* Eesti lipu etalonkujutis ja kirjeldus

* Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava

* Lipupäevad

Eesti lipu kasutamine

Eesti lipp heisatakse ennekõike lipupäevadel, et tähistada või mälestada Eesti riigi ja rahva ajaloos toimunud erilisi ja olulisi sündmusi.

Eestis on kolmteist lipupäeva:

* 3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;

* 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev;

* 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;

* 14. märts - emakeelepäev;

* maikuu teine pühapäev - emadepäev;

* 9. mai - Euroopa päev;

* 4. juuni - Eesti lipu päev;

* 14. juuni - leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);

* 23. juuni - võidupüha;

* 24. juuni - jaanipäev;

* 20. august - taasiseseisvumispäev;

* 1. september - teadmistepäev;

* novembrikuu teine pühapäev - isadepäev

Lisaks heisatakse lipud Riigikogu, kohaliku omavalituse volikogu, Euroopa Parlamendi valimiste ja rahvahääletuse päevadel.

Eesti lippu tohib heisata igaüks. Lipu heiskamisel tuleb järgida Eesti lipu seaduse sätteid ning lipu kasutamise hea tava.

Tavapäraselt heisatakse lipp päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Eesti lipu seadus näeb ette Eesti lipu heiskamise nõude päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetamise nõude päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Kui lipp jätta lehvima pimedal ajal, on vajalik see valgustada.

Maja- või kandelipu suurus on 1050 x 1650 mm.

Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse majalipu varda ülemisse otsa 50-100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani. Ilma musta lindita leinalipp heisatakse poolde masti nii, et lipu alumine serv asuks masti keskel. Eesti lipp heisatakse ühel lipupäeval, 14. juunil, leinalipuna.

Allikas: Riigikantselei