avaleht kontakt infopäring sisukord
otsing: linnakodanikule külalisele ettevõtjale

Pärnu linna sümboolika


Pärnu linna kaart



Turismiinfo






Ühistransport ja parkimiskorraldus






Linnavara müügikuulutused





Tervislik linn Pärnu



Unicef

Laste- ja noortesõbralik linn

          pärnu rand Prindi!
Pärnu rand


Pärnu kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1838. Samal ajal alustati ka meresupluste korraldamise ja rannateenuste pakkumisega. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on Pärnu kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kuurordiks, mille kaubamärgiks on olnud liivarand.

 

Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - päikesekummardajaid ja suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid!

 

Tänu madalaveelisele ning kiiresti soojenevale lahele on Pärnu rand väga sobilik lastega peredele.



Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolfi rada, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, palju jäätist ja muud kosutavat. Pargivöönd pakub varju külmade põhjakaarte tuulte eest.

 

Romantikute meelispaigaks on kõigil neljal aastaajal Pärnu rannapromenaad. Ranna turvalisust ja heakorda kinnitab mastis lehviv Kotkalipp.


 

Naiste plaaž

Pärnu linna arengus püütakse säilitada omapära ja omanäolisus. Üheks atraktiivseks piirkonnaks rannas on ainulaadne naistele mõeldud ala, mille traditsioonilisena säilimine on üks linna eesmärke. 1920ndatest aastatest pärinevatest tõendid selle kohta, et naistele oli juba eraldatud suplemiseks ühelt poolt merega ja kolmelt poolt märgupostidega piiratud ala. Piirkond oli meessoost isikute alale sattumise vältimiseks valvatud.

 

Naisteranna loomise eesmärgid tulenevad ajastu eripäradest, võimaldades naistel supelkostüümides privaatset olemist. Aastakümnete jooksul on piirkond säilitanud oma sisulise olemuse.

 

Naiste plaaž on märgistatud kolmekeelsete infotahvlitega, teavitamaks inimesi alast, kus viibivad naised alasti või topless. Infotahvlite eesmärk on teavitamine ning need ei keela meessoost isikutel kaldajoont läbides muuli ja rannahoone vahelisel ala liikuda.

 


Surfiala

Eraldi väärib märkimist keskrannas asuv surfaritele eraldatud ala, mis asub rannapromenaadi lõpust, Tervise Paradiisi juurest Raeküla suunas. Surfiala eraldamise peamiseks argumendiks oli turvalisuse tagamine teistele rannakülastajale.



Kui varasemalt ei olnud surfiala piirid reguleeritud, siis kohtas soodsate ilmastikuoludega surfareid terve kesklinna ranna ulatuses, olles sellega potentsiaalseks ohuks suplejatele.

 

Et vältida võimalikke õnnetusjuhtumeid ja tagada rannakülastajate parem turvalisus, koondati “surfarid” konkreetsele alale, mis sai ka vastava märgistuse. Surfiala läheduses paiknevad ka surfiklubid, kus saab nii koolitust kui varustust laenutada.

Foto: Anu Ruut

 

Lisaks keskrannale on Pärnu linna piirides veel Vana-Pärnu rand, Mai rand ja Raeküla rand

 


Ranna profiil

Pärnu keskrand

Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on ca 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänava pikendusest kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on 200 m kaugusel veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta.

 

Pärnu keskrannas on tagatud nii hooldus- ja heakorratööd kui vetelpääste. Ranna heakorra eest hoolitseb AS ISS Eesti ja vetelpääste teenust pakkuva AS G4S poolt jälgitava ala ulatus on Side tänava pikendusest kuni naiste ranna piirini. Turvalisuse paremaks tagamiseks on randa paigutatud kaks vetelpääste torni.

 

Vetelpääste tagab suplejate ohutuse 1. juunist kuni 31. augustini. Perioodil 1. kuni 16. juunini valvatakse randa 11-18ni, 17. juunist kuni 31. augustini igapäevaselt kella 10- 20ni.

 


Vana-Pärnu rand

Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk ja valdavalt rohukattega. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast. Vana-Pärnu rannas on lubatud viibida koertega.

 



Supluskohas on keelatud sõita mootorsõidukitega, välja arvatud pääste- ja hooldustöödeks. Purjelauda kasutades ei tohi häirida ja ohustada teiste supluskohta kasutavate isikute elu, tervist ja vara.

 

Supluskohas on 1 riietumiskabiin, 1 kuivkäimla, 2 prügikasti ja 3 pinki. Supluskoha heakorra eest hoolitseb AS ISS Eesti.

 

Vana-Pärnu supluskohale lisab atraktiivsust linnuvaatlustorn, mille 8,4 meetri kõrgusel asuvalt platvormilt on kaunis vaade kogu rannale.

 


Mai rand

Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on valdavalt rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast.

 

Supluskohas on lubatud koertega viibida ainult Mere tänava pikendusel asuvas Mai III rannaosas. Igas ranna osas on olemas riietumiskabiin, prügikast ja pink. Mai II randa viiva tee alguses on ka välikäimla. Supluskoha heakorra eest hoolitseb AS ISS Eesti.

 


Raeküla rand

Raekülas asub kaks randa. Esimene asub Harju tänava pikendusel ja teine Hirve tänava pikendusel. Mõlema supluskoha kallas on liivane. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus. Koertega on lubatud viibida vaid Harju tänava rannas.

 

Mõlemas supluskohas on olemas riietumiskabiin, istepink, prügikast ja välikäimla. Nagu kõigi eelnevate randade puhul, hoolitseb ka Raeküla rannas heakorra eest AS ISS Eesti.

(Allikas: Terviseamet)


Vaata lisaks: Suplusvee profiili


Kultuurikalender
Tähtsündmused 2014

Majandusosakond
Suur-Sepa 16,
80098 Pärnu
Tel 444 8300
Faks 444 8301


Üldkontaktid
Volikogu liikmed
Linnavalitsuse liikmed
Teenistujad
Kultuuriasutused
Koolid
Lasteaiad
Hoolekandeasutused
Tervishoiuasutused

Suhtlus
Esita küsimus

eesti.ee

Linn toetab

Grillfestival
Teenistujale
Postkast
Üles  
 Lehekülg loodud:   31.05.2011
 Viimati uuendatud:  17.04.2014
Linnavalitsuse webmaster 
  [ Linna tutvustus ]  [ Omavalitsus ]  [ Dokumendiregister ]  [ Õigusaktid ]  [ Teenused ]  [ Areng ja planeerimine ]  [ Haridus ]  [ Keskkond ]  [ Kultuur ja sport ]  [ Sotsiaalhoolekanne ]  [ Teed ja transport ]  [ Tervishoid ]  [ Turism ]  [ Ettevõtlus ]  [ Pildigalerii ]  [ Kontaktandmed ]  [ Tähtsad numbrid ] 
   © 2010 Pärnu Linnavalitsus    Suur-Sepa 16, 80098 PÄRNU    üldinfo: 444 8200    infotelefon: 15505    faks: 444 8201    e-post: