Pärnu on oma merepoolsest küljest kenasti ääristatud rannaniitudega. Need on niidud, mida on ajalooliselt kasutatud rannakarjamaadena.
Paraku katkes karjatamine loomakasvatuse muutumisega, mistõttu on Pärnu rannaniidud roostunud ja paljud kaitsealused liigid sattunud ohtu. Roogu on varasemalt küll siin-seal niidetud, ent see pole olnud piisav, et rannaniite endisel moel taastada.
Pärnu rannaniidud on kooslused, kus erilise tähelepanu all on niidukahlajad – linnud, kelle eluks on vajalik madalmuruste, suurte ja avatud ning samal ajal merevee poolt mõjutatud koosluste olemasolu. Ka rannaniidul levivad taimeliigid vajavad säilimiseks avatud kooslust, et kõrgtaimestu, milleks Pärnu rannaniitudel kujuneb ilma hoolduseta pilliroog, neid ei lämmataks.
Just seetõttu alustati 2012. aastal rannaniitude hooldamist taas loomade abil ning need suudeti suures osas algupärastena taastada. Vahepeal katkes aga rannaniitude hooldamine taas.
Tagamaks loodusliku koosluse säilimise ja inimeste ohutuse, olime sunnitud seda tegema masinatega, mis on kordades kallim ettevõtmine, pole alati suures osas võimalik ning ei taga looduskaitseliselt vajalikku tulemust.
Kõige tulemuslikumalt ja säästlikumalt hooldavad rannaniite ikkagi loomad, mitte masinad. Seega oli mõistlik tuua looduslik ja säästlik hooldusviis Pärnu rannaniitudele tagasi.
- Suur palve! Laseme loomadel end rannaniidul mõnustalt tunda. Palume loomi mitte segada ja toita!
