Tulemused näitavad, et paljud pärnakad elavad aktiivset ja suhteliselt tervislikku eluviisi, kuid mitmed terviseriskid püsivad endiselt. Eriti paistavad riskirühmana silma tööealised mehed ning nooremad täiskasvanud.
- Liikumisharjumused on üldiselt head
Uuringu üks positiivsemaid tulemusi puudutab liikumist. Peaaegu kolmveerand vastanutest liigub vähemalt kolm korda nädalas. Kõige sagedamini saadakse vajalik aktiivsus kõndimise ning igapäevaste tegevuste kaudu.
Samas on liikumise intensiivsus ja kestus sageli tagasihoidlikud ning ligikaudu kümnendik elanikest on jätkuvalt vähese kehalise aktiivsusega. Lisaks veedab märkimisväärne osa vastanutest suure osa päevast istudes.
- Vaimne tervis vajab rohkem tähelepanu
Kuigi enam kui pooled vastanutest tunnevad end sageli õnneliku ja rahulolevana, näitab uuring ka murettekitavaid tendentse. Ligikaudu kolmandik vastanud elanikest kogeb pidevalt stressi ja väsimust ning paljudel jääb puudu taastumiseks vajalikust ajast.
Kõige keerulisemas olukorras on 31–45-aastased inimesed, kelle seas esineb kõige rohkem stressi, pinget ja negatiivseid mõtteid. Peaaegu veerand selles vanuserühmas vastanutest on tundnud, et elu ei ole elamist väärt, ning 13 protsenti on mõelnud enesetapule.
- Sõltuvusainete tarvitamine koondub peamiselt meestele
Tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamine on Pärnus laialt levinud. Ligikaudu iga kolmas täiskasvanu kasutab mõnda nikotiinitoodet, kusjuures kõige sagedamini puudutab see mehi ning 18–45-aastaseid elanikke.
Paljud suitsetajad tarbivad tubakat igapäevaselt ning proovivad suitsetamisest loobuda ilma professionaalse abita.
Alkoholi tarbimine on enamasti mõõdukas, kuid ligi viiendik vastanud elanikest tarvitab alkoholi korraga suurtes kogustes. See suurendab nii tervise- kui ka ohutusriske, eriti nooremate meeste seas.
Illegaalsete uimastite tarvitamine on küll vähem levinud, kuid puudutab siiski märkimisväärset osa elanikest. Uuringu järgi on peaaegu veerand vastanud täiskasvanutest elu jooksul tarvitanud mõnda keelatud ainet. Kõige sagedamini kasutatakse kanepit, kuid esineb ka amfetamiini ja kokaiini tarvitamist.
- Ennetavad tervisekontrollid ei ole veel harjumuseks saanud
Positiivse poole pealt jälgib enamik elanikke regulaarselt oma vererõhku. Samas kontrollitakse harvem kolesterooli- ja veresuhkrunäitajaid, mis on olulised südame-veresoonkonna haiguste ja teiste krooniliste terviseprobleemide ennetamisel.
Kõik soovitatud täiskasvanute vaktsiinid on saanud vaid veerand vastanutest. Samuti ei käida regulaarselt hambaarsti juures ega tervisekontrollides, kusjuures kõige vähem kasutavad ennetavaid terviseteenuseid tööealised mehed.
Uuring näitab, et tööandja korraldatud tervisekontrollides osaletakse märksa aktiivsemalt. See viitab sellele, et teenuste lihtne kättesaadavus mängib inimeste tervisekäitumises olulist rolli.
- Üksildus mõjutab paljusid
Kuigi kaks kolmandikku vastanutest tunnevad, et saavad tuge oma perelt ja sõpradelt, kogeb peaaegu pool elanikest vähemalt aeg-ajalt üksildust. Kõige haavatavamad on mehed ning keskealised inimesed.
Tugevamate kogukondlike sidemete loomine võiks aidata parandada inimeste vaimset heaolu ning vähendada sotsiaalset eraldatust.
- Elanikud soovivad rohkem võimalusi tervislikuks eluviisiks
Küsimusele, kuidas kogukond või linn saaks inimeste tervist paremini toetada, tõid vastajad esile kolm peamist soovi: rohkem liikumis- ja sportimisvõimalusi, taskukohasemad tervishoiuteenused ning tõhusamad terviseteadlikkust suurendavad kampaaniad.
- Peamised väljakutsed on omavahel seotud
Uuringu põhjal on Pärnu suurimad terviseprobleemid seotud mitme riskiteguri koosmõjuga. Eriti puudutab see 18–45-aastaseid mehi, kelle seas esineb rohkem stressi, sõltuvusainete tarvitamist ning vähesemat osalemist ennetavates tervisekontrollides.
Ekspertide hinnangul tuleks tervise edendamisel keskenduda eelkõige vaimse tervise toetamisele, sõltuvusainete tarvitamise ennetamisele ning tervislike harjumuste kujundamisele.
Samas annab uuring põhjust ka optimismiks. Pärnu elanike liikumisharjumused, kogukondlik toetus ja huvi oma tervise vastu loovad tugeva aluse, millele tulevikus tervema linna kujundamisel toetuda.
