1251. aastal Pärnu jőe kaldale asutatud linnale on omane mere- ja sadamalinna katkematu järjepidevus, mille juured on neljateistkümnendas sajandis, kui Pärnust sai hansalinn ja avanes uks Euroopa ühisesse majandusruumi. Sadamat Pärnu jőesuudmes on esmakordselt mainitud 1242. aastal.

Pärnu esimeseks őitsenguks vőib lugeda perioodi alates 1318. aastast 15. sajandi lőpuni, kui Pärnu oli hansalinn Novgorodi viival jőeteel.

Peale Hansa liidu lagunemist oli Pärnu 17. sajandil Rootsi valdus ja tähtis tugipunkt Liivimaal, linn hakkas kujunema maakonna keskuseks. Uued kaubandussuhted sőlmiti esmalt Madalmaadega, senine transiitkaubandus asendus eksportkaubandusega. 18. sajandi teisel poolel, Katariina II valitsemisajal, sai alguse sajandipikkune őitseaeg Pärnu ülemerekaubanduses, mis saabus koos vilja, lina, puiduekspordi kasvuga (pőhiliselt Portugali ja Inglismaale). See andis muuhulgas paljudele Lääne-Euroopa riikidele tőuke avada oma konsulaaresindused just Pärnus.

20. sajandil on läbi aastakümnete Pärnu sadama suurimaks ekspordi-artikliks olnud puit. 1997. aastal vedasid ligi 700 laeva välja 1,2 miljonittonni paberipuitu, puidutoo-teid, turvast ja muud kaupa.

1906. aastal asutati Pernauer Yachtsklub, tänase Pärnu Jahtklubi eelkäija. Ligi sajandipikkused purjetamistraditsioonid ja heal tasemel külalissadama teenused on 1994. aastast alates hinnatud Euroopa Sinilipu nöutele vastavaks. Samal aastal peeti Pärnus maailma-meistrivöistlused "Finn"-klassis. 1997. aasta Eesti parima väikesadama tiitel ja tulemuslik koostöö ühendusega Hoia Eesti merd kinnitavad igati Pärnu merelinna staatust.