- Maamaks arvutatakse maa väärtusest ehk maksustamishinnast vastavalt maamaksu arvutamise ja tasumise korrale ning arvestades omavalitsuse kehtestatud maamaksumäärasid
- Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ning maamaksu maksab maa omanik või maa kasutaja
Maamaksumäärad Pärnu linnas
Maamaksumäär sõltub maa sihtotstarbest:
- elamu- ja õuemaa: 1% maa maksustamishinnast aastas
- metsa-, põllu- ja rohumaa: 0,5% maa maksustamishinnast aastas
- äri- ja tootmismaa: 2% maa maksustamishinnast aastas
Maamaks = maa väärtus (€) x maksumäär (%) – maksusoodustused ja maksuvabastused.
- Pärnu linna maamaksumäärad
- Kodualuse maa maksusoodustus Pärnu linnas on 600 eurot
Maa väärtus ja maamaksu arvutamine
Maa väärtuse, mille põhjal arvutatakse maamaks, on Maa- ja Ruumiamet leidnud maade korralise hindamise tulemusel. Maamaks arvutatakse protsendina maa maksustamishinnast ehk maa ligikaudsest turuväärtusest.
Hetkel kasutatakse maamaksu arvutamisel 2022. aasta hindamise tulemusi. Järgmine korraline maade hindamine on kavas 2026. aastal ning selle hindamise tulemused hakkavad kehtima alates 2028. aastast.
Maa- ja Ruumiamet kaasajastab ja täpsustab kaardiandmeid vastavalt looduses toimuvatele muudatustele (nt kõlvikute kooseis ja pindala) iga-aastaselt, mille tulemusel võivad katastriüksuse andmed muutuda. Katastriüksuse algandmetega on võimalik tutvuda minu.kataster.ee
Maamaksu tõusu piirmäär
Maamaksu järsu tõusu vältimiseks on kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism.
2025. aastal oli maamaksu tõusu üleriigiline piirmäär 50 protsenti või 20 eurot. 2026. aasta maamaksu tõusu piirmäära suuruse otsustasid kohalikud omavalitsused: maamaksu tõusu piirmäär saab olla vahemikus 10 kuni 100 protsenti.
Kaitsemehhanismi rakendamisel võetakse aluseks eelneva aasta maamaksusumma enne maksusoodustuste mahaarvamist ja lisatakse sellele maksutõusu piirmäär. Maamaksu ja kaitsemehhanismi arvutatakse katastriüksuse iga omaniku osas eraldi.
2026. aasta maamaksu arvutamise aluseks on eelmise aasta (2025. a) maamaksusumma (ilma maksuvabastuste ja -soodustusteta), millele lisatakse kohaliku omavalitsuse 2026. aastaks kehtestatud maamaksu tõusu piirmäära protsendi järgi arvutatud summa.
Kui volikogu poolt määratud piirmääraga jääb maksutõus väiksemaks kui 5 eurot, suurendatakse maamaksu 5 euro võrra. Maksutõusu laeks jääb maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuv maamaksusumma.
Pärnu Linnavolikogu otsustas määrata maamaksu tõusu piirmääraks alates 2026. aastast 10%.
Lisainfo
Koduomaniku maamaksusoodustus
2026. aastast muutus koduomaniku maksuvabastus pindalapõhisest summapõhiseks ja kodualuse maa maksusoodustuse suuruseks Pärnu linnas on 600 eurot.
Maamaksusoodustuse tingimused
- Maamaksust on vabastatud kodualune maa, mille sihtotstarve (või üks sihtotstarvetest) on elamumaa või maatulundusmaa, mille koosseisu kuulub õuemaa kõlvik
- Maksuvabastuse ulatus on tiheasustusalal kuni 1500 m2 ja mujal kuni 2 ha
- Maksusoodustust saab kinnistusraamatusse märgitud maatüki omanik - omaniku elukoht peab rahvastikuregistris olema kinnistuga samal aadressil
Eelpool loetletud tingimustel maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama ei pea, maksuvabastus arvutatakse kohaliku omavalitsuse poolt riiklikes registrites olevate andmete alusel.
Maamaksu arvutamisel lähtutakse registrite andmetest maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.
Represseeritu maamaksuvabastus
Täiendavalt on maamaksust vabastatud okupatsioonirežiimide poolt õigusvastaselt represseeritud isikud või represseerituga võrdsustatud isikud, kelle kasutuses on maatükk, mille sihtotstarve on elamumaa või maatulundusmaa, mille koosseisu kuulub õuemaa kõlvik.
Maksuvabastust antakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes õigusvastaselt represseeritud isikule või represseerituga võrdsustatud isikule, kellel on Pärnu linna territooriumil asuva maatüki osas maamaksu kohustus, st kinnistusraamatu andmetel kinnisasja omanikule, hoonestajale või kasutusvaldajale.
Maksuvabastuse saab anda elamumaa sihtotstarbega maatükile või maatulundusmaa sihtotstarbega maatükile õuemaa kõlviku osas. Maksuvabastus laieneb ka mitme sihtotstarbega maaüksusele juhul, kui üks sihtotstarvetest on elamumaa.
Represseeritute maamaksuvabastust rakendatakse vaid sellele kinnistule, millel asuvas hoones asub maksuvabastuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht maksu määramise aasta 1. jaanuari seisuga.
Kuna kodualuse maa maksuvabastus on piiratud ulatusega, katab täiendav maksuvabastus selle osa elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku maamaksust, millele koduomaniku maksuvabastus ei ulatunud.
Kui elamumaa sihtotstarbega maa või maatulundusmaa õuemaa osa on juba täies ulatuses maamaksust vabastatud, ei saa represseeritu maksuvabastust kasutada teise maatüki osas.
Maksuvabastuse taotlemine
Maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos represseeritu tunnistuse koopiaga hiljemalt maksustamisaasta 10. jaanuariks. Hiljem esitatud avalduse alusel arvestatakse maksuvabastust alates järgnevast aastast.
Avaldus tuleb esitada ühekordselt, ehk isikud, kellele on maksuvabastus määratud, ei pea igal aastal uut avaldust esitama, kuid avalduses esitatud andmete muutumisest peab isik Pärnu linnavalitsust viivitamata teavitama.
Lae maksuvabastuse taotlus alla
Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele
• e-posti aadressil [email protected] või
• postiaadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
Taotluse võib tuua ka osavallakeskusesse või linnavalitsuse infolauda.
Lisainfo
• Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku maamaksust vabastamise kord
• Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus
Maamaksuteade ja tasumine
Maksu- ja Tolliamet (EMTA) väljastab maksuteate hiljemalt 15. veebruariks.
Kui te ei ole maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, tuleb sellest 30 päeva jooksul teavitada Maksu- ja Tolliametit. Seda saab teha aadressil [email protected].
Maamaksu on kõige mugavam tasuda EMTA e-teenuste keskkonnas. Maksu saab tasuda ka pangaülekandega, EMTA teenindusbüroodes ning e-arvega.
Lisainfo
Korduvad küsimused ja vastused (KKK)
Kuidas arvutatakse maamaksuvabastust, kui kinnistul on mitu sihtotstarvet?
Alates 2024. aastast laienevad nii koduomaniku maksusoodustus kui ka represseeritu maksuvabastus ka liitsihtotstarbega maaüksustele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa.
Näiteks kui kortermajas asuvad äripinnad, mille tõttu kinnistul on lisaks elamumaa sihtotstarbele ka ärimaa sihtotstarve, siis on koduomanik/represseeritu maamaksust vabastatud ka tema omandiosa juurde kuuluva ärimaa osas.
Kuidas arvutatakse maamaksu kaasomandis oleva maatüki eest?
Kui maatükk on kaasomandis, siis arvutatakse iga kaasomaniku kohta maamaksu proportsionaalselt tema omandi suurusele.
Kuidas jaguneb maamaksuvabastus, kui kinnistul on mitu omanikku?
Mitme kaasomaniku korral ei suurene maamaksust vabastatav osa, see jaguneb omanike vahel proportsionaalselt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusega. Piirang ei kehti korteriomandite puhul.
Maksuvabastus rakendub maatüki kinnistusraamatusse kantud omanikule. Kui tegu on abikaasade ühisomandiga, kuid kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud vaid üks neist, saab maksuvabastust kasutada vaid juhul, kui kinnistusraamatus omanikuna märgitud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht asub samal aadressil.
Kui mul on mitu kinnistut, siis millise maatüki osas mul on õigus maksuvabastusele?
Maksuvabastuse võib elamumaa või maatulundusmaa omanik saada reeglina ainult ühe, kodualuse maatüki osas, määravaks on rahvastikuregistris elukohaks märgitud aadress.
Kuid kui üks kinnisasi koosneb mitmest koduomaniku soodustust võimaldava sihtotstarbega katastriüksusest, millest ühel asub omaniku rahvastikuregistrisse kantud elukoht, jaotatakse soodustus nende katastriüksuste vahel proportsionaalselt.
Lisainfo
• Maamaks
Lisainfo
Annika Kullerkan
maakasutuse ja kaartide spetsialist
• Suur-Sepa 16, Pärnu (kab 409)
• T 13–17
• N 9–12 • Broneeri aeg
Kõrgharidus, rakenduspsühholoogia
• Suur-Sepa 16, Pärnu (kab 409)
• T 13–17
• N 9–12 • Broneeri aeg
Viimati uuendatud 04.05.2026
