Täna Tallinnas toimunud ühisel pressikonverentsil rõhutasid kolme linna linnapead, et järgmise perioodi rahastus peab võimaldama lahendada omavahel seotud vajadusi terviklikult. Samuti soovivad nad paindlikumaid rahastusvõimalusi ja väiksemat halduskoormust.
Tallinna linnapea Peeter Raudsepa hinnangul ei ole küsimus üksnes selles, kui palju Euroopa Liidu vahendeid Eestisse jõuab, vaid ka selles, kui hästi neid kasutada suudetakse. „Linnadel on praktiline kogemus sellest, milliseid investeeringuid on tegelikult vaja ja kus on nende mõju kõige suurem. Seda teadmist tuleb kasutada juba siis, kui pannakse paika järgmise perioodi eesmärgid ja meetmed, mitte alles siis, kui hakatakse raha jagama,“ märkis Raudsepp.
Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutas pikaajalise mõjuga investeeringute vajadust: „Tartu jaoks tähendab see eelkõige haridushoonete terviklikku renoveerimist, säästva liikuvuse arendamist ja investeeringuid linna taristusse, sealhulgas ühendusi üle Emajõe. Eesti suuremate linnade vajadused peavad järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi riiklikus plaanis olema selgelt nähtavad ja linnad peaksid olema selle kujundamisel riigile partneriks.“
Pärnu linnapea Siim Suursilla sõnul peavad linnad olema rahastuse kujundamisel partnerid juba algusest peale. „Pärnu teenindab palju laiemat piirkonda kui ainult oma administratiivne territoorium ning seda tuleb arvestada ka toetusmeetmete kavandamisel. Projekte tuleb vaadata tervikuna. Praegu rahastatakse sageli vaid üht kitsast osa, kõik muu vajalik tuleb aga katta täies mahus linna eelarvest,“ ütles Suursild.
Suuremate linnade mõju ei piirdu nende halduspiiridega. Tallinnas, Tartus ja Pärnus asuvaid töökohti, koole, teenuseid ja taristut kasutavad iga päev ka naaberomavalitsuste elanikud. Seetõttu tuleb järgmise perioodi rahastust kavandades arvestada linnaregioonide tegeliku rolliga.
Ühises pöördumises nimetavad Tallinn, Tartu ja Pärnu prioriteetidena teadmuspõhise majanduse ja ettevõtluse arengut, kriisikindlust ja julgeolekut, energiatõhusust ja kliimamuutustega kohanemist, digiarengut ning kestlikku liikuvust.
Samuti teevad kolm linna ettepaneku muuta rahastus paindlikumaks, vähendada halduskoormust ning parandada omavalitsuste võimalusi projekte ette valmistada ja ellu viia.
Riiklikus partnerluskavas peavad suuremate linnade ja linnaregioonide vajadused olema selgelt nähtavad ning omavahel seotud investeeringuid peab saama kavandada tervikuna. Varasem kaasamine aitab teha paremaid rahastusotsuseid ja suunata investeeringud sinna, kus neist on Eesti jaoks kõige rohkem kasu.
