- Linn toetab ettevõtjate arenguplaanide elluviimist ning viib sihikindlalt edasi ka omavalitsuse enda projekte
Nii nagu ei saa Tallinn kunagi päriselt valmis, ei saa seda ka Pärnu. „Praegune aeg paistab linnaruumi arengu vaates varasematest aastakümnetest selgelt intensiivsem. Viimase poole aasta jooksul on Pärnu seisnud enneolematult suurte ruumiliste otsuste ees ning see tempo ei näi raugevat. Teemad on justkui paisu tagant valla pääsenud,“ täheldab abilinnapea Robert Kiviselg.
Keskrannas on täies hoos Brackmanni hotell- ja konverentsikeskuse ehitamine, töös on linakombinaadi kvartal, Pärnu hotelli ja Rüütli tänava ala ning Port Arturi ja Aia tänava piirkonna arendamine, sealhulgas kahe kõrghoone planeeringud. Paralleelselt liiguvad edasi kesklinna silla hange ja vallikääru rekonstrueerimine koos uue lavahoone rajamisega. Käimas on Suur-Jõe tänava ristmiku ümberehituse ettevalmistamine. Algatatud on planeeringud Sauga mõisa puhke- ja kontserdikohale, Valgeranna parkla ja rannaala korrastamiseks ning uutele elamukvartalitele nii linnas kui osavaldades. Maikuu lõpus sai nurgakivi kesklinna uisuväljaku uus hoone.
Kiviselja sõnul on erilise tähelepanu all olnud ka Pärnu jõgi: „Muulid on korrastatud, kavandamisel on uued slipid ja ujumiskohad ning uuritakse jõetrammi võimalust. Samuti on algatatud multihalli planeering, mis võiks tulevikus anda linnale täiesti uue mõõtme. Ettevõtjatele olulise sammuna on loodud Vana Sadama ja kohe ka Jahisadama akvatooriumid, pakkudes pikaajalist kindlust investeeringute tegemiseks.“
Koalitsioonipartnerid on üksmeelselt heaks kiitnud Riia maantee peatänavaks kujundamise idee, mille elluviimiseks nähakse võimalust kasutada vabanenud Euroopa Liidu vahendeid. Kavandatav lahendus keskendub jalakäijate, ratturite ja ühistranspordi eelistamisele, tuues kaasa kvaliteetsed kõnni- ja rattateed ning rohkem rohelust.
Laiahaardeline areng ei piirdu kesklinnaga. Osavaldades alustatakse noorperede elamute planeeringutega, täiendatakse kergliiklusteede võrku ning kujundatakse muid avalikkusele olulisi objekte.
Audru osavallas on fookuses Valgeranna ala ja mõisapargi ning sealsete sildade projekteerimine, mis annab aluse ajaloolise avaliku ruumi taastamiseks. Aktuaalsed on erinevad taastuvenergia plaanid, mis tooksid piirkonda uusi töökohti, kusjuures oluline on, et säiliks ka harjumuspärane elukeskkond.
Paikuse osavallas on fookuses konkreetsed ja igapäevaelu parandavad projektid: Paikuse kooli sööklatiiva rekonstrueerimine, lipuväljaku valmimine ning Käärasoo kergliiklustee rajamine. Paralleelselt on suudetud hästi toime tulla suurte taristutöödega, nagu Sindi–Lodja silla ehitus ja Paide maantee remont.
Tõstamaal jätkuvad läbirääkimised piirkonna suurima arendusprojekti – kaitsetööstuspargi – rajamise üle. Selle kõrval arendatakse päästekomando ja kiirabiteenuse võimekust ning panustatakse kogukonna taristusse: korrastatakse vaatlustorne, laululava, spordiväljakut ja teisi olulisi avalikke objekte. Olulisel kohal on ka Manija saare ühenduste ja teenuste parandamine, sealhulgas hüdrokopteri soetamine.
Arenguplaanide taustal võib öelda, et linna otsus võtta linnaruumi kujundamisel senisest suurem vastutus on vilja kandmas. Planeerimisotsustes hinnatakse üha põhjalikumalt nende mõju nii linnale tervikuna kui ka iga pärnaka igapäevaelule. Selle tasakaalu hoidmiseks on uuesti käsile võetud linna üldplaneering, mis järgmise pooleteise aasta jooksul annab tervikpildi kogu linna – sealhulgas Paikuse, Tõstamaa ja Audru – tulevikust.
Samavõrd oluline on, et linna majandamine ja eelarve oleksid tasakaalus: 2026. aasta põhieelarve võeti vastu kavakohaselt ning selleaastased investeeringud on finantsiliselt täielikult tagatud.
- Finantsvõimekus peab tagama arengusuutlikkuse
Viimase poole aasta jooksul oleme kavandanud arenguid, investeeringuid ja seadnud ambitsioonikaid tulevikuplaane. Sama oluline küsimus on aga see, kas linn suudab neid eesmärke ellu viia vastutustundlikult ja oma rahalisi võimalusi arvestades. Seetõttu on üheks fookuseks ka välisrahastuse ja toetusvahendite maksimaalne kaasamine.
Pärnu finantsseis on püsinud stabiilne ning tänavused investeeringud on kaetud. 2025. aasta majandusaasta aruanne sai audiitorilt märkusteta hinnangu, mis kinnitab linna rahaasjade korrasolekut. Võlakoormus on hoitud kontrolli all ning eelarve täitmist jälgitakse regulaarselt. Linna ressursside juhtimist ja finantsarvestuse tõhusust aitab lähiajal parandada kasutusele võetav MS DYN 365 Business Central ärirakendus, mis tagab toimekindluse ja toetab kvaliteetset juhtimisinfot.
Järgmistel aastatel seisab linn silmitsi väljakutsega leida tasakaal arenguvajaduste ja rahaliste võimaluste vahel. Ühelt poolt tuleb investeerida teedesse, haridusse, kultuuri ja ettevõtluskeskkonda, teisalt tagada kvaliteetsed avalikud teenused olukorras, kus rahvastik muutub ja kulusurve kasvab. Seetõttu kujunevad lähiaastate olulisemateks otsusteks eelarvestrateegia aastateks 2027–2031 ning investeeringute prioriteetide seadmine.
Areng ei sõltu ainult headest ideedest, vaid ka võimest need rahaliselt vastutustundlikult ellu viia. Sealjuures ei seisne linna areng ka üksnes hoonetes ja teedes. Betooni kõrval kujundavad linna tulevikku samavõrd otsused, mis puudutavad inimeste igapäevaelu – haridust, kultuuri, sotsiaalhoolekannet, sporti ja kogukonnatunnet. Ka nendes valdkondades on viimase poole aastaga toimunud märkimisväärseid arenguid.
- Haridus ja sotsiaalvaldkond: paratamatu kohandumine
Haridusvaldkonda iseloomustab täna selge liikumine kahes suunas – arendamine ja tulevikku vaatamine, et teha juba täna õigeid ja läbimõeldud otsuseid. Liigume suunal, et Pärnu haridus oleks kui põnev mereseiklus, kus õppimine on innustav, toetatud ja avastamisrõõmu pakkuv. Selle eelduseks on kaasaegsed õpikeskkonnad ning kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajad, kes suudavad pakkuda lastele ja noortele parimat võimalikku tuge. Iga arenguhüpe ja tegevus peab seejuures olema kaalutletud ning eelnevalt põhjalikult analüüsitud.
Ühelt poolt uuendatakse haridustöötajate palgajuhendit, tehakse jätkuvalt investeeringuid parema õpikeskkonna loomiseks ning arendatakse õpetajate karjäärimudelit, et hoida süsteemi kvaliteeti ja atraktiivsust. Käivad samuti ettevalmistused koolijuhtide atesteerimiseks, mis algavad sügisel. Haridusvaldkonna üheks selgeks väljakutseks on veel sel aastal ka koolikohustuse täitmine 18. eluaastani. Laste arvu vähenemise taustal on põhjalikult analüüsitud andmeid ja rahvastikusuundumusi, et teha nende põhjal tulevikku vaatavaid otsuseid haridus- ja lasteaiavõrgu kujundamiseks. Eesmärk on leida lahendused, mis tagavad nii kvaliteetse teenuse kui ka võrgu jätkusuutlikkuse muutuvates oludes.
Andmetel põhinev vajadus kohandada haridus- ja lasteaiavõrku kajastub ka investeeringuotsustes. Seda ilmestab hästi Ülejõele kavandatav Männipargi uus lasteaia- ja ujulahoone, mille projekt on üle vaadatud ning kohandatud vastavalt muutunud õigusruumile ja tegelikule vajadusele. Kui varasemas kavandis arvestati 24-lapseliste rühmadega, siis tänases olukorras on põhjendatud lähtuda miinimumstandardi järgi väiksematest, 20 lapsega rühmadest. See ei ole pelgalt tehniline korrigeerimine, vaid märk laiemast suunast: haridusruumi planeerimisel tuleb senisest paindlikumalt reageerida rahvastikumuutustele ning vältida lahendusi, mis ei vasta tuleviku tegelikule vajadusele.
Muutused on käimas ka lasteaedade toitlustuse korralduses, kus seniste lahenduste sobivust on arutatud nii lasteaiajuhtide kui ka hoolekogude esindajatega. Arutelude tulemusel on kuue lasteaia juhid teinud ettepaneku taastada oma köögid ja võtta toitlustuse korraldamine taas lasteaia enda vastutusele, samal ajal kui viis lasteaeda jätkavad tsentraalselt korraldatud toitlustusega. Otsused on sündinud koostöös direktorite, hoolekogude ja lapsevanematega, mis aitab tagada muudatuste sisulise põhjendatuse ja aktsepteeritavuse.
Üleminek toimub etapiviisiliselt: 2026. aastal tehakse ettevalmistusi ning esimesed oma köögid alustavad tööga 2027. aasta alguses. Kulude kontrolli all hoidmiseks kavandatakse ühishankeid toiduainetele ning tänaseks on ka välja kuulutatud konkurss ühise toitlustusjuhi leidmiseks, kes hakkab nendes lasteaedades menüüsid koostama. Suurimaks praktiliseks väljakutseks jääb kvalifitseeritud kokkade leidmine ning arvestada tuleb ka kallimate toidukordade hinnaga.
Olulisel kohal on olnud ka personalipoliitika ja ametijuhendite ülevaatamine. Mitmed alushariduse juhid on siirdumas väljateenitud pensionile ning uute juhtide leidmiseks on personaliotsingud juba alanud. Igapäevases töös tähendab see fookust süsteemi toimimisele laiemalt – personali koormuste tasakaalustamisele, juhtide järelkasvu tagamisele ning muudatuste sujuvale elluviimisele olukorras, kus mitmed pikaajalised haridusasutuste juhid on oma tööetappi lõpetamas. Need otsused ei pruugi esmapilgul silma paista, kuid neil on otsene mõju teenuse kvaliteedile ja haridussüsteemi toimimise järjepidevusele.
Sotsiaalvaldkonnas on surve kasv veelgi tugevam. Rahvastik vananeb ning samaaegselt mõjutavad inimesi väljarände otsustes ka Pärnu palgatingimused, mis ei pruugi teiste piirkondadega konkureerida. See tähendab, et lisaks elanike arvu vähenemisele kasvab nõudlus hooldekodukohtade, koduhoolduse ja erinevate sotsiaalteenuste järele. Nõudlus suureneb kiiremini kui senine teenuste pakkumise võimekus, mis tähendab, et ka siin tuleb lähiaastatel teha strateegilisi ja sageli keerulisi valikuid.
Ühe konkreetse sammuna on Audrus alustatud hooldekodu rajamise läbirääkimistega Õuna tn 18 kinnistule. Linnamajanduse osakond on koostanud esmased tingimused, millega liigutakse edasi järgmiste otsusteni. Tegemist on olulise investeeringuga, mis aitab vastata piirkonna kasvavale vajadusele eakate teenuste järele.
Samas ei keskenduta ainult probleemide lahendamisele tagantjärele. Üha enam pööratakse tähelepanu ennetusele. Arendamisel on peresid toetavad teenused, sealhulgas tugiisikuteenuse edasiarendus ja toetatud elamise lahendused, mille eesmärk on aidata peresid varases faasis ning ennetada keerulisemate sotsiaalsete probleemide kujunemist.
Kokkuvõttes on haridus- ja sotsiaalvaldkonna suurimaks väljakutseks tasakaalu leidmine. Ühelt poolt tuleb kohanduda vältimatute demograafiliste muutustega, teisalt säilitada ja arendada teenuste kvaliteeti. Just nendes otsustes kujuneb, milline on Pärnu elukeskkond tulevikus – kas linn suudab pakkuda toimivaid teenuseid igas vanuses elanikule ka mitme aastakümne pärast.
- Kultuur ja sport: hooaeg peab pikenema
Pärnu suurim tugevus – atraktiivne ja elav suvehooaeg – on ühtlasi ka linna suurim piirang. Linna üheks keskseks arengueesmärgiks on hooajalisuse vähendamine ehk kultuuri- ja spordielu ning külastatavuse hajutamine tervele aastaringile. See suund kajastub ka linnapoolsete toetuste arendamisel, kus tihti eelistatakse hooajaväliseid sündmusi.
Ümber vaatamisel on ka esindusvõistkondade toetamine, mis on tänaseks ajale jalgu jäänud. Eesmärgiks on senised toetuste korrad siduda senisest tugevamalt linna arengueesmärkidega ning toetada aastaringset tegevust, mis aitab tuua Pärnusse elu ja külastajaid ka väljaspool suvehooaega.
Hooajalisuse leevendamise võtmelahendusena näeb linn multihalli rajamist. Mitmeotstarbeline suurhall looks eeldused tuua Pärnusse rahvusvahelisi spordi- ja kultuuriüritusi aastaringselt, tugevdades sellega linna majandusmudelit.
Linnapea Kristel Voltenberg rõhutab, et Pärnu peab end julgemalt käsitlema ja rahvusvahelisel tasandil tutvustama turismilinnana: „Olen veendunud, et linna tugevus saab tulevikus tugineda paremini toimivale ühenduvusele ning aastaringsele sündmuspakkumisele. Lennujaama potentsiaal, Rail Baltica valmimine ning multihalli ja konverentsiturismi areng loovad koos terviku, mis aitab täita ka madalhooaega.“
Paralleelselt suurte visioonidega tehakse järjepidevat tööd ka olemasoleva spordi- ja kultuuritaristu arendamisel. Linn valmistub Euroopa Spordilinn 2027 tiitliks, korrastab spordiväljakuid, arendab jalgrattateid ning investeerib kultuurirajatistesse. Need sammud toetavad ka Pärnu arengukava aastani 2035.
Pilk on suunatud ka kaugemasse tulevikku. Moodustatud on maakonnaülene meeskond, kelle sihiks on tuua Pärnusse 2036. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitel. See ambitsioon näitab, et lisaks hooajalisuse vähendamisele otsitakse teadlikult võimalusi tugevdada linna rahvusvahelist nähtavust ja positsiooni.
Kokkuvõttes seisneb kultuuri- ja spordivaldkonna peamine väljakutse lihtsas, kuid sisult nõudlikus ülesandes: kujundada Pärnust aastaringne sihtkoht, kus suvine tugevus ei ole piirang, vaid hüppelaud järgmisse arenguetappi.
Lõppkokkuvõttes ei ole haridus, kultuur ja sport vaid eraldiseisvad valdkonnad, vaid viis kujundada sellist linna, kus inimesed on hoolivamad, tervemad, kannavad edasi kultuuripärandit ja tunnevad end õnnelikumana. Linn saab sellele kaasa aidata, luues ja hoides keskkonda ning teenuseid, mis toetavad inimeste heaolu igapäevaselt – olgu selleks liikumisvõimalused, loodusrajad, kultuurikogemused, pargid ja meri, sündmused, õppimisvõimalused, raamatukogud, ujula või turvalisust ja julgeolekut toetav linnakeskkond.
