Detailplaneeringute algatamised

27.05.13 - Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

27.05.13 - Lubja, Härma, Vastla tänavate vahelise ala ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine

27.05.13 - Pärnu Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur-Jõe tänavate piirkonna detailplaneeringu koostamise algatamine

20.05.13 - Vana-Rääma tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

20.05.13 - Ringi tn 14a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

22.04.13 - Suur-Kuke tn 26a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

22.04.13 - Rüütli tn 20 // 22 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

22.04.13 - Ilvese tn 8 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

22.04.13 - Lembitu tn 16 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

08.04.13 - Mere pst 12 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

08.04.13 - Raba tn 20a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

01.04.13 - Suvituse tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

25.03.13 - Emajõe tn 12a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

18.03.13 - Kuldse Kodu tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

18.03.13 - Sadama tn 15 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

18.02.13 - Sadama tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

18.02.13 - Kooli tn 37 // Kanali tn 3a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

21.01.13 - Savi tn 5 // 7 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

14.01.13 - Tamme tn 11a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

Detailplaneeringute avalikustamised

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

14. juunist kuni 1. juulini 2013 toimub Raba tn 18 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni 2007 korraldusega nr 463 algatati Raba tn 18 kinnistu detailplaneering eesmärgiga krundile üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa juhtotstarbe (juhtfunktsiooni) muutmiseks ärimaa juhtfunktsiooniks.

Planeeringu algatamisel püstitatud eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu koostamise algatamisel seatud eesmärke. Detailplaneeringu koostamise üheks ülesandeks on krundile ehitusõiguse määramine, millega on määratletud hoonete suurim lubatud arv, kõrgus ja ehitusalune pindala ning kuidas krunti kasutatakse. Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu ülesandeks Raba tn 18 krundi jagamine kaheks: pereelamumaa ja tee- ning tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krundiks.

Detailplaneeringu ala suurus on 2000 m2, mis asub Räämal Ehitajate tee ja Raba tänava ristmiku alal ning hõlmab hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Raba tn 18 kinnistut. Ala külgneb lõuna poolt Raba tn 16, lääne poolt Lille tn 35 kinnistuga, põhja poolt jätkuvalt riigi reservis olevale maakatastrisse kandmata maale jääva Lille tänava lõiguga ja ida poolt jätkuvalt riigi reservis olevale maakatastrisse kandmata maale jääva Raba tänava lõiguga.

Planeeringuala kontaktvööndi põhiliseks osaks on elamukvartal, mille olulisemaks linnaehituslikuks mõjuteguriks on Via Balticana toimiv Ehitajate tee.

Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on Raba tn 18 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE) ja planeeringuga ei ole kavas seda muuta.

Planeeringulahendus.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada Raba tn 18 kinnistu kaheks krundiks. Detailplaneeringu arendaja ja Eesti Vabariigi vahel eelnevalt sõlmitud notariaalsele lepingule on planeeringualale moodustatava uue krundi EK-01 suuruseks valitud 175 m2. Krundi kasutamise sihtotsotstarbeks kogu ulatuses on määratud 100% tee ja tänava maa (LT), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% transpordimaa (L). Krundile ehitusõigust ei määrata. Krunt on hiljem ette nähtud liita Raba tänavaga.

Jagamise teel moodustatavale 1825 m2 suurusele elamumaa krundile on kavandanud püstitada kaasaegsetele nõuetele vastav ühepereelamu ja kõrvalhoone nii, et nende hoonete arhitektuursed lahendused rõhutaksid igati Rääma piirkonna olulisust. Krundile võib püstitada hooned lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 365 m2. Elamu suurim lubatud kõrgus on 9,0 m ja kõrvalhoone suurim kõrgus on 5,0 m mõõdetuna hoonet ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest.

Krundile kavandatud hoonestusala piiridesse võib püstitada kaks 20 m² väikeehitist, mille ehitusalused pinnad arvestatakse krundile lubatud ehitusaluse pinna sisse. Sellest tulenevalt on Raba tn 18 kinnistule lubatud suurimaks hoonete arvuks 4.

Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% pereelamumaa (EP), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% väikeelamumaa (EE).

Planeeringuala haljastuse ning heakorrastuse lahendused koos maaüksusele sobivate väikevormide valikuga kuuluvad täpsustamisele planeeringualale püstitatava uue ühepereelamu ja kõrvalhoone eelprojekti koostamise käigus.

Planeeringuala parkimisvajadused tuleb lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardis EVS 843:2003 sätestatud parkimisnormatiividele. Parkimine korraldatakse oma krundi piires.

Kruntide detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed ning muud nõuded on antud planeeringu põhijoonisel esitatud tabelis, mida tuleks käsitleda koos põhijoonisel esitatuga.

Planeeringulahendus tagab normaalse kruntide kasutuse ja annab vajadusel võimaluse läbi viia maakorralduslikke toiminguid. Raba tn 18 kinnistu detailplaneering ei esita ettepanekut kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni ulatuslikuks muutmiseks põhilahenduse osas ja ei näe ette kehtiva üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist. Lisaks eelöeldule ei esita Raba tn 18 kinnistu detailplaneering põhilahenduse muutmisena muud kohaliku omavalitsuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kavandades Raba tn 18 kinnistu jagamise teel ühele kruntidest transpordimaa juhtfunktsiooni ei ole tegemist Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse olulise ega ulatusliku muutmisega planeerimisseaduse § 9 lg 7 punktide 1-3 tähenduses.

Detailplaneeringu lahendus arvestab ümbritseva hoonestuslaadi ja hoonestustihedusega. Planeeringuga kavandatu ei kahjusta kuidagi naaberkruntide kasutamise võimalusi.

Planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal ning selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi mälestist ega sellega seotud kaitsevööndit. Planeeringuala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamispindade tekkimiseks sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud piirkonnas ja täpsustatakse Ehitajate tee ja Raba tänava ristmiku liikluskorraldust.

Detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga, lahendus on otstarbekaks ja optimaalne, üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.

Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur – Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00 – 16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee . Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Raba tn 18 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavalitsuse 20. mai 2013 korraldus nr 256)

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et 19. aprillist kuni 17. maini 2013 toimus Pärnu rannaniidul asuvate Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala, Papiniidu tn 90 kinnistu ja lähiala ning Hirve tänava pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneeringu avalik väljapanek, mille ajal laekus Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala planeeringulahenduse kohta üks avaldus.

Lisaks laekunud ettepanekule taotletakse detailplaneeringutega ehituskeeluvööndi vähendamist Pärnu linnas vastavalt detailplaneeringute joonisel „Põhijoonis“ näidatud lahendustele.

Kutsume Teid planeeritavate territooriumite avalike väljapanekute tulemuste avalikule arutelule, mis toimub 3. juunil 2013 kell 16.00 Pärnu Linnavalitsuses, aadressil Suur-Sepa tn 16 I korrusel asuvas planeeringute saalis nr 103.

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

30. maist kuni 27. juunini 2013 toimub Pärnus, Rääma pargi kvartali detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavolikogu 20. aprilli 2006 otsusega nr 51 algatati Rääma pargi kvartali

detailplaneering ülesandega korrastada kvartalis maakasutust, täpsustada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtfunktsioonide ulatust. Eesmärgiks selgitada välja planeeringuala kruntidele võimalikud ehitusmahud ja määrata linnaehituslikud ning arhitektuursed tingimused.

Detailplaneeringu ala suurus on ca 10 ha (10 1270 m2). Planeeritav ala paikneb Pärnus Räämal. Planeeringuala on valdavalt avalikkusele suunatud funktsiooniga kvartal, mis piirneb Rääma, Raba, Oja ja Männi tänavatega. Alal paikneb mitmeid ühiskondlikke asutusi – kool, lasteaed, kirik, noorte tehnikamaja ning üldkasutatav park. Kvartali kõrghaljastuse osakaal on suur ja rekreatiivsus kõrge tänu haljasalal kasvavatele mändidele ja kvartalit läbivale Rääma ojale. Lisaks ühiskondlikele funktsioonidele paikneb kvartali kirdeosas ka vähesel määral elamufunktsiooni.

Planeeringuala lähiümbrus on linna vahevöönd, kus valdavalt on väikeelamumaa. Piirkonna suurim tööstusala on planeeringuala naabruses, Rääma ja Raba tänavate ristmiku läheduses asuv Wendre AS territoorium. Kirsi, Oja, Raba ja Ilvese tn kvartalisse jääb suurem korterelamute grupp.

Planeeritava ala lähiümbruse saab jagada kaheks: Oja ja Männi tn poole jääb monofunktsionaalne eramajade piirkond ja Raba tn poole jääb polüfunktsionaalne, tootmismaade, äride ja elamupiirkonna segahoonestusala. Nimetatud piirkondade hoonestus pärineb valdavalt eelmise sajandi 60. aastatest.

Rääma asum tervikuna on üsna väheste avalike haljasaladega ning ainsa polüfunktsionaalse haljasalana on asumis väga oluline Rääma park. Rääma park on ühenduses lähedalasetseva Pärnu jõe kalda haljasriba ja kergliiklusteega (kallasrada). Rääma pargi haljastus on silmapaistev oma põliste mändide poolest.

Kvartali olulisemaks linnaehituslikuks mõjuteguriks on Rääma ja Raba tänavad.

Kehtiv linna üldplaneering näeb alale ette üldmaa, ühiskondlike hoonete maa ja väikeelamumaa juhtfunktsioone. Üldplaneering määrab Rääma pargi säilitatavaks puhkealaks ja koos Rääma oja kallastega ( mõlemal kaldal 4m ulatuses) rohelise koridori osaks.

Detailplaneeringuga nähakse Männipargi lastepäevakodule seoses Raba tn silla rajamisega ette uus asukoht Männi tänava ja oja vahelisel alal.

Planeeringulahendus.

Planeeritaval alal käsitletakse kokku 16 krunti. Planeeritava ala kruntimine on kajastatud detailplaneeringu seletuskirja tabelis nr 3 ja kruntimise joonisel.

Kruntidele kavandatud detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu seletuskirja tabelis nr 4. „ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“, mida tuleks käsitleda koos põhijoonisega.

Tulenevalt kvartali soodsast asukohast, rekreatiivsest väärtusest ja kvartali olemasolevast suurest ühiskondlikust funktsioonist kavandatakse käesoleva planeeringuga kvartalist terviklik peamiselt avalikkusele suunatud funktsioonidega kvartal.

Kvartali krundistruktuuris on kavandatud muutus läbi jätkuvalt riigi omandis oleva maa lahendamise ja Raba tn 1 ja Rääma pargi kinnistute piiride muutmise.

Olemasolevalt kulgeb Rääma oja Raba tn 1 kinnistul ja jätkuvalt riigi omandis oleval maa alal. Kuna Rääma oja moodustab olulise osa linna rohekoridorist on detailplaneering teinud ettepaneku Rääma pargi territooriumi laiendamiseks, liites pargi alale Rääma oja. Samas on ka Raba tn 1 kinnistust kõrghaljastuslikult väärtuslik osa liidetud pargi kinnistule. Rääma pargi, krundi kasutamise sihtotstarbega 100% haljasala maa, suuruseks on kavandatud 36 605 m2 (Pos 3).

Arvestades kavandatavast sillast tuleneva perspektiivse liiklusintensiivsuse kasvuga Rääma-Raba ja Oja-Raba tänavate ristmikel on hetkel Rääma tn 38b krundil paiknev lasteaed kavandatud üle viia kvartali keskmesse planeeritud 5522 m2 suurusele krundile aadressiga Raba tn 1b (Pos 13). Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa.

Rääma tänava äärne ala on kavandatud avalikkusele suunatud äri-ja ühiskondlikele funktsioonidele. 3795 m2 suuruse Rääma tn 38b (Pos 1) ja 4516 m2 suuruse Rääma tn 40b (Pos 2) kruntide kasutamise sihtotstarveteks on määratud 75-100% teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuse maa; kultuuri- ja kogunemisasutuse maa ja 0-25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa; kontori- ja büroohoonete maa.

Kvartali keskmes arendatavale äritegevusele on seatud tingimuseks, et tegevus peab olema suunatud sotsiaalsete-, tervise- ja puhketeenuste pakkumisele. Kvartali ühiskondliku funktsiooniga alad on määratud peamiselt haridusasutuste maaks aga ka raamatukogu, sakraalehitiste, teadus, haridus ja lasteasutuste ja sotsiaalhoolekandeasutuste maaks.

Uus krunt on määratud Männi tn 2 paiknevale EMK Pärnu Agape koguduse kirikule (Pos 4). 4291 m2 suurusega krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 95-100% sakraal- ja tavandihoone maa, 0-5% alajaama maa. Kirikuhoonele ette nähtud kirikutorni ehitamise võimalus.

Männi tänava ääres on elamumaa arvelt suurendatud ühiskondlike hoonete maa osakaalu.

Uus 1446 m2 suurune krunt (Pos 5) on määratud Männi tänav 8 paiknevale eramule, krundi kasutamise sihtotstarbega 100% pereelamumaa.

1945 m2 suuruse Männi tn 10 (Pos 6) krundi kasutamise sihtotstarbeks jääb 100% pereelamumaa või korterelamu maa.

Männi tn 10a ja 12 kinnistud on kavandatud liita ning moodustada üks 3014 m2 suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt (Pos 7). ) Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 75-100% teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuse maa; kultuuri- ja kogunemisasutuse maa ja 0-25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa.

Aadressil Raba tn 3 ja 21 690 m2 suurusel krundil asub Rääma kool (Pos 11). Raba tn 3 asub riikliku muinsuskaitse all olev üksikobjekt – Vana-Rääma koolihoone Kultuuriministri käskkirjaga on kultuurimälestisele kehtestatud kaitsevöönd, mis ulatub kinnistu piirideni.

Raba tn 3 kinnistul asub mälestis, mille kaitsevööndiks on Raba tn 3 kinnistu piir. Raba tn 3 kinnistu piire ning kaitsevööndi piiri ei muudeta. Kõnnitee tarvis on planeeringus ette nähtud Raba tn 3 kinnistule teeservituut. Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb mulla- ja ehitustööd Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa. Olemasolevale koolile juurdeehituse võimalust ei ole ette nähtud.

Raba tn 1 (Pos 15) ja Raba tn 1b (Pos 13) kruntidele ehitusõiguse määramisel on aluseks olnud Raba tn 1 hoone ehitustehniline ekspertiis. Ekspertiisi hinnangul on kinnistul paiknev peahoone halvas seisus ja renoveerimine kulukas. Raba tn 1 kinnistul paiknevad hooned on enamuses nähtud ette likvideeritavatena.

Kvartali keskmes paiknevast Raba tn 1 kinnistust on kõrghaljastuslikult väärtuslik osa liidetud pargi kinnistule. Hetkel hoonestatud ala on jagatud kaheks krundiks, millest ühele on kavandatud lasteaed (Pos 13) ja teisele avalikkusele suunatud funktsiooniga ärihoone (Pos 15).

Raba tn 1 krundi suuruseks on kavandatud 6339 m2 ja krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 75-100% teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuse maa; kultuuri- ja kogunemisasutuse maa ja 0-25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa (Pos 15).

Kruntidele Pos 13 ja Pos 15 hoonestuse ja välialade lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia arhitektuurikonkurss. Arhitektuurikonkursis tuleb üheaegselt käsitleda mõlemat krunti, et leida parki sobiv uushoonestuse lahendus mis arvestaks nii hooneid ümbritseva keskkonna kui hoonete omavaheliste seostega. Hoonete stiil peab olema olemasoleva hoonestusega arvestav. Kuna on tegemist looduslikult kauni kohaga põlises pargis ja pargi servadel, peab keskkonda arendama harmooniliselt.

Planeeringualas Raba tn 1a krunt säilib oma endistes piirides suurusega 2380 m2 ja krundi kasutamise sihtotstarbega 100% kaitseväe polügoni ja laskevälja maa (Pos 14).

Raba tn 3a asuvast jätkuvalt riigi omandis olevast maa-alast ja Raba tn 1 kinnistust on moodustatud 1723 m2 suurune transpordimaa krunt (Pos 12), millel on lahendatud parkimine ja kergliikluse läbipääs Männi tänavalt Raba tänavale. Raba tn 3a asuv hoone on ette nähtud likvideerida.

Raba ja Rääma tänavate ristmikul on sillalt mahasõidu võimaldamiseks osa kõrghaljastuseta pargi osast ette nähtud loovutada liiklusmaa tarbeks (Pos 10).

Kavandatud krundid suurustega ja positsiooni numbritega: 399 m2 (Pos 10), 221 m2 (Pos 8), 398 m2 (Pos 9) ja 103 m2 (Pos 16) on planeeritud 100% tee ja tänavamaa kasutusega kruntideks.

On ette nähtud puhkealana säilitada Rääma park ning piki Rääma oja säilitada rohekoridor oja mõlemal kaldal 4 m ulatuses. Ojaäärne rohekoridor, Rääma park ja Pärnu jõe põhjakaldal asetsev rohekoridor on seotud ning moodustavad osa linna suurest rohevõrgustikust.

Planeeringuga säilitatakse maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Rääma park on planeeritud säilitada metsapargina. Võõrliikide istutamist parki tuleb vältida. Pargi jalgradasid tuleb säilitada pinnaseteedena. Rääma parki on erivanuses lastele vabaaja veetmiseks ette nähtud rajatiste alad. Rääma pargi korrastamiseks tuleb koostada eraldi kujundusprojekt. Projekteerimise staadiumis teostatakse dendroloogiline ülevaade.

Oja ja Männi tänavad jäävad kaherealisteks tänavateks.

Planeeringus on ära näidatud jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalused (vt põhijoonis). Kvartalit ümbritsevatele tänavatele on planeeritud jalgratta- ja jalakäijate teed. Oja tänava äärde kergliiklustee rajamine on planeeringuga ette nähtud Rääma kooli (Raba tn 3) krundi arvelt, nähes alale ette liiklusservituudi. Läbi kvartali ühendavad Männi ja Raba tänavaid kolm jalgratta- ja jalakäijate teed. Sissesõidud ja jalakäijate juurdepääsud on tähistatud põhijoonisel.

Ühiskondlike hoonete kruntidel Pos 1, Pos 2, Pos 7, Pos 11, Pos 13 ja Pos 15 normikohane parkimine on lahendatud omal krundil. Oma krundi piires on lahendatud parkimine ka elamukruntidel Pos 5 ja Pos 6.

Normikohast parkimist ei ole võimalik ette näha kruntidel Pos 4 (olemasolev kirik) ja Pos 14 (olemasolev lasketiir). Pos 4 krundile on mahutatud 6 kohta, ülejäänud parkimine on võimalik piirkonna avalikes parklates.

Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus.

Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks maa-ala ümberkruntimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks ja piirkonda sobituvate kasutamis otstarvetega kruntideks ja ehitustegevuse vallas kavandatavatele hoonetele arhitektuurinõuete seadmine. Planeeringuala paikneb Räämal, väljakujunenud avalikkusele suunatud funktsiooniga kvartalis. Kõnealune väärtuslik piirkond on kaasaegse linnaruumi loomise seisukohalt Pärnu linna jaoks oluline koht.

Pärnu linna üldplaneering on planeeritavale alale ette näinud peamiselt ühiskondlike hoonete ja üldmaa maakasutuse juhtfunktsioonid. Lisanduvalt on kvartalisse ette nähtud väikeelamumaa, ärimaa ja transpordimaa juhtfunktsioonid.

Antud detailplaneeringuga ei muudeta kvartali üldist avalikkusele suunatud kasutust. Enamjaolt täpsustatakse üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtfunktsioonide ulatust ja viiakse sisse muudatused mis on tingitud linnaruumi üldisest arengust.

Raba tn 3a (Pos 12) on Pärnu linna üldplaneeringuga kavandatud tootmishoonete maaks. Kuna maa-alal paiknev pumbamaja ei ole enam kasutuses ega ka perspektiivne on detailplaneering teinud ettepaneku kavandada alale avalikuks kasutuseks mõeldud parkla määrates maa-alale tee ja tänava maa krundi kasutuse, üldplaneeringu järgselt transpordimaa juhtfunktsiooni (L).

Raba tn 1 kinnistu territoorium on Pärnu linna üldplaneeringuga kavandatud ühiskondlike hoonete maaks. Antud detailplaneering teeb ettepaneku Raba tn 1 kinnistu jagamiseks. Krundile Pos 13 on määratud teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa sihtotstarve eesmärgiga lasteaia rajamiseks, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele ühiskondlike hoonete maa (Üh).

Krundile Pos 15 on määratud teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuse maa ning kultuuri- ja kogunemisasutuse maa sihtotstarve eesmärgiga hoolekandeasutuse rajamiseks, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele ühiskondlike hoonete maa (Üh) ja ärimaa (Ä).

Osa Raba tn 1 kinnistust liidetakse Rääma pargi alaga. Eelnevast tulenevalt säilib kogu Raba tn 1 kinnistu territooriumil avalikule kasutusele suunatud otstarve.

Üldplaneeringu järgne Raba tn 1a krundi maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on ühiskondlike hoonete maa (Üh). Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on riigikaitsemaa, kinnistul paikneb lasketiir, krundi kasutamise sihtotstarbeks on planeeringuga kavandatud kaitseväe polügoni ja laskevälja maa. Detailplaneering teeb ettepaneku Raba tn 1a maa-alale üldplaneeringuga määratud ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbe muutmiseks riigikaitsemaa (R) juhtfunktsiooniks.

Üldplaneeringu järgne Männi tn 10a krundi maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on väikeelamumaa (EE) ja Männi tn 12 krundi maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on ühiskondlike hoonete maa (Üh). Et suurendada kvartali ühiskondlikku kasutust on detailplaneering teinud ettepaneku Männi tn 10a ja Männi tn 12 kinnistute liitmiseks ja määranud uuele krundile ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt ärimaa juhtfunktsiooni (Üh/Ä).

Planeeringualasse jääb Rääma park ja Rääma oja. Vastavalt üldplaneeringule on ette nähtud avada Rääma oja kaldad 4m ulatuses mõlemalt poolt ning kasutada oja kaldaalasid linna roheliste koridoride koosseisus oleva alana.

Detailplaneeringuga kavandatav ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lg 1 mõistes, mistõttu ei ole vajalik teostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist ega anda ka eelhinnangut kvartalis väljakujunenud avalikkusele suunatud funktsioonide kavandamise olulisuse kohta, kuna muudatus ei mõjuta oluliselt ümbritsevat keskkonda selles piirkonnas ja kruntide kasutamine sobib olemasolevasse samalaadse kasutusega piirkonda.

Rääma park ja seda ümbritsev kvartal on kujunenud üheks oluliseks Pärnu kesklinna üldist arengut mõjutavamaks struktuuri osaks. Planeeritava ala keskkonnaseisund on hea. Täiendavaid keskkonnauuringuid ei ole vaja ehitusprojekti mahus teostada.

Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.

Planeering ei sea kitsendusi naaberkinnistutele ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee . Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Rääma pargi kvartali detailplaneeringu vastuvõtmine

(Pärnu Linnavolikogu 18. aprilli 2013 otsus nr 34)

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

27. maist kuni 25. juunini 2013 toimub A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Pärnu Linnavalitsuse 03. jaanuari 2012 korraldusega nr 7 algatati A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu detailplaneering ülesandega krundi jagamiseks ja neile võimalike uute ehitusmahtude väljaselgitamiseks ja ehitusõiguse määramiseks.

Detailplaneeringuala suurusega 22 479 m2 paikneb Pärnu kesklinnas ja hõlmab A. H. Tammsaare pst 39 kinnistut, mis on piiratud A. H. Tammsaare puiestee, Karja ja Villa tänavatega ning A. H. Tammsaare pst 41, Karja tn 97 ja 99 kinnistutega.

A. H. Tammsaare puiestee 39 kinnistul asub Pärnu Tennisehall koos sinna juurde kuuluvate väljakutega. Kinnistul paiknevad klubihoone (ehitisealune pind 130m2), tennisehall (ehitisealune pind 3668m2), ajutine tennisehall (ehitisealune pind 1512m2), inventari ladustamise, laste ja treenerite ruumid (ehitisealune pind 153m2) ning viis täismõõdus tenniseväljakut.

Planeeringualast lõunas paikneb ulatuslik haljasala, mis on varasemate planeeringutega elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks jagatud. Läände jääb uus-villade ala, itta haljasala ja koolistaadion. Planeeringuala ajaloolise kontaktvööndi üle A. H. Tammsaare puiestee moodustavad peamiselt kuni kahekorruselised viilkatustega elamud, mille vahele on aegade jooksul ehitatud mitmesuguse arhitektuurse lahendusega hooneid. Pikki A. H. Tammsaare puiestee merepoolset külge paiknevad mitmed kõrgema mahuga avalikkusele suunatud hooned moodustades suuremahulise hoonestuse ja haljasaladega vahelduva rütmi.

Piirkonnas kehtib A. H. Tammsaare pst 37 ja 39 kinnistute ja piirneva maa-ala detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu otsus 20.04.2006 nr 56). Kinnistute arendus on toimunud vastavalt kehtivale detailplaneeringule.

Maakasutuse sihtotstarve A. H. Tammsaare pst 39 kinnistul on 100% ühiskondlike ehitiste maa.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on A. H. Tammsaare pst 39 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud ühiskondlike hoonete maa (Üh).

Detailplaneering teeb ettepaneku A. H. Tammsaare pst 39 maa-alale üldplaneeringuga määratud ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbe muutmiseks ärimaa (Ä) juhtfunktsiooniks.

Planeeringulahendus.

Detailplaneeringuga jagatakse A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu kaheks: krunt P-1.1 pindalaga 20 922 m2 ja krunt P-1.2 pindalaga 1557 m2.

Krunt P-1.2 on planeeritud liita Karja tn 99 kinnistuga, krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% haljasalamaa (HP), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele üldmaa (Üm). Krundile ehitusõigust ei määrata.

Krundile P-1.1 on planeeritud kaks omavahel blokeeritud hoonestusala. Hoonestusalade määramisel kruntidele on arvestatud olemasoleva hoonestuse, linnaruumilise olukorra ning väljakujunenud ehitusjoontega, naaberkruntidel paikneva hoonestuse ja viimasele loomuliku päevavalguse tagamise, tuleohutuse tagamise ning hoonestuse juurdepääsude võimalikkusega. Nähakse ette lammutada planeeringualal asuvad klubihoone ja inventari ladustamise, laste ja treenerite ruumid.

Krundile P-1.1 on lubatud ehitada 4 hoonet lubatud suurima ehitisealuse pindalaga kokku 7500 m2 , krundi täisehituseks on planeeritud ligikaudu 36% krundi pinnast. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 16 m arvestatuna olemasolevast keskmisest maapinnast hoone vahetus läheduses.

Planeeringuga kavandatud hoonestusalal HA-1 paikneva ajutise tennisehalli asemele on lubatud rajada alaline spordiehitis, mille korruselisus on piiratud kolme maapealse korrusega.

Planeeringuga kavandatud hoonestusalale HA-2 on ette nähtud rajada hotell koos oma lisafunktsioonidega, mille hoonetuse korruselisus on piiratud viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega.

Kogu kokkuehitatud hoonekompleks; HA-1, HA-2 ja A. H. Tammsaare pst 41 kinnistul paiknev hooneosa; peavad moodustama arhitektuurse ja mahulise terviku.

Hoonestusaladest välja on lubatud ehitada kuni 10 kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga teenindavaid ja abihooneid Ehitusseaduse § 15 ja § 16 mõistes, kuid need peavad mahtuma krundile lubatud ehitusaluse pinna sisse. Vastavalt kehtivale ehitusseadusele tuleb enne väikeehitise püstitamist esitada Pärnu Linnavalitsusele vormikohane taotlus.

Planeeritav hoonestus tuleb sobitada keskkonda kasutades kaasaegse arhitektuuri võtteid ja planeeritava hoonestuse kasutusmugavust.

A. H. Tammsaare pst poole jääva hoonemahu parima arhitektuurse lahenduse saamiseks ning olemasoleva hoonemahuga tervikuks sidumiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

P-1.1 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 50-100% spordihoone- ja kompleksi maa (AS), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele ühiskondlike hoonete maa (Üh) või ärimaa (Ä);

0-50% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (BT), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele ärimaa (Ä); 0-50% majutushoone maa (BM), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele ärimaa (Ä).

Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas kruntide ehitusõiguse peatükis, mida tuleb vaadelda koos põhijoonisega.

Planeeringualal säilitatakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Likvideeritav kõrghaljastus kompenseeritakse juurdeistutusega krundi haljastamistööde käigus. Kruntide piiramisel on lubatud kasutada haljaspiiret, tara või nende kombinatsiooni. Piirded, väravad ja nende konstruktsioonid lahendatakse hoonete projektiga.

Krundil P-1.2 säilitatakse olemasolev haljastus. Täiendav haljastuslahendus antakse koos Karja tn 99 kinnistuga peale kruntide liitmist.

Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Krundi P-1.1 olev juurdepääs A. H. Tammsaare puiesteelt ja Villa tänavalt. Krundi P-1.2 teenindamiseks planeeritud põhijuurdepääs Villa tänavalt. Krundile P-1.1 on planeeritud 61 avatud parkimiskohta.

Üldplaneeringu muutmise põhjendus.

Käesoleva planeeringulahendusega jagatakse A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu kaheks ning kummalegi tekkinud krundile määratakse ehitusõigusega uus või täiendav maakasutuse juhtfunktsioon.

A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu detailplaneeringu lahendusest tulenevalt täpsustatakse üldplaneeringu maakasutuse plaani joonist nähes A. H. Tammsaare pst 39 kinnistust moodustatud krundi P-1.1 ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks ärimaad (Ä) ja krundi P-1.2 ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks üldmaad (Üm). Detailplaneering teeb ettepaneku krunt P-1.2 liita Karja tn 99 kinnistuga.

Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringu punktile 3.8. Ranna puhkepiirkond, planeeritakse puhkepiirkonda teenindavaid ettevõtteid (hotellid, restoranid, pansionaadid jms).

Uue või täiendava juhtfunktsiooni määramine ei muuda oluliselt üldplaneeringu põhilahendust ning on vajalik varasemalt koostatud detailplaneeringu täpsustamiseks ning kehtiva üldplaneeringu punkti 3.8. Ranna puhkepiirkond edukas elluviimiseks puhkepiirkonda teenindavate ettevõtete planeerimisel.

Majutusteenuse funktsiooni osutamine ei ole antud piirkonnas uudne. Pärnu linna senine planeerimispraktika- ja visioon on suunatud eesmärgile tagada ranna vahetus läheduses piisaval hulgal teenindus- ja kaubandusettevõtete olemasolu, mis soodustaks ja toetaks turismi, kui Pärnu linna jaoks olulise teenusevaldkonna ja majandusharu toimimist.

Senine praktika ja uuringud on kinnitanud, et Pärnu linna külastab piisaval arvul turiste, kes väärtustavad eeskätt just privaatsust, personaalset lähenemist koos kvaliteetse ja igakülgse teenindusega. Sportimisvõimaluste ja privaatsuse rõhutamine on osa teenuse ideest ja mõttest.

Pärnu rannarajoonis majutusteenuste areng ja toimimine koos elamufunktsiooniga on olnud pidev juba alates XIX saj. teisest poolest. Tegemist on Pärnut kui kuurorti arvestades traditsioonilise lähenemisega. Linn peab vajalikuks, et ranna ja kesklinna vahetus läheduses oleks tagatud turismi arenguks vajalike teenuste (majutus, toitlustus) kättesaadavus Pärnut külastavatele turistidele.

Ettevõte on hästi arendanud puhke- ja turismi arengusuunda, mis on Pärnu linna üks prioriteetsemaid sihte. A. H. Tammsaare pst 39 kinnistul tegutsev ettevõte pakub spordi- ja majutusteenust Pärnu kuurordi piirkonnas, mis igati vastab piirkonna arengu printsiipidele.

Spordi- ja ärifunktsioon piirkonnas tugevdavad ja elavdavad Pärnu kuurordi piirkonda.

A. H. Tammsaare kinnistust eraldatava haljasala krundi liitmine Karja tn 99 kinnistuga on põhjendatud järgnevate asjaoludega:

1. Krundistruktuurist tulenevalt on tegemist kvartaliga, kuhu on kavandatud valdavalt avaliku funktsiooniga suured hooned ning lähtuvalt sellest on varasema detailplaneeringuga kujundatud välja terviklik krundistruktuur. Haljasala krundi eraldamine ei oleks selle struktuuriga kooskõlas ning kujuneks ka võimalus, et haljasala jääks muust ülejäänud arendustest eraldatuks, ei oleks kooskõlas naaberkruntidel oleva keskkonnaga või jääks hooldamata.

2. Omandist lähtuvalt on eraldi krundi puhul teoreetiliselt võimalik, et nii haljasala kui ka A. H. Tammsaare pst 39 ja Karja tn 99 kuuluvad erinevatele omanikele. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus avaldatakse soovi krundi kasutamise sihtotstarbe muutmiseks ja krundi hoonestamiseks ning sellest tulenevalt on keeruline nõuda krundi korrashoidu, hooldamist ja kujundamist haljasalana.

Krundi liitmisel Karja tn 99 kinnistuga säilib planeeritud keskkonna terviklikkus ning haljasala moodustab tulevikus koos Karja 99 arendusega ühtselt läbi lahendatud, kujundatud ja hooldatud keskkonna.

Seega on kõnesoleva detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise ettepanek igati põhjendatud ning A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu detailplaneeringu lahenduse saab lugeda otstarbekaks ja optimaalseks.

Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 18. aprill 2013 otsus nr 35)

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

27. maist kuni 25. juunini 2013 toimub Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 03. mai 2010 korraldusega nr 257 algatati Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu koostamine ülesandega muuta kinnistute piire ja kavandada piirkonda täiendavad hoonemahud ja funktsioonid, määrata linnaehituslikud ning arhitektuursed tingimused. Algatamise korralduse juurde lisatud skeemi kohaselt hõlmab planeeritav maa-ala Laia, Aia, Ringi ja Hommiku tänavate vahelist ala (ala suurus u 7,7 ha). Detailplaneeringu koostamise käigus on tekkinud vajadus planeeringualasse lisada politseimaja (Pikk tn 18) kinnistu.

Detailplaneeringu koostamise käigus osutus vajalikuks muuta planeeringuala piiri. Planeeringu algatamisel püstitatud eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu koostamise algatamisel seatud eesmärke. Detailplaneeringu üheks ülesandeks on kruntidele ehitusõiguse määramine, millega on määratletud hoonete suurim lubatud arv, kõrgus ja ehitusalune pindala ning kuidas krunti kasutatakse. Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu ülesandeks kesklinna alale äri-, ühiskondlike ja eluhoonete planeerimine, linnaväljaku planeerimine, bussijaama planeerimine, Aia tänava pikenduse planeerimine.

Seega on detailplaneeritava ala suurus on kokku u 8,35 ha. Planeeritav ala paikneb Pärnu kesklinnas vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealas ja kaitsevööndis, reg nr 27007 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32). Planeeritav ala asub südalinnas, hõlmates osaliselt uut keskust ja osaliselt vanalinna territooriumit. Planeeritaval alal ei asu miljööväärtuslikke hoonestusalasid ega arhitektuurimälestisi. Kehtiva linna üldplaneeringu kohaselt on riikliku muinsuskaitse alla taotletav objekt Pikk tn 16 hoonetekompleks (hetkel on hoone põlengujärgselt lammutatud).

Planeerimisseaduse järgi muutub uue planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu kehtestamisega muutuvad kehtetuks piirkonda erinevatel aegadel kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

Riia mnt, Aia tn, Pika tn ja Hommiku tn vahelise maa-ala detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 19. septembri 1996 otsus nr 69)

- Riia mnt, Aia tn, Pikk tn ja Hommiku tn vahelise ala detailplaneeringu muudatus (Pärnu Linnavolikogu 18. jaanuari 2001 otsus nr 4)

- Lai tn 11 kinnistu detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 21. mai 2009 otsus nr 33)

- Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 20. detsembri 2001 otsus nr 83)

- Pikk tn 18 kinnistu detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 20. märtsi 2003 otsus nr 30)

Kehtivate planeeringute kohaselt moodustab kujunev ruumiline olukord Aida, Põhja ja Laia tänavate vahele väga tiheda, kõrge ja kompaktse ärihoonete struktuuri. Olemasolev hoonestus planeeringualal ja lähiümbruses hõlmab nii sajandivanust ja vanemat hoonestust (raudteega seotud hooned) kui ka uuemat hoonestust (Aida tn hoonestus, kaubamajad). Arhitektuurikeelelt on hoonestus mitmepalgeline, hõlmates nii erineva suuruse, kuju, katusetüübi kui ka materjalikasutusega hooneid. Pikk tn on Pärnu kesklinna liikluse tuiksooneks. Planeeringualal on puiesteed kõikide alasse jäävate tänavate ääres. Kontaktvööndis on Pargi tänava pärna- ja tammeallee.

Üldplaneering näeb ette Aia tn läbimurde ja bussijaama kavandamise Aia tn pikenduse ja Laia tn nurgale, Aida tn pikendusele samas nähakse ette üldmaa - haljasala rajamine Ringi tn, Pika tn, Aia tn pikenduse ja Aida tn pikenduse vahelisele alale. Üldplaneeringu kohaselt on kavandatud linna äriline keskus Pika tn, Akadeemia tn, Aia tn ja Pärnu jõe vahelisele alale – ehk sealjuures osaliselt ka planeeringualale.

Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid

Vaadates keskust veidi kaugemalt võib koos vana ja uue keskusega selle kandvaks ja siduvaks elemendiks kunagise bastionite vööndiga haaratud alal lugeda H-tähe kujulist struktuuri. Selle vertikaalid moodustavad Vee ja Akadeemia ning Ringi ja Aia tänavatest ning horisontaali Aida, Pika või Rüütli tänavast. Vertikaalide tähtsuse liikumisteedena loovad just sillad.

See osaliselt veel kujunemisjärgus, kuid juba üsna selgesti hoomatav avalike ruumide põiming seob endaga erinevaid ajastuid, vaateid, mastaape ja kvaliteete. Linnaruum, mis on vana silla juures juba välja kujunenud, esindab sealpool väikeste kõrvalekalletega ühe ajastu poolt loodud ranget struktuuri nii paigutuses kui ka arhitektuuris. Olemasolev Rüütli tänav, Aida tänav ja kavandatav linnaväljak Ringi-Aida-Pika tänavate vahel kulgevad radikaalselt erinevates kihistustes.

Olulisematest liikumissuundadest planeeringualal ja selle kontaktvööndis tuleb välja tuua järgnevad:

Aida tänav on perspektiivseks suunaks Õhtu tänavale, üle Vallikraavi silla jahtklubi poole ning sealt edasi mööda jõe äärt Rannaparki ja randa. Teine suund kulgeb mööda kunagist raudteeperrooni olemasoleva bussipeatuse ja Ringi ja Pika tänava ristmiku poole, mis on loogiliseks suunaks vanalinna, Rüütli platsi ja Rüütli tänava suunas. Ringi tänav on tänu laiadele kergliiklusteedele ka heaks ühenduseks suunal randa, liitudes tavapärase vanalinna ühendava Pühavaimu - Supeluse tänavate suunaga. Kolmas suund on piki Aia tänavat otse ranna poole, mis ei ole tänasel hetkel sama oluline ja tavapärane, kui seda on Pühavaimu - Supeluse ja Nikolai - Supeluse tänavate liikumissuunad vanalinna ja rannapiirkonna vahel, kuid seoses silla kavandamise ja bussijaama jäämisega oma olemasolevale asukohale, muutub see suund kindlasti palju tähtsamaks olles ühendusteeks ka pärnakatele teiselpool jõge.

Olulistest vaadetest tuleb välja tuua vaatesuunad piki Aida tänavat ja piki Pikka tänavat. Olulised on ühendused vanalinna ja Pärnu jõe ning nende vahele jääva uue keskuse vahel. Rääma linnaosast, Raba tänavalt üle jõe Pärnu vanalinnale avaneva vaate olulisemaks maamärgiks on Elisabethi kiriku tornikiiver. Muinsuskaitseala ja jõe vahelise endise raudtee ala hoonestuse kavandamisel on oluline säilitada kirikutorni nähtavus kavandatava Raba-Aia tänava sillakoridoris vähemalt Raba tänava ja Rääma tänava ristmikult sillale sõitmisel.

Ühest küljest on kindel, et laienevad ja avatavad ärikeskused liigutavad aktiivset tsooni vanalinnast veelgi enam jõe poole. Positiivne on suund jõe kui seni tagahoovi staatuses oleva koha poole, kuid samas on keskme nihkumine üle Pika tänava suureks ohuks vanalinnale, mis lõikab selle väga selgelt uuest keskusest eemale.

Alasse jääb oluline logistiline sõlmpunkt linnas – bussijaam, mis on linnaruumis heas positsioonis, vanalinna ja areneva keskuse piiril.

Planeeringulahendus

Planeeritaval alal käsitletakse kokku 29 krunti. Olemasolevatesse piiridesse jäävad nendest 11 krunti, piirimuudatusettepanekuid on kavandatud 5 krundi osas ja planeeringualasse on juurde moodustatud 12 uut krunti. Kruntide moodustamist ja suurusi käsitletakse kruntimise joonisel.

Kruntidele kavandatud detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu seletuskirja alajaotuse 1.5.3. „Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ tabelis, mida tuleks käsitleda koos põhijoonisega. Arhitektuursete tingimustega on täpsustatud, kui suures osas tuleb olemasolevaid konstruktsioone säilitada ja eksponeerida.

Siinkohal lühiülevaade avalikuks kasutamiseks ette nähtud kruntide lahendustest:

Ringi tn 2 asuvale linnaväljakule (Pos 3) on planeeritud varikatus ja endise perrooni taastamine – kõrgendik varikatuse all, võimalik kasutada lavana. Väljaku katend peab võimaldama autoliiklust ja tähistatud alal raskeveokite koormust (lavatehnika, ajutised rajatised, installatsioonid jm). Väljaku kujunduse ja varikatuse kujunduse leidmise jaoks on vajalik avaliku arhitektuurivõistluse korraldamine. Katustatud väljakuosa loomine on vajalik aastaringselt kasutatava väliürituste korraldamise kohana. Ala võib osaajaliselt (nt talvel) kasutada autode parkimiseks või muudel avalikkusele suunatud eesmärkidel. Täpne lahendus antakse projektiga.

Hommiku tn 2a asuv linnaväljak (Pos 22), Martensi väljak jääb kasutusse kogunemis- ja kultuurirajatise maana. Olemasolev linnaväljak on ette nähtud arhitektuurivõistluse kohaselt välja ehitada.

Pikk tn 12 krundile (Pos 4) kavandatud viie maa pealse korruselisele 1249 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga äri- ja korruselamule on lubatud hoonemaht tingimusel, et osaliselt säilitatakse olemasoleva hoone (endise raudteehoone) kehand (müürid). Olemasolev hoone peab olema eksponeeritud hoone siseruumis. Kavandatava hoone külge nähtavale kohale tuleb paigutada väärikast materjalist esinduslik infotahvel koos piirkonna ja Pikk 12 krundil asuva hoone ajalugu kirjeldava tekstilise informatsiooni ja pildimaterjaliga .Kavandatava hoone perimeeter peab esimese korruse ulatuses olema maksimaalselt avatud ja ümbritseva ruumiga suhtleva ärifassaadina (vaateaknad, reklaampinnad, sissepääsud jms), sest hoone on igast küljest avatud avalikule linnaruumile. Hoone arhitektuurne lahendus peab kõikidest suundadest avanevatel vaadetel olema võrdväärselt kõrgetasemelise arhitektuuriga. Juhul kui hoone kavandatakse maksimaalsest kõrgusest madalam, siis Ringi ja Pika tänava nurga poole jääv hoone osa peab moodustama vähemalt 15 m kõrguse mahu. Parima arhitektuurse tulemuse leidmiseks on vajalik avaliku arhitektuurivõistluse korraldamine.

Pikk tn 12a ja 12b on üks hoone ja endine raudteeaida hoone, mis planeeringuga jagatakse kaheks erinevaks kinnistuks. Hoone nähakse ette säilitada olemasolevas mahus. Lubatud on katusealuse väljaehitamine ja katuseakende paigaldamine. Lubatud on põhikorrus ja katusekorrus.

Lai tn 11 ärihoonele (Pos 1) on kavandatud võimalik juurdeehituse osa lubatud kõrgusega 27 m (7 korrust) arvestatuna keskmisest ümbritsevast maapinnast, muus osas säilib olemasoleva hoone kolme korruseline maht.

Krundile Pos 7 planeeritakse ühiskondlik hoone (kunstihoone, muuseum ja muu selline hoone). Peasissepääs kavandatakse linnaväljaku poolsele küljele, sissepääs kavandatakse ka hoonemahtude vahelt jalakäijate teelt (mööda ajaloolist raudteeliini), kuhu on kavandatud nn kunstipromenaad. Hoone peab olema vaadeldav ja avatud erinevatelt külgedelt. Avaliku parklana kasutatav parkimiskorrus kavandatakse maa-aluse korrusena või soklikorrusena. Põhijoonisel on antud eritingimustega alad lasteatraktsioonide (mänguväljak) ja võimaliku muuseumi trepistiku tarbeks, hoonealuse läbipääsu kujundamiseks. Hoone arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Pikk tn 13 krundile (Pos 8) jääb alles bussijaam, reisiterminal. Nähakse ette reisijaid teenindav hoone koos ootesaaliga. Põhijoonisel on näidatud eraldatud ala, kuhu pole lubatud hoonete püstitamine, kuid on lubatud varikatuste ehitamine. Hoonestuse arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus. Bussijaama on võimalik paigutada peatuskohad 10 bussile (sh nii saabuvad kui väljuvad bussid). Bussijaamal tuleb tagada busside parkimine väljaspool bussijaama kinnistut. Busside parkimise küsimus lahendatakse projekteerimise käigus.

Krundile Pos 9 planeeritakse 549 m² ehitusaluse pinnaga ja nelja maapealse korrusega ärihoonet. Hoone arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Pikk tn 16 krundil (Pos 10) asus endine Raudteevalitsuse villa, mis on põlengujärgselt lammutatud. Kõnesoleva detailplaneeringuga nähakse see ette taastatavana – uuesti ülesehitatava äri- ja korterelamuna. Villa juurde kuulunud ait on soovitatav rekonstrueerida. Selle asemel on lubatud kavandada ka moodsamas võtmes aida mahtu järgiv hoone. Krundi hoonestus (taastatav villa ja uus osa) tuleb välja ehitada ühtselt. Taastatav villa võib olla uute hoonemahtudega funktsionaalselt seotud, kuid side peab olema tagatud nii, et villa maht ei oleks uue hoonestuse orgaaniline osa, vaid joonistuks selgelt eraldioleva hoonemahuna välja. Seetõttu tuleb villaga vahetult kokkupuutuvad konstruktsioonid lahendada võimalikult läbipaistvate ja kergetena. Parkimise võib kinnistul korraldada pool maa-aluses parklas või 1-kordse maapealse mahu katusel. Hoonestuse arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Pikk tn 16b krundil (Pos 12) asuv büroohoone on ette nähtud säilitada olemasoleval kujul.

Krundile Pos 11 planeeritakse kaks kokku 903 m² ehitusaluse pinnaga ja nelja maapealse korrusega korterelamu- ja ärihoonet. Hooned võivad olla galeriiga/terrassiga ühendatud. Krundile Pos 14 planeeritakse 662 m² ehitusaluse pinnaga ja nelja maapealse korrusega korterelamu- ja ärihoonet. Mõlema krundi äripinnad peavad paiknema hoone esimesel korrusel selliselt, et tänavaruumis moodustub sissepääsude ja vitriinakendega ärifassaad. 1. korruse tasandil tänavapoolses küljes peab asuma vähemalt 2 avalikult kasutatavat sissepääsu äripindadele. Hoonetele arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Krundile Pos 13 kavandatakse jalakäijate tänav, mis tuleb kujundada teiste avaliku linnaruumi hõlmavate tänavate ja väljakutega (Pos 2, 3) ühtse materjalikasutusega. Tänavale on lubatud passaaži (kinnine galeriitänav) kavandamine. Passaaži arhitektuurne lahendus peab olema võimalikult kerge ja kõrge arhitektuurse ja ehitusliku kvaliteediga. Passaaži kõrgus sõltuvalt külgneva hoonestuse kõrgusest kuni 15m. Passaaž võib olla eraldatud ustega, mis ei tohi olla lukustatavad. Passaaž peab olema avatud iga päev 24h. Passaažiga kaetud tänavaruumi kasutus ei tohi eristuda muust katmata tänavaruumi kasutusest.

Krundile Pos 15 planeeritakse kaks nelja maapealse korrusega korterelamu- ja büroohoonet.

Krundile Pos 16 planeeritakse üks nelja maapealse korrusega ja maksimaalselt 1/3 hoonealuse pinna ulatuses viie korruselist korterelamu- ja büroohoonet. Kruntide hoonestamisel on lubatud keldrikorruse ja 1. korruse ulatuses 100% täisehitus eeldusel, et -1. ja 1. korruse mahus lahendatakse ka kinnistu parkimine õuealaga võrreldavas mahus ja 1. korruse katuslaele rajatakse haljastatud õueala 2. korruse pindadele. Minimaalne haljastusprotsent on 20%, mis tuleb lahendada kas maapinna tasandil või kaetud 1. korruse katuslael. Kasutada tuleks vertikaalselt haljastatud pindu. Äripinnad peavad paiknema hoone esimesel korrusel selliselt, et tänavaruumis moodustub sissepääsude ja vitriinakendega ärifassaad. 1. korruse tasandil tänavapoolses küljes peab asuma vähemalt 4 avalikult kasutatavat sissepääsu äripindadele. Hoonetele arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Pikk tn 18 kinnistul asub politseimaja. Pikk tn 18 krunt jagatakse kaheks, Pos 17 krundile kavandatava hoonestuse võib rajada ühest või mitmest mahust koosnevana. Krundile võib ehitada kolm nelja maapealse korrusega ühiskondlikku hoonet. Hoonestus peab olema liigendatud. Hoone juurdepääs Laialt tänavalt tuleb lahendada nõnda, et see arvestaks Aia tänavalt juurdepääsuni kulgeva jalakäijate tänavaga. Selgelt peab olema eristatud, kus lõpeb jalakäijate tsoon ning kus võivad liikuda autod. Hoonestuse arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus. Pikk tn 18 kinnistu ümberkruntimisega moodustatakse teise krundina tee- ja tänavamaa krunt (Pos 21). Tänavaala lahendus antakse projektiga.

Aia tänava pikendusele Pika ja Laia tänava vahel moodustatakse reformimata riigimaast uus tänav, krundi Pos 18 kohale nähakse ette tee- ja tänavamaa. Põhijoonisel on tähistatud eritingimustega ala, kuhu on lubatud ehitada varikatused (maa-aluse parkla sisse- ja väljasõitude kohal), mis haljastatakse. Joonisel on tähistatud maa-ala, mis peab jääma jalakäijatele sujuvaks liikumiseks. Ringi tn poolne tänavaäärne ala kujundatakse valdavalt haljastatud tsooniks. Alasse on planeeritud kaks bussipeatust. Nähakse ette ohutusriba sõiduridade vahele. Jalakäijate ala, sh parklasse sisse- ja väljasõidud ja varikatused, kujunduse leidmiseks on vajalik avaliku (maastiku ) arhitektuurivõistluse korraldamine.

Tänavavõrgu ja liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud kehtivat standardit linnatänavate kohta (EVS 843:2003). Nimetatud normi kohaselt kuulub Pärnu linn II klassi, millega on arvestatud liikluse planeerimisel. Liikluskorraldus on tinglik. Lisaks eelnimetatule moodustatakse planeeringualale veel 9 tee- ja tänavamaa krunti ( Pos 19, 20, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29). Täpne tänavalahendus, tänavate ja ristmike profiilid antakse projektide koostamise käigus.

Parkimisarvutuse teostamisel on arvestatud kehtiva standardiga (EVS 843:2003). Parkimislahenduse korraldamisel alal tervikuna lähtutakse põhimõttest paigutada maksimaalselt parkimiskohti tänavate äärde, vaheldumisi haljastusega, et vältida kruntidel ühtset suurt lausparkimisala. Aia tn pikenduse ja politseimaja vahelisest kvartalist on kavandatud läbi ühtne parkimisala, võimaldades juurdepääsu nii Pikalt tänavalt kui ka Laialt tänavalt. Pika tänava ja Aia tänava nurgale kavandatava ühiskondliku hoone (pos 7) alla on planeeritud avalik maa-alune parkla, mis saab teenindada ka naaberkrunte. Linnaväljakul (Pos 3) reeglina parkimist ette ei nähta. Linnaväljakule tuleb ette näha katend, mis võimaldab vajadusel autode pealesõitu, samuti on põhijoonisel tähistatud ala, mis peab võimaldama raskeveokite pealesõitu (muuseumi teenindus, lavakonstruktsioonid jms).

Kõikidel kruntidel (va tänavad) tuleb ette näha jalgrataste parkimiskohad varju all. Planeeringuga on kavandatud jalgrattateed Pika, Ringi, Laia ja Aia tänavate äärde. Jalgrattateede kavandamise lähtekohaks on vajadus kujundada kesklinna sidus rattateede võrgustik ning kujundada see nii, et jalgratturid oleksid nii jalakäijate kui ka autoliiklusest selgelt eristatud.

Haljastuse kavandamisel piirkonda tuleb lähtuda selle mõjust ja nähtavusest ning linnaruumi aktiivse kasutamise võimalustest. See tähendab pigem vertikaalsete haljaspindade kujundamist väljakute äärde ja hoonete juurde (põõsad, hekid, ronitaimed). Samuti tuleb väljakute kujundamisel leida puhkuse- ja istumisvõimaluste sidumine haljasaladega. Soovitavalt istutada teede äärde kitsa võraga puid. Istutatavate puude liigid, täpsed asukohad/vahekaugused määratakse haljastusprojektiga koostöös Pärnu linnavalitsuse majandusosakonnaga.

Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendus.

Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringuga tehakse ettepanek linna üldplaneeringu muutmiseks jättes bussijaama oma olemasolevasse asukohta. Üldplaneeringu kohaselt on bussijaama üleviimine ette nähtud Aia ja Laia tänavate nurgale Aida tänava pikendusele. Kõnesoleva detailplaneeringuga on nimetatud ideest loobutud ja bussijaam planeeritakse oma olemasolevasse asukohta. Praegune bussijaam on igati sobivas kohas, vanalinna ja areneva keskuse piiril. Lisaks sobivale asukohale linnaruumis soodustab nimetatud otsust ka maaküsimus – bussijaam asub munitsipaalmaal.

Pärnu südalinna probleemiks on vanalinna tähtsuse vähenemine nii äri- kui ka kultuurikeskusena. Bussijaama kui tähtsa sõlmpunkti viimine vanalinnast kaugemale aitab antud probleemi süvenemisele veelgi enam kaasa. Samuti vajab Pärnu kesklinn ühiskondlike funktsioonide tihendamist ja mitmekesistamist. Oluline on oma funktsioonilt ainulaadses seisundis olevate üldist huvi pakkuvate objektide paigutamine oluliste liikumisteede ja väljakute kõrvale. Hädavajalik on eripalgeliste funktsioonide kombineerimise ja läbipõimimisega piisavalt tugevate tõmbekeskuste tekitamine.

Lähtuvalt soovist ja vajadusest tuua kesklinna täiendavalt funktsioone on Aia ja Pika tänava nurgale ette nähtud ühiskondlik hoone. Hoone on paigutatud nõnda, et see oleks väga hästi leitav ja nähtava koha peal ning seotud ka avaliku linnaruumiga (Ringi tn äärsed linnaväljakud). Koos hoonet ümbritseva avaliku ruumiga võiks olla avalikku ruumi ümbritsevate hoonete kasutus olla aluseks tugevale ja elujõulisele linnakeskusele.

Detailplaneeringu ideelahenduse mõjutajaks on ka ajalooline aspekt – suurem osa planeeritavast alast oli veel 40 aastat tagasi kaetud raudteede võrgustikuga. Sellest ajast on säilinud mõned raudteega seotud hooned (Pikk tn 12, Pikk tn 12a ja 12b ja hoone Port Artur 2 kaubanduskeskuse mahus), villad (Pikk tn 16 ja 16b), perroon (Pikk tn 12a ja 12b jätkuna), samuti linnaruumis selgelt eristuv diagonaaltelg. Planeeringulahenduses peetakse oluliseks, et planeeritavas linnaruumis oleks tajutav antud koha raudteeajaloost tulenev struktuur. Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringuga nähakse ette erinevalt üldplaneeringus ja kehtivas detailplaneeringus kavandatust ka eelpoolnimetatud diagonaaltelje jätkamist kuni Laia tänavani.

Kehtiv detailplaneering näeb ette eelpoolnimetatud algselt raudteega seotud hoonemahtude säilimise olemasoleval kujul. Kõnesoleva planeeringuga suurendatakse Pikk tn 12 kehtiva ehitusõigusega lubatud hoonestusmahtu, kuna olemasolev 1,5–korruseline (1 korrus + katusekorrus) maht jääb üldisest ümbritsevast olemasolevast hoonestusest ja ümbruskonda planeeritavate uute hoonete hoonestuskõrgusest palju madalamaks. Eesmärgiks on Pikk 12 hoonestusega tänavaruumi linlikumaks kujundamine Pika tänava ja Ringi tänava nurgal, samuti bussijaama kohal Ringi tänaval.

Pargi tn pikenduse kavandamine Pikk tn 18 kinnistu arvelt annab põhimõttelise võimaluse kaaluda ka kolmandat võimalikku silla asukohta – Pargi–Raba tänavate suunda. Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu lahendus haakub kõigi kolme võimaliku variandiga, loob võimaluse üldplaneeringus ettenähtud Raba tn silla rajamise Aia tänava pikendusele.

Detailplaneering teeb ettepaneku maa-alale üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete (juhtfunktsioonide) muutmiseks järgmisteks juhtfunktsioonideks. Detailplaneeringu kehtestamisel kantakse vastavad muudatused üldplaneeringu maakasutusplaanile vastavate tähistustega:

- Pikk tn 13 bussijaama krundi juhtotstarbeks määratakse 50-70% transpordimaa (L) ja 30-50% ärimaa (Ä).

- Aia tänava pikendusele Pika ja Laia tänava vahel moodustatakse reformimata riigimaast uus tänav, moodustatava kinnistu juhtotstarbeks määratakse transpordimaa (L).

- Aia tänava pikenduse, Pika ja Ringi tänava ning Lai tn 1 (Port Artur 2) kinnistu vahelisest üldmaa juhtotstarbega reformimata riigimaa alast eraldatakse Aia tänava pikenduse kõrvale ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbega (Üh) krunt eesmärgiga rajada sellele olulise mõjuga ühiskondlik hoone (nt kunstihoone vms).

- Aia tänava pikenduse, Laia tänava, praeguse Pikk tänav 18 (politseimaja) kinnistu ja Pika tänava äärsete hoonestatud kinnistute vahelisel alal moodustatakse reformimata riigimaast viis ärimaa (Ä) ja korruselamumaa juhtotstarbega (EK) krunti (vt pos 9, 11, 14, 15, ja 16) ning kolm juurdepääsudeks vajalikku transpordimaa juhtotstarbega (L) krunti.

- Pikk tn 18 (Politseimaja) riigikaitsemaa juhtotstarbega kinnistu jagatakse selliselt, et Pargi tänava nihutatud Pikk tn 20 ja 20a kruntide piiril kulgevale pikendusele moodustatakse uus tänavaala, transpordimaa juhtotstarbega (L) krunt Pikast tänavast Laia tänavani. Ülejäänud ala Pikk tn 18 kinnistust moodustatakse äri- ja ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbega (Ä/Üh) krundiks, kuhu on tulevikus võimalik rajada perspektiivne Riigimaja.

- Hommiku tn 2a, so Port Artur 1 ja Pärnu Keskuse vahelise linnaväljaku krundi (pos 22) transpordimaa juhtotstarve muudetakse üldmaa juhtotstarbega krundiks (Üm), mida kasutatakse kogunemis- ja kultuurirajatise maana.

- Pikk tn 12a (Pos 5) alajaama krundi juhtotstarve muudetakse ärimaast tootmismaaks (T).

Antud detailplaneeringu raames ei pea Pärnu linn vajalikuks keskkonnamõjude hindamise ega ka vastava eelhinnangu koostamist. Koostatav detailplaneering toetab Pärnu linna eesmärke keskuse elavuse ja meeldiva linnaruumi väljaarendamisel. Keskusega seotud probleeme on käsitletud kehtivas Pärnu linna arengukavas: „Oluliselt on suurenenud keskuse eraldatus muudest linnaosadest. Seda on põhjustanud nii viimaste aastate kaubanduse areng väljaspool kesklinna ja ka teiste avalike asutuste väljakolimine kesklinnast“ (Pärnu linna arengukava 2025 lk 15). Kahtlemata kaasneb detailplaneeringuga kavandatava väljaarendamisel sotsiaalmajanduslikke mõjusid, kuid need on sellised, mis on linna poolt soovitavad. Planeeringuga nähakse ette bussijaama säilitamine olemasolevas asukohas, mille mõju võrreldes tänase situatsiooniga oluliselt ei muutu. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, mis tagab hea ligipääsu ja sideme teiste linnapiirkondadega. Samuti kavandatakse jalgrattateed, et parandada liiklemisvõimalusi kergliiklusega. Planeeritaval alal nähakse ette ka parkimisvõimaluste parandamist. Lähtuvalt sellest ja kesklinna olulisusest üldisemalt on mõistlik ja otstarbekas näha kesklinna ette täiendavaid hoonemahtusid ning ühiskondlikke funktsioone, mis toetavad kesklinna rolli.

Kavandatud keskkonna linnaehituslik ja arhitektuurne lahendus aitab piirkonna kujundada esinduslikuks linnaruumiks. Planeeringuga kavandatud arhitektuurse mahu paigutamine annab põhjenduse muuta linna üldplaneeringut. Püstitatavad hooned kujunevad lähitulevikus üheks oluliseks Pärnu kesklinna üldist arengut mõjutavamaks struktuuri osaks.

Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute äri- ja elamispindade tekkimiseks sotsiaalse infrastruktuuriga hästi varustatud piirkonnas. Elamisfunktsiooni suurendamine ja turvalise elukeskkonna olemasolu aitab hoida linna elavana ka tööajavälisel ajal. Elamu- ja ärifunktsioon tugevdavad ja elavdavad kesklinna.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vajadus välja ehitada tänavad. Ehitusseaduse § 13 kohaselt detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Detailplaneeringu alusel moodustatavate kinnistute omanikel on kohustus sõlmida Pärnu linnaga kokkulepe, mille kohaselt ehitab kinnistu igakordne omanik välja vastava tänava lõigu kui avalikult kasutatava tee (sõidutee, kergliiklustee, kõnnitee, kinnistutele peale ja mahasõidud) ning üldkasutava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni omal kulul ja linn tehtud kulutusi ei hüvita. Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud lisama müügilepingusse märke avalikult kasutatava tee ning üldkasutava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamise kokkuleppe sõlmimise kohustuse ning omal kulul väljaehitamise kohustuse osas. Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas.

Planeeritaval alal ei asu looduskaitse all olevaid ega keskkonnaohtlikke objekte. Planeeritaval alal ei asu miljööväärtuslikke hoonestusalasid ega arhitektuurimälestisi. Riiklikul muinsuskaitsealal tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevate piirangutega. Muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis tuleb arvestada vastavalt § 24 ja § 25 välja toodud kitsendustega.

Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu lahendus toob positiivseid arenguid linnaruumi. Koostatud detailplaneeringu lahendus on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 18. aprill 2013 otsus nr 33)

Ülle Tuulik

Planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

22. aprillist kuni 28. aprillini 2013 toimub Papiniidu tn 8 // 10, Energia tn 1 ja 5a kinnistute detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav väljapanek.

Selle aja jooksul saab detailplaneeringu eskiislahendusega tutvuda Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee ja tööpäeviti kella 08.00-16.00 Pärnu Linnavalitsuse büroohoone esimesel korrusel asuvas planeeringute saalis nr 103.

Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta esitada koha peal, saata posti teel või elektronpostiga, aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Papiniidu tn 8 // 10, Energia tn 1 ja 5a kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimub 29. aprillil 2013 kell 16.00 Pärnu Linnavalitsuses I korrusel asuvas planeeringute saalis nr 103, aadressil Suur-Sepa tn 16.

	Kaubamajakas_DP_SK.pdf
	Kaubamajakas_DP-ESKIIS.PDF
	Kaubamajakas_situatsioon.pdf
	Kaubamajakas_Tugijoonis.pdf
	Sotsiaal_majanduslik_hinnang_Kaubamajaka_dp.PDF

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

26. aprillist kuni 13. maini 2013 toimub Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 05. oktoobri 2009 korraldusega nr 513 algatati Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneering ülesandega jagada kinnistu kaheks elamumaa krundiks ja neile ehitusõiguse määramine.

Planeeringuala moodustab 2040 m2 suuruse pindalaga Suur-Jõe tn 30 kinnistu. Planeeringuala on piiratud Suur-Jõe ning 4. Jõe tänavate ja 4. Jõe tn 2 ning Suur-Jõe tn 32 kinnistutega.

Planeeritav kinnistu paikneb piirkonnas, kus on varem väljaehitatud infrastruktuuriga elurajoon. Suur-Jõe tn 30 kinnistul paikneb 2-kordne puidust viilkatusega korterelamu, ühekordne puidust viilkatusega elamu ning kaks kuuri.

Piirkonnas on valdavalt viilkatusega, puidust, 1-2 korruselised ühe- ning mitmepere elamud. Kinnistuga piirnevad 4. Jõe tänava poolt garaažiboksid. Ümbruses asub amortiseerunud tööstus- ning laohooneid, lisaks Suur-Jõe tänavast üle tee asuvad endised Pärnu Vangla ning Pärnu Haigla hooned, millede regenereerimine tulevikus annab alale arengupotentsiaali.

Piirkonnas on valdavaks aedlinlik miljöö, millele kontrastiks amortiseerunud Pärnu Vangla ning Pärnu Haigla hoonete räämas ümbrus. Ümbrus on vähese liiklusega.

Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on Suur-Jõe tn 30 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE) ja planeeringuga seda ei muudeta.

Linnaruumi jätkuvast arengust ja tihendamisest lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks Suur-Jõe tn 30 kinnistu väikeelamumaa juhtotstarbega krundi jagamine ja planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks elamumaa kasutusega kruntideks ning ehitustegevuse vallas kavandatavatele hoonetele linnaehituslike tingimuste ja arhitektuurinõuete seadmine. Elamureservina on üheks võimaluseks üldplaneeringuga ette nähtud just hoonestuse tihendamist olemasolevates elamupiirkondades, kus krundi suurused seda võimaldavad.

Planeeringulahendus.

Vastavalt planeeringuala piirkonna ajaloolisele arhitektuur-ehituslikule keskkonnale, võimaldab väljakujunenud kruntide struktuur nii suuremaid kui väiksemaid krunte. Suure tagaaiaga ja tänavajoonele ehitatud elamuga kruntide struktuur on ajaloo käigus osaliselt lõhutud väiksemateks kruntideks. Tänapäeva kaasaegsetes tingimustes ei olegi suur krunt jätkusuutlik ega ökonoomne ning linna tihendamine on aktuaalne.

Detailplaneeringuga nähakse ette jagada olemasolev Suur-Jõe tn 30 kinnistu kaheks elamumaa krundiks suurustega: 760 m2 (krunt K1) ja 1280 m2 (krunt K2).

Suur-Jõe tn 30 krunt jagatakse kaheks vastavalt notariaalselt kinnitatud korteriomandite kasutuskorrale - korteriomandile nr. 7 kuuluvast valdusest luuakse detailplaneeringuga uus krunt.

760 m2 suurusega krundile võib püstitada ühe hoone lubatud suurima ehitusealuse pindalaga 230 m2. Eluhoone lubatud suurim kõrgus planeeritavast maapinnast on 8m, korruselisus on piiratud kahe maapealse korrusega.

Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% pereelamumaa (EP), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% väikeelamumaa (EE).

1280 m2 suurusega olemasolevate hoonetega krundile võib püstitada neli hoonet (2 põhihoonet/2 abihoonet) lubatud suurima ehitusealuse pindalaga kokku 260 m2. Korterelamu lubatud suurim kõrgus arvestatuna hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 8 m, korruselisus on piiratud kahe maapealse korrusega. Ühekordsele puidust viilkatusega elamule on lubatud perspektiivne laiendus ja suurim lubatud kõrgus olemasolevast ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest on 5 m, lubatud on 1 põhikorrus + katusekorrus. Olemasoleva kuuri lubatud suurim kõrgus keskmisest ümbritsevast maapinna kõrgusest on 4 m, lubatud korruselisus on üks maapealne korrus.

Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% korterelamumaa (EK), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% väikeelamumaa (EE).

Kruntide detailsemad linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas, mida tuleb käsitleda koos põhijoonisega.

Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Parkimisnormatiivid vastavalt standardile EVS 843:2003 'Linnatänavad'.

Säilivad krundile K2 olemasolevad juurdepääsud Suur-Jõe tänavalt ja hoovialal säilib parkimisvõimalus.

Krundi K1 omanik on kohustatud säilitama olemasoleva juurdepääsu Suur-Jõe 30 krundile 4. Jõe tänavalt, vastavalt osapoolte vahelisele kokkuleppele. Krundile K1 juurdepääs lahendatakse 4. Jõe tänavalt. Parkimine korraldatakse oma kruntide piires.

Kruntide K1 ning K2 jõepoolsel küljel on ette nähtud perspektiivse tänava jaoks servituudi seadmise vajadus Pärnu Linnavalitsuse kasuks, mis annab õiguse servituudiala kasutada ja hallata avaliku tänavamaana.

Planeeringualal säilitatakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoonete ehitusprojektide mahus. Kruntide piiramisel on lubatud kasutada haljaspiiret, tara või nende kombinatsiooni. Tänavapoolsed piirded kuni 1,2 m kõrged, puitlippidega (väravate ümber võib ehitada massiivsemad piirded). Kinnistute vahelised piirded kuni 1,2 m kõrged puitlippidega, metallpostide vahel võrkaed või hekk.

Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneering ei esita ettepanekut kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni ulatuslikuks muutmiseks põhilahenduse osas ja ei näe ette kehtiva üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb teatav piirkonna hoonestuse tihenemine. Sellest tulenevalt ei saa lugeda piirkonda sobiva ja üldist tihenemise kulgu järgiva detailplaneeringu elluviimist olulise negatiivse mõjuga teguriks kogukonnale.

Planeeringulahenduse elluviimine ei riiva oluliselt ühegi lähinaabri ega kogukonna õigusi seaduste, määruste ja normatiivide mõistes. Planeeritava ala omanike õigustatud ootus oma kinnistut arendada on vähemalt samaväärses proportsionaalses suhtes kogukonna õigusega täisväärtuslikule elukeskkonnale.

Lähtuvalt sellest kujundab Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneering normaalse tihedusega elukeskkonna, mis on tasakaalus piirkonnas juba väljakujunenud hoonestusega.

Planeeringulahendusega kavandatud arhitektuurse mahu paigutamine tagab normaalse kruntide kasutuse. Kujundatud krundistruktuuriga korrastatakse maakasutust ja luuakse selle läbi kvaliteetsem elukeskkond.

Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamispindade tekkimiseks sotsiaalse infrastruktuuriga hästi varustatud piirkonnas. Elamisfunktsiooni suurendamine ja turvalise elukeskkonna olemasolu aitab hoida linna elavana ka tööajavälisel ajal. Planeering ei sea kitsendusi naaberkinnistutele ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.

Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneeringu lahenduse saab lugeda otstarbekaks ja optimaalseks. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Pärnu linna üldplaneeringuga.

Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Suur-Jõe tn 30 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine

(Pärnu Linnavalitsuse 1. aprilli 2013 korraldus nr 160)

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

19. aprillist kuni 17. maini 2013 toimub Pärnu rannaniidul Hirve tn pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni 2012 korraldusega nr 296 algatati Pärnu rannaniidul Hirve tn pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneering ülesandega vaatlustornide ehitamiseks ja olemasolevate rannateede korrastamiseks, rannaniitude ja rannikulõugaste taastamistööde läbiviimiseks, rannaniitude külastusradade ja kaitsealuste taimeliikide piirdeaedade väljaehitamiseks, infotahvlite paigaldamiseks ning mootorsõidukite poolt kahjustatud alade taastamiseks ja lisaks projekti “LINNALEHMAD” raames loomadele varjualuste ja karjatarade rajamiseks.

Detailplaneeringuala suurusega u 3,11 ha asub Raekülas Kalevi pst ja mere vahelisel rannaniidu alal. Planeeringuala algab Kalevi puiesteelt Hirve tänava ristmikult ja kulgeb mõlemal pool Hirve tänava pikendust ning lõpeb ligikaudu 30m kaugusel tavalisest merepiirist. Kalevi puiestee poolne osa on planeeringualas rannamännik, mere pool roostik, üksikud heinamaa-alad. Planeeringuala kirdeosa on keskealine rannamännik üksikute lehtpuugruppidega madalamates kohtades. Merepoolne osa planeeringualast on valdavalt roostik, teeäärsed alad osaliselt heinamaa. Kogu planeeringuala läbib Kalevi puiestee ja Hirve tänava ristmikult algav 5m laiune kruusa- ja killustikukattega hooldamata tee, mis lõpeb laiema alaga, kus suviti pargitakse autosid. Planeeringualal puudub hoonestus.

Detailplaneeringuala asub Pärnu rannaniidu looduskaitsealas Rannaniidu sihtkaitsevööndis. Planeeringuala asub Natura 2000 võrgustiku Rannaniidu loodusalal ning Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt Pärnu ranna ja vanalinna väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku tugialal (T8). Planeeringuala jääb mere korduva üleujutuse tsooni.

Planeeringuala hõlmab Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mille kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määrusega nr 129.

Detailplaneeritav ala on osa Raeküla rannaniit L4 kinnistust (211 125 m2), mille katastriüksuse kohane sihtotstarve on üldkasutatav maa.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud üldmaa (Üm) juhtfunktsioon.

Planeeringulahendus.

Detailplaneeringuga ei muudeta kinnistute piire, ei planeerita hoonestust. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata tingimused ja võimalik asukoht vaatlustorni rajamiseks. Kavandatava vaatlustorni lahendus peab olema kerge ja kooskõlas rannaarhitektuuriga ja tagama rajatise stabiilsuse. Muu väikeinventari (pingid, prügikastid, loomade varjualused jms) asukoht ja tüübid antakse ehitusprojektide käigus.

Planeeringualale ei planeerita täiendavat kõrghaljastust. Metsaalal tuleb teha vajalikke hooldusraieid. Roostiku levikut ja kasvu piiratakse loomade karjatamise ja roo niitmise teel. Organiseeritakse loomade karjatamist koos asjakohase ajutise inventari ja rajatistega (loomade varjualused).

Planeeringualas oleva tee ja planeeritud parkimisala katendit tuleb parandada kruusa või killustiku lisamisega ja teha korduvalt vajalikke hooldustöid. Jalgrataste parkimine on planeeritud vaatetorni vahetus läheduses statsionaarse jalgrattahoidjaga.

Vaatlustorni, infotahvlite ja muu vajaliku inventari (jalgrattahoidja) rajamine ja väljaehitus nähakse ette „LINNALEHMAD“ projekti raames.

Liikluse korraldamiseks piirkonnas kasutada liikluskorraldusvahendeid, piirata kiirust, autode kaalu, keelata liiklus parkimisalast mere poole.

Planeeringuala krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud looduslik haljasmaa (HL), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele üldmaa (Üm).

Planeeringuala ulatuses kehtib Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega kooskõlas on planeeringualal ette nähtud looduslike elupaikade taastamiseks pilliroo niitmist, organiseeritakse loomade karjatamist koos asjakohase ajutise inventari ja rajatistega (loomade varjualused).

Kogu ala on üleujutatav, kus merevesi võib ekstreemtingimustes tõusta kuni 3m üle tavalise kõrguse. Sellega tuleb ajutiste ehitiste ja planeeritud rajatiste püstitamisel arvestada.

Kogu planeeringualal kehtib ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Kogu ala on korduva üleujutuse ala, kus ehituskeeluvöönd vastavalt looduskaitseseaduse §35 lõikele 4 koosneb üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses §38 sätestatud vööndi laiusest s.o. 100m.

Detailplaneering teeb ettepaneku Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 ja § 40 lõige 4 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel lugeda planeeringus käsitletud looduskaitseala hooldamiseks ja kasutamiseks vajalikud rajatised ehitisteks, millele ehituskeeld ei laiene.

Pärnu rannaniidul Hirve tn pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneeringu lahendus toob positiivseid muudatusi linnaruumi.

Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne ja otstarbekas lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.

Detailplaneeringuga kavandatakse Pärnu rannaniidu looduskaitseala tutvustamiseks vajalike rajatiste püstitamist, mis ei kahjusta rannaniidu seisundit, sest objektide asukohad on valitud kaitseala vähem väärtuslikele aladele. Loodushariduse soodustamiseks rajatiste rajamine on vastavuses Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskavaga aastateks 2010-2014.

Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon on Pärnu rannaniidul Hirve tn pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneeringu kooskõlastanud 03.01.2013 kirjaga nr PV 6-5/12/30634-2.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee . Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Pärnu rannaniidul Hirve tn pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine

Pärnu Linnavolikogu 21. märtsi 2013 otsus nr 24

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

19. aprillist kuni 17. maini 2013 toimub Pärnu rannaniidul asuva Papiniidu tn 90 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni 2012 korraldusega nr 296 algatati Pärnu rannaniidul asuva Papiniidu tn 90 kinnistu ja lähiala detailplaneering ülesandega vaatlustornide ehitamiseks ja olemasolevate rannateede korrastamiseks, rannaniitude ja rannikulõugaste taastamistööde läbiviimiseks, rannaniitude külastusradade ja kaitsealuste taimeliikide piirdeaedade väljaehitamiseks, infotahvlite paigaldamiseks ning mootorsõidukite poolt kahjustatud alade taastamiseks ja lisaks projekti “LINNALEHMAD” raames loomadele varjualuste ja karjatarade rajamiseks.

Detailplaneeringuala suurusega u 1,15 ha paikneb Mai elamupiirkonna ja mere vahelisel rannaniidu alal. Planeeringuala asub mererannas ja on osa kesklinna supelrannast.

Liivarand siin praktiliselt puudub on üksikud liivaalad planeeringuala kagunurgas. Kogu ala on roostunud, välja arvatud üksikud heinamaalapid samuti planeeringuala kagunurgas. Planeeritaval alal ei ole kõrghaljastust on vaid rohumaa või siis roostik, samas lõpeb elamurajoonist randa kulgev jalgtee. Planeeringualal puudub hoonestus.

Detailplaneeringuala asub valdavas osas Pärnu rannaniidu looduskaitsealas Kristiine piiranguvööndis. Planeeringuala asub Natura 2000 võrgustiku Rannaniidu loodusalal ning Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt Pärnu ranna ja vanalinna väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku tugialal (T8). Planeeringuala jääb mere korduva üleujutuse tsooni.

Planeeringuala hõlmab Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mille kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määrusega nr 129.

Piirkonda on Pärnu Linnavolikogu 24.08.2000 otsusega nr 68 kehtestatud Side tn, A. H. Tammsaare pst, Mai tn elamurajooni ja merekalda vahelise ala detailplaneering. Detailplaneeritav ala on osa Papiniidu tn 90 kinnistust (75 261 m2), mille katastriüksuse kohane sihtotstarve on üldkasutatav maa.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud üldmaa (Üm) juhtfunktsioon.

Planeeringulahendus.

Detailplaneeringuga ei muudeta kinnistute piire, ei planeerita hoonestust. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata tingimused ja võimalik asukoht vaatlustorni rajamiseks. Kavandatava vaatlustorni lahendus peab olema kerge ja kooskõlas rannaarhitektuuriga ja tagama rajatise stabiilsuse. Muu väikeinventari (pingid, prügikastid, loomade varjualused jms) asukoht ja tüübid antakse ehitusprojektide käigus.

Planeeringualale ei planeerita kõrghaljastust. Roostiku levikut ja kasvu piiratakse loomade karjatamise ja roo niitmise teel. Organiseeritakse loomade karjatamist koos asjakohase ajutise inventari ja rajatistega (loomade varjualused). Autode parkimine on võimalik Papiniidu tänava ääres jalgraja alguses. Jalgrataste parkimine planeeritud vaatetorni vahetus läheduses statsionaarse jalgrattahoidjaga. Vaatlustorni, infotahvlite ja muu vajaliku inventari (jalgrattahoidja) rajamine ja väljaehitus nähakse ette „LINNALEHMAD“ projekti raames.

Papiniidu tn 90 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud looduslik haljasmaa (HL), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele üldmaa (Üm).

Planeeringuala ulatuses kehtib Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega kooskõlas on planeeringualal ette nähtud looduslike elupaikade taastamiseks pilliroo niitmist, organiseeritakse loomade karjatamist koos asjakohase ajutise inventari ja rajatistega (loomade varjualused). Kogu ala on üleujutatav, kus merevesi võib ekstreemtingimustes tõusta kuni 3m üle tavalise kõrguse. Sellega tuleb ajutiste ehitiste ja planeeritud rajatiste püstitamisel arvestada.

Kogu planeeringualal kehtib ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Kogu ala on korduva üleujutuse ala, kus ehituskeeluvöönd vastavalt looduskaitseseaduse §35 lõikele 4 koosneb üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses §38 sätestatud vööndi laiusest s.o. 100m.

Detailplaneering teeb ettepaneku Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 ja § 40 lõige 4 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel lugeda planeeringus käsitletud looduskaitseala hooldamiseks ja kasutamiseks vajalikud rajatised ehitisteks, millele ehituskeeld ei laiene.

Pärnu rannaniidul asuva Papiniidu tn 90 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus toob positiivseid muudatusi linnaruumi.

Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne ja otstarbekas lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.

Detailplaneeringuga kavandatakse Pärnu rannaniidu looduskaitseala tutvustamiseks vajalike rajatiste püstitamist, mis ei kahjusta rannaniidu seisundit, sest objektide asukohad on valitud kaitseala vähem väärtuslikele aladele. Loodushariduse soodustamiseks rajatiste rajamine on vastavuses Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskavaga aastateks 2010-2014.

Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon on Pärnu rannaniidul asuva Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastanud 03.01.2013 kirjaga nr PV 6-5/12/30634-2.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee . Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Pärnu rannaniidul asuva Papiniidu tn 90 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine

Pärnu Linnavolikogu 21. märtsi 2013 otsus nr 25

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

19. aprillist kuni 17. maini 2013 toimub Pärnu rannaniidul asuvate Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni 2012 korraldusega nr 296 algatati Pärnu rannaniidul asuvate Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneering ülesandega vaatlustornide ehitamiseks ja olemasolevate rannateede korrastamiseks, rannaniitude ja rannikulõugaste taastamistööde läbiviimiseks, rannaniitude külastusradade ja kaitsealuste taimeliikide piirdeaedade väljaehitamiseks, infotahvlite paigaldamiseks ning mootorsõidukite poolt kahjustatud alade taastamiseks, ranna- ja veesporditegevusi toetavate ehitiste rajamiseks ja lisaks projekti “LINNALEHMAD” raames loomadele varjualuste ja karjatarade rajamiseks.

Detailplaneeringuala suurusega u 7,9 ha asub Ranna puiestee pikenduse ja mere vahel, Side tänava ja Kanali tänava pikenduste vahelisel alal.

Planeeringuala asub valdavas osas Pärnu rannaniidu looduskaitsealas Kristiine piiranguvööndis.

Planeeringuala asub Natura 2000 võrgustiku Rannaniidu loodusalal ning Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt Pärnu ranna ja vanalinna väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku tugialal (T8). Planeeringuala jääb mere võimaliku üleujutuse tsooni.

Piirkonda on Pärnu Linnavolikogu 24.08.2000 otsusega nr 68 kehtestatud Side tn, A. H. Tammsaare pst, Mai tn elamurajooni ja merekalda vahelise ala detailplaneering.

Kehtiva planeeringu alusel on moodustatud katastriüksused aadressidega: üldkasutatava maa sihtotstarbega Ranna pst 11 (19 523 m2) ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Ranna pst 13 (7292 m2) ning transpordimaa sihtotstarbega Ranna pst pikenduse T3 (10 899 m2) katastriüksused. Planeeringualas olev supelrand, üldkasutatava maa sihtotstarbega on osa Kesklinna ranna R2 kinnistust (129 593 m2) .

Planeeringuala asub mererannas, on pikenduseks praegu intensiivselt kasutusel olevale supelranna alale, mis praegu piirneb Side tänava pikendusega. Mere poolt piirneb planeeringuala merepiiriga, mis tugevamate tormide puhul ja sõltuvalt vee kõrgusest pidevalt muutub. Veepiirile järgneb kitsas, kuni 1m kõrgusmärgini tõusev liivaranna riba, millele omakorda järgneb keerulise mikroreljeefiga roostunud liivaluidete ala.

Edasi maa poole maapind langeb ja algab ulatuslik roostiku ala.

Olemasolev hoonestus planeeringualal puudub, välja arvatud planeeringuala edelanurgas olevad ranna- ja veesporditegevusi toetavad ehitised ja rannapromenaadi lõpus asuvad teenindushooned. Ranna pst 13 kinnistule planeeritud hoonestust ei ole realiseeritud.

Suurema osa planeeringualast hõlmab Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mille kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määrusega nr 129.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala põhiosa maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud üldmaa (Üm) ja Ranna pst 13 krundi maakasutuse juhtotstarbeks on määratud ühiskondlike hoonete maa (Üh) juhtfunktsioon.

Planeeringulahendus.

Planeeringuga on 7292 m2 suurune ja ühiskondlike hoonete maa (Üh) juhtfunktsiooniga Ranna pst 13 kinnistu jagatud kaheks. Läänepoolne osa suurusega 4195 m2 on planeeritud liita Ranna pst 11 kinnistuga, mille lõplikuks suuruseks on kavandatud 23 719 m2. Allesjääva Ranna pst 13 kinnistu osa suuruseks on määratud 3096 m2.

Ranna pst 11 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud looduslik haljasmaa (HL) ja Ranna pst 13 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud haljasala, pargi maa (HP), mis mõlemad vastavad üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele üldmaa (Üm).

Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneering ei esita ettepanekut kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni ulatuslikuks muutmiseks põhilahenduse osas ja ei näe ette kehtiva üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist. Lisaks eelöeldule ei esita Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneering põhilahenduse muutmisena muud kohaliku omavalitsuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kavandades Ranna pst 13 krundile üldmaa juhtfunktsiooni ei ole tegemist Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse olulise ega ulatusliku muutmisega planeerimisseaduse § 9 lg 7 punktide 1-3 tähenduses. Planeeringulahendus tagab normaalse kruntide kasutuse ja muudatus ei mõjuta oluliselt ümbritsevat keskkonda selles piirkonnas ja krundi kasutamine sobib olemasolevasse samalaadse kasutusega piirkonda.

Ülejäänud kinnistute piire planeeringuga ei muudeta. Planeeringualasse jääb Ranna puiestee T3 tänavakinnistu suurusega 10 899 m2 ja krundi kasutamise sihtotstarbega tee ja tänava maa (LT), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele transpordimaa (L).

Planeeringuala merepoolne ala kuulub osaliselt Kesklinna rand R2 ja osaliselt Kesklinna rand R3 kinnistutesse. Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud supelranna maa (PR), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele supelrandade- ja üldmaa (Üm).

Kesklinna ranna kinnistu planeeringualasse jäävale osale P-4 on planeeritud 2 hoonestusala. Hoonestusalasse HA-1 jäävad olemasolevad rannapromenaadi teenindushooned (2tk), mis säilitatakse olemasoleval kujul. Suurim lubatud hoonete ehitusalune pind 200m2. Hoonestusalale HA-2 on ette nähtud ajutise iseloomuga ranna- ja veesporditegevusi toetavate kerghoonekogumite püstitamiseks. Hoonekogumite arv on kuni 5, kõrgus kuni 5m, hoonekogumite suurim lubatud ehitusalune pind on kuni 500 m2, kusjuures hoonestusalale HA-2 püstitatava hoonekogumi hoonete alune pind ei tohi ületada 100 m2. Hoonekogumiks loetakse antud planeeringu mõistes mitmest omavahel terrassiga ühendatud hoonest koosnevat moodustist. Ühe hoonekogumi juurde kuuluva terrassi alune pind ei tohi ületada 50 m2.

Krundile P-2.1 on planeeritud matkaraja trass ja linnuvaatlustorn. Rajatiste asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Terviseparadiisi taha planeeritakse matkarada, mis paikneb maapinnast kõrgemal, postidel, et vältida üleujutuskahjustusi rajale ja hoida ära kaitseala loodusliku veerežiimi kahjustamist. Matkarada peab olema vähemalt 2m lai ja võimaldama ehitatavas osas ratastooliga liikumist. Vaatetorn (ca 5m maapinnast) on planeeritud lõuka kohale või selle vahetusse lähedusse, seal peab matkarajaga olema integreeritud vaateplatvorm. Vaatetorn peaks olema kahekorruseline, esimese korruse tasand peab olema ratastooli kasutajatele ligipääsetav. Platvormi ülemine tasand peaks mahutama 25-30 inimest.

Planeeringuala valdavas ulatuses kehtib Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega kooskõlas on planeeringualal ette nähtud looduslike elupaikade taastamiseks pilliroo niitmist, organiseeritakse loomade karjatamist koos asjakohase ajutise inventari ja rajatistega (loomade varjualused).

Kogu ala on üleujutatav, kus merevesi võib ekstreemtingimustes tõusta kuni 3m üle tavalise kõrguse. Sellega tuleb ajutiste ehitiste ja planeeritud rajatiste püstitamisel arvestada.

Kogu planeeringualal kehtib ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Kogu ala on korduva üleujutuse ala, kus ehituskeeluvöönd vastavalt looduskaitseseaduse §35 lõikele 4 koosneb üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses §38 sätestatud vööndi laiusest s.o. 100m. Detailplaneering teeb ettepaneku Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 ja § 40 lõige 4 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel lugeda planeeringus käsitletud looduskaitseala hooldamiseks ja kasutamiseks vajalikud rajatised ning supelranda teenindavad ajutised kerghooned ehitisteks, millele ehituskeeld ei laiene.

Pärnu rannaniidul asuva Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lahendus toob positiivseid muudatusi linnaruumi.

Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne ja otstarbekas lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.

Detailplaneeringuga kavandatakse Pärnu rannaniidu looduskaitseala tutvustamiseks vajalike rajatiste ning ranna- ja veesporditegevusi toetavate ehitiste püstitamist, mis ei kahjusta rannaniidu seisundit, sest objektide asukohad on valitud kaitseala vähem väärtuslikele aladele. Loodushariduse soodustamiseks rajatiste rajamine on vastavuses Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskavaga aastateks 2010-2014.

Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon on Pärnu rannaniidul asuva Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastanud 03.01.2013 kirjaga nr PV 6-5/12/30634-2 ja 20.03.2013 kirjaga nr PV 6-5/13/7438-2.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee . Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Pärnu rannaniidul asuvate Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine

Pärnu Linnavolikogu 21. märtsi 2013 otsus nr 26

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

15. aprillist kuni 14. maini 2013 toimub Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Pärnu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2012 korraldusega nr 17 algatati Papli tn 15 kinnistu detailplaneering ülesandega rajada krundile kaks eluhoonet ja selgitada neile välja võimalikud ehitusmahud ning määrata ehitusõigus ja linnaehituslikud tingimused.

Detailplaneeringuala suurusega 1385 m² paikneb Pärnu kesklinnas ja hõlmab Papli tn 15 kinnistut, mis asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala villade alal, reg nr 27007 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2006 määrusega nr 32). Planeeringuala jääb mere võimaliku üleujutuse tsooni.

Planeeritav ala piirneb hoonestatud kruntidega, põhjast Papli tänavaga ning lõunast Kalevi staadioniga. Kinnistu lähedal Tammsaare tänaval paikneb endine pansionaadihoone, arhitektuurimälestis nr 27833. Piirkonnas on valdavaks elamisfunktsioon kui ka puhkajate majutusfunktsioon. Lähiümbruses esineb nii ühepereelamuid kui ka korterelamuid. Planeeritavas piirkonnas on valdavaks puitarhitektuur ja viilkatused.

Planeeringualaga piirnev Papli tänav hoonestati eelmise sajandivahetuse paiku historitsistlike puitvilladega, mille tulemusel moodustus homogeenne ja terviklik keskkond. Tolleaegsest miljööst on palju säilinud vaatamata asjaoludele, et osa hoonekomplekse seisavad tühjana ja pole heitliku majandusolukorra tõttu kasutust leidnud.

Elukeskkond on rahulik, kuna Papli tänav on suhteliselt vähese liiklusega tänav. Ajalooliselt on abihoonestuse paiknemine välja kujunenud kinnistute esipiiri frontidel, mis tagab privaatsuse ja hoiab ära olmemüra kruntide tagaaedades.

Papli tn 15 kinnistu on hoonestatud. Kinnistul paikneb rekonstrueerimisel ja laiendamisel olev kahe korruseline 5 korteriga elamu, mille ehitusalune pind on 195 m². Lisaks paikneb kinnistul 35 m² suuruse pinnaga kõrvalhoone.

Maakasutuse sihtotstarve Papli tn 15 kinnistul on 100% elamumaa.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Papli tn 15 krundi maakasutuse juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud väikeelamumaa (EE), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.

Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta linna üldplaneeringut kavandades krundile kaks eluhoonet ja suurendades krundi täisehituse protsenti.

Detailplaneeringuga määratakse kindlaks planeeringualale rakendatavad ehitusõigused nii elamu renoveerimiseks kui ka uue hoone ehitamiseks, määratakse linnaehituslikud tingimused ja arhitektuursed nõuded, planeeritakse kommunikatsioonid, liikluskorraldus, haljastus ning heakord.

Planeeringulahendus.

Olemasoleva kinnistu kuju ja suurus vastab ajalooliselt antud piirkonnas välja kujunenud kruntide jaotusele.

Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks olemasolevale krundile kahe kahekorruselise eluhoone kavandamine. Kinnistul on varem koostatud korterelamu rekonstrueerimise ja laiendamise projekt, millele on väljastatud ehitusluba (EL-3915 31.08.2011a). Nimetatud projekti on asutud ellu viima. Kõnesolevas detailplaneeringus arvestatakse olemasoleva ehitusloaga seotud projektdokumentatsiooniga, mille kohaselt planeeritakse kinnistu tagumisse ossa hoonestusala. Tagumises osas paiknevale rekonstrueeritavale ja laiendatavale eluhoonele peab jääma domineeriv arhitektuurne roll. Lähipiirkonna kruntidele on valdavaks hoonestuspõhimõte, et Papli tänavalt vaadatuna paiknevad domineerivamad hooned krundi tagumises osas, see on tingitud asjaolust, et ajalooliselt kulges teisel pool Kaarli tänav.

Detailplaneeringuga soovitakse kinnistule planeerida Papli tänava ehitusfrondi pikendusena lisaks ehituses olevale hoonele veel kahe korteriga elumaja, eelkõige suvekodude tarbeks.

1385 m² suurusega krundile võib püstitada kaks hoonet lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 350 m². Papli tänava äärde on kavandatud väiksem hoonestusmaht, mis koosneb ühest põhikorrusest ja teisest katusekorrusest. Papli tänava poolse hoone arhitektuur peab olema tagasihoidlikum tagumise hoonega võrreldes, kuid moodustama peamajaga ühtse terviku. Tänava äärse hoone küljele on lubatud kavandada ainult terrass ja / või lahtine rõdu. Maja taha on lubatud veranda. Tänava äärsele hoonele on muinsuskaitse eritingimused seadnud piirangu, mille kohaselt hoone ehitusalune pind ei või ületada 95 m² (hoone põhimahu suuruseks 80 m² ja hoone taguse veranda suuruseks 15 m²).

Papli tänava äärse kinnistu piirist 600 mm mõõdetuna on põhimahu kohustuslik ehitusjoon. Seoses üleujutusohu tõttu on sokli lubatud maksimaalne kõrgus vahemikus 2,80-3,00 abs. kõrgusest. Papli tänava äärsele hoonele lubatakse projekteerida ainult viilkatus.

Krundi hoonete lubatud suurim kõrgus arvestatuna planeeritud maapinnast on tagumisel rekonstrueeritaval hoonel 11,5 m ja Papli tänava äärsel elamul 8,0 m. Mõlemal elamul on üks põhikorrus ja teine katusekorrus, lubatud on ka keldrikorrus.

Rekonstrueeritava elamu põhimaht jälgib algupärase hoone arhitektuuri. Hoone säilitab omapärase kolmikviilu, kõrge viilkatuse ja trempelseinaga poolkatusekorruse. Algselt oli hoone peafassaadiks staadioni poolne fassaad, rekonstruktsiooniprojekti käigus kavandati peafassaadiks Papli tänava poolne hoonefassaad.

Kuni 20 m² väikeehitisi on lubatud täiendavalt krundile rajada veel üks, kuid see peab mahtuma planeeringuga määratud krundile lubatud ehitusaluse pinna sisse ja paiknema selleks ette nähtud hoonestusalal.

Planeeringuala kruntide kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% korterelamumaa (EK), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% väikeelamumaa (EE).

Kruntide detailsemad linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas, mida tuleb käsitleda koos põhijoonisega. Planeeringualale jäävate hoonete püstitamiseks või rekonstrueerimiseks vajalike eelprojektide koostamisel peab arvestama piirkonnale iseloomuliku miljöö ja materjalikasutusega.

Planeering seab kohustuse uute puude istutamiseks vastavalt liiklus-, haljastus- ja heakorrastuse joonisel näidatud asukohtadesse. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast peab moodustama 30%. Kruntidesisesed teed ja platsid ja uushaljastus lahendatakse hoonete ehitusprojektide mahus.

Planeeringuga ei muudeta piirkonna üldiseid liikluskorralduse põhimõtteid. Planeeritavale kinnistule on juurdepääs lahendatud ajalooliselt välja kujunenud asukohast Papli tänavalt. Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma krundi piires hoovialal.

Üldplaneeringu muutmise põhjendus.

Papli tn 15 kinnistu detailplaneering ei esita ettepanekut kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni ulatuslikuks muutmiseks põhilahenduse osas ja ei näe ette kehtiva üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, küll läheb Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu lahendus vastuollu Pärnu linna üldplaneeringuga määratud tingimusega, kus väikeelamukrundile suurusega vähemalt 600 m² on lubatud ehitada ainult üks elamu.

Papli 15 kinnistu detailplaneeringuga seatakse krundile ehitusõigus kahe elamu ehitamiseks ja krundi täisehituse protsendiks kavandatakse 25% krundi pinnast.

Planeering on koostatud varem väljakujunenud infrastruktuuriga elurajooni.

Tegemist on ajaloolise Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealaga, kus on üheks oluliseks hoonestuse põhimõtteks enam kui ühe eluhoone esinemine ühel kinnistul. Nendeks hooneteks on olnud arhitektuurselt domineeriv peamaja ja väiksemas mahus olev kõrvalhoone. Puhke- ja elurajoonides elas perekond valdavalt aastaringselt peahoones, kõrvalhoone ehk hoovimaja üüriti välja suveperioodil suvitajatele puhkamiseks ja elamiseks. Elamupiirkonnas on ka sagedane nähe, kus erinevad põlvkonnad elavad ühel kinnistul eraldi peamajas või hoovimajas.

Ajalooliselt on Lehe ja Kuuse tänavate vahel olev Papli tänava lõik välja kujunenud tänava äärse hoonestuse põhimõttel. Papli tänava ja staadioni vahelises kvartalis on iseloomulik elamu paiknemine krundi sügavuses, kõik nad olid orienteeritud kunagise Kaarli tänava poole, mis 1930 aastatel Lehe ja Kuuse tn vahelises lõigus likvideeriti. Abihooned paiknevad Papli tn poolses osas või vahetult külgmisel krundipiiril.

Käesoleva planeeringuga täiendava ehitusmahu planeerimisega Papli tn 15 kinnistu piirile moodustatakse ühtne Papli tänavaäärne ehitusjoon käsitletavast tänavalõigust kuni Papli tn lõpuni. Kahe eraldiseisva elumaja rajamine ühele kinnistule toob kaasa kehtivas üldplaneeringus määratud krundi täisehitusprotsendi suurendamise vajaduse 20% -lt 25%-le. Olemasoleva täisehitusprotsendi jäik säilitamise vajadus ei kaalu üles ühtse tänava miljöö loomise eesmärki.

Tänava äärse täiendava hoonestusmahu vajalikkuseni jõuti ka Leele Välja poolt 2010 aastal koostatud tööst „Papli tn 15 muinsuskaitse eritingimused hoone põhikonstruktsioonide asendamisele ja juurdeehituste rajamiseks“. Samuti on planeeringus arvestatud Leele Välja poolt koostatud muinsuskaitse eritingimustega detailplaneeringule.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette piirkonna miljööd parimal võimalikul viisil säilitatavana ning alale paindlikumat situatsiooni kavandamist.

Elamispindade kavandamise vajadus tuleneb vajadusest tihendada nii kesklinna kui ka keskusega lähedalt seotud linnapiirkondi. Täiendavad elamispinnad, kui need on kavandatud piirkonna hoonestuspõhimõtteid arvestades, toetavad piirkonna teenuseid ja aitavad hoida ala üldist elavust. Elamureservina on üheks võimaluseks üldplaneeringuga ette nähtud just hoonestuse tihendamist olemasolevates elamupiirkondades, kus krundi suurused seda võimaldavad.

Eelkõige on ette näha elanike juurdekasvu suvitusperioodil, mis on Pärnu rannapiirkonnale omane tendents.

Planeeringulahenduse elluviimine ei riiva oluliselt ühegi lähinaabri ega kogukonna õigusi seaduste, määruste ja normatiivide mõistes. Planeeritava kinnistu omaniku õigustatud ootus oma kinnistut arendada on vähemalt samaväärses proportsionaalses suhtes kogukonna õigusega täisväärtuslikule elukeskkonnale.

Lähtuvalt sellest kujundab Papli tn 15 kinnistu detailplaneering normaalse tihedusega elukeskkonna, mis on tasakaalus piirkonnas juba väljakujunenud hoonestusega.

Planeeringulahendusega kavandatud arhitektuurse mahu paigutamine tagab normaalse kruntide kasutuse. Kujundatud hoonestus struktuuriga korrastatakse maakasutust ja luuakse selle läbi kvaliteetsem elukeskkond.

Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamispindade tekkimiseks sotsiaalse infrastruktuuriga hästi varustatud piirkonnas. Elamisfunktsiooni suurendamine ja turvalise elukeskkonna olemasolu aitab hoida linna elavana ka tööajavälisel ajal.

Planeering ei sea kitsendusi naaberkinnistutele ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.

Seega on kõnesoleva detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise ettepanek igati põhjendatud ning Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu lahenduse saab lugeda otstarbekaks ja optimaalseks.

Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Papli tn 15 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine

(Pärnu Linnavolikogu 21. märtsi 2013 otsus nr 23)

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

1. aprillist kuni 29. aprillini 2013 toimub Oja tn, Niidu tn, Rohu tn ja Pikanõmme tee vahelise maa-ala detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 14. märtsi 2011 korraldusega nr 119 algatati Oja tn, Niidu tn, Rohu tn ja Pikanõmme tee vahelise maa-ala detailplaneering ülesandega kavandada maa-alale sotsiaalmaja, korterelamud ja lasteaed, selgitada välja uushoonestuse tarvis võimalikud ehitusmahud ning määrata linnaehituslikud ning arhitektuursed tingimused.

Detailplaneeringu ala suurus on ca 4,2 ha. Planeeringuala asub Pärnus Räämal ja on piiratud Oja ja Niidu tänavaga, Pikanõmme teega ja kavandatava Rohu tänava pikendusega Planeeringuala koosseisu kuulub vaid üks hoonestatud 2122m² suurusega Oja tn 126 kinnistu, kuhu on ehitatud 5-korruseline korterelamu. Ülejäänud ala on reformimata riigimaa, mis on hoonestamata ja heakorrastamata võsastunud ja hõreda metsaga kaetud rohumaa. Planeeringualaga külgnev Rohu tänava poolne ala on samasugune läbilahendamata riigimaa. Planeeringualaga Oja tänava, Niidu tänava ja Pikanõmme tee pool vahetult külgnevad krundid on hoonestatud 3-korruseliste korterelamutega. Planeeringuala läbib Niidu oja.

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) väikeelamumaa ja korruselamumaa (EE/EK).

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeritavale maa-alale üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa/korruselamumaa juhtotstarbe muutmiseks korruselamumaa (EK), üldmaa (Üm) ja ühiskondlike hoonete maa (Üh) juhtfunktsiooniks.

Üldplaneeringu muutmise põhjendus.

Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks piirkonnas väikeelamumaa juhtotstarbega kruntide planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks korruselamumaa juhtotstarbega kruntideks ja selle hulgas kavandada piirkonda toetavad funktsioonid nagu lasteaed ning roheala. Ehitustegevuse vallas seatakse kavandatavale hoonestusele arhitektuurinõuded.

Planeeringuala üldplaneeringu järgne maakasutuse valdav juhtfunktsioon on väike- ja korruselamumaa EE/EK. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud võimalik ega ka vajalik kõiki linnaarengu perspektiive niivõrd detailselt ette näha, et võimaldada antud piirkonda oluliseks kujunenud maakasutuse juhtfunktsioone. Käesolev detailplaneering teeb üldplaneeringus fikseeritud maakasutuse valdava juhtfunktsiooni muutmiseks täpsustava ja kaalutletud ettepaneku, mis lähtub käesoleval hetkel mõistlikena tunduvatest riigi ja Pärnu linna poolsetest maakasutuse taotlustest.

Väike- ja korruselamute maa asemel korruselamumaa juhtfunktsiooni kavandamine on seotud sooviga siduda planeeringualal ja vahetult sellega külgnevatel kruntidel hajali paiknevate olemasolevate korruselamutega hoonestatud piirkond arhitektuurselt ja kasutusintensiivsuselt (asustus- ja liiklustiheduse mõistes) tervikuna tajutavaks. Olemasolevate korruselamute vahele väikeelamumaa kruntide kavandamine ei tagaks väikeelamute kasutajate ootusi privaatsuse suhtes, tekiks selle baasiline varjatud konflikt.

Piirkonda kavandatud haljasala ja lasteaia krunt on aga korruselamumaa juhtfunktsiooni toetavad ning saavad rakenduse ennekõike ümbruskonda kavandatavate korruselamute elanike poolt.

Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamispindade tekkimiseks. Elamisfunktsiooni suurendamine ja turvalise elukeskkonna olemasolu aitab hoida linna elavana ka tööajavälisel ajal.

Kruntidele kavandatavate hoonete vahemaa on piisav, et moodustada kinnistutele terviklik kooslus arvestades ümbritseva linnakeskkonna ja hoonestustihedusega.

Lähtudes eeltoodud põhjendusest teeb käesolev detailplaneering ettepaneku Pärnu linna üldplaneeringu muutmiseks kavandades planeeringuala üldplaneeringu järgse maakasutuse väike- ja korruselamumaa juhtfunktsioon asemele korruselamumaa, ühiskondlike hoonete maa ja üldmaa juhtfunktsioonideks.

Planeeringulahendus.

Planeeringuala on jagatud kokku 13 positsiooninumbriga krundiks. Neist 4 on mittehoonestatavad vahekrundid, mis on ette nähtud liita olemasolevate kruntidega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada olemasolev reformimata riigimaa viieks korruselamumaa juhtfunktsiooniga krundiks, üheks üldmaa juhtfunktsiooniga krundiks, kuhu jääb Niidu oja ja tema kaldad ning üheks ühiskondlike hoonete maa juhtfunktsiooniga krundiks, kuhu rajatakse lasteaed.

Olemasoleva Oja tn 126 krundi pindala suurendatakse 864m2 võrra sealsete parkimisvõimaluste parandamiseks ja täiendava kõrghaljastuse rajamiseks, mille tulemusena Oja tn 126 krundi uueks suuruseks saab 2986 m2. Krundi suurim ehitusalune pind on 700 m2 ja hoone suurim kõrgus on 16,75m arvestatuna keskmisest maapinna kõrgusest. Krundi kasutamise sihtotstarve korterelamumaa säilib.

Juurdepääsude rajamise võimaldamiseks Oja tänavalt nähakse planeeringuga ette võimalus suurendada olemasoleva Oja tn 132 krundi pindala eraldades planeeringualast 213 m2 suuruse maa-ala krundile juurde liitmiseks.

Vahekrunt suurusega 364m² nähakse ette liita Niidu tn 5 krundiga ja vahekrunt pinnaga 307m² liidetakse Rohu tn 117 krundiga, selle tulemusena lahendatakse kruntidele juurdepääsud avalikult tänavalt.

Moodustatavale 2558 m2 suurusele krundile (Pos 2) on kavandatud üks kolme maa pealse korrusega sotsiaal-kortermaja, krundi täisehitus on 20% krundi pinnast, planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve on korterelamumaa (EK 100%). Pärnu linnal on kindlasti vaja sotsiaalhoone näol elamufondi suurendada, et täita talle seadusest tulenevat kohustust kindlustada abivajajad elamispinnaga.

Moodustatavale 2539 m2 suurusele krundile (Pos 3) on kavandatud üks 508m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ja 2584 m2 suurusele krundile (Pos 8) on kavandatud üks 517m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ning kolme maa pealse korrusega korterelamu (EK 100%).

Planeeringuga on 6684 m2 suuruse pindalaga krundile kavandatud rajada lasteaed (Pos 9). Teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa (AH 100%) kasutamise sihtotstarbega krundile saab ehitada kaks hoonet kokku suurima ehitusaluse pinnaga 1337m2 ja hoonete suurima kõrgusega 8,0m arvestatuna keskmisest maapinna kõrgusest. Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve on 100% ühiskondlike hoonete maa (Üh).

Detailplaneering teeb ettepaneku 7047 m2 suurusele krundile (Pos 10) rajada kaks kolme maa pealse korrusega korterelamut kokku suurima ehitusaluse pinnaga 1308m2 ja hoonete suurima kõrgusega 13,0m arvestatuna keskmisest maapinna kõrgusest.

Oja tn äärde moodustatavale 3863 m2 suurusele krundile (Pos 6) nähakse ette üks 773m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ja kolme maa pealse korrusega korterelamu. Sellele krundile on planeeritud lisaks korterelamumaa sihtotstarbele krundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks 0-25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa (BT), lubatud on vaid elukeskkonda mittehäiriv kasutusviis.

Planeeringuala läbiva Niidu oja ümber moodustatakse heakorrastatav rohekoridor, 2684m² suurune haljasalakrunt (Pos 7) koos kahe kergliiklusteega, mida on tulevikus võimalik pikendada Ehitajate teeni.

Krundi kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse 100% haljasala maa (haljasala oja kallastel -HP), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% üldmaa (Üm). 15m ulatuses oja teljest ei ole kõnesoleva detailplaneeringuga lubatud hoonete püstitamine ega parklate rajamine. Oja tuleb säilitada oma looduslikus sängis välja arvatud joonisel lubatud õgvendusala ulatuses.

Niidu oja kallastele määratud 15m laiune ala võimaldab elamukvartali hoonestuse hoida ojast küllaldasel distantsil ja samas kompaktsena, kuid aktiivselt suhestuvana oja kallastele kavandatud kvartalitläbiva pargiga, mis toimib ka jalakäijate juurdepääsuteedena lasteaeda liikumiseks. Elamuhoonestus ei kujuta veekogule keskkonnaohtu.

Detailplaneeringuga nähakse ette rajada Rohu tänava pikendus, mis võimaldab selle tänava väljaehitamist kuni Pikanõmme teeni. Moodustatava 8080m² suuruse krundi (Pos 1) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse 100% tee ja tänava maa (LT), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% transpordimaa (L). Krundile ehitusõigust ei määrata.

Kruntide detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu seletuskirjas, mida tuleks käsitleda koos põhijoonisega.

Hoonete paigutamisel hoonestusaladesse tuleb maksimaalselt säilitada krundilpaiknev olemasolev väärtuslik kõrghaljastus, et tagada terviklik elukeskkond. Hoonete projekteerimise faasis tehakse olemasoleva haljastuse inventeerimine ja võimalusel lisatakse (ka parkimiskohtadevahelist) kõrghaljastust. Krundisisese heakorrastuse ja olmejäätmete käitlemise lahendused lahendatakse hoonete projektidega, vähemalt 30% krundi pinnast haljastatakse, iga elamumaa krunt tuleb varustada laste mänguväljakuga (võivad olla mitmel krundil ühised). Kruntide piirded on soovitav lahendada kerge terasvõrkpiirdena koos sellega kokkukasvatatud hekiga, kaaluda korterelamukruntide puhul piiretest loobumise võimalust ja kruntide piirialadele ühiste laste mänguväljakute rajamist.

Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade vähim arv krundil lahendatakse vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2003, kuid ühe korteri kohta nähakse ette mitte vähem kui 1 sõiduauto koht. Parkimine korraldatakse oma kruntide piires. Parkimisalad liigendatakse haljastusega. Detailplaneeringu joonistel on parklate asukohad näidatud tinglikult, parkimiskohtade paigutus ja arhitektuurne lahendus täpsustatakse projektiga.

Oja tn, Niidu tn, Rohu tn ja Pikanõmme tee vahelise maa-ala detailplaneeringu lahendus toob positiivseid muudatusi linnaruumi. Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vajadus välja ehitada Rohu tänava pikendus Pikanõmme teeni. Ehitusseaduse § 13 kohaselt detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Detailplaneeringu alusel moodustatavate kinnistute omanikel on kohustus sõlmida Pärnu linnaga kokkulepe, mille kohaselt ehitab kinnistu igakordne omanik välja vastava Rohu tänava lõigu kui avalikult kasutatava tee (sõidutee, kergliiklustee, kõnnitee, kinnistutele peale ja mahasõidud) ning üldkasutava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni omal kulul ja linn tehtud kulutusi ei hüvita. Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud lisama müügilepingusse märke avalikult kasutatava tee ning üldkasutava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamise kokkuleppe sõlmimise kohustuse ning omal kulul väljaehitamise kohustuse osas. Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Oja tn, Niidu tn, Rohu tn ja Pikanõmme tee vahelise maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine

(Pärnu Linnavolikogu 21. veebruari 3013 otsus nr 13)

Ülle Tuulik

planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

14. veebruarist kuni 14. märtsini 2013 toimub Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 03. jaanuari 2012 korraldusega nr 6 algatati Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneering ülesandega kinnistu jagamiseks kavandatava tankla osas ja võimalike ehitusmahtude väljaselgitamine, kruntidele ehitusõiguse ja linnaehituslike ning arhitektuursete tingimuste määramine. Planeeringuga lahendatakse kruntidele juurdepääsud ja esitatakse piirkonna liikluskorralduslik lahendus.

Detailplaneeringu ala suurus on 50 283 m2, mis asub Pärnus Räämal Ehitajate tee, Niidu ja Arukase tänavate vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab kolme kinnistut: Niidu tn 9 pindalaga 41 335 m2 (geodeetilise mõõdistuse järgi, maakatastri andmetel 41 341 m2), Niidu tn 9a pindalaga 64 m2 ja Niidu tn 11 pindalaga 8 878 m2. Planeeringualal puudub hoonestus, väljaarvatud idapiiril olev katlamaja koos küttepunkriga, mis annab kõrvalolevale Niidu tn 11a tootmishoonele tehnoloogilist sooja. Planeeringuala külgneb vahetult Niidu tänavaga ja Kibuvitsa tänavaga, mis on planeeritud Ehitajate tee kõrval kulgeva kogujatänavana. Lõunast külgneb ala Ehitajate tee ja väljaehitamata Kibuvitsa tänava koridoriga, läänest Niidu tänavaga, idas ja põhjas Ecobirch AS tootmisterritooriumiga.

Piirkonnas kehtib Niidu tn 9 ja 11 kinnistute detailplaneering (Pärnu Linnavalitsuse 21.02.2005 korraldus nr 88). Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on nii Niidu tn 9 kui ka Niidu tn 11 krundi maakasutuse sihtotstarbeks määratud 80% tootmishoonete maa/20% ärimaa ja Niidu tn 9a krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud 100% tootmishoonete maa. Kuni tänaseni ei ole detailplaneeringut ellu viidud, kuna on puudunud huvi antud kinnistute kasutuselevõtu kohta. Arvestades nende kinnistute asukohta, on arendaja sõnul piirkonnas huvitatus konteinerkatlamaja, tankla, autopesula ja muud suuremat mahtu vajavate jae- ja hulgikaubanduse ning laopindade järgi.

Pärnu linna üldplaneering näeb alale ette tootmismaa (T) / ärimaa (Ä) juhtotstarvet (juhtfunktsiooni). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates Niidu tn 9 ja 11 kruntide tootmismaa / ärimaa (T/Ä) juhtfunktsiooni 80% ulatuses ärimaa juhtotstarbeks (Ä) ja 20% ulatuses tootmismaa juhtotstarbeks (T). Niidu tn 9 kinnistust eraldatud 996 m2 suurusel soojusenergia tootmise maakasutusega krundil säilib tootmismaa juhtotstarve (T).

Planeeringulahendus

Detailplaneering teeb ettepaneku jagada Niidu tn 9 kinnistu kolmeks krundiks. Pärast jagamist kujuneb Niidu tn 9 krundi uueks suuruseks 34 333 m2 (Pos 2). Krundile on lubatud ehitada neli hoonet krundile suurima lubatud ehitisealuse pinnaga kokku 17 000 m2 suurima lubatud hoonete kõrgusega 15 m arvestatuna hooneid ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest. Äri- tootmishoonetele lubatud suurim maapealsete korruste arv on 4 korrust ja lubatud on ehitada üks maa-alune korrus. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse 80% ulatuses kaubandus- , teenindushoone maa (BT) ja laohoone maa (TL) ning 20% ulatuses tootmishoonete maa (TH), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 80% ärimaa (Ä) ja 20% tootmismaa (T).

Teise moodustatava 996 m2 suuruse krundi (Pos 4) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse soojusenergia tootmise maa (OS), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% tootmismaa (T). Krundile on lubatud ehitada ühe maapealse korrusega üks hoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 300 m2 suurima lubatud kõrgusega 15 m arvestatuna hooneid ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest.

Kolmanda moodustatava 6 006 m2 suuruse krundi (Pos 3) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse tankla maa (LB), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% ärimaa (Ä). Krundile on lubatud ehitada ühe maapealse korrusega kaks hoonet krundile lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 500 m2 suurima lubatud kõrgusega 15 m arvestatuna hooneid ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest.

Niidu tn 11 ja 9a kinnistute piire detailplaneeringuga ei muudeta.

Planeeringuga nähakse ette 8 878 m2 suurusega Niidu tn 11 kinnistule (Pos 1) rajada kaks äri- tootmishoonet krundile lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 4 000 m2, lubatud suurim maapealsete korruste arv on 2 korrust ja lubatud on ehitada üks maa-alune korrus. Hoonete lubatud suurim kõrgus hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 15 m. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse 80% ulatuses kaubandus- , teenindushoone maa (BT) ja laohoone maa (TL) ning 20% ulatuses tootmishoonete maa (TH), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 80% ärimaa (Ä) ja 20% tootmismaa (T).

64 m2 suurusega Niidu tn 9a krundi (Pos 5) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse elektrienergia jaotamise ehitiste maa (OE), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% tootmismaa (T). Tegemist on alajaama krundiga, kuhu on lubatud suurim ehitisealune pind 30 m2, ehitise lubatud suurim kõrgus hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 5 m.

Niidu tn 11 kinnistul ja krundil Pos 2 on lubatud hulgiladude, mitmesuguste suuregabariidiliste kaupade jaotusbaaside ning nende müügiga seotud äriline tegevus. Kavandatavale krundile pos nr 2 ja krundile aadressiga Niidu tn 11 on keelatud ehitada kaubanduskeskusi ja hooneid, mis tegelevad toiduainete jaemüügiga (toiduainetekauplused).

Planeeritud hoonestus peab olema piirkonda sobiv ja toetama kruntidele planeeritud tegevust. Olulisemad arhitektuursed tingimused (katusekalded, sidumiskõrgused jne) on kajastatud „Põhijoonisel“ esitatud vastavasisulises tabelis.

Ärikrundid on planeeritud 23…24% krundi pindalast haljastada, kusjuures 60% haljastusest peab olema kõrghaljastus. Haljastuse konkreetne lahendus antakse ehitusprojektide mahus. Kõrghaljastus tuleb rajada Niidu tänava ja Kibuvitsa tänava äärsetele krundipiiridele. Hoonestusaladesse ja sissepääsualadele jääv kõrghaljastus on lubatud likvideerida, kui selle säilitamine ei ole hoonestuskavaga võimalik.

Juurdepääsud kruntidele on planeeritud Niidu tänavalt, Arukase tänavalt ja Kibuvitsa tänavalt. Auto- ja jalgrattaparklad, autodele keskmiselt 1 parkimiskoht 150 m2 brutopinna kohta ja üks jalgratta parkimiskoht 6-12 töötaja kohta, projekteeritakse ehitusprojektide mahus oma kinnistu hoonestusaladel võttes aluseks standardi EVS 843:2003 ning parkimiskohtade tegeliku vajaduse vastavalt kasutusviisile ja hoonestusele.

Üldplaneeringu muutmise põhjendus.

Käesolev planeeringuala on osa OÜ VN Niidu Kinnisvarale kuuluvast üle 49 ha suurusest alast Ehitajate tee Niidu tänava ja Kase tänava piirkonna vahel. Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on selle ala maakasutuse juhtfunktsioon tootmismaa, lisafunktsiooniks ärimaa. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on kogu ala jagatud väiksemateks tootmismaa kruntideks. Niidu tänavaga ja Kase tänavaga piirneval 12 väiksemal krundil on kõrvalfunktsiooniks 20% ärimaa. Kuuel suuremal krundil on ainult 100% tootmismaa juhtfunktsioon. Tootmistegevuse juurde käib alati ka turundus – müük ja ost. Kehtivas detailplaneeringus on ärimaa kõrvalfunktsioon ära jagatud kogu VN Niidu Kinnisvara arengupiirkonna väiksemate tootmismaa kruntide vahel.

Planeeritava maa-ala kinnistute omanikul ei ole olnud võimalik kehtivat detailplaneeringut realiseerida. Hilisemad arengud on näidanud seda, et puudub vajadus ja nõudlus kehtiva detailplaneeringu ulatuses ja mahus tootmishoonete ning nende teenindamiseks vajaliku maa järele.

Pärnu Linna kehtiv üldplaneering on sätestanud üheks põhiliseks tootmisalaks Rääma Niidu ettevõtluspiirkonna (mille arvestatavateks piirideks on Tallinna maantee, linnapiir, Kauba tänav, raudtee ja Ehitajate tee). Savi tn ja Ehitajate tee vaheline ala planeeritakse ärimaaks ning laomajanduse maaks. Lähtuvalt tänaseks muutunud majandusruumist on loogiline jätk Ehitajate teega paralleelselt jätkata äri- ja laomajandusele orienteeritud arendust (nagu on plaanitud Savi tn ja Ehitajate tee vahelisel alal).

Planeeringuala vahetus läheduses on välja ehitatud Niidu tänava ja Ehitajate tee valgusfooridega reguleeritav ristmik. Ehitajate teed läbib kogu Tallinna ja Riia linnade vaheline liiklusvoog. Niidu tänav on Pärnu olulise tootmispiirkonna telgtänavaks. Kaubanduse, teeninduse ja laomajanduse arenduse puhul on oluline lihtne ja nähtav juurdepääs autotranspordile. Planeeringu lahendus võimaldab paremini ära kasutada planeeringuala logistilist potentsiaali.

Jälgides Pärnu linna ja linnaga piirnevate alade arengut ei ole otstarbekas elamupiirkondade ja haigla lähedusse rajada suuremahulisi tootmisüksusi kuna selle arendamisele seab planeeringuala asukoht olulisi piiranguid. Kõnesolevale planeeringualale on lähedal Oja, Niidu, Liblika tänavate elamupiirkond. Samuti on lähedal, vahetule üle Ehitajate tee, üldplaneeringuga ettenähtud korrus- ja väikeelamute arenduspiirkond Oja tn, Ehitajate tee ning Ristiku tee ja Niidu tänavate vaheline kvartal. Suhteliselt lähedal asuvad ka Pärnu haigla korpused.

Nii lähedale elamualale tootmisettevõtete rajamine ei ole soovitav.

Planeeringuala on lähtuvalt väga heale logistilisele asukohale sobiv suuremahulise kaubandustegevuse arendamiseks. Siia sobivad hulgilaod, mitmesuguste suuremagabariidiliste kaupade jaotusbaasid ning müük. Võimalik on lähipiirkonnas arendatava tootmise, turunduse ja laomajanduse osa koondamine planeeringualasse. Võimalik on ka tehnokülade laadse ala arendamine. Üheks tegevuseks planeeringualas on Via Baltika liiklusega seonduva teeninduse arendamine lisaks planeeritud kütusetanklale.

Soovitakse planeerida suuremaid ärimaa krunte, kus arendada kaubandust, teenindust, laomajandust. Käesoleval planeeringualal on selline tegevus igati sobiv.

Planeeringu lahendusega tagatakse ettevõtluse arendamiseks kruntide kasutamise parem võimalus. Planeeritud tootmistegevus ei oma olulist keskkonnamõju. Tootmishoonete projekteerimisel ja kasutamisel tuleb tagada, et tootmistegevus ei põhjustaks ülenormatiivset müra, vee ja õhu saastamist ning et jäätmed käideldakse nõuetekohaselt.

Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine (Pärnu Linnavolikogu 17. jaanuari 2013 otsus nr 5)

Ülle Tuulik

Planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

19. novembrist kuni 17. detsembrini 2012 toimub Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 29. jaanuari 2007 korraldusega nr 86 algatati Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute detailplaneering ülesandega muuta üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarve äri- ja korruselamumaa juhtotstarbeks, selgitada välja võimalikud ehitusmahud ja määrata linnaehituslikud ning arhitektuursed tingimused.

Detailplaneeringu ala suurus on ca 3004m2. Planeeritav ala paikneb Pärnu Kesklinna linnaosas, mis hõlmab 1682 m2 suurust Riia mnt 3 ja 1322 m2 suurust Vanapargi tn 6 kinnistut. Riia mnt 3 kinnistul varem paiknenud hooned on tänaseks kõik lammutatud, Vanapargi tn 6 kinnistu on hoonestatud ja sellel paikneb kahekordne elamu-ärihoone ning osaliselt kahekordne ja osaliselt ühekordne elamu-kuur.

Lisaks Vanapargi tn 6 kinnistule külgneb Riia mnt 3 kinnistu veel põhja poolt Vanapargi tänav T1 kinnistuga, kirde poolt Riia maantee T1 kinnistuga, kagu poolt Riia mnt 5//7 kinnistuga ning lõuna poolt Vingi tn 8 kinnistuga. Vanapargi tn 6 kinnistu külgneb lisaks Riia mnt 3 kinnistule loode ja põhja poolt Vanapargi tänav T1 kinnistuga, lõuna poolt Vingi tn 8 kinnistuga ning edela poolt jätkuvalt riigi reservis oleva maakatastrisse kandmata maal paikneva Vingi tänava lõiguga.

Riia mnt 3 ning Vanapargi tn 6 kinnistud paiknevad Pärnu linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul alal, mille vahetus läheduses asub teisel pool Vingi tänavat Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (registri numbriga 27007) villade tsoon. Eelviidatud muinsuskaitseala kattub seal suures osas looduskaitsealuse Vana pargiga (KLO1200072). Planeeringuala kontaktvööndi moodustab elamukvartal, kuhu on varasematel aastatel ehitatud kuni kahekordseid viilkatusega korterelamuid ning ühekordseid kõrvalhooneid. Kvartali kõige olulisem linnaehituslik mõjutegur on Riia maantee.

Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute katastriüksuse sihtotstarve on 50% ulatuses elamumaa (001; E) ja 50% ulatuses ärimaa (002; Ä). Üldplaneeringu järgne Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kruntide maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% väikeelamumaa (EE).

Detailplaneering teeb ettepaneku Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 maa-alale üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa juhtotstarbe muutmiseks korruselamumaa (EK) ja ärimaa (Ä) juhtfunktsiooniks. Detailplaneeringu kehtestamisel kantakse vastav muudatus üldplaneeringu maakasutusplaanile tähistusega EK/Ä.

Üldplaneeringu muutmise põhjendus.

Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 väikeelamumaa juhtotstarbega kruntide planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks korruselamu- ja ärimaa juhtotstarbega kruntideks ja ehitustegevuse vallas kavandatavatele hoonetele arhitektuurinõuete seadmine. Planeeringuala paikneb kesklinnas, väljakujunenud äri- ja elamuhoonestusega piirkonnas. Kõnealune miljööväärtuslik piirkond on kaasaegse linnaruumi loomise seisukohalt Pärnu linna jaoks oluline koht.

Riia mnt 3 krundile kavandatav arhitektuurse lahendusega elu- ja ärihoone aitab Vanapargi tänava ja Riia maantee ristmiku piirkonna kujundada esinduslikuks linnaruumiks. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijad soovivad Riia mnt 3 kinnistule püstitada elu- ja ärihoone ning Vanapargi tn 6 kinnistul paikneva elamu-ärihoone pööningule ehitada täiendavalt kaks kuni kolm korterit. Hetkel hoonestamata Riia mnt 3 krundile uue elu- ja ärihoone püstitamiseks pakutakse kaks erinevat võimalust. Mõlemal juhul oleks kavandataval elu- ja ärihoonel kokku neli maapealset korrust, erinevused võivad olla aga selle hoone põhimahus. Esimesel juhul oleks uue elu- ja ärihoone põhimahul kaks maapealset korrust ja selle hooneosa II korrusel lamekatus ning teisel juhul kolm maapealset korrust nii, et selle hooneosa III korrus jääks viilkatuse mahtu.

Planeeringuga kavandatud arhitektuurse mahu paigutamine annab põhjenduse muuta üldplaneeringuga ette antud väikeelamumaa juhtotstarve korruselamumaa ja ärimaa juhtotstarbeks. Riia mnt 3 kinnistule püstitatav elu- ja ärihoone kujuneb lähitulevikus üheks oluliseks Pärnu kesklinna üldist arengut mõjutavaks struktuuri osaks. Riia mnt 3 kinnistule püstitatava elu- ja ärihoone parima mahulise lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.

Riia maantee on olnud läbi linna ajaloo üks tähtsamatest linna sisse- ja väljasõidu teedest Tallinna maantee kõrval, mis tagab liikumise läbi Pärnu linna Tallinna ja Riia vahel. Ajalooliselt on Riia maantee kesklinna poolses osas olnud hoonetele iseloomulik esimese korruse tasapinnas äriruumide välja ehitamine otse sissepääsuga tänavalt, kus võiks asuda kas kauplus, apteek või mõni teenust pakkuv töötuba. Seega kokkuvõtlikult on juba ajalooliselt Pärnu linnas äri- ja elufunktsioonid paiknenud teineteisega kõrvuti, mis on väikelinnadele üldiselt iseloomulik nähtus. Väiksemad kaubandus- ja teenindusettevõtted peaksid pakkuma oma teenust vahetult tarbijaskonna naabruses, see tähendab korterelamute või ühepereelamute läheduses.

Üldplaneeringu muutmise vajadus tuleneb kinnistu omanike soovist võtta eluruumidena kasutusele olemasoleva korterelamu katusekorrus. Katusekorruse korteriteks väljaehitamine annab paremad võimalused korterelamu efektiivsemaks majandamiseks ning aitab suhteliselt väikeste lisakulutustega ära kasutada kinnistul juba olemasolevat ehituslikku mahtu. Vastavalt üldplaneeringu juhtotstarvete määratlusele eeldab kolmekorruselise (kolme- või enamakorruseline) korterelamuga krunt korruselamumaa juhtotstarvet. Seega katusekorruse väljaehitamine eeldab üldplaneeringus krundi maakasutuse juhtotstarbe muutmist.

Pärnu linna üldplaneeringus määratud juhtotstarbed on määratud kinnistu põhiselt planeeringu koostamise ajal kõigi kinnistute katastrisse kantud sihtotstarvete järgi. Nii on kõigile kinnistutele, millel üldplaneeringu koostamise ajal asusid kuni 2 korruselised elamud, sõltumata ehitusalusest pindalast ja korterite arvust, määratud väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarve. Aja jooksul on tekkinud vajadus elamuid ümber ehitada ja ehituslikult juba olemasolevaid kuid seni kasutamata hooneosi sh katusealuseid kasutusele võtta.

Detailplaneeringu realiseerumise korral luuakse võimalus uute elamispindade tekkimiseks sotsiaalse infrastruktuuriga hästi varustatud piirkonnas. Elamisfunktsiooni suurendamine ja turvalise elukeskkonna olemasolu aitab hoida linna elavana ka tööajavälisel ajal.

Planeeringuga kavandatu on seotud avalike huvidega. Nimelt annab Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute detailplaneering võimaluse muuta Riia maantee ja Vanapargi tänava ristmik praegusega võrreldes oluliselt ohutumaks. Teadaolevalt on Riia maantee Riia mnt 3 kinnistuga külgneval lõigul mõnevõrra kitsam, kui selle maantee Riia poolsel suunal mujal. Sellise, liiklusohutuse seisukohalt ebanormaalse olukorra likvideerimiseks on detailplaneeringu arendajad valmis osa oma Riia mnt 3 kinnistust tasuta võõrandama Pärnu linnale Riia maantee kitsal lõigul laiendamise eesmärgil.

Planeeringualale jäävale Riia mnt 3 kinnistule püstitatav elu- ja ärihoone kujuneb lähitulevikus üheks oluliseks Pärnu kesklinna üldist arengut mõjutavaks struktuuri osaks.

Kruntidele kavandatavate hoonete vahemaa on piisav, et moodustada kinnistutele terviklik kooslus arvestades ümbritseva linnakeskkonna ja hoonestustihedusega. Uus hoonestus mahuliselt hakkaks koos töötama nii Riia manatee kui Vingi tänava äärsete hoonetega, moodustades ühtse tänavaäärse frondi.

Seega on kõnesoleva detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise ettepanek igati põhjendatud ning Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute detailplaneeringu lahenduse saab lugeda otstarbekaks ja optimaalseks. Elamu- ja ärifunktsioon tugevdavad ja elavdavad kesklinna.

Planeeringulahendus.

Detailplaneering teeb ettepaneku jagada Riia mnt 3 kinnistu kaheks krundiks. Pärast jagamist kujuneb Riia mnt 3 kinnistu uueks suuruseks 1643 m2. Teise moodustatava 39 m2 suuruse krundi (EK-01) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määratakse 100% tee ja tänava maa (LT), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% transpordimaa (L). Krundile ehitusõigust ei määrata. Krunt on hiljem ette nähtud liita Riia maantee T1 kinnistuga, mis võimaldab tulevikus Riia maantee ja Vanapargi tänavate ristmiku Riia poolsele suunale rajada kolm sõidurada. Moodustatava kinnistu omandamiseks tuleb sõlmida kinnistu omanikuga notariaalne eelkokkulepe kinnistu linnale tasuta omandamiseks ning asjaõigusleping enne kinnistu reaalset avalikku kasutamist.

Planeeringuga nähakse ette 1643m2 suurusega Riia mnt 3 kinnistule püstitada üks elu- ja ärihoone lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 821 m2, krundi täisehitus on ligikaudu 50% krundi pinnast. Riia mnt 3 krundile kavandatud elu- ja ärihoonele lubatud suurim maapealsete korruste arv on 4 korrust ja lubatud on ehitada üks maa-alune korrus. Hoone lubatud suurim kõrgus hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on 13,5m (selleks on Balti süsteemi absoluutkõrgus H = 4.75 m).

Riia mnt 3 kinnistule püstitatava elu- ja ärihoone hoonestusala valikul on arvestatud sellega, et hoone kaugus naaberkinnistul paiknevast korterelamust oleks suurem kui 8 m. Riia mnt 3 kinnistule püstitatava elu- ja ärihoone lõpliku mahulise lahenduse saamiseks on ette nähtud korraldada arhitektuurivõistlus.

Riia mnt 3 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 50-60% ulatuses korterelamumaa (EK) ning 40-50 % ulatuses kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (BT), majutushoone maa (BM) ning kontori- ja büroohoone maa (BB)), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 50-60% korruselamumaa (EK) ja 40-50% ärimaa (Ä).

Vanapargi tn 6 kinnistu säilib oma senistes piirides. 1322 m2 suurusega Vanapargi tn 6 krundil paikneva kahe olemasoleva hoone asukohas saab olema kaks hoonet ning üks rajatis. Niisugune ettepanek tuleneb detailplaneeringu arendajate soovist jagada rekonstrueeritava elamu-kuuri maht kaheks eraldi mahuks. Osaliselt kahekorruseline elamu-kuur toimib jätkuvalt hoonena, uus autode varjualune toimib aga edaspidi rajatisena. Nii kujuneb Vanapargi tn 6 krundile lubatud suurimaks ehitusealuseks pinnaks kokku 463m2, mis teeb krundi täisehituseks ligikaudu 35% krundi pinnast (kaasa arvatud kuni 20 m2 väikeehitised). Eelnevast lähtudes on lubatud suurim hoonete ja rajatiste koguarv Vanapargi tn 6 krundil 3.

Vanapargi tn 6 krundil paiknevaid hooneid võib soovi korral rekonstrueerida. Seejuures peab säilima kinnistul asuva elamu-ärihoone algupärane välisarhitektuur. Vanapargi tn 6 krundil rekonstrueeritava elamu-ärihoone lubatud suurim maapealsete korruste arv on 3 ja lubatud suurim maa-aluste korruste arv 1 korrus. Planeeringuga säilitatakse hoone olemasolev kõrgus (H = 10,6 m) arvestades seda hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest (selleks on Balti süsteemi absoluutkõrgus H = 4.20 m). Vanapargi tn 6 rekonstrueeritava elamu-ärihoone põhimahule juurdeehitusi ei ole kavandatud ja seetõttu säilivad ka selle hoone ehitusjooned oma endises asukohas. Vanapargi tn 6 krundil rekonstrueeritaval elamu-kuuril on 2 maapealset korrust, keldrit hoonele rajatud ei ole. Seega säilib rekonstrueeritava elamu-kuuri puhul lubatud suurima maapealsete korruste arvuna 2 korrust. Osaliselt kahekorruselise elamu-kuuri lubatud suurim kõrgus seda hoonet ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest säilib olemasolevana H = 6,5 m. Olemasolevatel kuuridel on üks maapealne korrus. Seetõttu säilib ka elamu-kuurist ümberehitatav autode varjualune ühekorruselisena. Vanapargi tn 6 kinnistul paiknevate vanade kuuride asukohale püstitatava autode varjualuse lubatud suurim kõrgus (koos Vingi tn 8 kinnistu poolsele piirile ehitatava tulemüüriga) seda rajatist ümbritsevast maapinna keskmisest kõrgusest on H = 4,0 m.

Vanapargi tn 6 kinnistul rekonstrueeritava pereelamu ja autode varjualuse puhul ei ole aga minimaalsed kaugused naaberkruntide piiridest tagatud ning seetõttu peavad nende hoonete naaberkinnistute poole jäävad välisseinad täitma ka tulemüüri rolli.

Vanapargi tn 6 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 50-60% ulatuses korterelamumaa (EK) ning 40-50 % ulatuses kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (BT), majutushoone maa (BM) ning kontori- ja büroohoone maa (BB)), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 50-60% korruselamumaa (EK) ja 40-50% ärimaa (Ä).

Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada vaid piirkonnale iseloomulike linnaehituslike tavade ja arhitektuuriga sobituvaid ehitisi. Planeeringualale jäävate hoonete püstitamiseks või rekonstrueerimiseks vajalike eelprojektide koostamisel peab arvestama linnaosa piirkonnale iseloomuliku miljöö, hoonete mahulise paiknemise, liigendatuse ning materjalikasutusega.

Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kruntide haljastuse ja heakorrastuse lahendused koos nendele maaüksustele sobivate väikevormide valikuga täpsustatakse planeeringualale püstitatava või seal rekonstrueeritavate hoonete eelprojektide koostamise käigus. Seetõttu teeb käesolev detailplaneering ettepaneku rajada täiendavat haljastust vaid kruntidele juurdepääsu tagavate väravate lähedusse. Hea ehitustava kohaselt peaks haljastuse osakaal moodustama 30% kruntide pinnast. Uute piirdeaedade projekteerimisel ja ehitamisel on soovitav järgida planeeringuala ümbruses olevate puidust piirdeaedade traditsioonilisi kujundusvõtteid.

Riia maantee ja Vanapargi tänava ristmiku liikluskorraldus vajab ümberehitamist. Detailplaneeringu koostamise käigus on Riia maantee ja Vanapargi tänava ristmiku kujundamise osas kasutatud ühe võimaliku lahendusena liiklusspetsialistide poolt välja töötatud liiklusskeemi. Seni, kuni Riia maantee ja Vanapargi tänava ristmik ei ole veel ümber ehitatud, tuleb Riia mnt 3 kinnistule juurdepääsud lahendada selliselt, et need toimiksid igati kooskõlas nii Riia maantee kui ka Vanapargi tänava praeguse tehnilise seisukorra ja liikluskorraldusega. Vanapargi tn 6 kinnistule Vingi tänavalt algav juurdepääs säilib oma endises asukohas. Parkimine korraldatakse oma kruntide piires.

Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute detailplaneeringu lahendus toob positiivseid muudatusi linnaruumi. Koostatud detailplaneeringuga on leitud optimaalne lahendus, mis on üldiste huvidega kooskõlas ning ei kujuta ohtu looduskeskkonnale ega sotsiaalsele keskkonnale. Planeering ei sea kitsendusi naaberkinnistutele ning selle elluviimisega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur-Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine

(Pärnu Linnavolikogu 18. oktoobri 2012 otsus nr 69)

Ülle Tuulik

Planeeringute peaspetsialist

444 8353

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et

11. juunist kuni 09. juulini 2012 toimub

Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek.

Pärnu Linnavalitsuse 05. juuni 2006 korraldusega nr 505 algatati Kana tn 7 kinnistu detail-planeering ülesandega muuta üldplaneeringuga määratud tootmishoonetemaa juhtotstarve väikeelamumaaks. Detailplaneeringuala suurus on 1901m2. Planeeritav ala asub Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ja hõlmab hoonestatud Kana tn 7 kinnistut, millel paikneb mitte kasutuses olev veetorn.

Planeeritavat kinnistut ümbritsevad elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud erinevatel ajajärkudel ja erinevate arhitektuursete stiilidega ühepereelamutega. Kvartalis esineb ka kahekorruselisi korterelamuid. Planeeritava ala vahetus naabruses loode küljel paikneb mitte suurt liikluskoormust omav Kana tänav mis tagab juurdepääsu piirkonnas paiknevatele kruntidele.

Kana tn 7 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% tootmishoonete maa.

Üldplaneeringu järgne planeeringuala maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) on 100% tootmismaa (T).

Linnaruumi jätkuvast arengust lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringu ülesandeks Kana tn 7 kinnistul asuva olemasoleva veetorni lammutamine ning selle asemele lähipiirkonnas valdavaks kujunenud pereelamute kavandamine. Veetorni asemele eramute ehitamine toimib linnakeskkonnas kindlasti ruumilist keskkonda ühtlustavalt.

Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta Pärnu linna üldplaneeringut määrates Kana tn 7 uueks maakasutuse juhtfunktsiooniks väikeelamumaa (EE). Detailplaneeringuga määratakse Kana tn 7 krundi kasutamise sihtotstarbeks pereelamumaa (EP) ja tee ja tänava maa (LT).

Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringut on varem vastu võetud Pärnu Linnavalitsuse 01. september 2008 korraldusega nr 582 ja suunatud avalikustamisele, mille käigus laekus mitu vastuväidet kavandatud planeeringu lahenduse kohta. Vastuväite esitajad ei nõustunud korterelamu kavandamisega ega krundile määratud ehitusõigusega väljakujunenud pereelamute piirkonda.

Vaadeldes piirkonda laiemalt ja arvestades selle terviklahendust ning arendusvõimalusi on Pärnu Linnavalitsus jätkuvalt seisukohal jagada Kana tn 7 kinnistu kolmeks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Pärnu Linnavalitsus ei kiida heaks seisukohta kavandada Kana tn 7 kinnistule kaks elamumaa krunti.

Kuna muudatuste alusel tehtud parandused ning täiendused muutsid planeeringu põhilahendust tuli planeeringu kooskõlastamist korrata isikutega, keda muudatus puudutas ning korrata avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt planeerimisseaduse §- des 17-20 sätestatule. Korrigeeritud ja täiendatud Kana tn 7 kinnistu detailplaneering on läbinud määratud vajalike kooskõlastajate ringi.

Planeeringulahendus.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeritava maa-ala jagamiseks kolmeks pereelamu- ja üheks tänavakrundiks.

Pereelamukrundid planeeritakse linnakruntideks optimaalse suurusega: 553m2 (POS 1), 547m2 (POS 2) ja 553 m2 (POS 3). Kruntidele juurdepääsuks moodustatakse 248m² suurune transpordimaa krunt tänava tarbeks (POS 4).

Käesolev detailplaneering määrab kruntide kasutamise sihtotstarbeks pereelamumaa (EP) ning tee ja tänava maa (LT).

Planeering annab kruntidele pereelamumaa sihtotstarbega vastavuses olevad hoonestuse võimalused, milleks on kahe maapealse ja keldrikorrusega elamu ning ühekorruselise kõrvalhoone rajamine.

Lubatud hoonete suurim arv kruntidele on kaks hoonet. Elamumaa kruntide maksimaalne täisehitusprotsent moodustab 30% kruntide pinnast, lubatud suurim ehitusalune pindala jääb vahemikku 164 – 166m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 8,5m elamule / 5,5m kõrvalhoonele arvestatuna planeeritavast maapinnast +5,40. Kui abihoone on elamuga ühes mahus või kokku ehitatud, on kogu hoone maksimaalseks kõrguseks 8,5 m.

Vastavalt planeeringu ala piirkonnas välja kujunenud arhitektuursele suunale, on planeeringualale võimalik projekteerida klassikaliste proportsioonidega pereelamuid. Kana tänava poolset hoonese osa soovitatakse arhitektuurselt liigendada, et tagada olemasolevat tänavapilti rikastav lahendus.

Kruntide detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu seletuskirja linnaehituslike ja arhitektuursete nõuete tabelis, mida tuleks käsitleda koos põhijoonisega.

Planeering näeb ette lammutada Kana tn 7 kinnistule ulatuvad naaberkrundi hooneosad ja likvideerida planeeringu sihtotstarbele mittevastav olemasolev veetorn.

Planeering näeb ette planeeringualale istutada täiendavalt puid vastavalt liiklus-, haljastus- ja heakorrastuse joonisele näidatud asukohtadesse. Haljastuse rajamise osakaal planeeritava ala pindalast moodustab 30%. Kruntide ümber rajatava metallist või puidust piirde lubatud kõrgus on 1,4 m.

Kana tänava liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Planeeritavale alale juurdepääs on lahendatud Kana tänavalt omaette sissesõiduteega. Planeeritav tänavalõik asub eramaal ja jääb eraomandisse.

Kinnistu omanike autode parkimine on ette nähtud korraldada oma kruntide piires. Planeering sätestab kaks parkimiskohta pereelamumaa krundi kohta.

Üldplaneeringu muutmise põhjendus.

Kana tänav 7 kinnistul on paiknenud pikka aega AS-le Pärnu Vesi kuulunud veetorn, mis tagas varasematel aegadel Ülejõe linnaosas veega varustamise. Käesolevaks ajaks on veetorn amortiseerunud ja ei oma juba ammu praktilist rakendust. Kehtestatud üldplaneeringus määrati Kana tänav 7 kinnistu varem kasutuses olnud veetorni tõttu tootmismaaks, kuna toona valitses planeerimisprintsiip, mille kohaselt tehnorajatised planeeriti tootmismaa sihtotstarbega maa-aladele. Tavapärast tootmistegevust ei ole Kana tn 7 kinnistul arendatud ja kinnistu omanikul sellekohane perspektiivne soov puudub. Lisaks eelöeldule tavapärase tootmistegevuse arendamine häiriks ümbritsevat väljakujunenud elurajooni ja suurendaks oluliselt liiklusintensiivsust olemasoleval Kana tänaval. Kokkuvõtvalt Kana tn 7 kinnistut ei kasutata üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt.

Pärnu linna üheks planeerimise põhiprintsiibiks on suundumus, et tootmismaa juhtfunktsiooniga alad paikneksid linna äärealadel elu- ja puhkepiirkondadest eemal.

Planeerimisprotsessi käigus peeti piirkonda sobivaimaks lahenduseks väikeelamumaa juhtotstarbe planeerimist, kuna see ühildub elurajooni senise arengusuunaga ja on vajalik ning sobiv kogukonnale tervikuna.

Lähiümbruse hoonestuse moodustavadki valdavalt ühepereelamud ja kahe korruselised kortermajad. Pärnu linnal on vaba maa reservi vähe, et planeerida uusi väikeelamurajoone seni hoonestamata piirkondadesse. Elamureservina on üheks võimaluseks üldplaneeringuga ette nähtud just hoonestuse tihendamist olemasolevates elamupiirkondades, kus krundi suurused seda võimaldavad.

Eramajade kavandamise vajadus tuleneb vajadusest tihendada nii kesklinna kui ka keskusega lähedalt seotud linnapiirkondi. Täiendavad elamispinnad, kui need on kavandatud piirkonna hoonestuspõhimõtteid arvestades, toetavad piirkonna teenuseid ja aitavad hoida ala üldist elavust.

Pärnu linna pikaajalise arengu seisukohalt on väga oluline, et ka linna territooriumil tekiks juurde väikeelamu maakasutuse juhtotstarbega alasid koos uute ühepereelamu kruntidega. Pärnu linna pikaajalisemaks perspektiiviks on peatada linna elanikkonna vähenemine oma territooriumil.

Käesolev detailplaneering annab võimaluse jagada olemasolev 1901m2 suurune kinnistu kolmeks elamumaa krundiks ja neile juurdepääsude tagamiseks üheks transpordimaa krundiks. Planeeringulahendus tuleneb olemasolevast krundi kujust, kolme elamumaa krundi kavandamine on igati piisav ja optimaalne.

Pärnu linna üldplaneeringus on minimaalne krundi suurus soovituslikult 600m². Kana tn 7 detailplaneering näeb kahe elamukrundi suuruseks ette 553 ja kolmandale 547m². Tegemist on kruntidega, mis erinevad vähesel määral soovituslikust minimaalsest krundi suurusest. Kana, Noorteväljaku, Voorimehe ja Tallinna mnt vahelises kvartalis on väga erineva suurusega krunte, mille hulgas on ka moodustatud alla 600m² suuruseid krunte. Piirkonnas on kruntide suuruse kõikumine vägagi tavapärane nähtus ja tegemist ei ole ebatraditsioonilise lähenemisega kruntide moodustamise seisukohalt antud piirkonda. Vaadates kuivõrd erinevad on kinnistud oma suuruse poolest piirkonnas üldiselt, siis 14 – 28m² suurune kõikumine soovitusliku piiri lähedal on igati mõistlikkuse piirides. Krundi suuruse mõistes ei ole tegemist ebatraditsioonilise lähenemisega.

Kana tn 7 ja selle lähiümbrus ei ole kunagi olnud miljööväärtuslik ala ja seda ei ole kavas ka miljööväärtuslikuks kuulutada. Tegemist on tavapärase aedlinnaga, millel on küll oma miljööväärtus ja iseloomulik karakter, kuid Kana tn 7 detailplaneering ei kahjusta kuidagi piirkonna aedlinlikku miljööväärtust.

Kolmele elamukrundile kolme pereelamu rajamine ei riku piirkonna arhitektuurseid proportsioone ja on planeeritavasse olemasolevasse elamukeskkonda sobilik täiendav hoonestusmaht. Planeerimisprotsessi käigus on leitud kompromiss planeeringuala ümbruskaudsete elanike vastuväidetele ja loobutud kortermaja planeerimisest väikeelamurajooni.

Vaadates piirkonna hoonestuslaadi ja ajalugu, on selge, et nimetatud piirkonnas võib leida hooneid, mis on pärit XX saj. algusest, kuid valdav hoonestus on pärit siiski kuuekümnendatest seitsmekümnendatest. Tegemist on kindlasti sedavõrd moodsa ajajärguga, mis ei takista ka tänapäevaste hoonete ehitamist antud piirkonda. Samas saab märkida, et ka muinsuskaitse põhimõtted peavad oluliseks tänapäevaste arhitektuursete kriteeriumite järgimist, mitte vanaaegse ehituslaadi kopeerimist. Juba praegu on piirkonnas väga erineva täisehitusega kinnistuid. Kana tn 7 kinnistule kavandatava kolme elamukrundi puhul ei ole võimalik rääkida traditsioonide järgimisest või mitte järgimisest, sest piirkonna krundistruktuuri kujunemise aluseks antud kvartalis ei ole olnud kindel traditsioon. Piirkonna põhiiseloomu kujundajaks on ikkagi asjaolu, et tegemist on aedlinnaga ning seda printsiipi Kana tn 7 kinnistu detailplaneering ka jätkab.

Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala on paigutatud mõistlikult ja ratsionaalselt. Hoonestusalade paigutamine selliselt annab võimaluse krundi piiridele ehitada kõrvalhooneid, mis on Pärnus täiesti tavapärane ja soovitav nähtus.

Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringuga nähakse ette väike tupiktänav elamukruntidele juurdepääsuks. Tegemist on tänavate üldist struktuuri arvestades erandliku lahendusega, kuid antud krundi kuju juures, kus Kana tn 7 on sügavale kvartalisse ulatuv kinnistu, ei ole võimalik anda teist lahendust ka siis, kui Kana tn 7 oleks jagatud kaheks krundiks.

Kuna tegemist on vaid kolme krunti teenindava tänavaga, siis ei ole sellise tänava liikluskoormus nii suur, et see võiks kahjustada naabrite huve. Autoga sisse- ja väljasõit antud kruntidelt toimub harva ja on lühiajaline. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu ei ole kavandatud avalikuks linnatänavaks, vaid jääb kolme elamumaa kinnistuomaniku ühisesse kaasomandisse. Täiendava transpordimaa kinnistu loomine võimaliku elamumaa arvelt ei kahjusta naaberkinnistute huve, vaid reguleerib nende endi maa arvelt kolme krundi liikluskorraldust.

Detailplaneeringu koostamise käigus sai lahendust ka niiviisi korrigeeritud, et autode parkimine viidi tupiktänavalt majade hoovidesse, mis vähendab tänavaga seotud mõju naabritele.

Esitatud planeeringu lahendus sobib ümbritsevasse keskkonda, kolme eluhoone kavandamine Kana tänavale ei tekita kuidagi turvalisuse probleeme ega tihenda ülemäära välja kujunenud elukeskkonda.

Ka majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on Pärnu linnavalitsus pidanud mõistlikuks Kana tn 7 kinnistu jagamist kolmeks elamumaa krundiks ja neile juurdepääsude tagamiseks üheks transpordimaa krundiks.

Pärnu linn on huvitatud oma territooriumil uute elamukruntide kavandamisest, et sellega suurendada võimalusi peredele kodude loomiseks.

Antud detailplaneeringu lahendus ei kahjusta piirkonna hoonestuspõhimõtteid. Hoonestus on kavandatud nõnda, et see oleks kooskõlas üldplaneeringuga seatud väikeelamumaale määratud tingimustega. Elamud on kavandatud piirkonnale iseloomuliku suurusega. Elamute väljaehitamisega Kana tänava miljöö ei muutu ning sellega ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Planeeringu lahendusega ei muudeta piirkonnas väljakujunenud elukeskkonda.

Tasakaalustatud lahenduse saavutamiseks peab Pärnu Linnavalitsus koostatud detailplaneeringu lahendust otstarbekaks ja optimaalseks.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada täiendavalt avalikult kasutavaid teid, üldkasutavat haljastust, välisvalgustust ja sademeveekanalisatsiooni.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel järgnevates planeerimismenetluse etappides võib planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Pärnu Linnavalitsuses Suur–Sepa tn 16, tööpäeviti kella 08.00–16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee . Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.

Pärnu linnavolikogu 17. mai 2012 otsus nr 42 Kana tn 7 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine

Ülle Tuulik

Planeeringute peaspetsialist

444 8353