Pärnu on uimastiennetuse tegevuse põhiprioriteediks seadnud kaitsta sihtgrupina veel mittetarbivaid noori uimastite eest ning tegeleda esmase ennetustööga turvalisema ja uimastivabama keskkonna nimel.

Erinevad uuringud näitavad, et uimastite pruukimine Eesti noorte hulgas on viimaste aastate jooksul järsult tõusnud. Kui 1995. aastal oli Eesti õpilastest hulgas uimasteid proovinuid 7%, siis 2003. aastal juba 24%. Viimased uuringutulemused näitavad, et vähemalt korra elus on narkootikume proovinud kogunisti 34,8% ehk enam kui kolmandik 16-24 aastastest noortest. Samas on noorte teadlikkus uimastite tarbimisest tekkida võivatest kahjudest jätkuvalt väga madal.

2006. aastal Pärnu õpilaste seas tehtud uuringust selgus, et 4313 õpilasest kasutas tubakatooteid 819 last, poisid mõnevõrra rohkem kui tüdrukud. Alkoholi tarbinuid oli 2760 õpilast, kellest 524 poissi ja 276 tüdrukut tarbivad seda tihti. Narkootilisi aineid oli proovinud 647 õpilast. Tarvitajate enamus on narkootikume tarvitanud kas ühe korra (55%) või teevad seda harva (36%). Korduvaid tarvitajaid on kokku 1,8% ja enda arvates sõltuvuses 0,9% vastanutest. Tüdrukuid oli siinkohal poole võrra vähem kui poisse.

Uimastite tarbimine on salakavala kulgemisega. Enamasti algab see esimese suitsu, seejärel dringi ning lõpuks esmase narkootikumi tarvitamisega. Sealt edasi on väga väike samm esimese seaduserikkumise või koguni kuriteoni. Seetõttu on äärmiselt oluline viia ennetustegevus lasteaedadesse ja koolidesse, et riskikäitumist ennetada.

Laste ja noorte hoiakuid ja väärtushinnanguid on võimalik muuta vaid läbi pideva selgitustöö uimastite tarbimisega seotud kahjulikkusest ja riskidest. Koolidel, spetsialistidel ja muudel institutsioonidel tuleb teha tööd, mis kahjuks paljudes kodudes tegemata on jäänud.

Arvestades rahvusvahelist kogemust, on uimastitsõltuvuse ennetamine ühiskonnale oluliselt odavam kui elamine koos uimastisõltuvuses ühiskonnaliikmetega.