Mõõdetud sademete hulk on Pärnu absoluutne rekord. Sellise ulatusega sademed koormasid üle meie sademe- ja kanalisatsioonisüsteemid ning tõid kaasa ulatuslikud üleujutused nii tänavatel, hoovides kui ka hoonetes. Selline sademete hulk oleks koormanud üle iga süsteemi.
Täna võime öelda, et kriisi kõige raskem etapp on möödas. Vesi on taandunud, kriisistaabi töö lõpetatud ning olukord stabiliseerunud. Kuid kõigi nende inimeste jaoks, kelle kodud, keldrid, ettevõtted või vara kannatada said, ei ole kriis veel kaugeltki läbi. Nende jaoks jätkub taastumine veel pikka aega.
Need viimased päevad näitasid väga selgelt, kui palju sõltub kriisiolukorras koostööst. Kriisi lahendamine ei olnud ühe asutuse ega ühe omavalitsuse töö. Koos tegutsesid Päästeamet, Päästeliit, Pärnu Vesi, Pärnu linna töötajad, vabatahtlikud päästjad, eksperdid, ettevõtted ja sajad inimesed, kes aitasid oma kogukonda. Kriisi kõrghetkel ei olnud oluline, millise organisatsiooni logo kellelgi rinnas oli. Oluline oli ühine eesmärk aidata inimesi ja saada olukord kontrolli alla.
Eriline tänu kuulub päästjatele! Üle Eesti saabus Pärnusse appi ligi 160 kutselist ja vabatahtlikku päästjat ning kasutati 56 ühikut päästetehnikat. Selline abi ei sünni iseenesest. See näitab, kui tugev on Eesti päästevõrgustik ning kui palju loeb omavalitsuste, riigiasutuste ja vabatahtlike omavaheline usaldus.
Samas oleks vale käsitleda seda sündmust ainult eduloona. Jah, olukord saadi kontrolli alla. Jah, inimesed aitasid üksteist ja süsteem toimis. Kuid iga kriis peab andma meile ka ausa võimaluse küsida, mida saaks tulevikus paremini teha.
Kõige esimene õppetund on seotud valmisolekuga erakordseteks ilmastikunähtusteks. Kui veel mõned aastad tagasi võis sada millimeetrit vihma ööpäevas tunduda pigem teoreetilise stsenaariumina, siis nüüd on see reaalsus. Peame tõsiselt hindama, kas meie taristu, sademeveesüsteemid ja kriisiplaanid on valmis olukordadeks, mida varem peeti väga ebatõenäoliseks.
Teine oluline õppetund puudutab infot. Kriisi ajal vajavad inimesed kiiresti selget ja usaldusväärset teavet. Viimased päevad näitasid, kui oluline on pidev infovahetus ametkondade, omavalitsuste ja elanike vahel. Ka siin saame tulevikuks järeldusi teha ning mõelda, kuidas jõuda inimesteni veel kiiremini ja veel selgemate sõnumitega.
Täname kõiki reportereid, raadiokanaleid, sotsiaalmeedia gruppe ja ajakirjanikke, kes olid linnatänavatel ja aitasid meil jõuda oma sõnumitega ja infoga võimalikult kiiresti võimalikult paljude inimesteni!
Kolmas õppetund on seotud kogukonnaga. Ükski kriisiplaan ei suuda asendada naabrit, kes tuleb appi vett välja pumpama, ettevõtet, kes annab kasutada tehnikat, või vabatahtlikku, kes aitab eakatel olukorraga toime tulla. Nägime väga palju hoolivust ja algatusvõimet. See on midagi, mida ei saa ehitada ühe päevaga, kuid mis osutub kriisi ajal hindamatuks väärtuseks.
Samuti peame analüüsima tehnilisi lahendusi. Üleujutus näitas, kui kiiresti võivad muutuda olud siis, kui loodusliku veevoolu takistavad ummistused või muud ootamatud tegurid. Päästjate töö Tammistes, kus avastati vee äravoolu takistanud isetekkelised tammid, oli üks oluline näide sellest, kuidas kriisi lahendamisel võivad määrava tähtsusega olla detailid, mida tavapärastes tingimustes ei pruugi märgatagi.
Nüüd seisab meie ees järgmine ülesanne. Peame hindama kahjusid, aitama inimesi taastamistöödel ja tegema põhjaliku kokkuvõtte sellest, mis juhtus. Mitte selleks, et kedagi süüdistada, vaid selleks, et järgmine kord olla veel paremini valmis.
Kliima ja ilmastik ei küsi meie käest luba. Küll aga saame meie otsustada, kui hästi oleme valmis nendega kaasnevateks väljakutseteks. Viimased päevad tõestasid, et Pärnu suudab keerulises olukorras ühiselt tegutseda. Nüüd peame kasutama saadud kogemust, et muuta oma linn tulevikus veel vastupidavamaks.
Kriisistaabi töö on lõppenud. Õppimise töö algas juba esmaspäeval.
Sander Kilk
Pärnu abilinnapea ja kriisikomisjoni juht
