jätkata riiklike peretoetuste maksmist isikule
14. Rääma tn 14 kinnistu detailplaneeringu algatamise kehtetuks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsuse 26. juuni 2006 korraldusega nr 588 algatati Rääma tn 14 kinnistu detailplaneering eesmärgiga kinnistu jagamiseks ja kruntidele ehitusõiguse määramiseks.
Planeeringuala suurusega 1139 m2 asub Pärnu Rääma linnaosas ja hõlmab kinnistut aadressiga Rääma tn 14. Detailplaneeringu koostamine ei ole jõudnud eskiislahenduse staadiumini.
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija on avaldanud soovi loobuda Rääma tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamisest, kuna omanikel puudub edasine huvi krundi jagamiseks.
Krundile ehitamiseks ei ole antud olukorras vajalik planeerimisalase tegevuse korraldamine.
Detailplaneeringu koostamise algatamise võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu algatamiseettepaneku tegija soovib loobuda planeeringu koostamisest.
Lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 2 ja § 68 lõike 2 ning detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija avalduse alusel tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 26. juuni 2006 korraldus nr 588 “Rääma tn 14 kinnistu detailplaneeringu algatamine”.
15. Kana 2b ehitusluba
Kodanik esitas 10.08.2011 ehitusseadus § 23 lõike 2 kohaselt Pärnus Kana tn 2b kinnistule üksikelamu püstitamiseks ehitusloa taotluse, ehitusprojekti ja tasus riigilõivu. Ehitusprojekti koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 14. juuli 2011 otsusega nr 3-5/695 väljastatud projekteerimistingimused. Ehitusprojekt, Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 166-11 “Ühepereelamu Kana tn 2b Pärnu Ehitusprojekt” on esitatud detailsuses ja ulatuses mis võimaldab selle järgi ehitada. Ehitusprojekt vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010 määrusega nr 67 kehtestatud nõuetele ja on kooskõlastatud planeerimisosakonna poolt määratud riigiasutustega.
Lähtudes eeltoodust ja ehitusseaduse § 23 lõike 1, Pärnu Linnavolikogu 30.juuni 2009 määruse nr 18 “Pärnu linna ehitusmäärus” § 4 punkti 8 ning planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse ekspertiisi spetsialisti Risto Kikkas poolt 23.08.2011 koostatud arvamuse alusel planeerimisosakonnal väljastada ehitusluba Pärnus Kana tn 2b (katastritunnus 62502:016:0001) kinnistule üksikelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku kinnistusisese veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sidevarustuse ja elektrivarustuse rajamisega.
16. Vaide lahendamine
Otsustati mitte rahuldada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale esitaid vaiet.
17. Pärnu Linnavolikogu otsus "Pardi tn 2d kinnistu detailplaneeringu kehtestamine"
Suunati Pärnu Linnavolikogu istungile kehtestamiseks Pardi tn 2d kinnistu detailplaneering
18. Pärnu Linnavolikogu otsus "Loa andmine projektis osalemiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks seoses projektiga „Development and Marketing of the Hansa as a Brand of European Cultural Tourism Products and Services“
Suunati Pärnu Linnavolikogu istungile volikogu otsuse eelnõu loa saamiseks Pärnu Linnavalitsusel osaleda partnerina Gotlandi Regiooni poolt algatatud projektis „Development and Marketing of the Hansa as a Brand of European Cultural Tourism Products and Services“, mis esitati 1. juulil 2011 Euroopa Komisjoni Ettevõtluse ja Tööstuse Direktoraadile programmi „Promotion of trans-national thematic tourism products in the European Union as means of sustainable tourism development“ raames.
19. Pärnu Linnavolikogu otsus "Loa andmine projektis osalemiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks seoses projektiga „Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule“"
Suunati Pärnu Linnavolikogu istungile volikogu otsuse eelnõu loa andmiseks projektis osalemiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks seoses projektiga „Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule“"
20. Pärnu Linnavolikogu otsus "Pärnu linna haridussüsteemi arengukava 2004-2015 uues redaktsioonis kinnitamine"
Suunati Pärnu Linnavolikogu istungile volikogu otsuse eelnõu "Pärnu linna haridussüsteemi arengukava 2004 - 2015 uues redaktsioonis kinnitamine"
21. Pärnu Linnavolikogu otsus "Loa andmine riigihanke korraldamiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks"
Suunati Pärnu Linnavolikogu istungile volikogu otsuse eelnõu "Loa andmine riigihanke korraldamiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks"
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 29.08.11
|
2316 |
|
|
15.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti istungist
| 15.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti istungist | X |
|
|
Töö kaotanud vanematele makstava lapse koolitoetuse suuruse määramine
Määrati töö kaotanud vanematele makstava lapse koolitoetuse suuruseks 2011. aastal 32 eurot.
Sotsiaalhoolekandealase suunitlusega projektide toetamine
Sotsiaalprojektidele eraldati toetust alljärgnevalt:
* MTÜ Pärnumaa Erivajadustega Laste ja Noorukite Vanemate Ühing sotsiaalprojekti “Koolituspäevad raske vaimupuudega ja autistlike laste probleemse käitumise vähendamiseks” toetuseks 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot;
* MTÜ EÜ Elulust sotsiaalprojekti “Osalemine Memme-Taadi Päevadel” toetuseks 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot;
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja sotsiaalprojekti “Linnaruumi ligipääsetavuse kaardistamine” toetuseks 550 (viissada viiskümmend) eurot;
* MTÜ Teotahe sotsiaalprojekti „Tasuta pereteraapia“ toetuseks 607,87(kuussada seitse koma kaheksakümmend seitse) eurot;
* MTÜ Pärnumaa Vähiühing sotsiaalprojekti “Aeg enda jaoks” projekti toetuseks 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot.
Hille Volbergi ametist vabastamine
Vabastati Hille Volberg Eakate Avahoolduskeskuse juhataja ametikohalt seoses töölepingu korralise ülesütlemisega 15. augustil 2011.
Eakate Avahoolduskeskuse juhataja ülesannete täitmine määratakse linnapea käskkirja alusel.
Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori ametisse kinnitamine
Kinnitati Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori ametikohale Indrek Kaldo alates 01. septembrist 2011 neljakuulise katseajaga.
Tänukirja andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse tänukiri Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhatajale Anne Villsaarele (Villsaar) elutöö eest õppenõustamissüsteemi arendamisel ja Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhtimisel.
Tänukirja andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse tänukiri Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktorile Rein Eglonile (Eglon) elutöö eest Pärnu Koidula Gümnaasiumi juhtimisel.
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 1120 eurot MTÜ Noortekonverents poolt korraldatava Pärnus 03.11.2011 toimuva noortekonverentsi “Lahe koolipäev 2011” läbiviimise toetuseks ning 300 eurot OÜ Kai Koolitus poolt korraldatava Pärnus 12.08.2011 toimuva Brasiilia muusikakollektiivi Fernando Noronha & Black Soul kontserdi läbiviimise toetuseks.
OÜ Kümblus osakapitali lihtsustatud vähendamine ja muutmine
Arvestati OÜ Kümblus (äriregistri kood 10276795) osakapital 20 310 000 krooni ümber eurodesse ja seoses sellega vähendati lihtsustatud korras osaühingu osakapitali 58 eurosendi võrra ning kanti see eelmiste perioodide kahjumi (summas 26 869,16 eurot) katteks.
Osakapitali konverteerimise käik:
Seoses punktis 1 nimetatuga ja võttes aluseks OÜ Kümblus majandusaasta aruannet seisuga 31.12.2010 ning arvestades OÜ Kümblus eelmiste perioodide kahjumit, vähendati lihtsustatud korras osaühingu osakapitali 26 870.09 euro võrra ja kanti see eelmiste perioodide kahjumi katteks.
Kinnitati OÜ Kümblus majandusaasta aruanne seisuga 30.04.2011 ja kinnitati kahjumi jaotus järgmiselt:
Eelmiste perioodide katmata kahjum seisuga 30.04.2011 on 26 870.09 eurot;
Perioodi 01.01.2011 kuni 30.04.2011 kahjumi suurus on 608 413.59 eurot;
Perioodi 01.01.2011 kuni 30.04.2011 kahjum kanti eelnevate perioodide katmata kahjumisse;
Eelmiste perioodide katmata kahjumi jääk seisuga 30.04.2011 on 635 283.68 eurot.
Seoses eelnimetatuga ja võttes aluseks OÜ Kümblus majandusaasta aruannet seisuga 30.04.2011 vähendati lihtsustatud korras osaühingu osakapitali 608 413. 49 euro võrra ja kanti see eelmiste perioodide kahjumi katteks.
Katmata kahjumi jääk pärast OÜ Kümblus majandusaasta aruannet seisuga 30.04.2011 kinnitamist ja osakapitali vähendamist on 0.10 eurot.
Peale OÜ Kümblus osakapitali konverteerimist eurodesse ja osakapitali lihtsustatud korras vähendamist kahjumi katteks jääb osaühingu uueks osakapitali suuruseks 662 762 (kuussada kuuskümmend kaks tuhat seitsesada kuuskümmend kaks) eurot.
Osaühingul on üks osa ja see kuulub Pärnu linnale.
Osakapitali vähendatakse OÜ Kümblus ühe osa nimiväärtuse vähendamise teel ja seda vähendatakse proportsionaalselt.
Lao tn 8a kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
Pärnu Linnavalitsuse 28. märtsi 2011 korraldusega nr 130 algatati Lao tn 8a kinnistu detailplaneering ülesandega rajada juurdeehitus olemasolevale hoonele eesmärgiga laiendada toomis- ja äripindasid.
Planeeringuala asub Pärnu Kesklinna linnaosas Papiniidu ettevõtluspiirkonnas ja hõlmab Lao tn 8a kinnistut suurusega 8510m². Kinnistu on hoonestatud 1–2-korruseliste äri- ja tootmishoonetega.
Kinnistu olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud äri- ja tootmismaa.
Pärnu linna üldplaneering näeb piirkonnas ette äri- ja kergtootmishoonete edasist arengut. Perspektiivne on maakasutuse intensiivistamine hoonestuse struktuuri tihendamise ja korruselisuse ühtlase suurendamise teel.
Detailplaneering käsitleb juba väljakujunenud äri- ja tootmishoonestuse piirkonnas paiknevat ühte krunti. Tegemist on selgelt utilitaarse ja askeetliku avaliku ruumi krundiga, mis paiknedes valdavalt ühesuguse kasutuslaadiga kvartali sisemuses, ei oma olulist linnaehituslikku mõju.
Detailplaneeringuga Lao tn 8a kinnistu piire ei muudeta. Lao tn 8a krundile on lubatud ehitada kolm hoonet nende suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 4255m2. Hoonete lubatud suurim kõrgus on 6,5m, maapinna absoluutkõrgusest 7,15m.
Hoonete maapealseks korruste arvuks on lubatud 1–2 korrust ja maa-aluste korruste arvuks on lubatud 1 korrus.
Lao tn 8a krundi kasutamise sihtotstarveteks on planeeritud 50-65% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa, mis vastab Pärnu linna üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile ärimaa ning 35-50% tootmishoone maa, mis vastab üldplaneeringus kasutatavale maakasutuse juhtfunktsioonile tootmismaa.
Liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi kaasa ei too. Krundile sissepääs koos väljapääsuga on kavandatud Lao tänavalt. Parkimisvajadus lahendatakse krundil. Säilib olemasolev parkimiskohtade arv- ca 70 kohta.
Haljastuse osakaal vastab hetkel kehtivale detailplaneeringule ja seda ei muudeta.
Olemasolev heakorrastuse olukord on välja kujundatud juba olemasolevate hoonete rajamisel. Hoonetevahelisele alale rajati asfalteeritud teed ja parklad ning olemasolevasse asfaltkattesse püsihaljastuse rajamine ei pruugi antud situatsioonis anda tulemust, mis vastaks üldplaneeringu vastavale soovituslikule põhimõttele.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ning sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga.
Planeeringu lahendusega tagatakse ettevõtluse arendamiseks kinnistu kasutamisel parem võimalus.
Võeti vastu Lao tn 8a kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Volituste andmine“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega volitatakse Pärnu Linnavalitsust kehtestama „Pärnu linna kohalike geodeetiliste tööde korraldamise kord“ ning Pärnu Linnavalitsust määrama Pärnu linnas koha-aadresse.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Esplanaadi tn 6 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 12. aprilli 2010 korraldusega nr 215 algatati Esplanaadi tn 6 kinnistu detailplaneering ülesandega rajada krundile väikeelamu lisaks olemasolevale ja krundile ehitusõiguse ning linnaehituslike tingimuste määramine.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 1214 m2, mis asub Pärnu Kesklinna linnaosas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal.
Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu ülesandeks Esplanaadi tn 6 kinnistul asuva olemasoleva hoone restaureerimine, koos veranda ja eeskoja taastamisega ning kinnistule uue ühepereelamu ehitamine.
Planeeritava ala loode külg on piiratud Esplanaadi tänavaga, põhja-edela külg A. Adamsoni tänavaga, kirde ja kagu küljel paiknevad naaberkinnistud.
Kontaktvööndi moodustavad peamiselt pereelamud ja korterelamud. Tegemist on rahuliku ja vähese liikluskoormusega piirkonnaga. Arhitektuuriliselt leidub piirkonnas erinevaid hoone tüüpe. Piirkonnale on iseloomulik sõiduteesid ääristav kõrghaljastus ja hoonete äärsed hekid.
Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE).
Esplanaadi tn 6 kinnistu piire käesoleva planeeringuga ei muudeta.
Krundile on lubatud rajada kaks hoonet lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 365 m2, millest 227 m2 suurune ehitusalune pind on planeeritud uushoonestusele. Krundi suurim lubatud täisehitus on 30% krundi pinnast.
Hoonete lubatud suurim kõrgus on 8,0m hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (0 = 2,90 m). Uus hoonestuse maksimaalne korruselisus on kaks põhikorrust.
Uue hoone kavandamisel tuleb arvestada selle arhitektuurset sobivust mälestise lähinaabrusesse. Kavandatav hoone on planeeritud A. Adamsoni tn 2 kinnistul paikneva kõrvalhoone kõrvale.
A.Adamsoni tn 2 kinnistu vastu jääv hooneosa jääb ühekorruseliseks ja tuleb eraldada kõrvalhoonest tulemüüriga. Lubatud on ehitada uuele hoonele terrass ilma statsionaarse katuseta.
Olemasolevat hoonet restaureerides nähakse talle ette üks põhikorrus ja katusekorrus. Olemasolevale elamule on lubatud kavandada 30m2 suurune juurdeehitus.
Planeeringualal lähevad lammutamisele hoovil paiknev kuur ja olemasoleva hoone veranda ja hoovipoolne eeskoda. Lammutatavad veranda ja eeskoda tuleb taastada, kuid väiksemas mahus.
Arhitektuursete nõuete määramisel on planeeringu koostamisel lähtutud Muinsuskaitse eritingimustest restaureerimiseks ja uue hoone ehitamiseks samale krundile.
Detailplaneeringuga määratakse Esplanaadi tn 6 krundi kasutamise otstarbeks 100% pereelamumaa (PE).
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE). Katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa.
Kavandatav hoone sobitub mahuliselt A. Adamsoni tänaval väljakujunenud arhitektuuriliste lahendustega ja arvestab A. Adamsoni tänava vastasküljel 1960-80 aastatel ehitatud naaberhoonestusega, luues antud tänavale ühtsemat tervikut.
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Krundile juurdepääs toimub nii Esplanaadi kui ka A. Adamsoni tänavalt.
Kuna parkimiskohtasid uus hoonestusele ei ole ette nähtud, siis on soovitav hoonesse ehitada vähemalt kahe kohaline garaaž, mis võiks paikneda A.Adamsoni tn 2 kinnistul paikneva abihoone kõrval.
Krundil paiknevad vanad viljapuud võib maha võtta. Kuid asemele tuleb rajada uus õunapuuaed, et säilitada olemasolevat miljööd.
Tänavate äärsed krundi piirded lahendada vertikaalse puitlippaiana, mille kõrgus maapinnast ei tohi olla üle 1,5 m.
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta lubatud elamute arvu krundil, lubades kinnistule kaks elamut ja suurendada seega ka täiehituse protsenti 30%-le, et võimalda ehitada kinnistule lisaks olemasolevale elamule veel ühe elamu.
Et saavutada ümbruskonnaga ühtsemat tervikut on ootuspärane hoonestada tihedalt asustatud ümbruskonnas Esplanaadi tn 6 kinnistu hoovi poolne osa.
Selleks, et ära kaotada sellele piirkonnale mitteomane ebakaootiline hoonestuse piir, luuakse uue elamu ehitusega A. Adamsoni tänavale konkreetne ühtne tänavaäärne ehitusjoon.
A.Adamsoni tn 2 kinnistul paiknevale kuurile (kunagisele töökojale) on ehitatud Esplanaadi tn 6 kinnistu poole tulemüür, millest võib järeldada, et kunagi oli plaan jätkata ehitustegevust Esplanaadi tn 6 kinnistu poole. Käesoleva detailplaneeringuga ongi uushoonestus kavandatud eelpool mainitud kuuri kõrvale.
Samuti on uue elamu ehitamine lubatud E.Rajari poolt koostatud muinsuskaitse eritingimustega kui ka L. Välja poolt koostatud eksperthinnanguga antud kinnistule.
Teise elamu juurde ehitamine võimaldab taastada olemasoleva muinsuskaitse all oleva elamu nõutud mahus ja tingimustes, säilitades ja eksponeerides muinsuskaitselisi väärtusi. Uue elamu ehitamisega kaasnevad kinnistule paremad elukvaliteedi tingimused. Olemasoleva hoone juurde taastatakse õunapuuaed, mis aitab tekitada kunagist ajaloolist miljööd.
Elamute vahemaa on piisav, et nad teineteist segama ei hakkaks, kuid samas moodustavad kinnistule üheskoos ühtse terviku ümbritseva keskkonna suhtes, joonistades välja ka konkreetselt Esplanaadi ja A. Adamsoni tänava ristmiku ehitusjoone.
Teise elamu planeerimine tõi kaasa ka vajaduse suurendada kinnistu täisehituse protsenti, et uus hoonestus mahuliselt hakkaks koos töötama A. Adamsoni tänava äärsete hoonetega, moodustades ühtse tänavaäärse frondi.
Planeeringuga kavandatud arhitektuurse mahu paigutamine annab põhjenduse ületada üldplaneeringuga ette antud 20% krundi soovitatavat suurimat täisehituse protsenti.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgi elluviimiseks tehakse ettepanek kavandatava ehitusõigusega määrata Esplanaadi tn 6 krundi täisehitusprotsendiks 30 %.
Üldplaneeringu muutmine Esplanaadi tn 6 kinnistu osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Muinsuskaitseamet on Esplanaadi tn 6 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastanud.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Esplanaadi tn 6 kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Mai tn 27d ja Mai tn 27c kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 14. mai 2007 korraldusega nr 356 algatati Mai tn 27d ja Mai tn 27c kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistute liitmiseks ja ehitusõiguse määramiseks.
Detailplaneeringuala suurus on ca 2959 m2. Planeeritav ala asub Pärnus kesklinna linnaosas, Mai tänava korruselamute piirkonnas. Kinnistud on hoonestatud, sealsed olemasolevad garaažid kuuluvad lammutamisele.
Planeering näeb ette 1359 m2 suuruse Mai tn 27d kinnistu ja 1600 m2 suuruse Mai tn 27c kinnistu liitmise üheks 2959 m2 suurusega elamumaa sihtotstarbega krundiks.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse sihtotstarve planeeringualal 100 % väikeelamumaa.
Mai tn 27d ja Mai tn 27c kinnistute detailplaneeringut on kord juba vastu võetud Pärnu Linnavalitsuse 16. märtsi 2009 korraldusega nr 152 ja suunatud avalikustamisele, selle käigus laekus kaks vastuväidet kavandatud planeeringu lahenduse kohta. Vastuväidete esitajad ei nõustunud planeeritava korruselamu kõrguse- , korruselisuse- ega ehitusaluse pinna suurusega. Naabrite vastuväited sisaldasid planeeringualasse jääva krundi ehitusõiguslikke küsimusi.
Varem kavandatud korterelamu asemel planeeritakse nüüd piirkonda väiksema korruselisusega korterelamut.
Kuna muudatuste alusel tehtud parandused ning täiendused muudavad planeeringu põhilahendust, tuleb planeeringu kooskõlastamist korrata isikutega, keda muudatus puudutab ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt planeerimisseaduses sätestatule.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve planeeringualal 100 % väikeelamumaa. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pärnu linna üldplaneeringut nähes planeeringualale ette korruselamumaa juhtfunktsiooni.
Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% korterelamumaa.
Moodustatavale krundile kavandatakse rajada üks kuuekorruseline elamu lubatud ehitusaluse pinnaga 888,00 m². Hoone maksimaalne lubatud kõrgus on 18,5 m, alates maapinna absoluutkõrgusest 3,03 m. Krundi maksimaalne täisehituse protsent moodustab30 % krundi pinnast. Elamu projekteeritakse maksimaalselt 46 korteriga. Hoone lubatud korruselisus on 6 korrust.
Hoone paigutatakse krundile nii, et see ei hakkaks tulevikus varjama olemasolevate elamute nähtavust merele. Hoone mahulise kujundamise juures tuleb lähtuda mereäärsest asukohast ja heast arhitektuurilisest esteetikast. Hoonel tuleb kasutada rõdusid ja rõdud peaksid olema ümarate vormidega.
Hoone esimese korruse eluruumide tasapinnaks on 3.30 (abs) ±0.05m.Hoone avatäite loomisel tuleb rõdude tagustes seintes kasutada avaraid aknapindasid ja fassaadis rõdude taguste aknapindade suhtes ca 50% väiksemaid aknapindasid. Planeeritud hoone kõrgus on olemasolevast Mai 27 hoonest 1,6m kõrgem. Seoses maapinna langusega mere suunas, on visuaalsel vaatlusel olemasolevad ja planeeritud hooned ühe kõrgused.
Parkimine korraldatakse oma krundi piires, parkimiskohtade koguarv on 37 parkimiskohta. Planeeringuga nähakse haljastusele vähemalt 33,00 % krundi pindalast ehk 992,0 m2. Põhiliseks haljastuseks on muru. Kõrghaljastust saab rajada parkla ja elamu vahelisele alale koos laste mänguväljakuga. Krundile piirdeid rajada ei tohi. Juurdesõidud detailplaneeringuga kavandatud krundile on lahendatud Mai tänava elamukvartali siseteelt.
Pärnu linna üldplaneeringu seletuskirja punkt näeb ette, et „Valdavalt on tegemist korruselamupiirkonnaga. korterelamu maad juurde ei planeerita. Reservalad paiknevad Riia maantee ääres. Väikeelamumaaks on kavandatud Papiniidu tn - Mai tn äärne ala“.
Samuti näeb Pärnu linna üldplaneeringu p 2.1.1 „Elamumaa“ ette, et enim on perspektiivset elamumaad planeeritud Ülejõe, Rääma ja Niidu piirkonda, mõningal määral ka Papiniidu, Tammiste ja Mai linnaosadesse. Elamureserviks tuleb ka arvestada võimalusi hoonestuse tihendamiseks olemasolevates elamupiirkondades, kus krundid on piisavalt suured (nt Ülejõe ja Rääma linnaosades).Tegemist on üldplaneeringu sisese vastuoluga, mida on vastavalt Pärnu Linnavolikogu 18. märtsi 2010 otsusele nr 19 põhjendatud.
Garaažide maa juhtfunktsiooniga ala ümbritsevad kolmest küljest Mai paneelelamurajooni korterelamud. Planeeringuala kagukaarest loodekaareni paikneb hetkel kõrghaljastusega haljasala, mis on kavandatud perspektiivseks väikeelamute arengualaks. Nimetatud ala kulgeb ühtse triibuna kahel pool perspektiivset Papiniidu tn pikendust, moodustades sellega kompaktse ning selgelt piiritletud väikeelamumaa kvartali, mis moodustab sujuva ülemineku korruselamualalt mereäärsele puhkealale. Kui tõmmata olemasolevate korruselamute ala ning perspektiivse väikeelamuala vahele mõtteline joon, on selgelt näha, et planeeritav ala jääb korruselamute ala territooriumile. Samuti on ta nii funktsionaalselt olnud alati seotud Mai korruselamupiirkonnaga ning olnud osa antud elurajooni rajamise aluseks olnud planeeringust.
Koostatud Mai 27c ja Mai 27d kinnistu detailplaneering peab piisavalt põhjendatuks Pärnu linna üldplaneeringu vastava sätte muutmist. Seda järgnevatel põhjustel: Pärnu linna üldplaneeringu alusdokument, 2001. aastal valminud „Pärnu Linna eluvaldkondade hetkeolukord, üldplaneeringu alused“ annab täpsema ülevaate korterelamu maa planeerimisest Pärnu linnas. Nimetatud dokumendist selgub, et Pärnu linna korterelamu maa vajadus oli tol hetkel ca 9 ha. Järgnevad suuremahulised (hoonestamata) alad nähti ette linna ääres elamureservaladeks: Lille-Rõugu-vana linnapiir (Sauga piirkonnas), Uus-Sauga-vana linnapiir (Sauga piirkonnas), Lille-Tähe-Rohu-Pirni (Rääma piirkonnas), Tähe-Rohu-Liblika-Ehitajate tee (Rääma piirkonnas), Niidu-Oja piirkond (Niidu piirkonnas).
Üldplaneeringu alusdokumendist tulenevalt saab järeldada, et korruselamute tarbeks olid kavandatud küllaltki mastaapsed maa-alad. Nimetatud perspektiivsed korruselamualad on valdavalt hoonestamata maa-alad, mis paiknevad linna äärealadel ja mille väljaehitamine nõuaks ka linnalt olulisi kulutusi nii tehnilisele kui ka sotsiaalsele infrastruktuurile, eelkõige teedele ja tehnovõrkudele, kuid ka eeldatavalt uutele ühistranspordiliinidele ja seonduvatele sotsiaalteenustele. Lisaressursside vajadus ei seisne mitte ainult nimetatud infrastruktuuri väljaehitamises, aga just eelkõige selle perspektiivses ekspluatatsioonis, mis seab lisakoormuse tervele Pärnu maksumaksjast elanikkonnale. Seega on asetatud koormus kõigile neljale Planeerimisseaduse §-s 3 loetletud keskkonnaaspektile: nii majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale kui ka looduskeskkonnale.
Viimastel aastatel on üha enam käsitlema hakatud linnade arengustrateegiaid ning oluliselt on tõusetunud valglinnastumise ja asumite kompaktsuse temaatika. Jõutud on järeldusele, et valglinnastumine ja pidevalt suurenev autoliiklus ei ole majanduse arenguga kaasas käiv paratamatus, vaid viimase 15 aasta poliitiliste valikute, planeerimistegevuse või selle puudumise tagajärg. Et praegust valglinnastumist vähegi pidurdada, peab muutma transpordi- ja linnaplaneerimispoliitika tervikuna. Tuleb luua kõik eeldused selleks, et inimene saaks oma igapäevavajadused rahuldada kodu läheduses ja et transpordikorraldus muutuks säästvamaks.
Seetõttu on märksa otstarbekam ning keskkonnasäästlikum tihendada olemasolevaid tehnilise ning sotsiaalse infrastruktuuriga hästivarustatud alasid või leida oma esialgse kasutuse minetanud hoonestusaladele uued linnaruumi ning keskkonda sobivad funktsioonid. Nimetatud planeerimisstrateegia vastab ruumilise planeerimise põhimõttele, mida Planeerimisseaduse § 3 sisustab järgnevalt: Ruumiline planeerimine (seaduses edaspidi nimetatud kui planeerimine) on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Uute alade arendamine on tunduvalt ressursimahukam kui olemasolevate alade tihendamine või nendele uute funktsioonide kavandamine.
Kehtiv üldplaneering näeb uute elamualade näol täiesti uute linnakvartalite loomise seni hoonestamata maa-aladele linna äärealadel. Antud planeeringuala on seevastu hästi seotud nii olemasoleva elupiirkonnaga kui ka linna keskusega, kuna piirkonnas on toimiv teedevõrk koos ühistranspordiga, äri-, teenindus- ja sotsiaalkeskused ning ka suuremahulised puhke- ja rekreatsioonialad.
Samuti on viimastel aastatel kehtestatud Mai elamupiirkonnas mitmeid detailplaneeringuid, millega on kavandatud olulises mahus uusi kortermaju. Nimetatud otsused on tulenenud samadest argumentidest, et püüda tagada linna keskkonnasäästlik ning ressursse otstarbekalt jaotav areng, mis lähtub seotusest olemasoleva linnaruumilise infrastruktuuriga ning minimeerib täiendavad kulud kogukonnale ja keskkonnale.
Tulenevalt eelnevast on detailplaneeringu koostamisel leitud, et Pärnu linna üldplaneeringu sätte, mille alusel Mai elamupiirkonda korterelamu maad juurde ei planeerita, muutmine on põhjendatud. Eriti arvestades asjaolu, et tegemist ei ole mitte uushoonestusalaga, vaid senisele hoonestusalale uue sobiva funktsiooni leidmisega. Lisaks näeb Pärnu linna üldplaneering ette Mai piirkonnas perspektiivset elamumaad ja võimaluse elamupiirkonna tihendamiseks.
Mai tn 27c ja 27d kruntidele planeeritava hoone paigutamisel on arvestatud olemasoleva hoonestusstruktuuriga. Hoone kulgeb Mai tn 25 hoonega samal sihil, säilitades kõigile ümbritsevate korterelamutele senised otsevaated rannaalale. Tulenevalt sellest ei kahjustata olulisemaid vaateid naabermajadest.
Kortermaja asetsemine kõrvuti olemasolevate garaažidega on ruumiliselt samasuguse mõjuga kui analoogsetel garaažikruntidel piirkonnas. Mõju on võimalik pehmendada kujunduslike võtetega. Seega on planeeritava hoone paigutamisel lähtutud olemasolevast hoonestusstruktuurist ning selle ruumiline mõju on samaväärne olemasolevate hoonete mõjuga.
Selline lahendus arvestab maksimaalselt avaliku huviga ja laiema piirkonna tõenäolise arengu analüüsiga, et oleks põhjendatud vajadus kehtivat üldplaneeringu järgset sihtotstarvet muuta.
Täiendavad elamispinnad, kui need on kavandatud piirkonna hoonestuspõhimõtteid arvestades, toetavad piirkonna teenuseid ja aitavad hoida ala üldist elavust.
Planeeringu lahendusega muudetakse üldplaneeringu maakasutusplaani planeeritud Mai tn 27d ja Mai tn 27c krundi ulatuses, uus üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon on EK.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse 16. märtsi 2009 korraldusega nr 152 „Mai tn 27d ja Mai tn 27c kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“ ning võtta vastu Mai tn 27d ja Mai tn 27c kinnistute detailplaneering muudetud kujul.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Vase tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 20. aprilli 2009 korraldusega nr 224 algatati Vase tn 1 kinnistu detailplaneering ülesandega kinnistu jagamiseks kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja neile ehitusõiguse määramiseks ning kavandatavatele hoonetele arhitektuurinõuete seadmiseks. Detailplaneeringuala suurus on ca 1420m2. Planeeringuala asub Pärnus Kesklinna linnaosa üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas ja hõlmab kolme hoonega hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega Vase tn 1 kinnistut. Planeeritav ala piirneb Suur-Posti, Väike-Posti, Vase ja Hõbe tänavaga.
Pärnu linna üldplaneeringuga on Vase tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa.
Detailplaneeringuga määratakse arhitektuursed nõuded hoonestusele ja seatakse linnaehituslikud tingimused, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Detailplaneering teeb ettepaneku jagada Vase tn 1 kinnistu kaheks iseseisvaks maaüksuseks, 820 m2 ja 600 m2 suurustega elamumaa kruntideks. Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa.
Jagamise teel moodustatavale 820 m2 suurusele krundile jäävad alles olemasolevad hooned lubatud suurima hoonetealuse pinnaga 240m2, mis moodustab täisehituseprotsendiks 30% selle krundi pinnast. Krundil säilivaid hooneid (elamu, kõrvalhoone – garaaž, saun, kuur) võib ümber ehitada. Uusi hooneid ei ole krundile ette nähtud, küll võib ümberehituse käigus hoonetele teha juurdeehitusi hoonestusala piirides. Elamu võib ehitada kahekordseks, seega on lubatud suurim korruselisus 2 (põhikorrus + katusekorrus).
Eelnevast lähtudes on lubatud suurimaks hoonete arvuks sellel krundil kolm hoonet. Elamule lubatud suurim kõrgus on 9,0m hoonet ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest. Elamu vahetus läheduses oleva kõrvalhoone ja kuuri lubatud suurim kõrgus neid hooneid ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest on 4,0m. Planeering määrab krundi kasutamise otstarbeks kogu ulatuses 100% pereelamu maa.
Vase tn 1 asuvast kinnistust eraldatud 600 m2 suurusele hoonestamata krundile võib edaspidi püstitada põhikorruse ja katusekorrusega ühepereelamu ning ühekordse abihoone lubatud suurima ehitusaluse pinnaga 180 m2. Krundi täisehituseprotsent moodustab 30% krundi pinnast. Lubatud maksimaalne hoonete arv antud krundile on kaks. Ühepereelamu lubatud suurim kõrgus olemasolevast keskmisest maapinnast on 9,0m ja abihoone kõrgus 4,0m. Ühepereelamu kohustuslik ehitusjoon jääb 4m kaugusele Suur-Posti tn poolsest krundipiirist.
Planeering määrab krundi kasutamise otstarbeks kogu ulatuses 100% pereelamu maa. Katastriüksuse sihtotstarbeks on elamumaa.
Mõlemal planeeringualale jääval krundil võib krundipiirdena ehitada sellised puit- (lipp- või plankaed), võrk- või metallaed postvundamendil, mille kõrgus oleks tänavate ääres (Vase ja Suur-Posti tn) 1,2m mujal kuni1,7m. Krundipiirete kõrvale on soovitatav rajada hekk.
Uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoonete projektide mahus.
Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Kruntidele juurdepääs on Vase ja Suur - Posti tänavalt. Parkimine lahendatakse oma kruntide piires.
Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Maavanema järelevalvet planeeringu üle ei teostatud.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Vase tn 1 kinnistu detailplaneering.
Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 30. juuni 2003 korraldusega nr 767 algatati Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering ülesandega elamupiirkonda tervikliku tänavastruktuuri kavandamiseks, uute kruntide moodustamiseks ja neile hoonestustingimuste ning linnaehituslike tingimuste määramiseks. Pärnu Linnavalitsuse 06. augusti 2007 korraldusega nr 568 võeti vastu detailplaneering ja suunati avalikule väljapanekule. Detailplaneeringuala suurus on ca 30 ha. Planeeritav ala asub Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ning hõlmab Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelist ala.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korrastada piirkond ning läbi maa-ala kruntimise soodsa elukeskkonna kujundamine vastavalt säästva ja jätkusuutliku arengu printsiipidele. Detailplaneering pakub lahenduse seni olulise kasutuseta maa-alade kasutusse võtmiseks äri- ja elamupiirkonnana. Arvestatud on olemasoleva loodusliku keskkonnaga ning kavandatud teede läbimurretega.
Pärnu linna üldplaneeringu kohane juhtotstarve (juhtfunktsioon) on Parmu tn ja Lõo tänava ning oja vahelisel alal väikeelamumaa, Parmu tänavast kesklinna poole - ärimaa ning olemasoleva tankla (Tallinna mnt 84) taha näeb üldplaneering ette üldmaa funktsiooni, mis planeeringuga nähakse ette rekreatsioonialaks või lokaalse tähtsusega ürituste tarbeks.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kavandatava piirkonna kruntide kasutamise sihtotstarbeks põhiosas elamumaa (EE - tervikkrundil paiknevate ühepereelamute, kaksikelamute, kuni 4 korteriga elamute maa), Ehitajate tee ja Lennuvälja tee ristmiku ümbruse piirkonnas määratakse kruntide kasutamise sihtotstarbeks ärimaa (Ä - kontorite, büroode, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa) ning olemasoleva bensiinijaama, oja ja Parmu tänava vahele jääv haljasala kasutamise sihtotstarbeks on planeeritud üldmaa (Üm - haljasalade maa).
Tallinna mnt äärset hoonestust kujundavad peamiselt hõredalt tänavapoolsel kinnistupiiril paiknevad kõrge viilkatusega eramud. Olemasolev Pronksi ja Kulla tn ääres paiknev hoonestus koosneb peamiselt ühekordsetest madalakaldelise katusega puitmajadest. Ülejäänud planeeringualal paiknevad hajali üksikud eramud, mis ei moodusta linnalikku tervikhoonestust. Suurem osa planeeringualast on võsastunud ning kaetud peamiselt aiamaade, hajali paiknevate kõrvalhoonete ja kasvuhoonetega.
Detailplaneeringuga nähakse ette olemasolevate elumajade säilimine. Likvideeritavateks on näidatud kõrvalhooned, mis ulatuvad üle olemasolevate kinnistupiiride, jäävad tänava maa-alale või väljapoole planeeritud hoonestusala.
Planeeritavate kruntide hoonestusalas on näidatud u 50m² suuruse nn “etalon-ruuduga” elumaja orienteeruv asukoht. Minimaalselt 1/4 planeeritava elumaja ehitusalusest pindalast peab paiknema ruuduga piiritletud alal. See tähendab, et elumaja maksimaalne ehitusalune pindala võib olla maksimaalselt 4 x (neli korda) ruudu pindala (enamikel kruntidel ca 200m²). Soovitav elumaja ehitusalune pind on kuni 150m², pluss 50m² kõrvalhoonete tarbeks. Suurema kui 150m² ehitusaluse pinnaga maja puhul tuleb maja mahtu mahulise liigendamise ja muude arhitektuursete võtetega visuaalselt vähendada.
Planeeringus kasutatud “etalonruut” on peetud vajalikuks, sest kogu krundi pind on detailplaneeringus määratud hoonestusalaks. Etalonruut on võetud kasutusele selleks, et näidata ära eluhoone ligikaudne asukoht ilma, et väikse hoonestusalaga oleks piiratud arhitektuursete lahenduste variatsioone.
Lubatud maksimaalne korruselisus planeeringualal on põhimahus kahe korruseline hoonestuskõrgusega 9m olemasolevast maapinnast.
Piirkonda on lubatud vaid ühepereelamud, paarismajad ja kuni 4 korteriga korterelamud, mis ei eristu olemasolevast hoonestusprintsiibist planeeringualal. Väikeelamumaa krundile on lubatud ehitada üks eluhoone ja kõrvalhooned.
Enamike tänavate äärde on seatud kohustuslik ehitusjoon, mis tähendab, et hoone üks fassaad peab paiknema ehitusjoonel, et luua terviklik ja ühtne tänavaruum. Ehitusjoonest võivad üle ulatuda trepid, rõdud, räästad, katusealused jms mittemahulised vähedomineerivad elemendid. Nimetatud hooneosade üleulatus ehitusjoonest ei tohi olla rohkem kui 1,2 m.
Kulla ja Raua tänava nurgal asuvale Raua tn 2a kinnistule, suurusega 2151m², on planeeritud avalik haljasala, mis on mõeldud laste mänguväljaku või pikemas perspektiivis väikse lasteaia rajamiseks.
Sõidukite parkimine korraldatakse omal kinnistul, kas maja kõrval või hoovis.
Kruntidele, millele on antud ehitusjoon, ei ole lubatud autode parkimine hoone ja tänava vahel.
Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevate Kulla, Pronksi ja Terase tänavatega paika pandud põhistruktuurist. Planeeringualasse jääv Tallinna maantee osa ja Ehitajate tee ning Tallinna mnt ristmiku lahendusena on kasutatud Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimise projekti (EA Reng AS, projekt 366-358). Nende tänavate täpsem lahendus on antud tee-ehitusprojektis Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine koridoris I Ehitajate tee, Pärnu linn AS Reng 2009.
Olemasolevate Tallinna mnt ja Terase tn vahele on planeeritud uus paralleelne jaotustänav. Olemasolevat Parmu tänavat on pikendatud kuni ristumiseni Kulla tänavaga. Kroomi tänav algab Raua tänavast ja lõpeb tupiktänavana, mille lõpus oja kaldal on ümberpööramise võimalus.
Kulla tänava ja oja vahelist lõiku jagavad kolm risti paiknevat jaotustänavat: Tänav 2 (Koobalti), Tänav 4 (Räni), Tänav 3 (Plii).
Kulla ja Parmu tänava ristumiskohast nähakse ette ühendus üle oja, kuhu kavandatakse ühendus Lennuvälja teega, et parandada Vingiküla ühendust ülejäänud linna tänavavõrgustikuga ning hajutada liikluskoormust.
Ojaga ristuvatele tänavatele on planeeritud ümberpööramiskohad operatiivautodele. Olemasoleva oja äärde on jäetud 4m kallasraja tarbeks (jala ja rattaga läbitav pinnasetee).
Tänavatel nähakse ette autoliikluse rahustamise võtteid. Soovitavad lahendused on tänavaruumi kitsendamine, künniste paigaldamine sirgetele tänavalõikudele või tõstetud ristmike välja ehitamine Raua ja Kroomi tänavale.
Seoses Via Baltica trassikoridoriga Tallinna maanteel, võib Tallinna maanteele väljuvate tänavate ristmikel tulla ette liikluskorralduse muutmist või ka osade väljasõitude sulgemist seoses ümberehitustöödega. Täpne liikluskorraldus otsustatakse Via Baltica tee-ehitusprojektiga.
Uue tänavastruktuuri kavandamine ja olemasoleva struktuuri korrastamine on koostatava planeeringu üheks põhieesmärgiks lisaks ehitustingimuste seadmisele.
Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneering on avalikustatud. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitati 11 avaldust. Planeeringulahenduse kohta laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid arutati 30.04.2008 toimunud avalikul arutelul.
Sellele järgnes linnavalitsuse järjepidev tegelemine piirkonna maaküsimustega ja nende osas kokkulepete leidmisega.
Tänavavõrgustiku korrastamisega seotud küsimused ongi siiani takistanud piirkonna terviklikku arengut. Avalike tänavate ehitamiseks on vaja teha äralõiked olemasolevatelt kinnistutelt või omandada mõni kinnistu tervikuna.
Planeerimisosakond saatis 2009 a juulis 22 kinnistu omanikele ettepanekud neile kuuluvate kinnistute jagamiseks ja jagamisel moodustatud äralõigetest maatükkide võõrandamiseks Pärnu linnale avalike tänavate ehitamise eesmärgil. Läbirääkimised kestsid oktoobrini. Lihtkirjalikud kokkulepped saavutati 19 kinnistu omanikega 2009 aasta lõpuks. Kinnistute omanikud on andnud oma nõustumise kinnistute jagamiseks ja vajalike maatükkide võõrandamiseks. Sõlmiti maa kompenseerimiste eellepingud.
Pärnu Linnavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 11 lubati Pärnu Linnavalitsusel võtta varalisi kohustusi Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelisel maa-alal avalike tänavate ehitamiseks maatükkide
omandamiseks, kinnistute moodustamiseks ja müügi- ning asjaõiguslepinguga seotud kulude eest tasumiseks.
Kokkuleppel 19 kinnistu omanikuga on Pärnu Linnavalitsuse 17.05.2010 korraldusega nr 282 ja 07.06.2010 korraldusega nr 315 otsustatud maatükid omandada ja võõrandada Pärnu linnale.
Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneeringu järelevalve käigus Pärnu Maavalitsuses toimus 1.03.2011 vaidlevate poolte ärakuulamine. Järelevalve teostaja leidis, et detailplaneeringu alusel Kulla tn 10 kinnistust teemaa võõrandamine ning selle eest maaomanikule tasu maksmine ei ole planeeringu küsimus, vaid Pärnu Linnavalitsuse ja maaomaniku omavahelise läbirääkimise küsimus.
Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras.
Kulla tn 8 kinnistu omanik ei olnud nõus planeeringulahendusega, kus tema kinnistust moodustatakse osaliselt tänav. Kulla tn 8 kinnistust on planeeritud Tänav 4 (Räni) tänava maa-ala, kinnistust läheb tänava alla 1583 m3 suurune ala. Tänav 4 (Räni) tänava kaudu tagatakse juurdepääs kaheksale uuele moodustatavale krundile. Kinnistu omanik on keeldunud asendusmaast. Linnavalitsus on seisukohal, et kinnistu omaniku põhjendused ei ole olnud asjakohased. Tänava ära jätmine halvendaks oluliselt elamupiirkonna tervikstruktuuri ning tehnovõrkudega varustatust.
Pärnu linnavalitsus soovib nende kinnistute osas rakendada sundvõõrandamist, sest detailplaneeringu kehtestamise kaudu ei vähendata kinnistu omanike maa väärtust, ei halvendata nende elamistingimusi. Samuti on väga oluline, et teised piirkonna maaomanikud, kes on juba aastaid oodanud detailplaneeringu kehtestamist, ei peaks seetõttu kahju kannatama.
Piirkonda on planeeritud krundi- ja teedevõrk lähtuvalt olemasolevatest elamutest ja kruntidest. Kruntide suurused on kooskõlas linna üldplaneeringus ettenähtud krundi suurustega. Selge ja korralik tänavavõrk on vajalik ka selleks, et oleks tagatud elanike turvalisus ja tuleohutus. Planeeritud tänav ei kahjusta ühtegi hoonet ega rajatist. Planeeritud tänavavõrk on oluline ka seetõttu, et tänavate maa-alale kavandatakse vee ja kanalisatsiooni torustik, oluline on tekitada veetorustike ringsüsteem.
Kuna antud detailplaneeringuga kavandatakse avalikuks tänavaks osa Kulla tn 8 ja Kulla tn 10 kinnistutest, siis kinnistute omanikel on pärast detailplaneeringu kehtestamist õigus Pärnu Linnavalitsuselt nõuda nimetatud kinnistute omandamist õiglase tasu eest. Juhul, kui läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks avalikuks tänavaks planeeritud maade osas ei anna soovitud tulemusi, siis on linnavalitusel võimalik tänavate rajamiseks vajalike maade osas kohaldada sundvõõrandamist. Vastavalt PlanS §-le 31 võidakse detailplaneeringu elluviimiseks kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras.
Järelevalve teostaja on olnud seisukohal, et Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine on läbi viidud vastavalt planeerimisseadusele. Kuna detailplaneeringu lahendus ei vastanud koostatavale Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringule ”Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”, siis toimus 10.02.2011 Pärnu Maavalitsuses Pärnu Linnavalitsuse, Maanteeameti ja maavalitsuse esindajate arutelu selleks, et leida planeeringute omavaheline kooskõla. Lähtudes eeltoodust ja et Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelisel maa-alal saaks jätkata arendustegevust, tegi maavanem ettepaneku kehtestada Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneering osaliselt, millest on välja jäetud Tallinna mnt (Via Baltica) maa-ala.
Tulenevalt sellest, et Lennuvälja tee T2 krunt ning sellest kesklinna poole jääv maa-ala on juba krunditud ja välja arendatud, on linnavalitsus seisukohal, et on mõistlik see osa kehtestamisele kuuluvast planeeringualast välja arvata.
Koostatud detailplaneering arvestab tasakaalustatult nii erahuve kui ka avalikke huve.
Tallinna mnt, Lõo ja oja vahelise maa-ala maaomanike peamine erahuvi on, et Pärnu linna üldplaneeringus elamumaadena ette nähtud maa-alad oleks võimalik kasutusele võtta elamumaana ning et maadele oleks võimalik tagada juurdepääs ja varustatus tehnotrassidega. Samuti on eraomanikele oluline võimalus viia läbi maatehinguid.
Avalik huvi on peamiselt küllaltki suure linna piirkonna kujunemine Pärnule iseloomulikuks tervikliku struktuuriga aedlinnakuks ning sellest tulenev eeldatav elanike lisandumine Pärnu linna. Planeeritava ala näol on ka tegemist elamualaga, mis asub Loode-Pärnu tööstusküla ja Ehitajate tee äärse äripiirkonna vahetus läheduses, mistõttu antud arendus toetab kaudselt piirkonnas ka majanduslikku aktiivust tööjõu ja töökohtade lähestikku paiknemise osas.
Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 30. juuni 2003 korraldusega nr 767 algatati Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering ülesandega elamupiirkonda tervikliku tänavastruktuuri kavandamiseks, uute kruntide moodustamiseks ja neile hoonestustingimuste ning linnaehituslike tingimuste määramiseks. Pärnu Linnavalitsuse 06. augusti 2007 korraldusega nr 568 võeti vastu detailplaneering ja suunati avalikule väljapanekule. Detailplaneeringuala suurus on ca 30 ha. Planeeritav ala asub Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ning hõlmab Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelist ala.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korrastada piirkond ning läbi maa-ala kruntimise soodsa elukeskkonna kujundamine vastavalt säästva ja jätkusuutliku arengu printsiipidele. Detailplaneering pakub lahenduse seni olulise kasutuseta maa-alade kasutusse võtmiseks äri- ja elamupiirkonnana. Arvestatud on olemasoleva loodusliku keskkonnaga ning kavandatud teede läbimurretega.
Pärnu linna üldplaneeringu kohane juhtotstarve (juhtfunktsioon) on Parmu tn ja Lõo tänava ning oja vahelisel alal väikeelamumaa, Parmu tänavast kesklinna poole - ärimaa ning olemasoleva tankla (Tallinna mnt 84) taha näeb üldplaneering ette üldmaa funktsiooni, mis planeeringuga nähakse ette rekreatsioonialaks või lokaalse tähtsusega ürituste tarbeks.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kavandatava piirkonna kruntide kasutamise sihtotstarbeks põhiosas elamumaa (EE - tervikkrundil paiknevate ühepereelamute, kaksikelamute, kuni 4 korteriga elamute maa), Ehitajate tee ja Lennuvälja tee ristmiku ümbruse piirkonnas määratakse kruntide kasutamise sihtotstarbeks ärimaa (Ä - kontorite, büroode, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa) ning olemasoleva bensiinijaama, oja ja Parmu tänava vahele jääv haljasala kasutamise sihtotstarbeks on planeeritud üldmaa (Üm - haljasalade maa).
Tallinna mnt äärset hoonestust kujundavad peamiselt hõredalt tänavapoolsel kinnistupiiril paiknevad kõrge viilkatusega eramud. Olemasolev Pronksi ja Kulla tn ääres paiknev hoonestus koosneb peamiselt ühekordsetest madalakaldelise katusega puitmajadest. Ülejäänud planeeringualal paiknevad hajali üksikud eramud, mis ei moodusta linnalikku tervikhoonestust. Suurem osa planeeringualast on võsastunud ning kaetud peamiselt aiamaade, hajali paiknevate kõrvalhoonete ja kasvuhoonetega.
Detailplaneeringuga nähakse ette olemasolevate elumajade säilimine. Likvideeritavateks on näidatud kõrvalhooned, mis ulatuvad üle olemasolevate kinnistupiiride, jäävad tänava maa-alale või väljapoole planeeritud hoonestusala.
Planeeritavate kruntide hoonestusalas on näidatud u 50m² suuruse nn “etalon-ruuduga” elumaja orienteeruv asukoht. Minimaalselt 1/4 planeeritava elumaja ehitusalusest pindalast peab paiknema ruuduga piiritletud alal. See tähendab, et elumaja maksimaalne ehitusalune pindala võib olla maksimaalselt 4 x (neli korda) ruudu pindala (enamikel kruntidel ca 200m²). Soovitav elumaja ehitusalune pind on kuni 150m², pluss 50m² kõrvalhoonete tarbeks. Suurema kui 150m² ehitusaluse pinnaga maja puhul tuleb maja mahtu mahulise liigendamise ja muude arhitektuursete võtetega visuaalselt vähendada.
Planeeringus kasutatud “etalonruut” on peetud vajalikuks, sest kogu krundi pind on detailplaneeringus määratud hoonestusalaks. Etalonruut on võetud kasutusele selleks, et näidata ära eluhoone ligikaudne asukoht ilma, et väikse hoonestusalaga oleks piiratud arhitektuursete lahenduste variatsioone.
Lubatud maksimaalne korruselisus planeeringualal on põhimahus kahe korruseline hoonestuskõrgusega 9m olemasolevast maapinnast.
Piirkonda on lubatud vaid ühepereelamud, paarismajad ja kuni 4 korteriga korterelamud, mis ei eristu olemasolevast hoonestusprintsiibist planeeringualal. Väikeelamumaa krundile on lubatud ehitada üks eluhoone ja kõrvalhooned.
Enamike tänavate äärde on seatud kohustuslik ehitusjoon, mis tähendab, et hoone üks fassaad peab paiknema ehitusjoonel, et luua terviklik ja ühtne tänavaruum. Ehitusjoonest võivad üle ulatuda trepid, rõdud, räästad, katusealused jms mittemahulised vähedomineerivad elemendid. Nimetatud hooneosade üleulatus ehitusjoonest ei tohi olla rohkem kui 1,2 m.
Kulla ja Raua tänava nurgal asuvale Raua tn 2a kinnistule, suurusega 2151m², on planeeritud avalik haljasala, mis on mõeldud laste mänguväljaku või pikemas perspektiivis väikse lasteaia rajamiseks.
Sõidukite parkimine korraldatakse omal kinnistul, kas maja kõrval või hoovis.
Kruntidele, millele on antud ehitusjoon, ei ole lubatud autode parkimine hoone ja tänava vahel.
Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevate Kulla, Pronksi ja Terase tänavatega paika pandud põhistruktuurist. Planeeringualasse jääv Tallinna maantee osa ja Ehitajate tee ning Tallinna mnt ristmiku lahendusena on kasutatud Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimise projekti (EA Reng AS, projekt 366-358). Nende tänavate täpsem lahendus on antud tee-ehitusprojektis Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine koridoris I Ehitajate tee, Pärnu linn AS Reng 2009.
Olemasolevate Tallinna mnt ja Terase tn vahele on planeeritud uus paralleelne jaotustänav. Olemasolevat Parmu tänavat on pikendatud kuni ristumiseni Kulla tänavaga. Kroomi tänav algab Raua tänavast ja lõpeb tupiktänavana, mille lõpus oja kaldal on ümberpööramise võimalus.
Kulla tänava ja oja vahelist lõiku jagavad kolm risti paiknevat jaotustänavat: Tänav 2 (Koobalti), Tänav 4 (Räni), Tänav 3 (Plii).
Kulla ja Parmu tänava ristumiskohast nähakse ette ühendus üle oja, kuhu kavandatakse ühendus Lennuvälja teega, et parandada Vingiküla ühendust ülejäänud linna tänavavõrgustikuga ning hajutada liikluskoormust.
Ojaga ristuvatele tänavatele on planeeritud ümberpööramiskohad operatiivautodele. Olemasoleva oja äärde on jäetud 4m kallasraja tarbeks (jala ja rattaga läbitav pinnasetee).
Tänavatel nähakse ette autoliikluse rahustamise võtteid. Soovitavad lahendused on tänavaruumi kitsendamine, künniste paigaldamine sirgetele tänavalõikudele või tõstetud ristmike välja ehitamine Raua ja Kroomi tänavale.
Seoses Via Baltica trassikoridoriga Tallinna maanteel, võib Tallinna maanteele väljuvate tänavate ristmikel tulla ette liikluskorralduse muutmist või ka osade väljasõitude sulgemist seoses ümberehitustöödega. Täpne liikluskorraldus otsustatakse Via Baltica tee-ehitusprojektiga.
Uue tänavastruktuuri kavandamine ja olemasoleva struktuuri korrastamine on koostatava planeeringu üheks põhieesmärgiks lisaks ehitustingimuste seadmisele.
Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneering on avalikustatud. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitati 11 avaldust. Planeeringulahenduse kohta laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid arutati 30.04.2008 toimunud avalikul arutelul.
Sellele järgnes linnavalitsuse järjepidev tegelemine piirkonna maaküsimustega ja nende osas kokkulepete leidmisega.
Tänavavõrgustiku korrastamisega seotud küsimused ongi siiani takistanud piirkonna terviklikku arengut. Avalike tänavate ehitamiseks on vaja teha äralõiked olemasolevatelt kinnistutelt või omandada mõni kinnistu tervikuna.
Planeerimisosakond saatis 2009 a juulis 22 kinnistu omanikele ettepanekud neile kuuluvate kinnistute jagamiseks ja jagamisel moodustatud äralõigetest maatükkide võõrandamiseks Pärnu linnale avalike tänavate ehitamise eesmärgil. Läbirääkimised kestsid oktoobrini. Lihtkirjalikud kokkulepped saavutati 19 kinnistu omanikega 2009 aasta lõpuks. Kinnistute omanikud on andnud oma nõustumise kinnistute jagamiseks ja vajalike maatükkide võõrandamiseks. Sõlmiti maa kompenseerimiste eellepingud.
Pärnu Linnavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 11 lubati Pärnu Linnavalitsusel võtta varalisi kohustusi Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelisel maa-alal avalike tänavate ehitamiseks maatükkide
omandamiseks, kinnistute moodustamiseks ja müügi- ning asjaõiguslepinguga seotud kulude eest tasumiseks.
Kokkuleppel 19 kinnistu omanikuga on Pärnu Linnavalitsuse 17.05.2010 korraldusega nr 282 ja 07.06.2010 korraldusega nr 315 otsustatud maatükid omandada ja võõrandada Pärnu linnale.
Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneeringu järelevalve käigus Pärnu Maavalitsuses toimus 1.03.2011 vaidlevate poolte ärakuulamine. Järelevalve teostaja leidis, et detailplaneeringu alusel Kulla tn 10 kinnistust teemaa võõrandamine ning selle eest maaomanikule tasu maksmine ei ole planeeringu küsimus, vaid Pärnu Linnavalitsuse ja maaomaniku omavahelise läbirääkimise küsimus.
Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras.
Kulla tn 8 kinnistu omanik ei olnud nõus planeeringulahendusega, kus tema kinnistust moodustatakse osaliselt tänav. Kulla tn 8 kinnistust on planeeritud Tänav 4 (Räni) tänava maa-ala, kinnistust läheb tänava alla 1583 m3 suurune ala. Tänav 4 (Räni) tänava kaudu tagatakse juurdepääs kaheksale uuele moodustatavale krundile. Kinnistu omanik on keeldunud asendusmaast. Linnavalitsus on seisukohal, et kinnistu omaniku põhjendused ei ole olnud asjakohased. Tänava ära jätmine halvendaks oluliselt elamupiirkonna tervikstruktuuri ning tehnovõrkudega varustatust.
Pärnu linnavalitsus soovib nende kinnistute osas rakendada sundvõõrandamist, sest detailplaneeringu kehtestamise kaudu ei vähendata kinnistu omanike maa väärtust, ei halvendata nende elamistingimusi. Samuti on väga oluline, et teised piirkonna maaomanikud, kes on juba aastaid oodanud detailplaneeringu kehtestamist, ei peaks seetõttu kahju kannatama.
Piirkonda on planeeritud krundi- ja teedevõrk lähtuvalt olemasolevatest elamutest ja kruntidest. Kruntide suurused on kooskõlas linna üldplaneeringus ettenähtud krundi suurustega. Selge ja korralik tänavavõrk on vajalik ka selleks, et oleks tagatud elanike turvalisus ja tuleohutus. Planeeritud tänav ei kahjusta ühtegi hoonet ega rajatist. Planeeritud tänavavõrk on oluline ka seetõttu, et tänavate maa-alale kavandatakse vee ja kanalisatsiooni torustik, oluline on tekitada veetorustike ringsüsteem.
Kuna antud detailplaneeringuga kavandatakse avalikuks tänavaks osa Kulla tn 8 ja Kulla tn 10 kinnistutest, siis kinnistute omanikel on pärast detailplaneeringu kehtestamist õigus Pärnu Linnavalitsuselt nõuda nimetatud kinnistute omandamist õiglase tasu eest. Juhul, kui läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks avalikuks tänavaks planeeritud maade osas ei anna soovitud tulemusi, siis on linnavalitusel võimalik tänavate rajamiseks vajalike maade osas kohaldada sundvõõrandamist. Vastavalt PlanS §-le 31 võidakse detailplaneeringu elluviimiseks kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras.
Järelevalve teostaja on olnud seisukohal, et Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine on läbi viidud vastavalt planeerimisseadusele. Kuna detailplaneeringu lahendus ei vastanud koostatavale Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringule ”Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”, siis toimus 10.02.2011 Pärnu Maavalitsuses Pärnu Linnavalitsuse, Maanteeameti ja maavalitsuse esindajate arutelu selleks, et leida planeeringute omavaheline kooskõla.
Lähtudes eeltoodust ja et Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelisel maa-alal saaks jätkata arendustegevust, tegi maavanem ettepaneku kehtestada Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneering osaliselt, millest on välja jäetud Tallinna mnt (Via Baltica) maa-ala.
Tulenevalt sellest, et Lennuvälja tee T2 krunt ning sellest kesklinna poole jääv maa-ala on juba krunditud ja välja arendatud, on linnavalitsus seisukohal, et on mõistlik see osa kehtestamisele kuuluvast planeeringualast välja arvata.
Koostatud detailplaneering arvestab tasakaalustatult nii erahuve kui ka avalikke huve.
Tallinna mnt, Lõo ja oja vahelise maa-ala maaomanike peamine erahuvi on, et Pärnu linna üldplaneeringus elamumaadena ette nähtud maa-alad oleks võimalik kasutusele võtta elamumaana ning et maadele oleks võimalik tagada juurdepääs ja varustatus tehnotrassidega. Samuti on eraomanikele oluline võimalus viia läbi maatehinguid.
Avalik huvi on peamiselt küllaltki suure linna piirkonna kujunemine Pärnule iseloomulikuks tervikliku struktuuriga aedlinnakuks ning sellest tulenev eeldatav elanike lisandumine Pärnu linna. Planeeritava ala näol on ka tegemist elamualaga, mis asub Loode-Pärnu tööstusküla ja Ehitajate tee äärse äripiirkonna vahetus läheduses, mistõttu antud arendus toetab kaudselt piirkonnas ka majanduslikku aktiivust tööjõu ja töökohtade lähestikku paiknemise osas.
Käesoleva detailplaneeringu alusel tekivad Pärnu Linnavalitsusele rahalised kohustused planeeringuala ulatuses (kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni) välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid , üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.
Kehtestati Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise maa-ala detailplaneering osaliselt jättes välja Tallinna mnt maa-ala (Via Baltica) ja Lennuvälja tee T2 krunt ning sellest kesklinna poole jääv maa-ala. Tallinna mnt ümberehitamine lahendatakse tee-ehitusprojektiga vastavalt Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringus ”Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” sätestatud tingimustele.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 15.08.11
|
2301 |
|
|
01.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 1. augusti istungist
| 01.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 1. augusti istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 26.07.2010 korralduse nr 378 “Avaliku konkursi “Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1 ja 2” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine, pakkumiste edukaks tunnistamine ning ainuõiguse andmine” muutmine
Pärnu Linnavalitsus korraldas avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1 ja 2. Konkursi väljakuulutamise teates märgitud pakkumiste esitamise tähtajaks esitasid pakkumised veopiirkondade 1 ja 2 kohta järgmised pakkujad:
Ragn-Sells AS (registrikood 10306958); AS Veolia Keskkonnateenused; (registrikood 10814608); Adelan Prügiveod OÜ (registrikood 10700419); ISS Eesti AS (registrikood 10031220).
Kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks avalikul konkursil “Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1 ja 2” osalenud järgmised pakkujad, kuna pakkujad vastasid pakkumise kutse dokumendis esitatud kvalifitseerimise tingimustele: Ragn-Sells AS, Adelan Prügiveod OÜ ning ISS Eesti AS
Tunnistati avalikul konkursil “Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1 ja 2” veopiirkonnas 1 mitte vastavaks ja lükati tagasi AS Veolia Keskkonnateenused esitatud pakkumine, kuna selles esitatud hinnapakkumises on ületatud Pärnu Linnavolikogu 18.03.2010 määruse nr 11 „Jäätmehoolduseeskiri“ §-s 11 kehtestatud piirmäära ning kuna pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.
Tunnistati avalikul konkursil “Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1 ja 2” veopiirkonnas 1 ning 2 edukaks pakkumiseks Ragn-Sells AS-i esitatud pakkumine, kui vastavaks tunnistatud ning summaarselt kõige enam punkte saanud pakkumine.
Anti ainuõigus Pärnu linna veopiirkonnas 1 ja 2 kaheks aastaks Ragn-Sells AS-le korraldatud jäätmeveoks alates Pärnu linna ja ainuõiguse saaja vahelise lepingu jõustumise kuupäevast.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole on 22.07.2011 avaldusega pöördunud isik nõusoleku saamiseks oma alaealise poja eest makstavate riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks enda nimele, kuna reaalselt elab poeg oma ema juures. Omapoolse avaldusega on ka alaealine kinnitanud, et elab koos oma emaga ja teda kasvatab ema.
Otsustati jätkata riiklike peretoetuste maksmist alaealise eest tema emale.
Nõusoleku andmine OÜ-le Jaotusvõrk elektrimaakaabelliinide ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ taotleb nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks elektrimaakaabelliinide ehitamiseks kinnisasjadele Lai tänav T2 ja Lai tänav T3.
Anti nõusolek Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Pärnu linnale kuuluvatele kinnisasjadele liinide ehitamiseks ja koormamiseks isikliku kasutusõigusega alljärgnevalt:
1.1 kinnistu Lai tänav T2 (kinnistusregistriosa nr 2692905, katastritunnus 62510:127:0022, pindala 5682 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, kasutusõiguse ala 400 m2).
1.2 kinnistu Lai tänav T3 (kinnistusregistriosa nr 2692705, katastritunnus 62510:127:0023, pindala 5685 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguse ala 202 m2).
Nõusoleku andmine Elisa Eesti Aktsiaseltsile elektroonilise side võrgu rajamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Elisa Eesti AS taotleb nõusolekut elektroonilise side võrgu ehitamiseks Pärnu linna katastriüksustele Papiniidu tn ja pärast katastriüksuste kinnistamist nende koormamist isikliku kasutusõigusega.
Andti nõusolek Elisa Eesti Aktsiaseltsile sidevõrgu ehitamiseks Pärnu linna katastriüksustele ja pärast katastriüksuste kandmist kinnistusraamatusse kinnisasjade koormamiseks isikliku kasutusõigusega:
1.1 Papiniidu tänav (registriosa number 2693605, katastritunnus 62513:178:0047, pindala 12815 ha, maakasutuse sihtotstarve transpordimaa 100%, kasutuseala suurus koos kaitsetsooniga 166 m2).
Roheline tn 17 ja 17a kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine
Pärnu Linnavalitsuse 13. oktoobri 2008 korraldusega nr 689 algatati Roheline tn 17 ja 17a kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistute piiride muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks.
Detailplaneeringuala suurus on ca 2021 m2. Planeeringuala asub Pärnus Rääma linnaosa ja hõlmab Roheline tn 17 ja 17a elamumaa sihtotstarbega kinnistuid. Roheline tn 17 kinnistu pindala plaanimaterjali alusel on 1405 m2, millel paikneb 1931 aastal rajatud kahe korruseline elamu ja kuur. Roheline tn 17a kinnistu pindala plaanimaterjali alusel on 600 m2, millel paikneb 1990 aastal rajatud kahe korruseline elamu ja kuur.
Kinnistud piirnevad Rohu tänava põhjaküljega ja Rohelise tänava idaküljega. Planeeritavad kinnistud paiknevad piirkonnas, kus on varem väljaehitatud infrastruktuuriga elurajoon.
Planeeritavat ala ümbritsevad lähiümbruses erinevatel ajajärkudel ühepereelamutega hoonestatud kinnistud.
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE).
Planeeringus seatakse ehitusõigus mõlemale kinnistule nii hoonete renoveerimiseks kui ka vajaduse korral uute hoonete ehitamiseks olemasolevate hoonete asemele. Kruntide kasutamise sihtotstarbeks määratakse pereelamumaa.
Detailplaneeringuga määratakse linnaehituslikud tingimused ja arhitektuursed nõuded, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Roheline tn 17 ja 17a kinnistute omavahelise piiri muutmiseks. Olemasoleva Roheline tn 17 kinnistu pindala väheneb 311m2 võrra ja planeeringu järgseks krundi pindalaks on määratud 1110m2. Olemasoleva Roheline tn 17a kinnistu pindala suureneb 311m2 võrra ja planeeringu järgseks krundi pindalaks on määratud 911m2. Kinnistute ümberkruntimisel on järgitud Pärnu linna üldplaneeringu soovitust mitte kavandada alla 600 m2 suuruseid väikeelamumaa krunte.
Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks 100% pereelamumaa (EP). Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Planeering annab pereelamumaa sihtotstarbega vastavuses olevad hoonestuse võimalused, milleks on ühepereelamu rajamine koos blokeeritud abihoonega või eraldi seisva abihoonega.
Roheline tn 17 krundile on lubatud ehitada kolm hoonet hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 277m2 ja Roheline tn 17a krundile on lubatud ehitada kaks hoonet hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 227m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 8,0m elamule / 6,5m abihoonetele mõõdetuna planeeritud maapinnast hoone sokli äärest, milleks on absoluutkõrgus +5.45. Põhihoone on lubatud ehitada 2-korruseline, millest teine korrus on katusekorrus. Abihoone on lubatud ehitada ühekorruseline.
Vastavalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud pereelamute arhitektuursele suunale, on planeeringu alale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega ühepereelamuid. Rohelise tänava äärde on lubatud ainult viilkatusega elamute ehitus.
Rohelise ja Rohu tänava liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Roheline tn 17a pereelamumaa krundi juurdepääs on lahendatud Roheliselt tänavalt. Roheline tn 17 pereelamumaa krundi juurdepääs on lahendatud Rohu tänavalt. Kinnistute omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires.
Detailplaneeringu lahendus arvestab ümbritseva hoonestuslaadi ja hoonestustihedusega. Planeeritavate kinnistute hoonestusalad jäävad olemasolevate hoonete asukohtadesse ja nende lähiümbrusesse, seetõttu planeeringu lahendus uusi päikese ja valguse varjutustsoone juurde ei tekita. Planeeringuga kavandatu ei kahjusta kuidagi naaberkruntide kasutamise võimalusi.
Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga.
Võeti vastu Roheline tn 17 ja 17a kinnistute detailplaneering.
Ehitusloa väljastamine
R.R. Varad OÜ ja Evore AS esitasid ehitusseaduse kohaselt Pärnus Savi tn 1 katastriüksusele tehnoülevaatuse hoone püstitamiseks ehitusloa taotluse, ehitusprojekti ja tasusid riigilõivu.
Väljastati ehitusluba Savi tn 1 katastriüksusele tehnoülevaatuse hoone püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku kinnistusisese veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamisega.
Energia tn 7 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Eesti Energia AS on esitanud 03. juunil 2011 Energia tn 7 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja eesmärgiks on kinnistu jagamine neljaks krundiks (kolmeks tootmismaa ja üheks transpordimaa juhtotstarbega krundiks). Detailplaneeringu koostamise käigus täpsustatakse kruntide piirid ja määratakse ehitusõigus.
Piirkonnas kehtib Riia mnt - Papiniidu tn – raudtee vahelise maa-ala detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu otsus 21.02.2002 nr 10). Kinnistute arendus on toimunud vastavalt kehtivale detailplaneeringule.
Detailplaneeringu ala suurus on 17 795m2 (ca 1,8 ha), mis asub Pärnu Kesklinna linnaosas Papiniidu ettevõtluspiirkonnas. Pärnu linna üldplaneering näeb alale tootmismaa juhtfunktsiooni, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada piirkonda transpordimaa juhtotstarbega krunt. Tegemist ei ole Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse olulise ega ulatusliku muutmisega planeeritava ala juhtfunktsiooni osas planeerimisseaduse § 9 lg 7 p 1-3 tähenduses.
Algatati Energia tn 7 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kinnistu jagamine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine. Kruntide kasutamise sihtotstarveteks näha ette tootmis-, tee ja tänava maa.
Lähiaadressi ja ehituskrundile numbri andmine, sihtotstarbe määramine
Anti Turba tn 23 ja Turba tn 25 asuvate kinnistute liitmisel tekkivale katastriüksusele lähiaadress ja ehituskrundi number ning määrata sihtotstarve järgmiselt:
lähiaadress ehituskrundi number sihtotstarve
Turba tn 23 1547 tootmismaa (003; T) – 85%
ärimaa (002; Ä) – 15%
Linnavara kasutusse andmine kirjalikul pakkumisel
Kasutusse antakse Pärnu maakonnas, Sauga vallas, Pappsaares, Nurme tee 13 asuvas Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja õppehoones paiknevad ruumid üldpinnaga 202m2 (sh garaaž 180m2, kontoriruum 20m2, tualettruum 2m2) koos 300 m2 suuruse õuealaga. Alghind – üürimäär 100 (ükssada) eurot kuus; tagatisraha 100 (ükssada) eurot; üürilepingu tähtaeg 5 aastat.
Üürnik tasub igakuiselt 100 eurot (ei sisalda käibemaksu) sihtotstarbelist toetust Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja tehnikahuviringide tegevuse toetuseks. Tegevustoetuse maksmiseks sõlmitaks vastav leping.
Juhul, kui Pärnu Linnavalitsus saab toetusrahad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja Nurme tee 13 asuva õppehoone renoveerimiseks, on üürnik kohustatud vabastama garaažiruumi üldpinnaga 180m2 alates 01.06.2013 renoveerimistööde läbiviimiseks ning võimalik on jätkata vaid õueala ja kontori- ning tualettruumi kasutamist, kusjuures üürimäära alandatakse sellega 70 (seitsekümmend) %.
Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud.
Hoonestusõiguse ja kasutusvalduse lõpetamisest teatamine
OÜ Steniard ja Pärnu linna vahel sõlmiti 22.10.2008 kinnistu Riia mnt 129 Pärnus hoonestusõigusega koormamise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus ja hoonestusõiguse koormamise leping kasutusvaldusega, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Lepingu II punkti 2.14.2.1 kohaselt on Pärnu linnal kui kasutusvaldajal õigus esitada notariaalses vormis teatis kasutusvalduse ühepoolseks lõpetamiseks, teatades sellest hoonestajale 6 (kuus) kuud ette ja makstes hoonestajale kasutusvalduse ennetähtaegse lõpetamisega maksegraafikujärgselt maksmata kasutusvaldustasu ja intressid arvestusega kuni kasutusvaldustasu reaalse tasumiseni. Leping II ei välista kokkuleppel hoonestajaga kasutusvalduse lõpetamist lühema etteteatamisajaga. Lepingu I punkti 12.1.1.1 kohaselt lõppeb hoonestusõigus üheaegselt kasutusvalduse lõppemisega.
Lepingu I alusel ehitas OÜ Steniard spordihalli, mis on Lepingus II sätestatud kasutusvalduse tingimustel Pärnu linna kasutuses. 01.01.2011 toimus spordihalli väikese saali katusevaring, mistõttu ei ole kasutusvaldajal nimetatud kuupäevast alates võimalik kasutada spordihalli väikest saali pinnaga 435 m², mis moodustab kogu hoone mahust 6,535% . Ebaselge on varingu mõju ülejäänud spordihalli osa sihtotstarbelise kasutamise võimalustele, mistõttu tellis Pärnu Linnavalitsus spordihalli kõrge osa kandekonstruktsioonide projekti ja teostuse ekspertiisi. Ekspertiis valmib 2011. aasta septembri lõpuks.
Pärnu Linnavalitsus on esitanud hoonestajale nõude taastada spordihall, võttes arvesse katusevaringu põhjuste selgitamiseks teostatud ekspertiisides välja toodud puudusi tähtajaks 1. oktoober 2011 ja ühtlasi informeerinud soovist lõpetada kasutusvaldus käesoleval aastal.
Kasutusvalduse tasu määramisel lähtuti eeldusest, et spordihalli on võimalik sihtotstarbeliselt ja tervikuna kasutada. Katuse varingu tõttu ei ole võimalik spordihalli selliselt kasutada. Arvestades katusevaringu põhjuste väljaselgitamiseks teostatud ekspertiiside tulemusi, mille käigus tuvastati puudused spordihalli väikese saali projekteerimisel, ehitamisel ja materjalidevalikul on põhjendatud hoonestusõiguse ja kasutusvalduse ennetähtaegsel lõpetamisel makstava maksegraafikujärgselt maksmata kasutusvaldustasu vähendamise nõude esitamine hoonestajale. Lõpliku seisukoha, millises ulatuses on põhjendatud lepingute lõpetamisel kasutusvaldustasu maksmine, sõltub täiendavalt tellitud spordihalli kõrge osa ekspertiisi tulemustest.
Linnavalitsus teeb OÜle Steniard ettepaneku lõpetada Riia mnt 129 kinnistut koormav
OÜ Steniard kasuks seatud hoonestusõigus ja hoonestusõigust koormav Pärnu linna kasuks seatud kasutusvaldus 2011. aastal.
Hoonestusõiguse ja kasutusvalduse ennetähtaegse lõpetamise eelduseks on hoonestaja poolt spordihalli väikese saali katusevaringu tõttu hävinenud väikese saali taastamine ja kokkuleppe saavutamine hoonestajaga väljamakstava kasutusvaldustasu ja intressi suuruse osas.
Nõusoleku andmine Fortum Eesti AS-le soojusvõrgu rajamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Fortum Eesti AS taotleb isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjadele Esplanaadi tn T4, Roosi tn T1, Paul Kerese tn T1 ja Pärna tänav T1 kinnistutel; Mere pst T3, Supeluse tn T4 ja Supeluse tn T5 kinnistutel; Vanapargi tn T1, Pargi tn T1 ja Rüütli tn T6 kinnistutel; Ringi tn T8 kinnistul ja Niidumõisa tn – Pikanõmme tee kinnistul olemasolevatel kaugküttetorustike renoveerimiseks ja uute kaugküttetorustike rajamiseks ning hilisemaks hooldamiseks ja remontimiseks.
Anti nõusolek Fortum Eesti AS-ile Pärnu linnale kuuluvatele kinnisasjadele soojusvõrgu ehitamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks alljärgnevalt:
1.1 Esplanaadi tänav T4 (katastritunnus 62510:016:0009, pindala 4844 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 366 m2).
1.2 Roosi tänav T1 (katastritunnus 62510:017:0002, pindala 1076 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 492 m 2).
1.3 Paul Kerese tänav T1 (katastritunnus 62510:120:0004, pindala 2442 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 1054 m2).
1.4 Pärna tänav T1 (katastritunnus 62510:021:0005, pindala 2477 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on
519 m2).
1.5 Mere pst T3 (katastritunnus 62510:013:0002, pindala 2635 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 194 m2).
1.6 Supeluse tn T5 (katastritunnus 62510:013:0004, pindala 2125 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 397 m2).
1.7 Supeluse tn T4 (katastritunnus 62510:012:0008, pindala 4154 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 1051 m2).
1.8 Vanapargi tn T1 (registriosa number 2750405, katastritunnus 62511:087:0001, pindala 10683 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 217 m2).
1.9 Pargi tn T1 (registriosa number 2750505, katastritunnus 62510:091:0002, pindala 2544 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 286 m2).
1.10 Rüütli tn T6 (registriosa number 2721605, katastritunnus 62510:091:0001, pindala 7105 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 647 m2).
1.11 Ringi tn T8 (katastritunnus 62510:009:0008, pindala 4629 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 1330 m2).
1.12 Niidumõisa tn – Pikanõmme tee (registriosa number 1996905, katastritunnus 62517:064:0047, pindala 7662 m2, maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa, isikliku kasutusõiguseala suurus koos kaitsetsooniga on 439 m2).
Pärnu Linnavolikogu otsus ”Projektis “Balti mere piirkonna Ettevõtliku Hariduse Standard – 4E“ osalemine ja rahaliste kohustuste võtmine”
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse osaleda Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse esitatavas projektis “Balti mere piirkonna Ettevõtliku Hariduse Standard – 4E“, mis esitatakse toetuse saamiseks INTERREG Central Baltic IVA programmi.
Samuti soovitakse luba võtta rahalisi kohustusi nimetatud projekti Pärnu linna poolseks kaasfinantseeringuks kuni 1500 eurot 2012. aasta linnaeelarvest ja kuni 1500 eurot 2013. aasta linnaeelarvest.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 01.08.11
|
2289 |
|
|
16.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 18. juuli istungist
| 16.08.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 18. juuli istungist | X |
|
|
Kultuuriprojektile toetuse eraldamine
Otsustai eraldada SA Uue Kunsti Muuseumi G. W. Richmanni 300-nda sünniaastapäeva tähistamiseks püstitatava mälestussamba rajamiseks 1500,00 eur.
2. Sihtasutuse Leiutajateküla nõukogu liikme esitamine
Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, haldusmenetluse seaduse § 64 lõigete 1 ja 2, § 68 lõike 2 ja sihtasutuste seaduse § 27 alusel ning arvestades SA Leiutajateküla põhikirja ja Annely Akkermanni 6.07.2011 tagasiastumisavaldust esitati sihtasutuse Leiutajateküla nõukogu liikmeks Vahur Mäe.
3. Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 250 eurot rahvusvahelise noorte puhkpilliorkestri Wersalinka 9.-14.augustil 2011.a Poolas toimuvas harjutuslaagris osaleva ning sama orkestri 19.augustil 2011 Pärnus toimuval kontserdil esineva viie Pärnu puhkpilliõpilase projektist osavõtu tasu osaliseks katmiseks; 500 eurot MTÜ Arenduskeskus Pro Magister korraldatava 11.-13.augustil 2011.a Pärnus toimuva Pärnu Rahvusvahelise Teatrifestivali MONOMAFFIA etenduste tõlkimis-, subtiitrite- ja sünkroontõlke kulude toetuseks; 460 eurot Eesti Tänavaspordi Liidule Pärnus 8.-14.augustil 2011.a toimuva ekstreem- ja tänavaspordiürituse “Like Kuldrula 2011” läbiviimise toetamiseks.
4. Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine
Otsustati Pikendada AS-i Varrak volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal poolt 05.07.2011 esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 16.08.11
|
2284 |
|
|
11.07.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 5. juuli istungist
| 11.07.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 5. juuli istungist | X |
|
|
1. Volituste andmine.
Volitati sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti Ketri Kupper’it Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid.
2. Volituste andmine.
Volitati sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti Ketri Kupper’it Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid.
3. Volituste andmine.
Volitati sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti Ketri Kupper’it Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid.
4. Anne Villsaar´e ametist vabastamine.
Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 7, Pärnu Linnavolikogu 20. novembri 2008 määrust nr 25 „Pärnu Õppenõustamiskeskuse põhimäärus“ § 8 lg 3, Töölepingu seaduse § 85 lg 1 ja arvestades Anne Villsaar´e avaldust vastatakse Anne Villsaar Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhataja ametikohalt seoses töölepingu korralise ülesütlemisega 31. augustil 2011.
5. Rein Eglon´i ametist vabastamine.
Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 7, Töölepingu seaduse § 85 lõg 1 alusel ja arvestades Rein Eglon´i avaldust vabastatakse Rein Eglon Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori ametikohalt seoses töölepingu korralise ülesütlemisega 31. augustil 2011.
6. Kaija Velmet´i ametist vabastamine.
Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 7, Pärnu Linnavolikogu 30. novembri 2010 määrust nr 42 “Pärnu Linnaorkestri põhimäärus” § 9 lg 1 ja Töölepingu seaduse § 80 lg 1 vabastada Kaija Velmet Pärnu Linnaorkestri direktori ametikohalt seoses töölepingu tähtaja möödumisega 20. augustil 2011.
7. Ametisse kinnitamine.
Etendusasutuse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 7, töölepingu seaduse § 9 alusel ning seoses Kaija Velmeti töölepingu peatumisega alates 11. juulist 2011 kuni 20. augustini 2011 kinnitada Pärnu Linnaorkestri direktoriks Tõiv Tiits alates 11. juulist 2011 kuni 20. augustini 2011 ajutiselt äraoleva töötaja asendajaks ja alates 21. augustist 2011 põhikohaga direktori ametikohale.
8. AS Taastusravikeskus Estonia aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel seoses europõhisele aktsiakapitalile üleminekuga.
Suurendatakse lihtsusatud korras fondiemissiooni teel AS Taastusravikeskus Estonia aktsiakapitali akumuleeritus kasumi arvelt 364,12 euro võtta. Aktisakapitali suurendamine on tingitud aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtuse ümberarvestamisest eurodesse.
9. AS Pärnu Vesi aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel seoses europõhisele aktsiakapitalile üleminekuga.
Suurendatakse lihtsusatud korras fondiemissiooni teel AS Pärnu Vesi aktsiakapitali ülekursi ja
kohustusliku reservi arvelt 13 206,74 euro võrra. Aktsiakapitali suurendamine on tingitud aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtuse ümberarvestamisest eurodesse ja aktsiate nimiväärtuse ümardamisest lähima võimaliku suuruseni.
10. Raha eraldamine reservfondist.
Eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale
276 eurot Pärnu Raeküla Kooli hoone (Käo 4, Pärnu) evakuatsioonivalgustuse remondiks.
Eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnale investeeringuteks 21 000 eurot Pärnu Lasteaed Pöialpoiss (Metsa 17, Pärnu) rühmaruumi renoveerimiseks; 138 600 eurot Pärnu Toimetulekukooli (Rõugu 8a, Pärnu) hoone juurdeehituseks ja ruumide renoveerimiseks; 18 003 eurot regionaalsete investeeringutoetuste programmi raames toetatava projekti “Pärnu Toimetulekukooli ja Pärnu Lasteaed Pillerpall akende vahetamine (Rõugu 8a, Pärnu)“ projekti kaasfinantseerimiseks; 1440 eurot (investeerimistegevus) Pärnu Lasteaed Mai (Mai 49, Pärnu) kinnistusisese väliskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks; 221 eurot Pärnu Koidula Gümnaasiumi hoone (Metsa 21, Pärnu) evakuatsioonivalgustuse remondiks.
11. Riigihanke “Eakate Avahoolduskeskuse sisseseade ostmine” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine.
Riigihangete seaduse § 39 lõigete 1 ja 6, § 47 lõike 1, § 50 lõigete 1 ja 3, Pärnu Linnavalitsuse 02. juuni 2008 määruse nr 12 “Riigihangete korraldamise kord” § 14 ning Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni 06. juuni 2011 otsuse (protokoll nr 2-10.15/27) alusel
Kvalifitseeriti riigihanke “Eakate Avahoolduskeskuse sisseseade ostmine” (registreerimisnumber 125034) hankemenetlusel vastavaks AS Inest Market, Kitman AS, Aasoja Projekt AS ja Sisustusrent OÜ.
Tunnistati riigihanke “Eakate Avahoolduskeskuse sisseseade ostmine” (registreerimisnumber 125034) hankemenetlusel edukaks Sisustusrent OÜ (registrikood 11451533) esitatud pakkumus maksumusega 43 197,94 (nelikümmend kolm tuhat ükssada üheksakümmend seitse koma üheksakümmend neli) eurot koos käibemaksuga kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama maksumusega pakkumus.
12. A. H. Tammsaare pst 22b arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine.
Määrati arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimuses A. H. Tammsaare pst 22b kinnistuleehitatavale korterelamule.
13. Aisa tn 13 kinnistu arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine.
Määrati arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused Aisa tn 13 kinnistule ehitatavale korterelamule.
14. Pärnu linna huvikoolide kolleegiumi moodustamine ja statuudi kinnitamine.
Moodustati Pärnu linna huvikoolide kolleegium, mille koosseisu kuuluvad huvikoolide direktorid, haridus- ja kultuuriosakonna kutse-ja huvihariduse peaspetsialist ning Pärnumaa Omavalituste Liidu esindaja. Kinnitati „ Pärnu linna huvikoolide kolleegiumi statuut“.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 11.07.11
|
2276 |
|
|
27.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. juuni istungist
| 27.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 27. juuni istungist | X |
|
|
1. Teede ja tänavate sulgemise eeskiri
Seoses Pärnu Linnavolikogu poolt 16.12.2010 vastu võetud määrusega nr 44 „Teede ja tänavate sulgemise maksu kehtestamine“ on regulatsiooni ühtlustamiseks oluline kehtestada uus „Teede ja tänavate sulgemise eeskiri“. Hetkel kehtiv „Teede ja tänavate sulgemise kord“ on kehtestatud 2002. aastal ning sellesse on vajalik sisse viia uuendused. „Teede ja tänavate sulgemise eeskiri“ sätestab demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamiseks ning ehitus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu linna territooriumil asuvate üldkasutatavate teede, tänavate, väljakute, parkide ja puhkealade või nende osa sulgemise korra. Eeskiri koosneb kümnest paragrahvist (üldsätted, sulgeja kohustused, maa-ala sulgemise taotlemine, sulgemisloa väljastamine, sulgemisloa pikendamine, sulgemisloa väljastamisest keeldumine, sulgemisloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine, järelevalve, määruse kehtetuks tunnistamine ja määruse jõustumine).
Pärnu Linnavalituse määrus „Teede ja tänavate sulgemise eeskiri“ jõustub 01. juulil 2011.
2. Pärnu Linnavalitsuse 14.03.2011 korralduse nr 114 “Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras” muutmine
Pärnu Linnavalitsuse 14.03.2011 korraldusega nr 114 “Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras” kinnitati Pärnus Rüütli tn 40 asuvas hoones paiknevate endiste apteegiruumide OÜ-le Alabama kasutusse andmise tingimused. Pärnus Rüütli tn 40 asuvas hoones paiknevad apteegiruumid, mis on sisustatud arhitekt Olev Siinmaa kavandite alusel kujundatud ja valmistatud mööbliga. Rüütli tn 40 asuv hoone koos apteegi ja selle sisustusega on kultuuriministri 23.10.2000 määrusega nr 12 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Rüütli tn 40 asuva kinnistu omanikuks on Pärnu linn, kuid apteegiruumides paiknev mööbel kuulub AS-le Pharmac. Apteegiruumide viimaseks üürnikuks oli mööbli omanik AS Pharmac. AS Pharmac maksis ruumide kasutamise eest ajavahemikul 01.06.2001 kuni 01.04.2003 linnale üüri ca 3,4 miljonit krooni. Alates 2003. aasta aprillist on apteegiruumid seisnud kasutajata, kuna mööbli omanikuga ei ole saavutatud kokkulepet mööbli kasutamise osas. OÜ Alabama on saavutanud AS-ga Pharmac kokkuleppe mööbli kasutamiseks. Anti kuni 01. oktoobrini 2014 otsustuskorras OÜ ALABAMA (registrikood asutamisel) kasutusse Pärnu linnas Rüütli tn 40 asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga 239,3 m2 ,millest I korruse äriruumid 143,4 m2, abiruumid 15,9 m2, vahekorruse ruum 22,7 m2, keldrikorruse ruumid 57,3 m2.
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 14.03.2011 korralduse nr 114 “Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras” asendades korralduse punktis 2.9 toodud kuupäeva “10. maist 2011” kuupäevaga “01. juunist 2011”.
3. Konkursi väljakuulutamine
Otsustati välja kuulutada avalik konkurss Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori 31. augustil 2011 vabaneva ametikoha täitmiseks.
4. Riigihanke “Tasulise parkimise korraldamine 01.07.2011-31.08.2012” pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine
Kvalifitseeriti riigihanke “Tasulise parkimise korraldamine 01.07.2011-31.08.2012” hankemenetlusel OÜ Pärnu Haldusteenused (registrikood 10340352), kuna pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hankedokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
5. Vaide lahendamine
Osutati mitte rahuldada isiku 16.02.2011 esitatud vaiet Pärnu Linnavalitsuse 22.02.2011 korralduse nr 81 “ Kompenseerimise menetluse mittealustamine, Pärnu Linnavalitsuse korralduste 09.10.2006 nr 907 ja 27.04.2009 nr 288 kehtetuks tunnistamine ” tühistamiseks.
6. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras ja vara tasuta kasutuse lepingu korraline ülesütlemine.
Otsustati anda otsustuskorras alates 01. juulist 2011 kuni 30.juunini 2016 aktsiaseltsile Pere Restoranid ( reg.kood 10298696, Küüni 2 Tartu ) kasutusse Pärnus Mere pst 24 hoonestatud kinnistu ( kinnistusraamatu registriosa nr 1679205, katastritunnus 62510:013:4140, pindala 2214 m2 , sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, kinnistul asub kõlakoda, ehitisregistrikood 103035169. Kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal( mälestise nr 27007)
Lõpetada 16.03.2001 Pärnu linna ja OÜ Technology Investments vahel sõlmitud vara tasuta kasutuse leping nr 563 alates 01.juulist 2011.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 27.06.11
|
2262 |
|
|
20.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 20. juuni istungist
| 20.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 20. juuni istungist | X |
|
|
Pärnu linna õpilaspreemiate ja üliõpilasstipendiumide määramine
Määrati gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetaja preemia 100 € järgmistele lõpetajatele:
1.1 Greete Aasmets Pärnu Hansagümnaasium
1.2 Lauri Leemet Pärnu Hansagümnaasium
1.3 Maarja Mere Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
1.4 Getter Paberits Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
1.5 Linda Tanissaar Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
1.6 Mikk Raud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
1.7 Anett Pajuväli Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
1.8 Lilian Tennisberg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
1.9 Merit Jago Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
1.10 Gea Pajula Pärnu Koidula Gümnaasium
1.11 Merje Oruman Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
1.12 Annika Harkmann Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
1.13 Triin Loops Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
1.14 Vladislav Iounakovski Pärnu Vene Gümnaasium
1.15 Valerija Tšernõi Pärnu Vene Gümnaasium
1.16 Anette Järve Pärnu Ühisgümnaasium
1.17 Grete Tillart Pärnu Ühisgümnaasium
1.18 Liis Tapasia Pärnu Ühisgümnaasium
1.19 Andraš Tšitškan Pärnu Ühisgümnaasium
1.20 Eliise Püttsepp Pärnu Ühisgümnaasium
1.21 Märt Pärnala Pärnu Ühisgümnaasium
1.22 Marelii Pirsi Pärnu Ühisgümnaasium
1.23 Mariann Hobustkoppel Pärnu Ülejõe Gümnaasium
1.24 Katre Ojamets Pärnu Ülejõe Gümnaasium
1.25 Maris Kurm Pärnu Koidula Gümnaasium
Määrati kutseõppeasutuse kiitusega lõpetaja preemia 100 € järgmistele lõpetajatele:
2.1 Jaanus Tilk Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
2.2 Rudolf Purge Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
Määrati üliõpilasstipendium 400 € järgmistele üliõpilastele:
3.1 Riti Tiimus Tartu Ülikool, magistriõpe
3.2 Linda Sutt Tallinna Tehnikaülikool, bakalaureuseõpe
3.3 Anni Sutt Aberystwythi Ülikool Inglismaal, bakalaureuseõpe
Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2011 korralduse nr 34 “Sporditegevuse toetuse eraldamine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2011 korraldust nr 34 “Sporditegevuse toetuse eraldamine“ järgmiselt:
1.1. muuta punkti 3.1 ja sõnastada see järgmiselt:
„3.1 MTÜ Pärnu Jalgpalliklubi 8950“
1.2 täiendada punkti 3 alapunktiga 3.5 järgmiselt:
„3.5 MTÜ Pärnu Jalgpalliklubi Vaprus 10000“
1.3 täiendada punkti 4 alapunktiga 4.22 järgmiselt:
„4.22 MTÜ Pärnu Jalgpalliklubide Liit 12920“
1.4 muuta punkti 5.2 ja sõnastada see järgmiselt:
„5.2 MTÜ Pärnu Jalgpalliklubide Liit Rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir 2555“
Lapsendamiseks nõusoleku andmine
Pärnu Maakohtu 08.04.2011 kohtumäärusega on isikult ära võetud hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) lapse suhtes. Sellest tulenevalt on isik jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Isikule ei ole määratud eestkostjat.
Perekonnaseadus sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.
Käesoleval juhul on kohus tsiviilasja raames tuvastanud eestkoste seadmise eelduste olemasolu ja isik on rahvastikuregistri andmete kohaselt Pärnu linna elanik. Seega täidab antud juhul isiku eestkostja ülesandeid Pärnu Linnavalitsus, kellel tuleb edaspidises tegevuses isiku suhtes juhinduda alaealise huvidest.
Eesti Vabariigi lastekaitseseadusest tulenevalt on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Sellest tulenevalt leiab Pärnu Linnavalitsus, et lapse huvides oleks tema kasvamine perekonnas, mida on võimalik tagada lapsendamise kaudu. Samas ei oleks lapsendamine antud juhul vastuolus ka alaealise huvidega, kuivõrd laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta ja tema õigused ning huvid vajavad kaitset.
Anti nõusolek isiku lapsendamiseks.
Raha eraldamine reservfondist
Eraldati linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 23 072,13 eurot haridusasutustele tehtud ettekirjutuste täitmiseks teostatavate tööde finantseerimiseks; Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 500 eurot Ott Joala premeerimiseks maailmameistritiitli saavutamise puhul Poolas, Chodziedzis 4 – 5 juunil 2011 toimunud veemotospordi klassi S-550 maailmameistrivõistlustel; Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale 1 900 eurot projekti „Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule“ omafinantseeringu I osa katmiseks kuni 10 Pärnu linnast projektis osalevale noorele töötule; Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale 8 064 eurot ehitusekspertiisi teostamiseks Pärnu spordihalli suurele saalile ja 2 380 eurot „Hansa ettevõtlus pilootprojekti“ omafinantseeringu I osa katmiseks.
Eraldati linnavalitsuse reservfondist (investeeringuteks) Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 8 940 eurot evakuatsioonitreppide renoveerimiseks Pärnu Liblika Tänava lasteaias, 3 253,20 eurot evakuatsioonivalgustussüsteemi ehituseks Pärnu Koidula Gümnaasiumis ja 4 934,09 eurot evakuatsioonivalgustussüsteemi ehituseks Pärnu Rääma Põhikoolis.
Enampakkumiste tulemuste kinnitamine, enampakkumiste nurjunuks tunnistamine ja uue enampakkumise korraldamine
Tunnistati Pärnu Linnavolikogu 20. märtsi 2008 otsuse nr 20 ja Pärnu Linnavalitsuse 23. mai 2011 korralduse nr 191 alusel Pärnus Munga tn 2 asuvas hoones paikneva korteriomandi nr 2087805 (linnavararegistri nr 9426) võõrandamiseks 14. juunil 2011 läbi viidud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine ostuhinnaga 145 010 (ükssada nelikümmend viis tuhat kümme) eurot, mille esitas Munga Ärimaja OÜ (registrikood 11977175).
Tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 23. mai 2011 korralduse nr 191 alusel Sindis, Tiigi põik 2 asuva kinnistu nr 4130106 (linnavararegistri nr 10621) võõrandamiseks 14. juunil 2011 läbi viidud kirjalikul enampakkumisel parimaks pakkumine ostuhinnaga 10 959 (kümme tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot, mille esitas Marje Piiroja.
Tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu Linnavolikogu 18. jaanuari 2007 otsuse nr 1 ja Pärnu Linnavalitsuse 23. mai 2011 korralduse nr 191 alusel 14. juunil 2011 linnavara võõrandamiseks läbi viidud alljärgnevad kirjalikud enampakkumised:
- Pärnus Uus tn 3 asuva kinnistu nr 397505 (linnavararegistri nr 6486) võõrandamiseks läbi viidud kirjalik enampakkumine;
Pärnus Aeru tn 4 asuva kinnistu nr 2657505 (linnavararegistri nr 10234) võõrandamiseks läbi viidud kirjalik enampakkumine;
- Pärnus Aeru tn 6 asuva kinnistu nr 2657405 (linnavararegistri nr 10233) võõrandamiseks läbi viidud kirjalik enampakkumine;
- Pärnus Kesk tn 21 asuva kinnistu nr 2657805 (linnavararegistri nr 10237) võõrandamiseks läbi viidud kirjalik enampakkumine.
Tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu Linnavalitsuse 02. mai 2011 korralduse nr 167 alusel Pärnus Akadeemia tn 1 asuvas hoones paiknevate 95,7m2 üldpinnaga äriruumide kasutusse andmiseks 14. juunil 2011 läbi viidud kirjalik enampakkumine.
Korraldatakse korralduse punktis 5 nimetatud äripinna kasutusse andmiseks uus enampakkumine Pärnu Linnavalitsuse 02. mai 2011 korralduse nr 167 “Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel” alusel.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke “Tasulise parkimise korraldamine 01.07.2011 kuni 31.08.2012” korraldamine
Otsustati korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse riigihange “Tasulise parkimise korraldamine 01.07.2011 kuni 31.08.2012”.
Määrati riigihanke eest vastutavaks isikuks ja riigihankekomisjoni liikmeks majandusosakonna liikluse spetsialist Toomas Tammela.
Hankedokumendid ja kvalifitseerimise tingimused esitatakse OÜ-le Pärnu Haldusteenused.
Ostuhinna tasumise tingimuste kinnitamine ja kinnistu Rääma 40b koormamine kasutusvalduse ja reaalservituudiga
Pärnu Linnavolikogu 21. aprilli 2011 otsusega nr 19 “Linnavara võõrandamine otsustuskorras” otsustati MTÜ-le Pärnu Shalomi Abikeskus võõrandada Pärnu linnas Rääma tn 40b asuv kinnistu. Linnavolikogu otsuses sätestatakse, et linnavalitsus määrab ostuhinna tasumise tingimused ja kasutusvalduse seadmise tingimused. Kinnistu Rääma 40b osa kasutab Rääma 38b asuv lasteaed mänguväljakuna. Mänguväljaku kasutamise võimaluse tagamiseks koormatakse võõrandatav kinnistu reaalservituudiga.
MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus tasub ostuhinna 115 050 eurot hiljemalt 23. detsembriks 2011. 1.1 10% ostuhinnast 11 505 (üksteist tuhat viissada viis) eurot tasutakse enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist;
Kinnistule asukohaga Pärnu linn Rääma tn 40b registriosa nr 419205, pindala 4516 m2, maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (edaspidi kinnistu) seatakse viieks aastaks kasutusvaldus Pärnu linna kasuks.
Kasutusvaldaja kasutab ruume või annab ruumid kolmandate isikute kasutusse avalikul otstarbel – kuni 2011. aasta lõpuni MTÜ Eakate Ühing Elulust tegevuseks, alates 2012. aastast laste ja emade varjupaiga teenuse osutamiseks.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Karja tn 61 kinnistu detalplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 13. detsembri 2010 korraldusega nr 599 algatati Karja tn 61 kinnistu detailplaneering ülesandega määrata ehitusõigus ja linnaehituslikud tingimused korterelamu rajamise tarbeks. Planeeringuala asub Kesklinna linnaosas üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas ja hõlmab 100% elamumaa sihtotstarbega ning 594 m2 pindalaga Karja tn 61 kinnistut. Planeeritava ala vahetus naabruses kirde küljel paikneb olemasolev Karja tänav. Planeeritavat kinnistut ümbritsevad loode, kagu ja edela külgedelt elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistud. Planeeritav ala paikneb piirkonnas, kus on varem väljaehitatud infrastruktuuriga elurajoon. Planeeritavat ala ümbritsevad lähiümbruses erinevatel ajajärkudel hoonestatud kinnistud.
Pärnu linna üldplaneeringuga on Karja tn 61 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa (EE).
Detailplaneeringuga määratakse arhitektuursed nõuded hoonestusele ja seatakse linnaehituslikud tingimused, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.
Planeeringulahendus.
Planeeringuga Karja tn 61 kinnistu ja selle naaberkinnistute piire ei muudeta.
Vastavalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud elamute arhitektuursele suunale, on planeeringu alale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega kuni kahe korruselist korterelamut koos eraldi seisva abihoonega. Planeeringuga on Karja tn 61 krundile lubatud suurim ehitusalune pindala 237 m2, mis moodustab täisehituseprotsendiks 40% selle krundi pinnast.
Hoonete suurim lubatud kõrgus on 8m elamul ja 5,5m abihoonel mõõdetuna planeeritud maapinnast hoone sokli äärest, milleks on absoluutkõrgus +3.60 elamul ja absoluutkõrgusest +3,20 abihoonel. Karja tänava äärde on lubatud kavandada ainult viilkatusega elamuid.
Planeeritav ala paikneb miljööväärtusega alal ja miljööväärtusega hoonestusala nõuded on esitatud planeeringu seletuskirjas linnaehituslike ja arhitektuursete nõuete tabelis.
Planeering määrab krundi kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses 100% korterelamumaa (KE).
Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsiooniks) määratud väikeelamumaa (EE).
Karja tänaval liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Karja tn 61 krundi juurdepääs on lahendatud olemasolevalt sisse- ja väljasõidu teelt. Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma krundi piires. Parkimiskohti on kinnistule kavandatud 3 kohta. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast peab moodustama minimaalselt 30%.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse võtta vastu Karja tn 61 kinnistu detailplaneering.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 20.06.11
|
2254 |
|
|
13.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 13. juuni istungist
| 13.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 13. juuni istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2011 korralduse nr 162 „Öörahu aja ajutine muutmine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 02. mai 2011 korraldust nr 162 „Öörahu aja ajutine muutmine“ punkti 1.2. ja sõnastati see alljärgnevalt: „1.2. 19. juunil 2011 öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00“
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
OÜ Hanna - Leena on Rüütli tn 51 asuvas hoones paiknevate äriruumide üürnik alates 28. juulist 2006. Ruumides tegutseb juuksurisalong. OÜ Hanna – Leena on esitanud taotluse üürilepingu jätkamiseks. OÜ Hanna – Leena täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt.
Anti otsustuskorras alates 27. juulist 2011 kuni 26. juulini 2016 OÜ Hanna - Leena (registrikood 11321457) kasutusse Pärnu linnas Rüütli tn 51 asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga 125,1m2.
Üürimäär äriruumi kasutamise eest on 9,59 eurot ruutmeetri eest kuus (ei sisalda käibemaksu).
Haapsalu mnt 78 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Kristina Uslar on esitanud 12. mail 2011 Haapsalu mnt 78 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja sooviks on 2557 m2 suurusega Haapsalu mnt 78 krundi jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja neile ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 3043m2, mis asub Vana-Pärnu linnaosas, üldplaneeringuga määratud miljööpiirkonnas ja hõlmab kahe hoonega hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega Haapsalu mnt 78 kinnistut
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Haapsalu mnt 78 krundi maakasutuse juhtfunktsiooniks väikeelamumaa, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Haapsalu mnt 78 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundi jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks, võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ja linnaehituslike ning arhitektuursete tingimuste määramine.
Niidu tn, Kase tn, Liblika tn ja Vana-Savi tn vahelise kvartali detailplaneeringu koostamise algatamine
Fortum Termest AS on esitanud 07. veebruaril 2011 Niidu tn, Kase tn, Liblika tn ja Vana-Savi tn vahelise kvartali detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja eesmärgiks on
Vana-Savi 7, Vana-Savi 11 ja jätkuvalt riigi omandis oleva maa liitmine üheks krundiks, millel arendada tootmistegevust energiamahukas valdkonnas nagu saematerjali kuivatamine, puidu, turba ja muu taimse kütuse kuivatamine ja briketeerimine või graanuliteks pressimine.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 3,1ha, mis asub Pärnu Rääma linnaosas Niidu ettevõtluspiirkonnas, Niidu tn, Kase tn, Liblika tn ja Vana-Savi tänavate vahelisel alal.
Pärnu linna üldplaneering näeb alale ette tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooni. Vana-Savi tn 7 ja 11 kinnistute osas on juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa ja tootmismaa.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kavandatava toomishoone krundi maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmismaa.
Algatati Niidu tn, Kase tn, Liblika tn ja Vana-Savi tn vahelise kvartali detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on maa-ala ümber kruntimine ja tootmistegevuse arendamiseks võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ning linnaehituslike tingimuste määramine. Eesmärk on kavandada uut tootmispiirkonda energiat nõudvate valdkondade arendustegevuseks. Krundi kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette tootmismaa.
Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Lao Investeeringud OÜ on esitanud 02. mai 2011 Papiniidu tn 5 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja eesmärgiks on kinnistu jagamine omanike vahel kolmeks krundiks (kaheks ärimaa ja üheks transpordimaa juhtotstarbega krundiks). Detailplaneeringu koostamise käigus täpsustatakse kruntide piirid ja määratakse ehitusõigus.
Piirkonnas kehtib Lao tn 4 ja Papiniidu tn 5 kinnistute detailplaneering. Kinnistute arendus on toimunud vastavalt kehtivale detailplaneeringule.
Detailplaneeringu ala suurus on 32 976m2 (3,3 ha), mis asub Pärnu Kesklinna linnaosas Papiniidu ettevõtluspiirkonnas. Pärnu linna üldplaneering näeb alale äri- ja tootmismaa juhtfunktsiooni, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada piirkonda transpordimaa juhtotstarbega krunt.
Algatati Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kinnistu jagamine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine. Kruntide kasutamise sihtotstarveteks näha ette äri-, tootmis-, tee ja tänava maa.
Volituste andmine
Volitati kuni 17.05.2016 sotsiaaloakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimani Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos seoses isikut tõendavate dokumentide taotlemisega, s.h vastu võtma isikut tõendava dokumendi, isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliametis.
Volituste andmine
Volitati kuni 03.06.2016 sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti Ketri Kupperit Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos seoses isikut tõendavate dokumentide taotlemisega, s.h vastu võtma isikut tõendava dokumendi, isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliametis.
Vana-Savi tn 2 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine
OÜ VH Transport on esitanud 08. veebruaril 2011 Vana – Savi tn 2 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja eesmärgiks on rajada Vana – Savi tn 2 krundile puidukuivati. Detailplaneeringu koostamise käigus soovitakse välja selgitada võimalikud ehitusmahud ning määrata kruntidele ehitusõigus. Krundi kasutamise sihtotstarbeks soovitakse planeerida tootmismaad.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 3,5ha, mis asub Rääma linnaosa Niidu ettevõtluspiirkonnas.
Planeeringuala hõlmab ka Vana-Savi tn 2 kinnistuga piirnevat jätkuvalt riigi omandis olevat maad Pärnu linna üldplaneering näeb alale tootmismaa juhtfunktsiooni, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Vana – Savi tn 2 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on tulenevalt tootmistingimuste laiendamise vajadusest rajada krundile puidukuivati. Eesmärgiks on korrastada krundi ehitusõigust, suurendada hoonestuse ehitusalust pinda, et jätkata puidu töötlemisega seonduva tegevuse arendamist. Krundi kasutamise sihtotstarbena nähakse ette tootmismaa.
Ehitusloa väljastamine ajutisele ehitisele
10.06.2011 esitas Wakepark OÜ ehitusloa taotluse Pärnu jõe äärde ajutise ehitisena veelauapargi rajamiseks.
Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 25.05.2011 otsusega on osaühingule Wakepark antud kasutada maa-ala veelauapargi rajamiseks perioodil perioodil 25.05.-30.09.2011, 01.05-30.09.2012.
Väljastati ehitusluba Pärnus Lai tn 2 kinnistule veelauapargi rajamiseks kasutamise tähtajaga kuni 30. september 2012.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 13.06.11
|
2246 |
|
|
07.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 7. juuni istungist
| 07.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 7. juuni istungist | X |
|
|
Pärnu Kunstikooli hoolekogu koosseisu kinnitamine
Kinnitati Pärnu Kunstikooli hoolekogu järgmises koosseisus:
Kaia Metsaalt kooli pidaja esindaja
Riina Georg koolitöötajate esindaja
Kristel Peeterson koolitöötajate esindaja
Kristi Treial lastevanemate esindaja
Anu Hövel lastevanemate esindaja
Leles Luhse toetava organisatsiooni esindaja
Marie-Mädli Kivimäe õppurite esindaja
Tänukirja andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse tänukiri Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori asetäitjale majanduse alal Maaja Vunderile tulemusliku tegevuse eest Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpikeskkonna arendamisel.
Pärnu Linnavalitsuse 05. jaanuari 2011 korralduse nr 1 „Kultuuriprojektidele toetuste eraldamine“ muutmine
Muudeti Pärnu Linnavalitsuse 05. jaanuari 2011 korralduse nr 1 „Kultuuriprojektidele toetuste eraldamine“ punkti 1.65 ja asendati sõnad „OÜ Öine Vahetus“ sõnadega „OÜ Kai Koolitus“.
Volituste andmine
Volitati kuni 30.05.2016 sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimani Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis; toiminguid Eesti krediidiasutustes; Maksu- ja Tolliametis ning Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos seoses isikut tõendavate dokumentide taotlemisega, s.h vastu võtma isikut tõendava dokumendi.
Volituste andmine
Volitati kuni 27.05.2016 sotsiaalosakonna vanurite ja puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimani Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel tehinguid ja toiminguid Lääne Prefektuuri Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroos, seoses isikut tõendavate dokumentide taotlemisega s.h vastu võtma isikut tõendava dokumendi; isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid; tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, Eesti krediidiasutustes ning toiminguid Maksu- ja Tolliametis.
Turba tn 17, 19 ja 21 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine
AS Pärnu KEK on esitanud 14. aprillil 2011 Turba tn 17, 19 ja 21 kinnistutele detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Taotleja eesmärgiks on Turba tn 17 kinnistu jagada kaheks krundiks, millest üks on transpordimaa krunt juurdepääsuks Turba tn 19 krundile ja teisele soovitakse tulenevalt olemasolevate hoonete kasutamisest ärimaa juhtotstarvet. Planeeringuga soovitakse liita Turba tn 19 ja 21 krundid üldplaneeringu kohaseks tootmismaa juhtotstarbega krundiks. Arendaja soovib laiendada tootmist, ehitades juurde tootmis- ja laopindasid. Hoonestuse laiendust soovitakse rohkem kui 33% olemasoleva hoone mahust.
Detailplaneeringu koostamise käigus soovitakse välja selgitada võimalikud ehitusmahud ning määrata kruntidele ehitusõigus. Kruntide kasutamise sihtotstarveteks soovitakse planeerida nii äri- kui tootmismaad.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 29 458 m2 (2,95 ha), mis asub Rääma linnaosa Niidu ettevõtluspiirkonnas. Kinnistu Turba tn 17 suurus on 5828 m² ning katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa, kinnistu Turba tn 19 suurus on 6086 m² ning katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa ja kinnistu Turba tn 21 on suurusega 15468 m² ning katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa.
Pärnu linna üldplaneering näeb alale äri- ja tootmismaa juhtfunktsiooni, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Algatati Turba tn 17, 19 ja 21 kinnistute detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kinnistute ümberkruntimine ja neile ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine eesmärgiga tootmis- ja laopindade laiendamiseks hüdraulikaseadmete ladustamiseks ning elektroonikaseadmete tootmiseks. Krundi kasutamise sihtotstarveteks näha ette äri- ja tootmismaa.
Moodustatavatele katastriüksustele lähiaadressi, pindala ja maakasutuse sihtotstarbe määramine, maa maksustamishinna kinnitamine
Määrati uuele moodustatavale katastriüksusele pindalaga 7079 m² lähiaadressiks Pikk tn 14 ja maakasutuse sihtotstarbeks 100% üldkasutatav maa (017). Maa maksustamishinnaks määrati 36 170 eurot.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 07.06.11
|
2243 |
|
|
| 02.06.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 1. juuni istungist
|
|
30.05.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. mai istungist
| 30.05.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 30. mai istungist | X |
|
|
Koolieelsete lasteasutuste ajutine sulgemine
Suletakse ajutiselt koolieelsed lasteasutused seoses laste ja töötajate puhkustega alljärgnevalt:
Pärnu Kadri Tänava Lasteaed 18. juuli-14. august 2011
Pärnu Kesklinna Lasteaed 01. juuli-31. juuli 2011
Pärnu Liblika Tänava Lasteaed 13. juuni-13. juuli 2011
Pärnu Lasteaed Mai 27. juuni-26. juuli 2011
Pärnu Männipargi Lasteaed 01. juuli-31. juuli 2011
Pärnu Lasteaed Pillerpall 18. juuli-18. august 2011
Pärnu Lasteaed Päikesejänku 16. juuni-15. juuli 2011
Pärnu Lasteaed Pöialpoiss 27. juuli-25. august 2011
Pärnu Raeküla Lasteaed 01. juuli-31. juuli 2011
Pärnu Tammsaare Lasteaed 18. juuli-14. august 2011
Pärnu Lasteaed Trall 15. juuni-15. juuli 2011
Pärnu Ülejõe Lasteaed 14. juuli-14. august 2011
Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine
Muudeti Pärnu Linnavolikogu 15. aprilli 2010 otsusega nr 33 kinnitatud Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu sotsiaalosakonnas alates 01. juunist 2011 ning nimetati vanurite ja puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti ametikoht ümber puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti ametikohaks; vanurite hoolekande spetsialisti ametikoht nimetati ümber vanurite hoolekande peaspetsialisti ametikohaks ning uimastiennetuse peaspetsialisti ametikoht nimetati ümber sotsiaalkonsultant-juhtumikorraldaja ametikohaks.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole on 06.05.2011 avaldusega pöördunud isik nõusoleku saamiseks oma alaealise lapse eest riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks enda nimele. Alaealise seaduslik esindaja kinnitab avalduses, et laps elab alaliselt tema juures ja lapse kasvatamisega tegeleb igapäevaselt tema.
Otsustati jätkata riiklike peretoetuste maksmist alaealise eest tema ema nimele.
Riiklike peretoetuste maksmise peatamine ja jätkamine
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole on 02.05.2011 avaldusega pöördunud isik nõusoleku saamiseks oma alaealise lapse eest makstavate riiklike peretoetuste maksmise peatamiseks lapse isa nimele ja jätkamiseks enda nimele. Alaealise seaduslik esindaja kinnitab oma avalduses, et laps elab alaliselt tema juures ja lapse kasvatamisega tegeleb igapäevaselt tema. Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonnale on teada, et lapse ema kasvatab last üksinda ning alaealise isa elu- ja töökoht on väljaspool Eesti Vabariiki, mistõttu ta igapäevaselt lapse kasvatamisega ei tegele.
Otsustati peatada riiklike peretoetuste maksmine alaealise eest tema isa nimele ning jätkata riiklike peretoetuste maksmist alaealise eest tema ema nimele.
Volituste andmine
Volitati sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti Marko Truud Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama alaealise nimel toiminguid Eesti krediidiasutustes.
Eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamine
Tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu Linnavalitsuse 11. aprilli 2011 korralduse nr 143 “Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumisel” alusel Pärnus Nikolai tn 3 asuvas hoones paiknevate ruumide üldpinnaga 59,6m2 kasutusse andmiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumine.
Enampakkumiste alghindade muutmine
Määrati uued enampakkumise alghinnad alljärgnevalt:
- kinnistu nr 378405 asukohaga A. H. Tammsaare pst 11, Pärnu - enampakkumise alghind 1 000 000 (üks miljon) eurot (15 646 600 krooni);
- kinnistu nr 2505905 asukohaga Kuninga tn 28, Pärnu - enampakkumise alghind 351 515 (kolmsada viisteist tuhat viissada viisteist) eurot (5 5000 014,50 krooni);
- kinnistu nr 21205 asukohaga Rüütli tn 40, Pärnu - enampakkumise alghind 1 278 200 (üks miljon kakssada seitsekümmend kaheksa tuhat kakssada tuhat) eurot (19 999 484 krooni);
- korteriomand nr 2741905 asukohaga Rüütli tn 21//23//25, mitteeluruum nr 5 üldpinnaga 186,5 m2 - enampakkumise alghind – 95 800 (üheksakümmend viis tuhat kaheksasada) eurot (1 498 944,20 krooni);
- korteriomand nr 2741705 asukohaga Rüütli tn 21//23//25, Pärnu, mitteeluruum nr 3 üldpinnaga 92,1 m2 - enampakkumise alghind – 31 900 (kolmkümmend üks tuhat üheksasada) eurot (499 126,54 krooni);
- korteriomand nr 2741505 asukohaga Rüütli tn 21//23//25, Pärnu, mitteeluruum nr 1 üldpinnaga 944,4 m2 - enampakkumise alghind – 504 900 (viissada neli tuhat üheksasada) eurot (7 899 968,30 krooni);
- korteriomand nr 1978105 asukohaga Vee tn 4, Pärnu, mitteeluruum nr M59 üldpinnaga 176,1m2 - enampakkumise alghind – 172 500 (ükssada seitsekümmend kaks tuhat viissada) eurot (2 699 038,50 krooni);
- korteriomand nr 1978205 asukohaga Vee tn 4, Pärnu, mitteeluruum nr M60 üldpinnaga 203,4 m2 - enampakkumise alghind – 191 700 eurot (ükssada üheksakümmend üks tuhat seitsesada) eurot (2 999 453,20 krooni);
- korteriomand nr 1415505 asukohaga Akadeemia tn 5, Pärnu, mitteeluruum nr M13 üldpinnaga 509,3 m2 - enampakkumise alghind – 249 200 (kakssada nelikümmend üheksa tuhat kakssada) eurot (3 899 132,70 krooni);
- korteriomand nr 1415605 asukohaga Akadeemia tn 5, Pärnu, mitteeluruum nr M14 üldpinnaga 65,1m2 - enampakkumise alghind – 31 900 (kolmkümmend üks tuhat üheksasada) eurot (499 126,54 krooni).
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
Pärnu Linnavalitsuse 16. novembri 2009 korralduse nr 587 “Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel” korraldatud enampakkumisel osutus parimaks pakkujaks Viiu Viks.
Viiu Viks asutas spordihalli kohviku avamiseks OÜ Trühvel ning spordihalli kohviku ruumid koos olemasoleva sisustusega anti 01. veebruaril 2010 OÜ Trühvel kasutusse. Üürilepingu lõpptähtaeg on 30. juuni 2011.
Otsustati anda otsustuskorras alates 1. juulist 2011 kuni 30.11.2015 OÜ Trühvel (registrikood 11641392) kasutusse Pärnus Riia mnt 129 asuvas spordihallis paiknevad kohviku ruumid üldpinnaga 109,2 m2 koos sisustusega.
Üürimäär septembrist kuni maini on 430 eurot kuus ja juunist kuni augustini 215 eurot kuus.
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
OÜ Disaini Vabrik soovib kasutusse saada Rüütli tn 16 hoone II korrusel asuvat äriruumi. Ruumis soovitakse avada kauplus- ateljee, mis tegeleb noorte kunstnike ja disainerite loomingu- ehted, rõivad, mööbel, tarbekunst, suveniirid- müügiga. Kauplus - ateljee eesmärgiks on müügikoha loomine Eestis valmistatud tarbekunstile ja ehtekunstile ning disainerite loomingule.
Otsustati anda otsustuskorras alates 01. juunist 2011 kuni 31. maini 2016 OÜ Disaini Vabrik (registrikood 12102183) kasutusse Pärnu linnas Rüütli tn 16 asuva hoone II korrusel paiknev äriruum üldpinnaga 47,2m2.
Üürimäär äriruumi kasutamise eest on 181 eurot kuus (ei sisalda käibemaksu) ning lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud.
Eluruumi üürile andmine
Anti tasu eest üürile tähtajaga 1 (üks) aasta eluruum asukohaga Pärnu linnas Rohu tn. 44 krt. 406 üldpinnaga 16,5 m2.
OÜ Munga Maja majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitati OÜ Munga Maja majandusaasta aruanne seisuga 31.12.2010.
Kinnitati kasumijaotus alljärgnevalt (kroonides):
Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2009 945
2010. aasta aruandeaasta kahjum -26 010
2010. aasta kahjum katta eelmiste perioodide
jaotamata kasumi arvelt 945
2010. aasta kahjum kanda eelmiste perioodide
katmata kahjumisse -25 065
Eelmiste perioodide katmata kahjumi jääk pärast
2010. aasta majandusaasta aruande kinnitamist -25 065
Nõusoleku andmine kinnisasja Kaubasadama tee 2 koormamiseks reaalservituudiga
Kinnisasjal Kaubasadama tee 2 asub juurdepääsutee, mida kasutatakse juurdepääsuks Roostiku tn 4 kinnisasjale ja samuti kinnisasjal Kaubasadama tee 2 olevatele hoonete ja rajatiste teenindamiseks. Roostiku tn 4 kinnisasjale puudub mujalt ühendus.
Pärnu linnale kuuluv kinnisasi Kaubasadama tee 2 on koormatud hoonestusõigusega (kinnistusraamatu registriosa nr 24105) AS Pärnu Sadama (registrikood 11385865) kasuks. AS Pärnu Sadam esitas 23.04.10 taotluse detailplaneeringu algatamiseks alale, millesse jääb ka Kaubasadama tee 2 kinnisasi. Detailplaneeringuga soovitakse ka lahendada juurdepääsutee võimalik uus asukoht Roostiku 4 kinnisasjale. Detailplaneering on algatamata, kuna taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi, millele viidatud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 25.05.2010 kirjas.
Roostiku 4 omanik AS Pärnu Laht taotleb kinnisasja Kaubasadama tee 2 ja seda koormava hoonestusõiguse koormamist reaalservituudiga juurdepääsutee kasutamiseks ja kasutamistingimuste sätestamiseks. AS Pärnu Laht on seisukohal, et kuna Pärnu Linnavolikogu 21.04.2011otsusega võõrandatakse Kaubasadama tee 2 kinnisasi avalikul enampakkumisel, soovib ta seadustada juurdepääsu tee kasutamise ja kasutamistingimused enne kinnisasja võõrandamist linna poolt.
Nõustuti Pärnu linnas Kaubasadama tee 2 (kinnistusregistriosa nr 2731805, katastritunnus 62501 : 042 : 0016, sihtotstarve tootmismaa, pindala 63528 m², edaspidi teeniv kinnisasi) koormamisega reaalservituudiga Roostiku tn 4 kinnistu (kinnistusregistriosa nr 1795405, katastritunnus 62501:042:5480, sihtotstarve tootmismaa, pindala 15549 m² edaspidi valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks.
Ehitusloa väljastamine ajutisele ehitisele
20.05.2011 esitas MTÜ Pärnu Võrkpalliklubi ehitusseaduse kohaselt ehitusloa taotluse Pärnus Kesklinna randa ajutise ehitisena kioski paigaldamiseks. Pärnu Linnavalituse 07.02.2011 korraldusega nr 54 on MTÜ-le Pärnu Võrkpalliklubi antud kasutada maa-ala rannavõrkpalli väljaku rajamiseks ja tribüüni ning olmehoone-kioski paigaldamiseks perioodil 01.06.-31.08 aastatel 2011, 2012 ja 2013.
Väljastati ehitusluba Pärnus Kesklinna randa ajutise ehitise- kioski ehitamiseks kasutamise tähtajaga kuni 31.08.2011.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Maa munitsipaalomandisse taotlemine“
Pärnu Linnavalitsus soovib taotleda linna munitsipaalomandisse Pikk tn – Ringi tn – Aida tn pikenduse ja Aia tn pikenduse vahelise maa-ala, mille sihtotstarve vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule on üldkasutatav maa, mis on sotsiaalmaa alaliik. Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu eskiis näeb Pikk tn – Ringi tn – Aida tn pikenduse ja Aia tn pikenduse vahelisele alale ette linnaväljaku ja Moodsa Kunsti Muuseumi rajamise.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse taotleda Eesti Vabariigilt Pärnu linna munitsipaalomandisse sotsiaalmaana Pikk tn – Ringi tn – Aida tn pikenduse ja Aia tn pikenduse vaheline maa-ala.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Projektis “Pärnumaa turismiturundusprojekt nr 3“ osalemine ja varaliste kohustuste võtmine“
Linnavalitsus soovib osaleda SA Pärnumaa Turism esitatavas projektis “Pärnumaa turismiturundusprojekt nr 3“. Projekt esitatakse toetuse saamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele avaliku ja kolmanda sektori turismiturunduse toetamise programmi.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse luba võtta varalisi kohustusi nimetatud projekti Pärnu linna poolseks kaasfinantseeringuks kuni 17 065,90 eurot (seitseteist tuhat kuuskümmend viis eurot ja üheksakümmend senti) 2012. aasta linnaeelarvest.
Pärnu Linnavolikogu 19.02.2009 a määruse nr 4 “Koduhooldusteenuse osutamise kord” muutmine
Käesoleval ajal reguleerib Pärnu linnas Eakate Avahoolduskeskuse (edaspidi EAK) poolt osutatavat koduhooldusteenust Pärnu Linnavolikogu 19.02.2009 a määrus nr 4 “Koduhooldusteenuse osutamise kord”. 2010. aasta mais teostatud EAK tegevuse kontrollimise käigus tuvastati puudusi koduhooldusteenuse osutamise juures, mis olid seotud teenuse vajaduse, sisu ja mahu määratlemisega ning mõnes osas kehtiva koduhooldusteenuse osutamise korra mittevastavusega sotsiaalosakonna struktuuris valdkonnaga tegelevate ametnike ametinimetustele. Samuti on teenuse osutamise käigus ilmnenud vajadus osutada teenust sihtgrupile, kes ei ole käesoleval ajal teenuse saajate ringi arvatud – tervislikust seisundist tulenevalt ajutist kõrvalabi vajavad tööealised isikud.
12.05.2010 a koostatud Eakate Avahoolduskeskuse tegevuse kontrollimise lõpparuandes tehti sotsiaalosakonnale ettepanek valmistada ette muudatused koduhooldusteenuse korda.
Käesolevad muudatusettepanekud on tehtud selliselt, mis arvestavad sisekontrolli lõpparuandes esitatud ettepanekuid ja töös tekkinud muudatuste vajadust, mis parandavad teenusesaajate jaoks koduhooldusteenuse osutamise kvaliteeti ning teevad teenuse osutamise põhimõtted selgemaks.
Kehtiva koduhooldusteenuse osutamise korra §-desse 1, 2, §-i 3 lõigetesse 1 ja 2 ning §-i 10 lõigetesse 2 ja 3 lisatakse täiendus sõnadena “ajutist kõrvalist abi vajavad täisealised isikud”. Nimetatud täienduse vajadus on esile kerkinud reaalse töö käigus, kus tööealised inimesed on oma tervislikust seisundist tulenevalt vajanud ajutiselt ja lühiajaliselt koduhooldusteenust, et tulla toime oma igapäevaelu toimingutega (nt peale traumat, insulti vm haigust). Peale tervise taastumist on inimesed võimelised kas jätkama oma igapäevaelu ilma koduhooldusteenuseta või suudavad lähedased edasise hoolduse korraldada teisel viisil. Hetkel kehtiv koduhooldusteenuse osutamise kord ei ole võimaldanud sellele sihtgrupile teenust osutada. Nimetatud täiendus laiendab koduhooldusteenuse taotlemiseks õigust omavate isikute ringi. Samuti annab see täiendus EAK-le võimaluse osutada linnavalitsuse kehtestatud hinnakirja alusel tasulist koduhooldusteenust.
Sotsiaalosakonnale on tulnud tagasiside, et teenuse saajad soovivad abi kodusel pesemise korraldamisel. Selle tõttu on vajalik täiendada koduhooldusteenuse osutamise korras teenuse tegevuste loetelus, § 5 lõike 1 punkti 6 sõnadega “koduse pesemise” korraldamine.
Olulisim muudatus võrreldes kehtiva koduhooldusteenuse osutamise korraga on seotud teenuse vajaduse, sisu ja mahu määratlemisega. Kehtiva korra § 5 lõike 2 kohaselt määratakse teenuse konkreetne sisu ja maht EAK avahooldusspetsialisti poolt läbiviidud kliendi abivajaduse hindamise tulemustest lähtuvalt ning võib sisaldada ka tegevusi, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi lõikes 1.
§ 5 lõike 2 muudatusettepaneku kohaselt määratakse edaspidi teenuse konkreetne sisu ja maht Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna avahooldusspetsialisti poolt läbiviidud kliendi hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse esmase hindamise tulemustest lähtuvalt. Hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamiseks kasutatakse linnavalitsuse poolt kinnitatud hindamisakti.
Alates 1. juulist 2009 on linnavalitsuse sotsiaalosakonna struktuuris vanurite hoolekande spetsialisti ja alates 01.06.2011vanurite hoolekande spetsialisti ametikoht ümbernimetatud peaspetsialisti ametikohaks. Tulenevalt vanurite hoolekande peaspetsialisti ametijuhendist, töö iseloomust ja spetsiifikast, on vajalik koduhooldusteenuse osutamise korra § 6 lõiget 1 täiendada ja lisada spetsialistide loetellu ka vanurite hoolekande peaspetsialist.
Kehtivas koduhooldusteenuse osutamise korras on sätestatud, et teenuse osutamise aluseks on teenuse taotleja ja EAK vahel sõlmitud kahepoolne leping. Teenuse osutamise käigus on tegelikkuses vajadus sõlmida ka kolmepoolseid lepinguid – EAK, klient ja kontaktisik või ülalpidamiskohustusega isik. Selle tõttu on vajalik koduhooldusteenuse osutamise korra § 8 lõiget 1 täiendada ja viia see kooskõlla tegelikkuses ilmnenud vajadustega ning täiendada seda sõnaga “kolmepoolne”.
§ 8 lõige 2 sätestas seni üldsõnaliselt kliendi abivajaduse muutumisel vajaduse uue abivajaduse hindamise teostamiseks, mille põhjal tuli koostada teenuse osutamise lepingule lisa uute teenuse tegevuste loeteluga. Selle tõttu sätestab muudatus § 8 lõikes 2 täpsemalt, millise aja jooksul hiljemalt abivajaduse muutuse fikseerimiseks tuleb teostada korduvhindamine, kelle poolt see läbi viiakse ning millist hindamisinstrumenti selleks kasutatakse.
Kuna Pärnu Linnavolikogu poolt 20.09.2007 a vastuvõetud määrus nr 25 “Eakate Avahoolduskeskuse põhimäärus” § 4 lõige 1 sätestab EAK tegevuse üheks eesmärgiks osutada Pärnu linna eakatele inimestele nende toimetulekut toetavaid sotsiaalteenuseid, siis arvestades reaalset koduhooldusteenuse vajajate ringi, mille hulgas on ka ajutist kõrvalabi vajavad tööealised isikud, on vajalik täiendada ka EAK põhimääruse § 4 lõiget 1.
Vastav muudatusettepanek on volikogule esitamiseks ettevalmistatud.
§ 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 1 Käesolev määrus reguleerib Pärnu linnas elavatele eakatele ja ajutist kõrvalist abi vajavatele täisealistele inimestele koduhooldusteenuse osutamist”;
§ 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 2 Koduhooldusteenus on teenus, mida osutatakse eakatele ja ajutist kõrvalist abi vajavatele täisealistele inimestele kodustes tingimustes aitamaks neil harjumuspärases keskkonnas toime tulla”;
§ 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Koduhooldusteenust saavad rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavad eakad ja ajutist kõrvalist abi vajavad täisealised inimesed, kes vajavad kõrvalist abi igapäevase eluga toimetulekul. Teenust osutatakse nii üksi kui ka kooselavatele eakatele , kellest üks või mõlemad vajavad kõrvalist abi igapäevaeluga toimetulekul;
(2) Eakatele ja ajutist kõrvalabi vajavatele täisealistele isikutele, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Pärnu linnas, kuid asuvad selle territooriumil, osutatakse koduhooldusteenust vabade ressursside olemasolul kooskõlastatult isiku elukoha valla- või linnavalitsusega”;
§ 5 lõige 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “6) saunateenuse ja koduse pesemise korraldamine”;
§ 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Teenuse konkreetne sisu ja maht määratakse Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) avahooldusspetsialisti poolt läbiviidud kliendi hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse esmase hindamise tulemustest lähtuvalt ja võib sisaldada ka tegevusi, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamiseks kasutatakse linnavalitsuse poolt kinnitatud hindamisakti”;
§ 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Teenuse saamiseks pöördub teenuse taotleja EAK avahooldusspetsialisti, oma elukohajärgse sotsiaalkonsultandi, sotsiaalosakonna avahooldusspetsialisti või sotsiaalosakonna vanurite hoolekande peaspetsialisti poole, kes edastavad teenuse taotleja andmed EAK-le”;
§ 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Teenuse osutamise aluseks on teenuse taotleja ja EAK vahel sõlmitud kahepoolne või kolmepoolne leping, mis sisaldab muuhulgas ka kliendile osutatavate teenuste tegevuste täpsustatud nimekirja;
(2) Kliendi abivajaduse muutumisel, kuid mitte hiljem kui 3 aasta möödumisel teenusele asumisest viib EAK avahooldusspetsialist läbi korduvhindamise teenuse sisu ja mahu muutmise vajaduse hindamiseks, kasutades selleks linnavalitsuse koolt kinnitatud korduvhindamisakti. Korduvhindamise tulemustele tuginedes koostatakse vajadusel lepingu lisa, kus nimetatakse uuesti kliendile osutatavad teenuse tegevused”;
§10 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Eakad inimesed, kellel on olemas perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega isikud, ja ajutist kõrvalist abi vajavad täisealised inimesed tasuvad teenuse eest vastavalt linnavalitsuse kehtestatud hinnakirjale;
(3) Eakate ja ajutist kõrvalist abi vajavate täisealiste isikute, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Pärnu linnas, kuid asuvad selle territooriumil, teenuse eest tasumise tagab isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus”.
Määrus jõustub 01.09.2011.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta koduhooldusteenuse osutamise korda.
Pärnu Linnavolikogu 20.09.2007 a määruse nr 25 “Eakate Avahoolduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 20.09.2007 määrust nr 25 “Eakate Avahoolduskeskuse põhimäärus”.
§ 4 lõige 1 soovitakse muuta ja sõnastada järgmiselt: „1) osutada Pärnu linna eakatele ja ajutist kõrvalabi vajavatele tööealistele isikutele nende toimetulekut toetavaid sotsiaalteenuseid.“
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 30.05.11
|
2233 |
|
|
| 23.05.11 Üleaade Pärnu Linnavalitsuse 23. mai istungist
|
|
16.05.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 16. mai istungist
| 16.05.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 16. mai istungist | X |
|
|
Tänukirjade andmine
Otsustati anda Pärnu Linnavalitsuse tänukiri kauaaegse ja tulemusliku töö eest Pärnu Lasteaed Mai töötajatele Ly Akenpärgile (Akenpärg) ja Velli Eelmäele (Eelmäe).
Volituste andmine
Volitati Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti eestkosteasutuse esindajana vastu võtma alaealise isikut tõendavat dokumenti Lääne Prefektuuri Politsei – ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroost
Volituse andmine
Volitati alates Pärnu Maakohtu 06.05.2011 kohtumääruse jõustumisest kuni tsiviilasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti Pärnu Linnavalitsuse esindajana tegema isiku suhtes isiku hooldusõigusest tulenevaid toiminguid.
Maa munitsipaalomandisse taotlemine (Jakobsoni park)
Linnavalitsus soovib taotleda Eesti Vabariigilt Pärnu linna munitsipaalomandisse Jakobsoni pargi maaüksuse. Maa-ala sihtotstarve, vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule, on üldmaa. Riigi vara munitsipaalomandusse andmise aktiga 01.02.1993 aastal on pargid ja haljasalad varadena üle antud Pärnu linnale. Maa munitsipaalomandisse andmise otsustab maavanem.
Suunati volikokku Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu maa munitsipaalomandisse taotlemiseks.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 16.05.11
|
2213 |
|
|
| 09.05.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 9. mai istungist
|
|
04.05.11 Ülavaade Pärnu Linnavalitsuse 4. mai istungist
| 04.05.11 Ülavaade Pärnu Linnavalitsuse 4. mai istungist | X |
|
|
Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 2008 määruse nr 17 „Linnaliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kehtestamine“ muutmine
Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 määruses nr 17 "Linnaliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kehtestamine" (edaspidi nimetatud Määrus) tehakse alljärgnevad muudatused.
Määruse § 1 lõikes 1 sätestatud sõidupiletite liike täiendatakse päevapiletiga. Päevapilet hakkab maksma 2 eurot ning päevapiletid kehtivad elektroonses kompostris märgistatuna päevapiletil märgitud kuupäeval. Samuti muudetakse määruse § 1 lõikes 2 sätestatud üksikpileti määratlust seoses asjaoluga, et Pärnus ühistransporti teostavates ühissõidukites on täielikult mindud üle elektroonsetele kompostritele.
Suunati volikokku eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu määrust nr 17 „Linnaliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kehtestamine“
Pärnu Linnavolikogu 21. mai 2009 määruse nr 14 "Parkimistasu kehtestamine" muutmine
01.07.2011 jõustub Eestis uus liiklusseadus. Sellega seonduvalt soovitakse viia Pärnu Linnavolikogu määruse õiguslik alus kooskõlla 1. juulist jõustuva uue liiklusseaduse sätetega.
Suunati volikokku eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 21.05.2009 määrust nr 14 "Parkimistasu kehtestamine"
Pärnu linna 2011. aasta eelarve esimese lisaeelarve kinnitamine
Põhitegevuse tulude eelarvet suurendatakse kokku 102,86 tuh.eurot, sealhulgas märtsikuu sihtotstarbeliste tulude võrra summas 105,95 tuh.eurot, sihtotstarbelisi kulusid suurendatakse selle arvel 105,14 tuh.euro ulatuses.
Sihtotstarbelise tulu ja kuluna on kajastatud ka AS BalticPack poolt Pärnu Lastekülale annetatud 0,64 tuh.eurot.
Tulu majandustegevusest vähendatakse 4,15 tuh.eurot, kuna algselt 2011.aastasse planeeritud tulu oli tegelikult tekkinud juba 2010.aasta lõpus (tegemist Linnaorkestri aastalõpukontsertide tuluga).
Muude tulude suurenemine 1,06 tuh.eurot on tingitud kindlustushüvitise laekumisest ja vanarauast saadavast tulust – samas summas suurenevad ka põhitegevuse kulud.
Põhitegevuse kulude eelarvet suurendatakse kokku 106,22 tuh.eurot, sealhulgas sihtotstarbeliste tulude arvel tehtavad kulud suurenevad 105,14 tuh. eurot. Põhitegevuse kuludes tehakse lähtuvalt Pärnu Linnavalitsuse korraldustest (noorsoo-, haridusprojektide toetamine) ümberpaigutusi kuluartiklite vahel, kuna esialgu olid haridus- ja noorsooprojektide toetused ainult tegevuskuludena klassifitseeritud. Toimub ümberpaigutusi ka osakondade haldusalade vahel ja põhi- või alategevuste vahel – ükski ümberpaigutus ei suurenda põhitegevuse kulude mahtu.
Investeerimistegevuse eelarves tehakse muudatusi seoses:
- objektide (Metsa 10 ja Suur-Posti 28) maksumuse lõpliku selgumisega (sellega seoses ka linna omaosaluse vähenemisega),
- tegelike kulude vajaduse vähenemisega (kuna need olid tekkepõhiselt 2010.aasta kuludena liigitatavad) ning
- investeerimistegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutusega seoses vabanevate vahenditega.
Vabanenud vahendite arvel on võimalik vähendada osaliselt investeerimis- ja osaliselt põhitegevusega seotud ning vastavalt kajastatud kohustusi.
Muudatustega seoses suurendatakse investeerimistegevuse eelarve koosseisus olevat reservfondi summas 23,05 tuh.eurot, väljaminekuid põhivara soetamiseks vähendatakse 73,04 tuh.eurot ning saadavat sihtfinantseerimist vähendatakse eelarves 77,65 tuh.krooni.
Likviidsete varade muutus täpsustatakse 0,02 tuh.euroga, võttes eurodesse teisendamisel arvesse 2010.a lõpu jäägi krooni täpsusega (I lugemisel tuhande krooni täpsusega) ja vahendid suunatakse reservfondi.
Esimese lisaeelarve kinnitamisel kujuneb põhitegevuse tulemiks 2386,30 tuh.eurot, mille arvel kaetakse põhitegevusega seotud kohustusi summas 1018,52 tuh.eurot. Jätkuvalt positiivse tulemi arvel ning eelmise aasta likviidsete varade jäägi arvel tehakse põhivarainvesteeringuid 2204,42 tuh.euro ning kaetakse finantseerimistehinguid 139,44 tuh.euro ulatuses.
Suunati volikokku II lugemisele Pärnu linna 2011. aasta eelarve esimese lisaeelarve
Linnavara tasuta võõrandamine
Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise korra” § 19 lõike 1 punkti 1 alapunkti c alusel otsustab linnavara tasuta võõrandamise linnavolikogu, sõltumata vara võõrandatava vara väärtusest.
Pärnu Koolide Sihtasutuse nõukogu on otsustanud Pärnu linnale üle anda sõiduki haagise REPSO 751, mille soetamismaksumus on 22 606 krooni. Haagis ei ole sihtasutuse igapäevatöös enam vajalik ja volikirja alusel kasutab haagist OÜ Pärnu Haldusteenused.
Linnavalitsuse osakondade ja linnaasutuste igapäevatöös ei leia haagis samuti rakendust ja seetõttu on võimalik haagise võõrandada seda tegelikult kasutavale osaühingule.
Haagise turuhind on hetkel ca 1000 eurot, kuid osaühingul puuduvad vahendid haagise ostmiseks, seetõttu tuleb haagis võõrandada tasuta.
Suunati volikokku eelnõu, millega soovitakse võõrandada Pärnu linnale kuuluvale osaühingule Pärnu Haldusteenused (registrikood 10340352) Pärnu Koolide Sihtasutuse poolt Pärnu linnale üle antav sõiduki haagis REPSO 751.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 04.05.11
|
2205 |
|
|
02.05.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 2. mai istungist
| 02.05.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 2. mai istungist | X |
|
|
Öörahu aja ajutine muutmine
Arvestades Pärnu linnas toimuvaid suviseid meelelahutusüritusi, mille kestvus võib ulatuda üle südaöö, otsustati kehtestada öörahu ajutised muudatused perioodil 01. juuni kuni 31. august 2011 järgmiselt:
* 24. juunil 2011 öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00;
* 17. juulil 2011 öörahu alates kella 03.00 kuni 06.00;
* 14. augustil 2011 öörahu alates kella 02.00 kuni 06.00.
Sotsiaalhoolekandealase suunitlusega projektide toetamine
Otsustati eraldada toetust sotsiaalprojektidele:
* MTÜ Teotahe sotsiaalprojekti „Toetavad tegevused raske ja sügava puudega laste peredele“ toetuseks 2542 eurot ja sotsiaalprojekti „ Vaimupuudega inimeste iseseisvuse toetamise õppelaager“ toetuseks 1987 eurot;
* MTÜ Pärnumaa Paljulapseliste Perede Liidu sotsiaalprojekti „Lasterikaste emade pidupäev“ toetuseks 200 eurot;
* MTÜ Laste Õiguste Liidu sotsiaalprojekti „Seikluskasvatus kuriteoennetusena“. toetuseks 1000 eurot;
* MTÜ Pärnumaa lapsevanemate ja noorte koolituskeskuse sotsiaalprojekti „Kõik koos“. toetuseks 1000 eurot;
* MTÜ Vanem Vend Vanem Õde sotsiaalprojekti „Vanem Vend, Vanem Õde kevadkoolitus 2011” toetuseks 860 eurot;
* MTÜ Pärnu Pimedate Ühing u sotsiaalprojekti “Tervisepäev Laiksaare loodusradadel”. toetuseks 244 eurot;
* MTÜ Hingerahu sotsiaalprojekti “Erivajadustega inimeste spordipäev 2011” toetuseks 500 eurot;
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja sotsiaalprojekti “Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine” toetuseks 1000 eurot;
* MTÜ Pärnu Diabeetikute Seltsi sotsiaalprojekti „ Tervise edendamine-spordipäevade korraldamine“ projekti toetuseks 610 eurot.
Volituste andmine
Volitati kuni 26. oktoobrini 2015 sotsiaalosakonna vanurite ja puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti Katrin Tsuimani Pärnu Linnavalitsuse esindajana sooritama piiratud teovõimega täisealise nimel isiku hoolduse ja raviga seotud tegevusi ja toiminguid, tehinguid ja toiminguid Sotsiaalkindlustusametis, toiminguid Eesti krediidiasutustes ning Maksu- ja Tolliametis.
Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 300 eurot Pärnu Võimlemisklubile Rüht 20. tegevusaasta tähistamiseks toimuva võimlemispeo korraldamise toetuseks ja Pärnu Linnavalituse majandusosakonnale 194,67 eurot europrojekti Pärnu Tehnika-ja Tööõpetusmaja infrastruktuuri väljaarendamine mitteabikõlbuliku osa tagastamiseks.
Linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel
Otustati korraldada linnavara kasutusse andmine kirjalikul enampakkumisel ning kasutusse antakse Pärnus Akadeemia tn 1 asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga 95,7m2 .
Alghind - üürimäär 450 (nelisada viiskümmend) eurot kuus; üürilepingu tähtaeg 5 (viis) aastat; enampakkumise tagatisraha 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumide kasutamisega seotud kulud - tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud äriruumide kasutamisega, s.h äriruumidega seotud halduskulud, maksud (maamaks) ja koormised (kindlustusmaksed).
Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
OÜ Paulaton kasutab Vee tn 4 asuvas hoones paiknevaid äriruume alates 13.02.2006. Ruumides tegutseb mänguasjade kauplus. OÜ Paulaton esitas taotluse üürilepingu jätkamiseks, kuid mitte seni kehtinud üürimääraga.
Otsustati anda otsustuskorras alates 16.02.2011 kuni 31.12.2011 OÜ Paulaton kasutusse Pärnu linnas Vee tn 4 asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga 203,4m2 .
Lepingu eseme kasutamise otstarve on kaupluse ruumid, üürimäär äriruumide kasutamise eest on 647 eurot kuus (ei sisalda käibemaksu) ning lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma äriruumi kasutamisega seotud kulusid, milleks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud äriruumi kasutamisega s.h äriruumiga seotud halduskulud, maksud (maamaks) ja koormised (kindlustusmaksed). Üürimäära vähendamine on tingitud ruumide koosseisus olevate keldriruumide suurest osakaalust (72,9m2) ja muudatustest üüriturul. Linnavolikogu otsusega kinnitati müügitingimused, kuid ostjat ei ole seni leitud. Lepingu jätkamine annab võimaluse jätkata ostja otsimist.
Tasuta parkimislubade andmine
Väljastati Pärnu Linnavalituse kantseleile Pärnu linna tasulisel parkimisalal parkimiseks 33 ilma registreerimisnumbrita parkimisluba ning üheksa parkimisluba mootorsõidukite registreerimisnumbriga 643MGS, 702MGS, 649MGS, 648MGS, 646MGT, 701MGS, 703MGS, 721 MGS ja 722 MGS.
Pärnu Linnavolikogu ostus „Pardi tn 2d kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Pärnu Linnavalitsuse 06. septembri 2010 korraldusega nr 422 algatati Pärnus Pardi tn 2d kinnistu detailplaneering ülesandega krundile kahekordse eramu ja kõrvalhoone ehitamiseks võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ja linnaehituslike tingimuste määramine.
Planeeritav maa-ala paikneb Pärnu Kesklinna linnaosas Pardi tänava ja sellest lähtuva tupiktänava nurgal. Pardi tn 2d kinnistu on kahest küljest avatud tänavafrondile.
Planeeringuala suuruseks on ca 1750 m2, millest elamumaa krunt moodustab 909 m2 suuruse ala. Krundil asub amortiseerunud kuur ja kasvab mõni üksik puu. Planeeritavasse alasse on haaratud ka tänavakrunt, mille suhtes käesolev planeering mingeid muudatusi ei kavanda.
Planeeritava kinnistu olemasolev katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Pärnu linna üldplaneeringuga on Pardi tn 2d krundi kasutamise juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa, mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Planeeringuga Pardi tn 2d kinnistu piire ei muudeta. Olemasolev kuur on ette nähtud lammutada.
Detailplaneeringu lahendus lubab krundile rajada kaks hoonet, elamu ja kõrvalhoone, lubatud suurima ehitusaluse pindalaga kokku 270m2 , sellest 240m2 kavandatakse põhihoone maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks. Elamule lubatud maksimaalne kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast on 9,0m ja kõrvalhoone kõrgus on 5,0m. Hoonete maksimaalne maapealne korruselisus elamu puhul on kaks korrust ja kõrvalhoone on lubatud ehitada ühekorruseline.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Pardi tn 2d krundi kasutamise juhtotstarbeks 100% pereelamumaa (EP).
Krundil likvideeritakse hoonestuse alla jäävad puud ja väheväärtuslik isetekkeline haljastus. Krunt haljastatakse vähemalt 40 % ulatuses. Tulenevalt krundi suurusest ja kahest hoonestusalast planeeritakse krundile madalhaljastust.
Olemasolevat liikluskorraldust planeeringuga ei muudeta. Parkimine korraldatakse oma krundi piires.
Käesolev detailplaneering ei planeeri uusi tehnotrasse. Krundi varustamine toimub juba olemasolevate trasside baasil.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta Pärnu linna üldplaneeringut määrates Pardi tn 2d krundi maksimaalseks täisehitusprotsendiks 30 % krundi pinnast.
Pärnu linna üldplaneeringu seletuskiri p.2.1.1 kehtestab tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja näeb väikeelamumaa kruntidele ette ehitusaluse pinna suuruse protsentides. 900-1200 m² suurusega krundi lubatud max täisehitusprotsent üldplaneeringu kohaselt on 25 %.
Piirkonnas kehtiva Pärnu Linnavolikogu 17. aprilli 2003 otsusega nr 40 kehtestatud Karusselli tn 32 ja 32A detailplaneering nägi ette maa-ala kruntimise mitmeks elamukrundiks ja määras neile ehitusõiguse. Planeeritud alal ansamblisse kuuluval kolmel naaberkrundil on põhihoone ehitusaluseks pinnaks määratud max 240 m2, mis moodustab krundi pinnast 30%. Kuid Pardi tn 2d krundi pinnast on lubatud täis ehitada 25%. Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse Pardi tn 2d krundile kavandatava põhihoone aluseks pinnaks samuti kehtestada max 240 m2. Krundi struktuurist tulenevalt soovitakse säilitada ka võimalus ehitada kõrvalhoone, mille läbi suureneb üldplaneeringuga krundile määratud ehitusaluse pinna suurus krundi pinnast. Planeeringuga kavandatud arhitektuurse mahu paigutamine annab põhjenduse ületada üldplaneeringuga ette antud krundi soovitatavat suurimat täisehituse protsenti.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgi elluviimiseks tehakse ettepanek kavandatava ehitusõigusega määrata Pardi tn 2d krundi täisehitusprotsendiks 30 %.
Üldplaneeringu muutmine Pardi tn 2d kinnistu osas ei põhjusta olulisi muudatusi linnaruumis ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.
Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Pardi tn 2d kinnistu detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Õhtu põik 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
Pärnu Linnavalitsuse 26. mai 2008 korraldusega nr 388 algatati Pärnus Õhtu põik 3 kinnistu detailplaneering eesmärgiga muuta üldplaneeringuga määratud tootmismaa juhtotstarve elamu- ja ärimaaks. Pärnu Linnavolikogu 27. jaanuari 2011 otsusega nr 5 on detailplaneeringu projekt vastu võetud.
Planeeritav maa-ala paikneb Pärnu Kesklinna linnaosas Õhtu põigi ja Vana-Tallinna tänava nurgal, mis jääb vanalinna olulisima peatänava – Rüütli tänava Vallikääru poolsesse otsa. Õhtu põik 3 krunt asetseb vanalinna serval Vallikääru pargiala kõrval.
Planeeringuala suuruseks on ca 1768 m2, mis asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal reg nr 27007 ja arheoloogiamälestisel, asulakoht reg nr 11793.
Pärnu linna üldplaneeringuga on Õhtu põik 3 krundi kasutamise juhtotstarbeks määratud tootmismaa, mis tulenes asjaolust, et üldplaneeringu koostamise ajal tegutses sellel kinnistul õmblusvabrik. Praeguseks on õmblusvabrik oma töö lõpetanud.
Tootmistegevuse jätkamine Õhtu põik 3 krundil ei ole tootmistegevuste vajadusi arvestades jätkusuutlik ning ei vasta linna arengukava ning üldplaneeringu üldisele põhimõttele tootmisettevõtted vanalinnast välja viia.
Planeering näeb ette üldplaneeringus ettenähtud tootmismaa juhtotstarbe (juhtfunktsiooni) muutmise korruselamumaa ja ärimaa juhtotstarbeks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe ja juhtotstarvete osakaalude osas, määrates Õhtu põik 3 krundi kasutamise juhtotstarbeks 40-60% ärimaa (Ä) ja 40-60% korruselamumaa (EK).
Üldplaneeringu muutmise põhjendus.
Üldplaneeringu kohaselt on Õhtu põik 3 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon tootmismaa, Rüütli tn 2 kinnistul ärimaa ja Õhtu tn 5 kinnistul väikeelamumaa. Tulenevalt kinnistute suuruse vahekorrast on Õhtu - Õhtu põik - Vana-Tallinna - Rüütli tänavate vahelise kvartali valdavaks maakasutuse sihtotstarbeks üldplaneeringu kohaselt tootmismaa.
Ümbruskonnas (naaberkvartalites) asuvad kahe kuni kolme korruselised ühiskondlikud hooned, ärihooned ja korterelamud. Sihtotstarbed on ärimaa, elamumaa ja ühiskondlike hoonete maa.
Õhtu põik 3 krunt ei ole tootmismaa sihtotstarbele sobiv asukoht.
Algselt koolihooneks ehitatud ja hiljem õmblustöökojaks laiendatud hoonekompleks on oma ehituslikult konstruktsioonilt ja ruumijaotuselt massiivne, jäik ja kohmakas ning seetõttu raskesti ja vaid ülemääraste kuludega uute tootmisettevõtete vajadustele kohaldatav. Sellise hoonestuse puhul puudub võimalus piisavalt kiiresti ja paindlikult ruumijaotust vastavalt tehnoloogilistele vajadustele muuta. Ruumiline kitsikus ei taga laienemise võimalust ning muudab kauba ning toorme ladustamise suhteliselt kalliks.
Planeeritav kinnistu asub kvartalis, mis paikneb Pärnu kesklinna serval linna põhilise äritänava - Rüütli tänava alguses. Viimase paari aastakümne areng on Rüütli tänava rolli äritänavana oluliselt kahandanud. Seepärast on soovitav kesklinnas sh vanalinna kinnistutel iga üksiku kinnistu eripärast ja omanike soovidest lähtuvalt, säilitada ärifunktsioonid ning luua võimalused nende igakülgseks tekkeks. Ärimaa sihtotstarve on planeeritavale kinnistule sobivam kui tootmismaa.
Samas on kesklinn, sh vanalinn, traditsiooniline elamuala. Elamisfunktsioon on Pärnu linna arengukava ja üldplaneeringu kohaselt kesklinnale sobilik funktsioon.
Monofunktsionaalsete hoonete ja kinnistute või sellistest kinnistutest koosnevate alade kujundamine kesklinna viib paratamatult piirkondade tekkele, mis kaotavad kesklinnale iseloomuliku toime ja lakkavad kesklinnana toimimast. Äri- ja elamisfunktsioon moodustavad suurepäraselt teineteist täiendava terviku. Elamisfunktsioon aitab hoida linna elavana ka tööajavälisel ajal.
Ärifunktsioon sobib kõige paremini hoonestuse esimesele korrusele, vähem 2. korruse pindadele ja ei ole sobiv kavandatava kolmanda korruse ruumidele. Teise ja kolmanda korruse pindadele on sobivam elamufunktsioon. Kinnistu asukoht kesklinna, jõe ja rannarajooni lähedal muudab selle elukohana vägagi atraktiivseks.
Kinnistu paiknemine vahetult Vallikääru parkide kõrval loob elanikele head keskkonnatingimused.
Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud kinnistu asukohaga linnasüdame ja pargiala vahel. Elamu- ja ärifunktsioon tugevdavad ja elavdavad vanalinna kui linna loomuliku keskuse toimimist Rüütli tänava alguses.
Tootmismaa juhtfunktsiooni muutmine korruselamumaa ja ärimaa juhtotstarbeks vastab linna arengukava ja üldplaneeringu, aga samuti vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse põhimõtetele.
Planeeringuga Õhtu põik 3 kinnistu ja selle naaberkinnistute piire ei muudeta.
Õhtu põik 3 kinnistu detailplaneeringu lahendus lubab krundile rajada ühe hoone lubatud suurima ehitusaluse pindalaga 1300 m2. Detailplaneeringuga määratud hoonestusala on paigutatud U-tähe kujuliselt Õhtu põik ja Vana-Tallinna tänava äärde ja kinnistu lõunapiirile. Õhtu põik ja Vana-Tallinna tänava poolne hoonestusala piir on kvartali perimetraalse hoonestuse säilitamise eesmärgil kohustuslik ehitusjoon. Hoonestus on piirile nõuetekohase tuletõkkeseina rajamisega naaberkinnistu Rüütli tn 2 hoonestusega kokku ehitatud. Hoonestus võib olla kuni 3 maapealse ja kuni 1 maaaluse korrusega. Kõigi hooneosade 3. korrus kujundatakse katuseluukidega katusekorrusena. Lubatud hoone kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast on võrdne olemasolevate hoonete kõrgustega. Keskmiseks ümbritseva maapinna kõrgusmärgiks on arvestatud 3.20abs.
Planeeringuga määratakse krundi kasutamise sihtotstarbeks 40-60% ärimaa (BB, BT - bürood, stuudiod, ateljeed, koolitusettevõtted, teenindusettevõtted) ja 40-60% korterelamumaa (EK).
Tulenevalt Õhtu põik 3 kinnistu paiknemisest muinsuskaitsealal, on olemasoleva hoone remondi ja juurdeehituse arhitektuursed tingimused määratud muinsuskaitse eritingimustega.
Kaeve- ja pinnasetöödel on nõutavad arheoloogilised uuringud.
Planeeringuga nähakse ette linnakeskkonnas tavapäraste keskkonnakaitseabinõude rakendamine.
Sõlmitud on isikliku servituudi seadmise leping mürast tulenevate mõjutuste talumiseks. Servituut ulatub kogu Õhtu põik 3 kinnistule.
Müraservituudiga on seatud kohustus taluda Vallikääru ja Vallikääru aasa vabaõhuürituste, liuvälja taustamuusika jt piirkonnas avalike üritustena korraldatavate sündmuste põhjustatud müra. Korterite ehitamisel on võimalik kasutada ehituslikke lahendusi, mis vähendavad kontserdipaiga läheduse tõttu tekkiva müra levimist korterite siseruumidesse. Servituudi seadmine on vajalik nii era- kui ka üldiste huvide kaitseks, sest selle abil tagatakse olemasoleva kontserdipaiga toimimine. Samuti saavad elamispinna omandamisel ostjad informatsiooni kontserdipaigaga seotud mõju kohta.
Krundil puudub reaalne kõrghaljastuse rajamise võimalus. Planeeringuga soovitatakse konteinerhaljastuse kasutamist siseõues.
Olemasolevat liikluskorraldust ja krundile juurdepääsu planeeringuga ei muudeta. Planeeringulahendus näeb ette parkimiskohad kuni 19 autole.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.
Õhtu põik 3 kinnistu detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
Detailplaneeringu üle on teostatud planeerimisseaduse kohast järelevalvet ja maavanem on Õhtu põik 3 kinnistu detailplaneeringu heaks kiitnud ja teinud ettepaneku see kehtestada.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kehtestada Õhtu põik 3 kinnistu detailplaneering.
Kuu tn 12a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Planeerimisseaduse § 10 lõigete 1, 5 ja 6, § 12 lõigete 1 ja 31, Pärnu Linnavolikogu 30. juuni 2009 määruse nr 18 “Pärnu linna ehitusmäärus” § 4 punkti 2 alusel ja arvestades ruumilise planeerimise komisjoni 11. aprilli 2011 töökoosoleku protokolli:
Otsustati algatada Kuu tn 12a kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundile uue kõrvalhoone ja olemasoleva elamu laiendamiseks võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine ja linnaehituslike tingimuste määramine. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajadusel vajalik erinevate lahenduste läbi kaalumine ning lõplik lahendus võib kujuneda erinevaks sellest, mida algselt sooviti.
Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
Detailplaneeringuga kavandatav ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lg 1 mõistes, mistõttu ei ole vajalik teostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks.
Detailplaneering koostada vastavalt Pärnu linna ehitusmääruses sätestatud nõuetele ja arvestades “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõudeid”, millised on kättesaadavad Pärnu linna kodulehelt (http://www.parnu.ee/index.php?id=669);
Kehtivaid detailplaneeringuid, mida algatava detailplaneeringu koostamisel peab arvestama, ei ole.
Detailplaneeringu eskiislahendus esitada ruumilise planeerimise komisjonile ülevaatamiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks.
Detailplaneering kooskõlastada Lääne-Eesti Päästekeskusega. Vajadusel määrab täiendavad kooskõlastused Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond. Detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkinnisasjade omanikega ja tehnovõrkude omanike või valdajatega.
Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb huvitatud isikul sõlmida Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnaga leping detailplaneeringu menetluses osalemiseks.
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada ühe kuu jooksul pärast detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist detailplaneeringu algatamise teatise ilmumine ajalehes Pärnu Postimees ja Pärnu linna koduleheküljel ning detailplaneeringualale nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise paigaldamine vähemalt kuuks ajaks.
Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul korralduse tegemisest ei ole detailplaneeringut vastu võetud.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 02.05.11
|
2202 |
|
|
| 25.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 25. aprilli istungist
|
|
| 18.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 18. aprilli istungist
|
|
11.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 11. aprilli istungist
| 11.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 11. aprilli istungist | X |
|
|
Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna määramise komisjoni koosseisu kinnitamine
Kinnitati Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna määramise komisjoni uus koosseis alljärgnevalt
Esimees: Jane Mets - abilinnapea
Liikmed: Ela Tomson - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja
Virve Laube - Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialist
Liivi Kaasik - Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja
Grete Naaber - 2009. aasta Johann Voldemar Jannseni auhinna laureaat
Iira Igasta - ajaleht Pärnu Postimees tegevtoimetaja
Ago Anderson - linnavolikogu esindaja
Auli tn 4 lähiaadressi andmine, ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ja nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks
15.04.1996 esitas isik Pärnu Linnavalitsusele avalduse Pärnus, Auli tn 4 maa ostueesõigusega erastamiseks.
Anti ostueesõigusega erastatava maa lähiaadressiks Auli tn 4. Määrati Auli tn 4 asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 858 m². Nõustuti sellega, et isik erastab ostueesõiguse alusel maatüki asukohaga Auli tn 4, Pärnu, pindala 858 m², 1993.a maa maksustamishind 1750 eurot, maa sihtotstarve 100% elamumaa (001; E)
Moodustatavale katastriüksusele nime andmine ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine
Anti moodustatavale katastriüksusele nimi ning määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt: Kastani põik T2- ehituskrundi nr 2131, pindala – 2651 m², sh rajatiste alune pind 1102 m², sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind – 3390 eurot.
Kastani tänaval moodustatavatele katastriüksustele nime andmine ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine
Anti Kastani tänaval moodustatavatele katastriüksustele nimi ning määrataiehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt: Kastani tänav T1- ehituskrundi nr 2129, pindala – 2270 m², sh rajatiste alune pind 815 m², sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind 2910 eurot.
Kastani tänav T2, ehituskrundi nr 2130, pindala – 4850 m², sh rajatiste alune pind 4135 m²
sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind 6210 eurot.
3. Jõe tänaval moodustatavale katastriüksusele nime andmine ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine
Anti 3. Jõe tänaval moodustatavale katastriüksusele nimi ning määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt: 3. Jõe tänav T3- ehituskrundi nr 2125, pindala – 1112 m², sh rajatiste alune pind 387 m², sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind 1420 eurot.
Liiva tänaval moodustatavale katastriüksusele nime andmine ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine
Anti Liiva tänaval moodustatavale katastriüksusele nimi ning määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt: Liiva tänav T2- ehituskrundi nr 2127, pindala – 607 m², sh rajatiste alune pind 364 m², sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind 780 eurot.
Pilli tänaval moodustatavale katastriüksusele nime andmine ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine
Anti Pilli tänaval moodustatavale katastriüksusele nimi ning määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt: Pilli tänav T1- ehituskrundi nr 2126, pindala – 1594 m², sh rajatiste alune pind 455 m², sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind 2040 eurot.
Suur-Jõe tänaval moodustatavale katastriüksusele nime andmine ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine
Anti Suur-Jõe tänaval moodustatavale katastriüksusele nimi ning määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt: Suur-Jõe tänav T3- ehituskrundi nr 2128, pindala – 340 m², sh rajatiste alune pind 266 m², sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind 440 eurot.
Vingi tänaval moodustatavale katastriüksusele nime andmine ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine
Anti Vingi tänaval moodustatavale katastriüksusele nimi ning määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa järgmiselt: Vingi tänav T3- ehituskrundi nr 2124, pindala – 1154 m², sh rajatiste alune pind 537 m², sihtotstarve – transpordimaa (007; L) 100%, maa maksustamishind – 1480 eurot.
Raha eraldamine reservfondist
Otsustati eraldada linnavalitsuse reservfondist Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale 630 eurot MTÜ Bowlinguagentuur poolt Pärnus 1.-10.juulil 2011.a korraldatava rahvusvahelise bowlinguturniiri Pärnu Open Cup toetamiseks ning majandusosakonnale 291 eurot tehnilise vee kaevu ajutiseks katmiseks.
Munitsipaalharidus- ja kultuuriasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord
Määrusega kehtestatakse Pärnu Linnavalitsuse hallatava haridus- ja kultuuriasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise kord.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, huvikooli seaduse lõike, etendusasutuse seaduse ja rahvaraamatukogu seaduse alusel kehtestab kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks konkursi läbiviimise korra linnavalitsus.
Munitsipaalharidusasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 30.06.2008 määrusega nr 13.
Seoses 2010. aastal linnavalitsuses toimunud struktuuri muudatusega, mille alusel moodustati haridus- ja kultuuriosakond, tekkis vajadus reguleerida ka kultuuriasutuste juhtide vaba ametikoha täitmiseks konkursi läbiviimist. Samuti vajas seni kehtinud kord kaasajastamist ja paindlikumaks muutmist.
Määrusega reguleeritakse edaspidi Pärnu Linnavalitsuse hallatavate koolide, lasteaedade, huvikoolide, Pärnu Linnaorkestri ja Pärnu Keskraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks konkursi läbiviimise korraldamist. Kui linnavalitsus peab vajalikuks Pärnu Linnagalerii ja Õppenõustamiskeskuse juhi vabale ametikohale konkursi läbiviimist, siis lähtutakse samuti samast korrast. Nimetatud ametikohale konkursi läbiviimise kohustust õigusaktid ei sätesta.
Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumisel
Otsustati korraldada linnavara kasutusse andmise eelläbirääkimistega pakkumine Pärnus Nikolai tn 3 asuvas hoones paiknevate ruumide üldpinnaga 59,6m2 kasutusse andmiseks toitlustusteenuse osutamiseks.
Üürilepingu tähtaeg on 5 aastat, suvehooajal on kohustus paigaldada õuealale hooajaline laiendus (õueala suurus ca 30m2), lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ruumide kasutamisega seotud kulud (kõrvalkulud). Eelläbirääkimistega pakkumise tingimusteks on üürimäära alghind 200 eurot kuus ning tagatisraha 200 eurot.
Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine
Pärnu Linnavalitsuse 24.jaanuari 2011.a. korraldus nr 30 „Kasutusloa väljastamine“ väljastati kasutusluba Pärnus, Ringi tn 44a kinnistul rekonstrueeritud elamu kasutusele võtmiseks.
21. veebruaril 2011.a. esitas Ringi tn 44 omanik vaide Pärnu Linnavalitsuse 24. jaanuari 2011.a. korraldusele nr 30 „Kasutusloa väljastamine“. Kuna vaides esinesid puudused, andis Pärnu Linnavalitsus vaide esitajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 03.märtsil 2011.a. esitas vaide esitaja Pärnu Linnavalitsusele vaide täpsustused, kuid ka sellest ei selgunud, kuidas vaidlustatud korraldus riivab vaide esitaja õigusi. 21.märtsil 2011.a. toimus Pärnu Linnavalitsusel vaide puuduste arutelu, kus lepiti kokku, et vaide esitaja esitab täiendused kümne päeva jooksul. 28.märtsil 2011.a. esitas vaide esitaja täiendused, millega muuhulgas palub tunnistada kehtetuks piiriprotokoll kinnistute Ringi 44/ Ringi 44a osas.
23.märtsil 2011.a. teavitas Maa-amet Pärnu Linnavalitsust, et Ringi tn 44 omanik on vaidlustanud Ringi tn 44a kinnistu mõõdistamise. Maa-amet on pöördunud mõõdistaja poole, kes teeb Ringi tn 44a kantastriüksuse kontrollmõõdistamise hiljemalt 24.aprilliks 2011.a. Kuna käesoleva vaide läbivaatamisel omab tähtsust Ringi tn 44a mõõdistamine, siis on vajalik oodata ära kontrollmõõdistamise tulemused.
Lähtudes eeltoodust otsustati pikendada esitatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 11.04.11
|
2181 |
|
|
06.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 6. aprilli istungist
| 06.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 6. aprilli istungist | X |
|
|
Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste muutmine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 20. märtsi 2008 määrust nr 9 „Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine”.
Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste muutmise vajadus tuleneb seoses linnavalitsuses 2010. aastal toimunud struktuuri muudatustega. Muudatuste tulemusel asendatakse põhimäärustes sõna „haridusosakond“ sõnadega „haridus- ja kultuuriosakond“ ja sõna „rahandusosakond“ sõnadega „raamatupidamise teenistus“. Samuti ühtlustatakse ja täpsustatakse huvikooli õiguslik seisund ja viiakse kooskõlla teiste linnavalitsuse hallatavate asutustega (koolid, lasteaiad). Huvikoolid on Pärnu Linnavalitsuse hallatavad munitsipaalhuvikoolid. Direktorite atesteerimise nõue tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et 2010. aastal loobuti direktori atesteerimise nõudest üleriigilisel tasandil.
Põhimäärustesse lisati säte, mille kohaselt lisaks huvikooli seadusele, huviharidusstandardile ja asutuse põhimäärusele, lähtuvad huvikoolid ka muudest õigusaktidest, sh. Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2010 määrusest nr 63 „Pärnu linna arengudokumentide menetlemise kord“ . Seoses sellega tunnistatakse kehtetuks need põhimäärused §-d, mis reguleerisid huvikooli arengukava menetlemist osaliselt.
Põhimäärustes tunnistatakse kehtetuks punkt, mille kohaselt töösisekorraeeskirja kinnitab direktor, kooskõlastades selle eelnevalt tööinspektsiooniga. Seda põhjusel, et 2009. aastal jõustunud töölepingu seadus ei sätesta enam töösisekorraeeskirja mõistet ja tööinspektsiooniga kooskõlastamise nõuet.
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid eelarvelisi kulutusi.
Pärnu linna 2011. aasta esimese lisaeelarve kinnitamine.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse kinnitada Pärnu linna 2011.aasta I lisaeelarve.
Pärnu linna 2011. aasta esimese lisaeelarve koostamise tingis peamiselt riigieelarve tasandus- ja toetusfondist Pärnu linnale eraldatava toetussumma suurenemine 490 000 euro võrra võrreldes kinnitatud eelarvega ja 2010. aasta likviidsete varade jääk summas 976 000 eurot.
Pärnu linna 2010 aasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse sulgeda Pärnu linna 2010. aasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud summas 7 532 000 (seitse miljonit viissada kolmkümmend kaks tuhat) krooni ning suunata 2010. aasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud Pärnu linna 2011. aasta eelarve kulude katteks.
Linnavara võõrandamine
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse võõrandada avalikul kirjalikul või interneti keskkonnas läbi viidaval enampakkumisel Pärnu linnas asuvad kinnistud:
Kaubasadama tee 2 (kinnistusregistriosa nr 2731805, katastritunnus 62501:042:0016, sihtotstarve 100% tootmismaa (003;T), pindala 63528 m2 . Kinnistul asuvad hooned ehitisregistrikoodidega 120191906,120192479,120598321 ja rajatis ehitisregistrikood 220191907. Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega AS Pärnu Sadam, kasuks tähtajaga 24.01.2095);
Kaubasadama tee 4 (kinnistusregistriosa nr 2732005, katastritunnus 62501:042:0018, sihtotstarve 100% tootmismaa (003;T), pindala 4454 m2 . Kinnistul asub hoone ehitisregistrikoodiga 120192026. Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega AS Pärnu Sadam kasuks tähtajaga 24.01.2095);
Roostiku 2 (kinnistusregistriosa nr 2732105, katastritunnus 62501:042:0019, sihtotstarve 100% tootmismaa (003;T), pindala 14969 m2 . Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega AS Pärnu Sadam tähtajaga 24.01.2095);
Roostiku 6 (kinnistusregistriosa nr 2732305, katastritunnus 62501:042:0021, sihtotstarve 100% tootmismaa (003;T), pindala 101186 m2 . Kinnistul asuvad hoone ehitisregistrikood 120602701 ja rajatised ehitisregistrikoodidega 220192095, 220248379, 220606199. Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega AS Pärnu Sadam kasuks tähtajaga 24.01.2095);
Roostiku 8 (kinnistusregistriosa nr 2732405, katastritunnus 62501:042:0022, sihtotstarve 100% tootmismaa (003;T), pindala 71225 m2 . Kinnistul asub rajatis, ehitisregistrikood 220606199. Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega AS Pärnu Sadam kasuks tähtajaga 23.01.2096);
Kinnistud võõrandatakse enampakkumisel ühe müügiobjektina. Müügiobjekti enampakkumise alghind on 1 445 000 (üks miljon kakssada kaheksakümmend tuhat) eurot.
Tagatisraha suuruseks on kirjaliku enampakkumise korral 144 450 (ükssada nelikümmend neli tuhat nelisada viiskümmend) eurot, interneti keskkonnas läbi viidava enampakkumise korral 3200 eurot.
Linnavara võõrandamine otsustuskorras
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse võõrandada otsustuskorras ostuhinnaga 115 050 (ükssada kuuskümmend tuhat) eurot mittetulundusühingule Pärnu Shalomi Abikeskus Pärnu linnas Rääma tn 40b asuv hoonestatud kinnistu registriosa nr 419205, pindala 4516m2, maa sihtotstarve- ühiskondlike ehitiste maa.
Võõrandatav kinnistu koormatakse enne müügilepingu sõlmimist reaalservituudiga kinnistu Rääma 38b (registriosa nr 374205, katastritunnus 62507:026:2890, pindala 3772 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa) kasuks. Reaalservituudi sisuks on servituudiala kasutamine laste mänguväljakuna. Reaalservituut seatakse tasuta ja tähtajaga kuni Rääma tn 38b asuva kinnistu võõrandamiseni.
Linnavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras
Pärnu linnas Lembitu tn 1 asuv hoonestatud kinnistu on MTÜ Selts Raeküla kasutuses alates 01. veebruarist 2005. Kinnistul paiknevas hoones tegutseb “Raeküla Vanakooli Keskus”. Lembitu tn 1a asuval kinnistul paiknev kuur on MTÜ Selts Raeküla kasutuses alates 31. augustist 2007, kuur anti kasutusse eesmärgiga see renoveerida. Mõlemad kasutuslepingud lõpevad 12. aprillil 2011, kuid “Raeküla Vanakooli Keskuse” tegevuse jätkamine senises tegevuskohas on linnale vajalik, seetõttu tuleks uuendada ka kasutuslepinguid .
MTÜ Selts Raeküla on töötanud ka jätkuprojektide leidmise eesmärgil ja koostab eeltaotlust “Raeküla Vanakooli Keskus – kogukond noorte ja noored kogukonna heaks” osalemiseks meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine” investeeringute kava koostamise konkursil. Konkursi üheks tingimuseks taotlejale on, et omataks kasutuslepingut, mis tagab investeeringu kasutamise vähemalt viis aastat pärast tööde teostamiste lõppu. Kavandatava investeeringuga planeeritakse vana koolihoone (Lembitu 1) ja selle vahetusläheduses paiknev amortiseerunud kuur (Lembitu 1a) renoveerida ja sisustada inventariga, mis võimaldavad laiendada ja arendada “Raeküla Vanakooli Keskuse” avatud noortekeskuses ja koolituskeskuses pakutavaid tegevusi.
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse anda kuni 12. aprillini 2019 otsustuskorras tasuta MTÜ Selts Raeküla kasutusse Pärnus Lembitu tn 1 asuv kinnistu koos kinnistul paikneva 994,4m2 üldpinnaga hoonega ning Pärnus Lembitu tn 1a asuval kinnistul paiknev kuur üldpinnaga 41,6m2.
Pärnu linna arengudokumentide menetlemise kord
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse sätestada Pärnu linna arengudokumentide liigid, nende koostamise algatamise, koostamise, avalikustamise, rahastamise, järelevalve, seire ja muutmise korra.
Määrust ei rakendata Pärnu linna üldplaneeringu, Pärnu linna eelarvestrateegia, koolieelsete lasteasutuste ja etendusasutuse arengukava menetlemisele.
Pärnu linna eelarvestrateegia koostatakse vastavalt eraldi Pärnu linna volikogu kehtestatud korra alusel.
Linnavalitsuse liikme ametisse kinnitamine
Riigikogu liikme staatuse seaduse § 4 sätestab, et Riigikogu liikme ametiga ühitamatu töö- või teenistussuhe loetakse lõppenuks Riigikogu liikme ametivande andmise päevast, kui töö- või teenistussuhet ei ole lõpetatud või töösuhet peatatud enne ametivande andmise päeva.
Arvestades, et Pärnu Linnavalitsuse liige Annely Akkermann andis Riigikogu liikme ametivande 4. aprillil 2011, on tema teenistussuhe Pärnu Linnavalitsuse liikmena lõppenud
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 17 on valitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine volikogu ainupädevuses.
Linnapea esitab esildise uue abilinnapea ametisse kinnitamiseks hiljemalt enne volikogu istungit.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 06.04.11
|
2174 |
|
|
04.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 4. aprilli istungist
| 04.04.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 4. aprilli istungist | X |
|
|
Pärnu linna koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamine
Kinnitati Pärnu Kadri Tänava Lasteaia, Pärnu Kastani Lasteaia, Pärnu Lasteaia Kelluke, Pärnu Kesklinna Lasteaia, Pärnu Liblika Tänava Lasteaia, Pärnu Lasteaia Mai, Pärnu Männipargi Lasteaia, Pärnu Lasteaia Pillerpall, Pärnu Lasteaia Päikesejänku, Pärnu Lasteaia Pöialpoiss, Pärnu Raeküla Lasteaia, Pärnu Tammsaare Lasteaia, Pärnu Lasteaia Trall ning Pärnu Ülejõe Lasteaia arengukavad aastani 2015 uues sõnastuses.
Teatri publikupreemiate määramine
Määrati 2011. aasta Pärnu Teater Endla publikupreemia järgmiselt:
1.1. Parim naisnäitleja Piret Palu
(näitlejanimega Piret Laurimaa) 435,00 eurot
1.2. Parim meesnäitleja Priit Loog 217,50 eurot
1.3. Parim meesnäitleja Sepo Seeman 217,50 eurot
1.4. Parima lavastuse “Põletus” lavastaja Tiit Palu 435,00 eurot
Pärnu Raekoja saali ürituste korraldamiseks kasutusse andmise ning Pärnu Linnagalerii poolse teenindamisega kaasnevate teenuste tasumäärade kehtestamine
Kehtestati Pärnu linnas Nikolai tn 3 saali ühekordsete ürituste korraldamiseks kasutusse andmise eest võetava tasumäärad järgmiselt:
Nikolai tn 3 asuvas hoones paiknev saal (raekoja saal) etendusasutustele, professionaalsetele muusikakollektiividele ja teistele korraldajatele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kontsertide, etenduste ja muude kultuuriürituste korraldamine:
- üritustele kestusega kuni 4 tundi 15 (viisteist) eurot tund (ei sisalda käibemaksu);
- iga järgnev lisatund 20 (kakskümmend) eurot (ei sisalda käibemaksu);
- eelnimetatud punktides toodud hinnad ei sisalda Pärnu raekoja saalis asuva kontsertklaver Estonia häälestamist professionaalse klaverihäälestaja poolt.
Nikolai tn 3 asuvas hoones paiknev saal (raekoja saal) ürituse läbiviimiseks riiklikul pühal etendusasutustele, professionaalsetele muusika-kollektiividele ja teistele korraldajatele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kontsertide, etenduste ja muude kultuuriürituste korraldamine:
- üritustele kestusega kuni 4 tundi 30 (kolmkümmend) eurot tund (ei sisalda käibemaksu);
- iga järgnev lisatund 40 (nelikümmend) eurot (ei sisalda käibemaksu);
- eelnimetatud punktides toodud hinnad ei sisalda Pärnu raekoja saalis asuva kontsertklaver Estonia häälestamist professionaalse klaverihäälestaja poolt.
Nikolai tn 3 asuvas hoones paiknev saal (raekoja saal) vastuvõttude, seminaride, koosolekute, infopäevade, esindusürituste jms läbiviimiseks:
- üritustele kestusega kuni 2 tundi 60 (kuuskümmend) eurot (ei sisalda käibemaksu);
- iga järgnev lisatund 50 (viiskümmend) eurot (ei sisalda käibemaksu).
Linnakantselei otsuse alusel on õigus korraldatava ürituse eesmärki arvestades nimetatud tasumäärasid vähendada või tasust loobuda.
Uus tn 4 asuvas hoones paiknev saal:
- üritustele kestusega kuni 2 tundi 60 (kuuskümmend) eurot (ei sisalda käibemaksu);
- iga järgnev lisatund 50 (viiskümmend) eurot (ei sisalda käibemaksu).
Ürituse läbiviimiseks vajaliku teeninduse (garderoobiteenus) osutamine:
- üritustele kestusega kuni 4 tundi 15 (viisteist) eurot üks teenindaja (ei sisalda käibemaksu);
- iga järgnev lisatund 5 (viis) eurot ühe teenindaja kohta (ei sisalda käibemaksu);
- üritusele kestusega kuni 4 tundi, mis toimub riiklikul pühal 30 (kolmkümmend) eurot üks teenindaja (ei sisalda käibemaksu);
- iga järgnev lisatund üritusele, mis toimub riiklikul pühal 10 (kümme) eurot ühe teenindaja kohta (ei sisalda käibemaksu);
Nikolai tn 3 asuvas hoones paiknev saal (raekoja saal) etendusasutustele, professionaalsetele muusikakollektiividele ja teistele korraldajatele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kontsertide, etenduste ja muude kultuuriürituste jms korraldamine proovide läbiviimiseks ilma sellele järgneva kontserdi või etenduseta:
- proov kestusega kuni 2 tundi 9 (üheksa) eurot (ei sisalda käibemaksu);
- iga järgnev lisatund 4 (neli) eurot (ei sisalda käibemaksu).
Käesoleva korralduse punktides nimetatud tasumäärasid ei rakendata Pärnu Linnavolikogu istungitele, Pärnu Linnavolikogu komisjonide ja fraktsioonide koosolekutele, Pärnu Linnavalitsuse struktuuriüksuste ja Pärnu Linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt korraldatavatele üritustele.
Volitati Pärnu Linnagalerii juhatajat korraldama Pärnu linnas Nikolai tn 3 ja Uus tn 4 asuvates hoonetes paiknevate saalide ühekordseteks üritusteks kasutusse andmist ja sõlmima kasutuslepinguid käesolevas korralduses sätestatud tingimustel.
Volituste andmine
Volitati Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (registrikood 10788733) viima läbi Rahandusministeeriumi, Pärnu Linnavalitsuse ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahel 21.02.2011 sõlmitud koostöö- ja käsunduslepingust tulenevaid CO2 emissiooni vähendamise investeeringute riigihankeid, täitma kõiki riigihangete läbiviimisega seotud riigihangete seadusest tulenevaid kohustusi ning tegema hankemenetlusega seotud toiminguid, sealhulgas kinnitama riigihanke komisjoni koosseisu, valima hankemenetluse liigi, võtma vastu kõiki riigihanke menetlusega seonduvaid otsuseid, kinnitama ja muutma hankedokumente, sõlmima hankelepingut ja esindama hankijat hankemenetlusega seotud vaidlustustes, teostama toiminguid Riiklikus riigihangete registris ning sõlmima vastavaid hankelepinguid Pärnu Linnavalitsuse nimel.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole on avaldusega pöördunud isik, et saada nõusolek riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks enda nimele. Isiku seaduslik esindaja, ema, elab ja töötab Soome Vabariigis ning isik on täiskasvanu, kuid õppides päevases õppes, on õigustatud saama riiklikke peretoetusi kuni õppeaasta lõpuni. Isik on oma õpingute kohta esitanud ka õppeasutuse tõendi ning sotsiaalosakonnale on omapoolse nõusoleku riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks oma poja nimele esitanud ka isiku ema.
Otsustati jätkata riiklike peretoetuste maksmist isiku eest isiku nimele.
Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole on avaldusega pöördunud isik nõusoleku saamiseks riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks enda nimele. Isiku seaduslik esindaja, ema, elab ja töötab Soome Vabariigis ning isik elab ja õpib Pärnus. Omapoolse nõusoleku riiklike peretoetuste maksmise jätkamiseks oma tütre nimele on esitanud ka alaealise ema.
Otsustati jätkata riiklike peretoetuste maksmist isiku eest isiku nimele.
Vana-Rääma tn 18 kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine ja lähiaadressi andmine
Anti moodustatavale katastriüksusele lähiaadressiks Vana-Rääma tn 18y.
Nõustuti sellega, et isik erastab järgmise maatüki: maa asukoht Vana-Rääma tn 18y, Pärnu; pindala 165 m²; maa maksustamishind 950 eurot ning maa sihtotstarve 100% elamumaa (001; E).
Riigihanke “Laenu võtmine SEB ja Nordea Panga laenukohustuste ning OÜ Steniard kapitalirendi kohustuse refinantseerimiseks” pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine
Pärnu Linnavalitsus korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke “Laenu võtmine SEB ja Nordea Panga laenukohustuste ning OÜ Steniard kapitalirendi kohustuse refinantseerimiseks”. Hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks esitati 4 pakkuja poolt pakkumused järgmiste osade kohta:
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469) osa 1;
Swedbank AS (registrikood 10060701) osa 1 ja 2;
Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal (registrikood 11460555) osa 1 ja 2;
AS SEB Pank (registrikood 10004252) osa 1 ja 2.
Kvalifitseeriti ja tunnistati vastavaks riigihanke “Laenu võtmine SEB ja Nordea Panga laenukohustuste ning OÜ Steniard kapitalirendi kohustuse refinantseerimiseks” hankemenetlusel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, Swedbank AS, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal ning AS SEB Pank kuna pakkujate majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
Tunnistati hankemenetlusel edukateks pakkumusteks kui hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamiskriteeriumi arvestades kõige madalama hinnaga pakkumused:
Osa 1 - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitatud pakkumus maksumusega 321 042,82 (kolmsada kakskümmend üks tuhat nelikümmend kaks koma kaheksakümmend kaks) eurot ilma käibemaksuta;
Osa 2 - AS SEB Pank (registrikood 10004252) esitatud pakkumus maksumusega 669 596,76 (kuussada kuuskümmend üheksa tuhat viissada üheksakümmend kuus koma seitsekümmend kuus) eurot ilma käibemaksuta.
Sõlmida riigihanke “Laenu võtmine SEB ja Nordea Panga laenukohustuste ning OÜ Steniard kapitalirendi kohustuse refinantseerimiseks” hankedokumentide alusel laenulepingud
Osa 1 - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga;
Osa 2 – AS-ga SEB Pank.
Pärnu Linnavolikogu otsus „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks seoses projekti kavandite esitamisega “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine” meetme raames“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse esitada järgmised projektikavandid seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljakuulutatud “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine” projekti kavandite esitamise lisavooruga investeeringute kava täiendamiseks:
Projekt „Pärnu Kunstikooli hoone rekonstrueerimine ja hoovimaja õppehooneks välja ehitamine“
Projekt „Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja motomaja renoveerimine“.
Soovitakse luba võtta varalisi kohustusi nimetatud projektide omafinantseeringu katmiseks: Projekti „Pärnu Kunstikooli hoone rekonstrueerimine ja hoovimaja õppehooneks välja ehitamine“ omafinantseeringuks 44 160 euro ulatuses aastatel 2013-2014;
Projekti „Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja motomaja renoveerimine“ omafinantseeringuks 23 790 euro ulatuses aastatel 2013-2014.
Pärnu Linnavolikogu otsus „AS Taastusravikeskus Estonia põhikirja muutmine ja aktsiakapitali suurendamine seoses europõhisele aktsiakapitalile üleminekuga“
Suunatakse volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kinnitada seoses europõhisele aktsiakapitalile üleminekuga AS Taastusravikeskus Estonia põhikiri uues redaktsioonis.
Lähtudes eelolevast suurendada lihtsustatud korras AS Taastusravikeskus Estonia aktsiakapitali ja lugeda aktsiakapitali uueks suuruseks 2 786 912.00 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 639.20 eurot.
Soovitakse katta aktsiakapitali suurendamise vahe summas 364.12 eurot akumuleeritud kasumi arvelt.
Pärnu Linnavolikogu otsus „AS Pärnu Vesi põhikirja muutmine ja aktsiakapitali suurendamine seoses europõhisele aktsiakapitalile üleminekuga“
Suunati volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse kinnitada seoses europõhisele aktsiakapitalile üleminekuga AS Pärnu Vesi põhikiri uues redaktsioonis.
Lähtudes eeltoodust suurendada lihtsustatud korras AS Pärnu Vesi aktsiakapitali ja lugeda aktsiakapitali uueks suuruseks 9 566 694,40 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 6,40 eurot.
Soovitakse katta aktsiakapitali suurendamise vahe summas 13 206,74 eurot ülekursi (summas 1 045,90 eurot) ja kohustusliku reservi (summas 12 160,84 eurot) arvelt.
Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud "Linnavara valitsemise kord" muutmine
Vastavalt Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud linnavara valitsemise korrale kuulub volikogu pädevusse hoonestusõiguse seadmine juhul kui seatava hoonestusõiguse tähtaeg ületab 50 aastat.
Taoline regulatsioon on esile kutsunud olukorra, kus hoonestusõiguse seadmisega seonduv otsustusõigus on ebaproportsionaalselt suures ulatuses delegeeritud linnavalitsusele. Seda, et linnavalitsus omab antud küsimuses liialt suurt otsustusõigust, võib järeldada määruse „Linnavara valitsemise kord“ üldistest põhimõtetest – näiteks sätestab § 19, et linnavara võõrandamise otsustab volikogu, kui võõrandatava vara müügi alghind on 127 823.30 eurot või üle selle.
Viiekümne aastase perioodiga hoonestusõiguse maksumus ületab paljudel juhtudel volikogu poolt vara võõrandamisele seatud rahalist piirangut ja seega ei ole linnavalitsusele antud otsustusõigus kooskõlas õigusakti üldise iseloomu ja ausa vara valitsemise põhimõtetega.
Tulenevalt eeltoodust teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku suurendada volikogu pädevust hoonestusõiguse seadmisel ning sätestada linnavalitsuse volituste piiriks kuni 10 aastat.
Eelnõu määrusena vastuvõtmine ei mõjuta linnaeelarve tulusid ega kulusid.
Suunati volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise kord“ järgnevalt:
1) paragrahvi 32 lõige 1 punkt 1 alapunkt a muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„a) hoonestusõiguse seadmisel tähtajaga 10 aastat või vähem;”
2) paragrahvi 32 lõige 1 punkt 2 alapunkt a muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„a) hoonestusõiguse seadmisel tähtajaga üle 10 aasta;”.
Määrus jõustub 1. juunil 2011.
Pärnu Linnavalitus ei toeta Pärnu Linnavolikogu keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõud “Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud “ Linnavara valitsemise kord” muutmine”.
Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud “ Linnavara valitsemise kord” sätestab linnavara koormamise hoonestusõigusega alljärgnevalt:
Ҥ 32. Linnavara koormamise otsustamine
(1) Linnavara koormamise otsustab:
1) linnavalitsus:
a) hoonestusõiguse seadmisel tähtajaga 50 aastat või vähem;
----------
d) hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras käesoleva korra § 37 punktide 1, 5 ja 6 alusel;
2) volikogu:
a) hoonestusõiguse seadmisel tähtajaga üle 50 aasta;
b) hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras käesoleva korra § 37 punktide 2 - 4 alusel.
§ 37. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras
Hoonestusõiguse võib seada otsustuskorras:
1) omanikuhoonestusõigusena;
2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
3) linna osalusega äriühingute kasuks;
4) sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja spordiobjektide rajamiseks;
5) kinnisasjale, millele hoonestusõiguse seadmiseks korraldatud enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine tunnistati vähemalt kahel korral nurjunuks ja nimetatud kinnisasja ei ole otstarbekas võõrandada, kusjuures otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise tasu suurus ei tohi olla väiksem nurjunuks tunnistatud enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise hoonestusõiguse tasu algsuurusest;
6) linnamaal asuva(te) ehitis(t)e omaniku kasuks, kui linn ja ehitis(t)e omanik on selles kokku leppinud maareformi seaduse § 7 lõikest 2 lähtudes. ”
Korra alusel, so alates 28.06.2001 on koormatud kinnistud hoonestusõigusega 21 korral, millest 17 korral on hoonestusõiguse seadmise otsustanud volikogu. Enamik hoonestusõigusi on seatud kas otsustuskorras või on hoonestusõiguse koormamisega võetud linnale varalisi kohustusi, mistõttu on otsuse vastuvõtmine hoonestusõigusega koormamiseks olnud volikogu pädevus. Seega enamus otsusustest hoonestusõiguse seadmiseks on kuulunud volikogu pädevusse.
Lähtuvalt eeltoodust ei ole otsuse eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, et vajadus korda muuta tuleneb olukorrast, et praegune regulatsioon on kutsunud esile olukorra, kus hoonestusõiguse seadmisega seonduv otsustusõigus on ebaproportsionaalselt suures ulatuses delegeeritud linnavalitsusele, vastavuses tegeliku olukorraga.
21-st hoonestusõigusest on kolmel korral sätestatud hoonestusõiguse kestuseks alla 10 aasta
(kinnistutele asukohtadega Suur-Sepa 16 ,Riia mnt 129, Oja tn 97), ühel korral 10 aastat (kinnistu asukohaga Suur-Posti 18B), kahel korral 25 aastat ja ülejäänud juhtudel 33 või enam aastat.
Juhul, kui sätestada linnavalitsuse pädevuseks hoonestusõiguse seadmisel kuni 10 aastaks, antakse linnavalitsusele õigus, mida ei ole praktilises elus võimalik teostada ja antud õigus osutuks illusoorseks. Hoonestusõiguse eesmärgiks on koormata kinnisasja selliselt, et hoonestajal on õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on olnud kas ehitise püstitamine või oluline investeering olemasoleva ehitise rekonstrueerimiseks. Tegemist on hoonestaja poolt olulise investeeringuga, mistõttu alla 10 aastase kestvusega hoonestusõigus seatakse praktikas väga harva. Pärnu linna poolt seatud kümne ja alla kümneaastase tähtajaga hoonestusõigused on eranditult olnud seotud linnale vajalike ehitiste püstitamisega ja ka nendel juhtudel on otsustuse vastu võtnud volikogu.
Samuti ei ole mõistlik hakata praegu muutma korda ka põhjusel, et korra muutmine on ettevalmistamisel ja kavatsus suunata volikokku vastuvõtmisele II poolaastal.
|
|
|
|
|
|
Teade sisestatud: 04.04.11
|
2171 |
|
|
| 28.03.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 28. märtsi istungist
|
|
| 14.03.11 Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 14. märtsi istungist
| | | |
