- Lemmikloomade pidamisel tuleb tagada loomade heaolu ja arvestada naabrite ning teiste elanikega
- Pärnu linna haldusterritooriumil peetav loom peab olema märgistatud ja registreeritud
- Abitust või hukkunud metsloomast tuleb teada anda
Hulkuv lemmikloom
Pärnu kodutute loomade varjupaik
• Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
• 524 6705
• [email protected]
Lemmiklooma pidamine
Nõuded lemmikloomade pidamiseks on kehtestatud põllumajandusministri määrusega ning loomakaitseseadusega.
Loomapidajatel, kes peavad lemmikloomana peetavaid loomi kaubanduslikul eesmärgil, tuleb tegevus registreerida põllumajandusloomade registris.
- Lemmikloomad (Põllumajandus- ja Toiduamet)
- Koerad, kassid ja valgetuhkrud (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet)
Lisaks eeltoodule tuleb Pärnus järgida ka Pärnu linna koerte ja kasside pidamise eeskirja.
Loomapidaja kohustused
- Lemmiklooma pidamise nõuded on ju tegelikult lihtsad: hoia teda oma korteris, majas või aias, vaata, et ta hulkuma ei pääseks, inimesi ja teisi loomi ei häiriks, ohustaks või kallale ei kipuks, avalikku korda ei rikuks.
- Ära kohtle teda halvasti, ära hülga teda, ära jäta abitusse seisundisse, anna talle piisavalt süüa ja juua – armastust muidugi ka.
- Käi temaga regulaarselt arsti juures ja lase vaktsineerida. Jalutama minnes pane kaela rihm ja kui tegu on tõesti isendiga, kes purelema või hammustama kipub, siis pähe suukorv.
- Oma looma järelt avalikus kohas väljaheidete koristamine kuulub ka asja juurde. Teada võiks sedagi, et kui hakkate hulkuvat looma pidevalt söötma, muutute automaatselt omanikuks.
- Kõik Pärnu linna territooriumil peetavad loomad peavad olema märgistatud ja registreeritud lemmikloomade registris.
- Koerte ja kasside marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik!
Lemmiklooma märgistamine ja registreerimine
Kõik Pärnu linna territooriumil peetavad loomad peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja registreeritud lemmikloomade registris.
Kiip on oluline abivahend ka lemmiku kaotsiminekul!
- Loom tuleb märgistada ja registreerida hiljemalt kolme kuu jooksul sünnist või ühe kuu jooksul omandamisest.
- Registrisse kantakse looma ja omaniku põhiandmed, sealhulgas omaniku kontaktid ning looma kirjeldus. Märgistus kinnitatakse kaelarihmale.
- Kui loom saab uue omaniku või antakse pikemaks ajaks teise inimese hoolde, tuleb registri andmed ühe kuu jooksul uuendada.
- Samuti tuleb registrit teavitada looma kadumisest või surmast.
Loomaga avalikus ruumis
- Avalikus kohas peab koer olema jalutusrihma otsas ning vajadusel suukorviga. Rahvarohketes kohtades on suukorv kohustuslik.
- Ilma rihmata võib koer viibida koeraparkides, treenimisaladel ja väherahvastatud kohtades, kui loomapidajal on pidev kontroll looma üle.
- Koera võib lühikeseks ajaks jätta avalikku kohta kinniseotult, kui see ei ohusta teisi ega looma ennast. Pimedal ajal peab koeral olema helkur või muu nähtavusvahend.
- Nakkusohtliku haige loomaga on avalikus kohasviibimine keelatud
Koerte jalutusväljakud ja väljaheidete kastid
Pärnusse on rajatud kaks koerte jalutus- ja mänguväljakut - Mai koertepark ja Niidupargi koertepark.
Mai koertepark asub Mai kergliiklustee ääres (Papiniidu 84). Parki on paigaldatud poomid, astmelauad, rambid, jooksutõkked ja agility tunnel. Niidupargi koertepark asub Pärnu jõe ja Jaansoni raja ääres. Pargis on jooksukoridor, kõndimisramp, puhkelaud, kaevamiskast jmt.
Väljakute kasutamine on tasuta, avatud ööpäevaringselt ning pimedal ajal valgustatud. Koerteväljakute hooldus ning prügivedu on korraldatud linna poolt.
Väljakute ja väljaheidete kastide asukohad on märgitud linnainventari kaardile.
Lemmikloomadega rannas
Pärnu keskranda pole lemmikloomaga lubatud tulla, küll on aga eraldi rannaalad, kuhu võib ka koertega minna. Kohad on märgitud supluskohtade kaardil.
Valgeranna suplusala on 1. maist kuni 15. septembrini ainult inimeste päralt. Koeri saab jooksutada ja ujutada rannaaladel, mis jäävad Poldri pumbamajast lääne poole ja Andropoffi villast ida poole.
Valgeranna metsaalal võib koertega jalutada igal aastaajal. Hobustega võib liikuda väljaspool Valgeranna puhkeala, suplus- ja puhkealal on hobustega liikumine keelatud aastaringselt.
Marutaudi vastu vaktsineerimine
- Koerte ja kasside marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik!
Marutaud on loomade ja inimeste ühine nakkushaigus, mida pole võimalik ravida. Haigus lõppeb haigustunnuste väljakujunemisel surmaga. Lemmiku nakatumise vältimiseks tuleb loom õigeaegselt marutaudi vastu vaktsineerida.
Lemmiklooma vaktsineerimiseks pöördu loomakliinikusse või võta ühendust loomaarstiga. Vaktsineerimise info kantakse looma passi, kuhu kirjutatakse ka järgmise vaktsineerimise aeg. Esmane lemmiklooma vaktsineerimine tuleb teha hiljemalt looma 21. elunädalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast ja edasi juba kahe aastase intervalliga.
Riik tasub marutaudivastase vaktsiini eest, loomaarsti visiidi eest tasub loomaomanik. Muude enamlevinud nakkushaiguste vastu on võimalik lemmikuid vaktsineerida kompleksvaktsiiniga. Sellisel puhul tuleb vaktsiini ja ka visiidi eest tasuda loomaomanikul.
Enne vaktsineerimist tuleks koerale või kassile teha ussikuur. Selleks saab vajaliku tableti osta lähimast apteegest, teada tuleb vaid looma kaalu. Vaktsineerima minnes võta kaasa lemmiklooma pass. Passi kantakse vaktsineerimise andmed ja järgmise vaktsineerimise aeg.
Meelespea
- Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav.
- Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu!
- Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul!
- Ära lase oma loomi hulkuma!
- Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
- Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.
- Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
- Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
- Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid.
Rohkem infot marutaudi kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt
Pärnu lemmikloomade matmispaik
Pärnus on võimalik lemmikloom matta Pärnu lemmikloomade kalmistule, mis asub Metsakalmistu lähedal (Videviku 5).
Enne matmist tuleb pöörduda Pärnu Metsakalmistu kalmistuvahi poole, kellega kooskõlastatakse matmisplatsi suurus ning registreeritakse matus.
Looma võib matta tuhaurnis, linasse mähitult või puidust kirstus. Nimetahvlid on ühtse kujundusega ning sisaldavad looma nime ning sünni- ja surmadaatumit.
Matmisplatsi eraldamine on tasuta, tasuline on nimetahvel ja haua kaevamine.
Kalmistuvaht
5334 0425
[email protected]
Täpsem info Pärnu Halduse veebilehel.
Metsloomad linnas
Linnadesse kolinud terved metsloomad ei vaja abi. Metsloomad on inimasustuse juures olnud alati üsna tavapärane nähtus. Viimastel aastatel on inimeste kodude juures näha rohkem loomi ning peale oravate ja siilide liiguvad linnas vahel ka sageli rebased ja kährikud.
Üks põhjus on kindlasti elupaikade vähenemine ning inimasustuse laienemine. Aladel, kus on alati olnud mets, on nüüd uued elamurajoonid. Kuna metsas elavad loomad ei ole veel jõudnud endale uusi elupaike leida, siis tuleb sellega arvestada.
Loe lähemalt: Metsloom linnas (Eesti Loomakaitse Liit)
Abitud või hukkunud metsloomad
Nähes ilmselges hädas või nähtavalt vigastatud looma, tuleks sellest teada anda.
Abitud või hukkunud loomad ja linnud Pärnu linna territooriumil
• surnud kass, koer, väikeuluk või linnud: Pärnu loomade varjupaigale telefonil 524 6705
• surnud linnud: põllumajandus- ja toiduametile rakenduse kaudu või telefonil 605 4767
• abitus või sekkumist vajavas seisundis metsloom või lind: keskkonnaametile riigiinfo telefonil 1247
Hukkunud loom maanteel
• suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) ja muud loomad maanteel: riigiinfo telefonil 1247
Randa uhutud surnud hülged
• kui surnud hüljes asub Pärnu linna territooriumil, korraldab koristuse omavalitsus
• kui hüljes on eraomanikule või riigile kuuluval maal, annab osavallakeskus leiust maaomanikule teada ja palub korjuse ära koristada
Pärnu linna territooriumilt leitud hülgekorjus:
• Valgerannas - Audru osavallakeskus 444 8171 *
• Tõstamaa osavallas - Tõstamaa osavallakeskus 444 8161
• Pärnu keskrannas: Keskkonnahoolduse Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ, Kristo Lukk, 5433 0677
• Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannas: MKM Infra OÜ, Madis Prikk 5305 0051
• Anna teada rakenduse kaudu
* Valgeranna puhul on oluline teada, et selle ranna liivane ala ei kuulu tervenisti Pärnu linnale, vaid osa on erakinnistute ja osa riigi oma.
Kuna aga omavalitsus on enamjaolt vahelüli teadete edasi andmisel ja koristuse organiseerimisel, on väga oluline, et surnud hüljest märgates annaks inimene teada hülge võimalikult täpse asukoha, mis muudab lihtsamaks info jõudmise õige maaomanikuni.
Metsloom loetakse hättasattunuks, kui
- Loom on silmnähtavalt vigastatud ning vigastus ei laabu iseeneslikult
Vigastused on osa metsloomade elust ja looduse loomulikust toimimisest. Vigastatud või ka hukkunud loomad on olulisel kohal teiste loomade (nt kiskjate, raipetoiduliste loomade ning lagundajate) toidulaual. - Loom on abitus seisundis
Näiteks on loom jäänud kinni (nt kukkunud auku, takerdunud aia vahele vms) või sattunud väljaspoole oma loomulikku elukeskkonda (nt paanikas suuruluk asulas) ning tema looduslikku keskkonda naasmine on välistatud ilma kõrvalise abita - Loomapoeg on orvustunud ning seejuures on orvustumise kohta selge veendumus
Orvustumine ei saa olla pelgalt kellegi arvamus. Orvustunuks loetakse loom üksnes siis, kui on tõendeid loomavanema hukkumise kohta või on vanem vigastatud nõnda, et ta ei ole enam võimeline oma järglas(t)e eest hoolitseda.
Metsloom ei vaja abi, kui
- Loom käitub ebatavaliselt, kuid ei ole nähtava vigastusega
Ebatavaliselt või kummaliselt võivad käituda loomad näiteks haiguse tõttu. Haigused on osa looduse loomulikust toimimisest ning looma organism tugevusest sõltub, kas loom taastub haigusest või otsustab loodus looma saatuse üle. - Looma kohatakse linnaruumis
Välja arvatud olukord, kus suuruluk või näiteks ilves on ilmselgelt jäänud tiheasustusalale lõksu ja ei pääse ise enam alalt välja. - Loom on loomataudikahtlusega või sellesse nakatunud
Mistahes taudi kahtlusega loomast teavita Põllumajandus- ja Toiduametit. Nt sigade Aafrika katku tõttu surnud metssigadest või lindude gripi tunnustega lindudest teavita https://seakatk.ee/teata ja https://linnugripp.ee/teata - Loomapoeg näib abitu, kuid kelle orvustumise kohta pole veenvaid tõendeid
Metskitselaps niidul rohu sees ei ole üldjuhul orvustunud, ta ema on kuskil läheduses. Ära mine tallekest „päästma“ vaid liigu loomast eemale. Ka paljud linnupojad ei ole abi vajavad ega hädas, kui nad rohu sees ringi liiguvad – tegu võib olla pesahülgajatega. Ka nende vanemad on kuskil läheduses ja käivad linnupoega toitmas.
Olulised soovitused
- Ära paku metsloomadele toitu – nii linnas kui linna ümbritsevatel rohealadel on piisavalt toiduallikaid ning lisatoitu metsloomad ei vaja. Metsloomade toitmisega ei tee sa neile teenet vaid endale tulevikus probleemi.
- Hoiusta biojäätmeid kinnises komposteris või konteineris ning ära jäta lemmiklooma toitu õue, sest valveta jäetud lihtsasti kättesaadav toit võib meelitada metslooma koduõuele.
- Kata hoonetel kinni kõik avaused, mida metsloomad võivad varje- või pesitsuspaigana kasutada, muidu võid endale majanaabriteks saada näiteks nugised, kellel on su maja soojustusega omad plaanid.
- Ära mine metslooma juurde, las tema kõnnib oma rada. Kindlasti ära suru metslooma alasse, millest tal väljapääsu ei ole (aianurk vmt). Hirmunud loom võib käituda ettearvamatult. Mida suurem on vahemaa inimese ja metslooma vahel, seda vähem ohtu loom tajub.
- Tea, et metsloomad võivad levitada haigusi või parasiite, mh koduloomadele (näiteks kärntõbe põhjustavad lestad rebasel võivad nakatada ka koeri).
- Väldi kiirete ja äkiliste liigutuste tegemist metslooma läheduses, sest loom võib seda tõlgendada ohuna, mille eest on vaja ennast kaitsta (nt rünnak enesekaitseks).
- Ära mine ise vigastatud metslooma päästma (mh katsuma) vaid teata sellest riigi infotelefonil 1247. Vigastatud loom võib käituda ettearvamatult. Haige loom võib levitada ka haigusi ja parasiite.
- Hiljemalt kevadel enne lindude pesitsusaja algust vaata üle oma hoone katus (ja edaspidi siis kontrolli seda), et kajakad katusele pesa ei teeks. Kõik katusele kogunev risu, oksad ja samblahunnikud tuleb koheselt koristada. Kui kajakas on aga siiski katusele pesa teinud ning munad munenud, ei tohi teda enam segada. Pesitseva linnu häirimine on seadusega keelatud.
Lisainfo
Piret Unn
heakorra spetsialist
Haljasalad, kalmistud
(keskuslinn ja Paikuse osavald)
• Suur-Sepa 16, Pärnu (kab 213)
• T 13–17
• N 9–12 • Broneeri aeg
Kutseeriharidus, maastikuehitus
Haljasalad, kalmistud
(keskuslinn ja Paikuse osavald)
• Suur-Sepa 16, Pärnu (kab 213)
• T 13–17
• N 9–12 • Broneeri aeg
