Rand ja ilm

Supelrannad keskuslinnas

Keskrand

Keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on ca 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänava pikendusest kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on 200 m kaugusel veepiirilt 1,5 m. Keskrannas on ka surfaritele eraldatud ala, mis asub rannapromenaadi lõpus, Tervise Paradiisi juurest Raeküla suunas.

Vana-Pärnu rand

Vana-Pärnu ranna kallas on umbes 630 meetrit pikk ja valdavalt rohukattega. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud,  vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast. Vana-Pärnu supluskohale lisab atraktiivsust linnuvaatlustorn, mille 8,4 meetri kõrgusel asuvalt platvormilt on kaunis vaade kogu rannale.

Mai rand

Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on valdavalt rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, vee keskmine sügavus on 1,5 m umbes 200 m kaugusel kaldast. Supluskohas on lubatud koertega viibida ainult Mere tänava pikendusel asuvas Mai II rannaosas.

Raeküla rand

Raekülas asub kaks randa. Esimene asub Harju tänava pikendusel ja teine Hirve tänava pikendusel. Mõlema supluskoha kallas on liivane. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus. Koertega on lubatud viibida vaid Harju tänava rannas.

Supluskohad Paikuse osavallas

Paikuse osavallas ei ole ühtegi valvega suplusranda, kuid on mitu supluskohta, kus kohalikud ujuda armastavad.

Sindi poolt tulles on Pärnu jõe ääres Kalda tee juures ujumiskoht. Reiu ja Pärnu jõe suudmes, kiviaja teemapargi juures, on vette minekuks ja tulekuks ujuvplatvorm. Mõlemad ujumiskohad asuvad linnamaal. 

Paikuse alevis, Reiu vabaõhulava juures on ujuvplatvormiga vetteminekukoht ning Seljametsas järve supluskoht.

Valgerand Audru osavallas

Audru osavallas asuv Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus- ja supluskoht. Valgerand on tunnistatud mitmeks kaitsetavaks alaks – ühelt poolt Audru poldri looduskaitseala, teiselt poolt Valgeranna hoiuala, merelt aga Pärnu lahe hoiuala.

Randa viib valgustatud promenaad, puhkealal asub vaatetorn. Valgerannas on võimalik mängida kettagolfi, kasutada terviseradu, ronida seikluspargis, lapsed saavad aega veeta mänguväljakul ja kiikedel. Seikluspargi lähedusse jääb Valgeranna Golfiväljak.

Rannas on vetelpäästetorn koos teenindushoonega, puhkealal on olemas riietuskabiinid, kuivkäimlad asuvad RMK metsaala keskel ja promenaadi ääres.  

Suplushooaeg kestab 1. maist kuni 15. septembrini.

Supluskohad Tõstamaa osavallas

Tõstamaa osavallas on mitmeid suplus- ja puhkekohti. Ermistu järve suplus- ja puhkekoht pinkide, riietuskabiini ja välitualetiga. Lastele on kiiged ja ronila. On ka vaatetorn.

Tõhela järve suplus- ja puhkekoht koos pinkide, riietuskabiini ja välitualetiga. Lastele kiiged, ronila, vaatetorn. Sepamaa ranna suplus- ja puhkekoht pinkide, väligrilli, riietuskabiini ja välitualetiga. Läheduses Kastna vaatetorn. 

Sutiranna suplus- ja puhkekoht pinkide ja väligrilli, riietuskabiini ja välitualetiga. Lastele kiiged, ronila. Kavaru sadama suplus- ja puhkekoht koos pinkide, väligrilli ja välitualetiga. Lastele kiiged, ronila.